1-11-9392/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2011. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-9392

Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi K.L-i (K.L) süüdistus KarS § 215 lg 1 ja § 424 järgi

kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav K.L

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 4-l korral, väärteokorras karistatud 4-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja riigi poolt määratud korras asenduskaitsjana vandeadvokaat Ann Saar

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.L KarS § 215 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada K.L KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud (kuus) vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista K.L-ile liitkaristuseks kuritegude kogumi eesat üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 8 ( ) kuud vangistust. kaheksa

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei

pöörata täielikult täitmisele, kui K.L ei pane 2 aasta pikkuse katseaja (kahe)

2 jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Määrata K.L katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend – elukohast lahkumise keeldtühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Ann Saar kasuks välja 19 ( eurot 18 üheksateist) senti, sealhulgas käibemaks 3 eurot 20 senti vandeadvokaat Ann Saare poolt K.L-ile (kolm) Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja K.L-ilt

menetluskuluna ekspertiisi tegemise kulu 27 (kakskümmend seitse) eurot ja osaliselt sundraha summas 200.- (kakssada) eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda.

KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et K.L on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (ühe)

Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB

Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide

rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel

tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja süüdistus: K.L süüdistatakse selles, et tema

3 23.07.2011 kella 23.10 paiku Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX talus võttis omavoliliselt omaniku loata võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil V.L. ’ele kuuluva sõiduauto Ford Focus registreerimismärgiga XXX väärtusega 2000 eurot, millega sõitis Tartumaal XXX vallas kuni ta piirivalvurite poolt kinni peeti.

Sellega pani K.L toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise. 23.07.2011 kella 23.15 paiku Tartumaal XXX vallas Mehikoorma - XXX maantee 19. km-l juhtis mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani K.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulud 27 eurot ja KrMS §

175 lg 1 p 4 alusel määratud asenduskaitsjale Ann Saar´ele makstud tasu osutatud õigusabi eest 19.18 eurot.

Karistuse liik ja määr: KarS § 215 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.L-ile karistuseks 4 ( ) kuud vangistust.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.L-ile karistuseks 6 ( ) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista K.L-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 8 ( ) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.L 2 ( ) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s

1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub

kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et K.L-i, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS

§-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et K.L on sõlminud kokkuleppe oma

tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.L süüdi tunnistada KarS § 215 lg 1 ja § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

K.L-i kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks summas 19,18 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1

ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 21 rahuldada.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus süüdimõistetult välja mõistma

menetluskuluna sundraha KrMS § 175 lg 1 p-de 9 alusel, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 417,03 eurot. Samuti peaks

kohus KrMS § 175 lg 1 p 4, 10 alusel süüdimõistetult välja mõistma kaitsjale väljamaksmisele

4 kuuluva tasu ja ekspertiisitasu.

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et K.L on invaliidsuspensionär, kelle sissetulek on väike, sisi on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja anda talle ka võimalus tasumisele kuuluv menetluskulu hüvitada 1 aasta jooksul..

Rutt Teeveer Kohtunik