2-23-16889/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.11.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-16889

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi O L vastu võlgnevuse,

intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise

nõudes

Hagihind

1 776,06 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Hageja esindaja: S R (e-post xxx)

Kostja: O L (isikukood xxx, registrijärgne elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista O Llt tagastamata krediidisumma 1 299 eurot ja viivis 97,05 eurot

Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

3. Välja mõista O Llt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse

resolutsiooni p 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 1 299 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 30.11.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõuded O Llt intressivõlgnevuse ja

sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.

5. Menetluskulud jätta 12,6% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ ning 87,4% ulatuses

O L kanda.

6. Välja mõista O Llt menetluskulu 362,71 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb O Ll tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. AS xxx ja kostja sõlmisid 28.10.2022 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel andis laenuandja

kostjale laenu summas 1 299 eurot kauba ostmiseks Xxx OÜ-lt. Laenu intressiks lepiti kokku

14,9% aastas ja tagasimakse tähtajaks 9 kuud (so 05.08.2023). Kostja kohustus laenuandjale

tagastama laenu ning tasuma intresse igakuiste maksetena vastavalt maksegraafikule perioodil

05.12.2022-05.08.2023. Kostja ei tasunud ühtegi makset. Laenuandja ütles lepingu 28.03.2023 üles

ning loovutas lepingust tulenevad nõuded 29.03.2023 hagejale. Kostjal on põhivõlg 1 299 eurot ja

intressivõlg 101,27 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt määraga 14,9% aastas kokku

summas 130,45 eurot (so periood 29.03.2023-29.11.2023). Seoses nõudekirjade saatmisega tekkis

sissenõudmiskulu 50 eurot.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1 299 eurot, intressivõlgnevuse

101,27 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 50 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise 130,45 eurot ning täiendava viivise 14,9% põhivõlalt aastas alates 30.11.2023 kuni põhivõla

tasumiseni.

Kostja seisukohad

2. Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 01.05.2024.

Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Kohus tuvastab, et AS xxx ja kostja sõlmisid 28.10.2022 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel

finantseeris AS xxx kostjal ostu sooritamist Xxx OÜ-st 1 299 euro ulatuses. Kostja kohustus

krediidisumma tagastama 9 osamaksega, viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 05.08.2023,

maksetähtaeg oli iga kuu 5. kuupäev. Intressimääraks oli kokku lepitud 14,90% aastas. Lepingus

märgitud krediidikulukuse määr oli 29,11% aastas (leping dtl 12).

5. Hageja on 13.03.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et järelmaksulepingu alusel saadud raha

kanti kauba müünud ettevõttele. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 2 kohaselt võtab

krediidisaaja krediidi kasutusse tervikuna pärast krediidiandjaga lepingu sõlmimist ja kauba

esimese osamakse tasumist (dtl 14). Kohtule esitatud maksekorralduse (dtl 112) kohaselt on xxx

AS 28.10.2022 kandnud Xxx OÜ-le üle 1 299 eurot. VÕS § 414 lg 1 müügileping moodustab

tarbijakrediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise

finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena. Lepinguid

vaadeldakse majanduslikult ühtsena, kui müüja annab ostuhinna finantseerimiseks krediiti ise,

krediidiandja on tarbijakrediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel kasutanud müüja kaasabi

või kui müügilepingu ese on tarbijakrediidilepingus sõnaselgelt kindlaks määratud. VÕS § 414 lg

21 kohaselt kui krediidisumma on müüjale laekunud, lähevad müügilepingust taganemise korral

tekkivad müüja õigused ja kohustused üle krediidiandjale. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et

kostja on laenusumma kätte saanud.

6. Nõude loovutamise teatisest (dtl 25) nähtuvalt on xxx AS loovutanud asjassepuutuvast lepingust

tulenevad nõuded 29.03.2023 kostja vastu hagejale.

7. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu.

8. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-

1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 28.10.2022 lepingu

sõlmimise ajal 16,30%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 29,11% aastas

vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

9. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

10. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

11. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-

d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

12. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

13. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

14. Hageja on selgitanud, et lepingu sõlmimisel 28.10.2022 lähtuti sellel ajal kehtinud laenude

väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised

kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud

taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav

laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi

sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita ühekordse

osamaksega laenulepingut. Arvestades laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning

lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine esialgse võlausaldaja

hinnangul kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti

usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja

kontrollis ka maksehäireregistreid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu

sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret.

15. Kohtule esitatud krediidiandja selgituse (dtl 87-89) kohaselt toimub krediidiotsuse tegemine

selliselt, et klient esitab krediiditaotluse, millega küsitakse kliendilt andmeid regulaarsete

sissetulekute ja kohustuse kohta. Otsuse tegemisel lähtutakse kliendi poolt antud regulaarsest

sissetulekust ning sissetuleku andmeid päritakse välistest registritest (EMTA või Pensionikeskuse

kaudu). Kliendi igakuiste kohustustena võetakse arvesse kliendi poolt taotlusel esitatud andmed

ning xxx sõlmitud varasemad kehtivad krediidilepingud. Vajadusel küsitakse täiendavalt ka

pangakonto väljavõtet.

16. Kohus leiab, et esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks 28.10.2022 lepingu sõlmimisel teinud

mõistlikke pingutusi, et kontrollida kostja esitatud andmeid tema sissetuleku ja kohustuste kohta.

Hageja on küll tõendina esitanud konto väljavõttena pealkirjastatud dokumendi (dtl 90-92), kuid

sisuliselt tegemist pangakonto väljavõttega ei ole, tõend kujutab endast määratlemata infosüsteemi

kuvatõmmiseid. Kohus leiab, et ainuüksi EMTA või Pensionikeskuse kaudu tehtavad päringud ei

võimalda hinnata kogu sissetuleku suurust ja regulaarsust, samuti ei võimalda need päringud saada

mistahes teavet isiku muude kohustuste ning nn igakuiste majapidamiskulutuste kohta. Kehtivate

maksehäirete faktist ei ole võimalik järeldada muude kohustuste puudumist. Laenutaotluses (dtl

26) on kostja märkinud, et tema igakuised kohustused on 700 eurot. Esitatust ei nähtu, et

krediidiandja oleks täpsustanud nende kohustuste sisu ega mh küsinud andmeid võimalike

ülalpeetavate kohta.

17. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 28.10.2022 lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

18. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et olukorras, kus krediidiandja ei ole kogunud andmeid

kõigi laenutaotluses esitatud andmete kontrollimiseks ning on krediidivõimelisuse hindamiseks

olulised andmed jätnud osaliselt ka kostjalt küsimata, ei ole krediidivõimelisuse võimalik valesti

hindamine etteheidetav kostjale ning kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.

19. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu sõlmimise ajal on VÕS § 94-järgne intressimäär

0%.

20. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

21. Maksegraafiku (dtl 13) kohaselt pidi kostja tegema alates 05.12.2022 igakuiseid tagasimakseid

kuni 05.08.2023, hageja väitel kostja ühtegi makset ei tasunud. Kohtule esitatu kohaselt hoiatas

laenuandja 07.03.2023 teatega (dtl 23) kostjat, et kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt

21.03.2023, siis ütleb laenuandja lepingu üles. Eeldusel, et kostja ei teinud ühtegi makset, oli ta

hoiatuse tegemise seisuga viivituses nelja üksteisele järgneva osamaksega. Kohus tuvastab, et

krediidiandja tegi avalduse lepingu üles ütlemiseks 28.03.2023 (dtl 24), mis toimetati kostjale kätte

06.04.2023 (teatis dtl 96). Kohus asub seisukohale, et leping lõppes ülesütlemisega 06.04.2023.

22. VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda,

vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust

kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg

1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

23. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.Kuna leping on üles öeldud, on kostja õigus krediidi

kasutamiseks lõppenud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 1

299 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0, jääb nõue intressi välja

mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.

24. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

25. Kuivõrd intressimäära kokkulepe on tühine, on hagejal õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras. Kohus määras hagejale 22.01.2024 tähtaja, et esitada VÕS § 4034 lg 7-järgne

ümberarvestus, kuid hageja ümberarvestust ei esitanud. Kuna hageja ei ole tagasimakseid uuesti

määranud, on viivisenõue perioodi 29.03.2023-06.04.2023 eest ebaselge ning kohus jätab

viivisenõude vastavas ulatuses rahuldamata. Kohus mõistab välja viivise 06.04.2023-29.11.2023

eest 97,05 eurot vastavalt järgmisele arvestusele:

26. Kohus mõistab välja viivise alates 30.11.2023 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni.

27. Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade

saatmisega 50 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena;

vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida

seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p

24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies

ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

28. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna hageja esitas hagi hinnaga 1 776,06 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks

vastanud hinnale 1 551,93 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele

selliselt, et hageja kanda jääb 12,6% ning kostja kanda 87,4% menetluskuludest.

29. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 822 eurot, mis koosneb riigilõivust

315 eurot ja õigusabikulust 507 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamisel tasutud

315 eurot riigilõivu.

30. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi toiminguid 3 tundi, so hagi koostamine koos

seonduvate toimingutega (dtl 38). Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab

analoogsetel asjaoludel erinevate kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama

dokumendipõhja, ei saanud hagi koostamisele koos seonduvate toimingutega kulude üle 1 tunni, sh

maksekäsu kiirmenetluse vormi täitmine. Lepinguline esindaja osutas esitatu kohaselt teenust 169

eurot tunnis. Kohus leiab, et keskmine võrreldava õigusteenuse hind (mitteadvokaadist esindaja,

nõuded tarbijakrediidilepingust) ei ületa 100 eurot tunnis. Põhjendatud kulu lepingulisele

esindajale on kohtu hinnangul 100 eurot ning hageja menetluskulu seega koos riigilõivuga kokku

415 eurot.

31. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid

tekkinud, kostja menetluses sisuliselt ei osalenud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

32. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

362,71 eurot (415 x 87,4%).

33. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

34. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik