1-24-1012/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-1012

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuulutamise aeg

25.11.2024

Kohtuasja number

1-24-1012

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Nikolai Levtšenko süüdistuses KarS § 424

lg 1 järgi lühimenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 10.04.2024. a otsus

Süüdistatav

Nikolai Levtšenko

isikukood 38411260235; elukoht: XXX; määratlemata

kodakondsus; keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht:

XXX korteriühistu, Doktor House OÜ; varem

kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 11.10.2018

Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5249

KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 4 aastat ja 8 kuud vangistust,

millest KarS § 74 lg 1, 2 alusel koheselt ärakandmisele 8

kuud vangistust ning KarS § 74 lg 1, 3 kohaselt

ülejäänud osa karistusest, s.o 4 aastat vangistust,

tingimisi katseajaga 5 aasta (11.10.2018–10.10.2023)

Apellant

süüdistatava lepinguline kaitsja Aleksei Smelov

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Ragnar Plistkin

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 10.04.2024. a otsus osaliselt, s.o Nikolai Levtšenkole

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mõistetud kohustuse mitte tarvitada alkoholi ning KarS §

75 lg 2 p 8 alusel mõistetud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis osas.

2. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 10.04.2024. a otsus muutmata.

3. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebekord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest

kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistatavatel ja kannatanul on kassatsiooni esitamise

õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1-24-1012

1. Nikolai Levtšenkot süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi selles, et

ta juhtis 20.03.2022 kella 13.00 paiku Narvas Vaksali tn 9 juures mootorsõidukit Volvo XC60

(registreerinisnumber XXX ) seisundis, kus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus vähemalt 1,19 mg. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse

alkoholijoobes olevaks mh mootorsõidukijuht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75

milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 10.04.2024. a otsusega tunnistati N. Levtšenko KarS § 424 lg 1 järgi

süüdi ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §

238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes N. Levtšenkole

karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus

Harju Maakohtu 11.10.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5249 N. Levtšenkole

mõistetud karistuse ärakandmata osaga ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva ning

lõplikuks ärakandmata karistuseks jäi 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

2.1.

KarS § 74 lg 5 ning KarS § 74 lg-te 1 ja 3 kohaselt jäeti mõistetud karistus täielikult

täitmisele pööramata, tingimusel, et N. Levtšenko ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul

toime uut kuritegu, ning täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS §

74 lg 5, § 75 lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 p 2 alusel on N. Levtšenko kohustatud käitumiskontrolli ajal

alluma 4 kuud elektroonilisele valvele. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustati N. Levtšenkot

katseajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis.

2.2.

KarS § 424 lg 3 ning § 50 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel kohaldati N. Levtšenkole

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.

2.3.

Menetluskuludena mõisteti N. Levtšenkolt välja sundraha summas 1230 eurot ja

kaitsjatasu summas 420,74 eurot, s.o kokku 1650,74 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel

võimaldatakse N. Levtšenkol menetluskulud tasuda ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 1

aasta jooksul.

3. Maakohus märkis, et asjas puudub igasugune vaidlus süüdistuse põhjendatuse ja

kuriteo subsumeerimise osas. Seda kinnitas ka süüdistatav ise 21.03.2022 ülekuulamisel. N.

Levtšenko süü on tõendatud tunnistajate A.H. i, A.A ja A.V. ütlustega, tõendusliku alkomeetri

kasutamise väljatrükiga ning politseiametniku vormikaamera videosalvestisega. Maakohus

tuvastas, et N. Levtšenko juhtis 20.03.2022 kella 13.00 paiku Narvas Vaksali tn 9 juures

mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, st N. Levtšenko tegevuses

ilmneb KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo koosseisu objektiivne külg. Subjektiivsest küljest on

tegemist otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Süüdistatav oli teadlik, et on alkoholi

tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda.

4. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse tahtluse liiki. N. Levtšenko süü aste on

maakohtu hinnangul alla keskmise. Tema tegevuses puuduvad karistust raskendavad asjaolud

ja ilmneb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus.

Arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist ja süü astet, asus kohus

seisukohale, et N. Levtšenko suhtes on põhjendatud ja otstarbekas mõista karistus alla KarS §

424 lg-s 1 ettenähtud sanktsiooni määra.

1-24-1012

4.1.

Süüdistatavat on varem karistatud šokivangistusega ning ülejäänud vangistuse osas

kohaldatud 5-aastast katseaega. N. Levtšenko pani katseaja jooksul toime uue tahtliku kuriteo.

Seetõttu ei näinud maakohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest rahalise karistusega. Karistus uue tahtlukult toimepandud kuriteo eest ei saa

olla eelnevast karistusest leebem.

4.2.

N. Levtšenko töötab, tal on alaealiste lastega pere. Kuritegu on toimepandud rohkem

kui kaks aastat tagasi. Vahepeal on ta käitunud seadusekuulekalt. Töökohast iseloomustatakse

N. Levtšenkot positiivselt. Reaalse vangistuse kohaldamine ei ole otstarbekas ning N.

Levtšenkot on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leebemate

meetmetega, kohaldades KarS § 74 lg 5 ning KarS § 74 lg-te 1 ja 3 sätteid. N. Levtšenko

elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks.

4.3.

Süüdistatav pani kuriteo toime alkoholi mõju all, mistõttu asus kohus seisukohale, et

süüdistatava käitumise parandamise huvides tuleb kohustada N. Levtšenkot katseaja jooksul

mitte tarvitama alkoholi. Selleks, et teda aidata paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud

liiklusreeglistiku täitmisega ja distsiplineerida, mõistis kohus N. Levtšenkole lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmise minimaalses määras, s.o kolmeks kuuks.

5. Menetluskulud (sundraha, kaitsjatasu) kokku summas 1659,74 eurot kuuluvad N.

Levtšenkolt väljamõistmisele. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis tingiksid

menetluskulude vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise. Samas pidas maakohus

võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude ajatamist ühele aastale alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Apellatsioon

6. Süüdistatava lepingulised kaitsjad Aleksei Smelov ja Valentin Moto1 vaidlustasid

maakohtu otsuse, taotledes selle tühistamist mõistetud karistuse osas.

7. Kaitsja palub teha asjas uue otsuse, millega mõista N. Levtšenkole KarS § 424 lg 1

järgi rahaline karistus. Võttes arvesse, et kuritegu oli toime pandud katseajal, tuleb mõista

KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus, suurendades mõistetud rahalist karistust Harju Maakohtu

11.10.2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning KarS § 64 lg 2 alusel

määrata, et rahaline karistus tuleb täide viia iseseisvalt.

8. Apellant leiab, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ning vastuoluliselt

kaalunud karistuse määramist mõjutavaid asjaolusid, mille tulemusena määras süüdistatavale

ebamõistlikult koormava karistuse.

9. KarS § 56 lg 1 ls 1 kohaselt on karistamise aluseks süü. KarS § 56 lg 2 ls 1 sätestab, et

vangistust võib mõista üksnes juhul, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada

kergema karistusega. Võttes arvesse süüdistatava puhtsüdamliku kahetsust kui karistust

kergendavat asjaolu, raskendavate asjaolude puudumist ning teost möödunud aega ja

ülejäänud asjaolusid, sh süüdistatava isikuomadusi (rahaliste kohustuste täitmine, tema

eluviis, ametliku töökoha olemasolu), on süüdistatava süü keskmisest väiksem ning

eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb N. Levtšenkole määrata rahaline karistus.

1 (Ringkonnakohtu märkus) Kaitsja Valentin Moto on maakohus 11.03.2024. a määrusega menetlusest

kõrvaldanud ning seda määrust vaidlustatud ei ole. Seetõttu käsitab ringkonnakohus apellandina kaitsjat Aleksei

Smelovi.

1-24-1012

10. Vaidlust ei ole selles, et N. Levtšenko sooritas kuriteo katseajal. Kuigi katseajal toime

pandud kuritegu on äärmiselt taunimisväärne, ei tingi see automaatselt vanglakaristuse

mõistmist. Arvesse tuleb võtta ka sooritatud kuriteo iseloomu, teosüüd ning eripreventiivseid

kaalutlusi. Joobes juhtimise näol pole juba kuriteospetsiifiliselt tegemist raskeimat laadi

kuriteoga, mistõttu ei ole teosüü suur. N. Levtšenko tabati tema elukoha XXX juures, kus ta

parkis oma sõidukit. Puuduvad tõendid, et ta oleks joobeseisundis mootorsõidukit juhtides

pikema perioodi jooksul liiklusohutust tõsiselt ohustanud. Kuigi tema tegevus kujutab endast

liiklusseaduse rikkumist, ei toonud see kaasa liiklusõnnetust ega põhjustanud raskendavaid

tagajärgi. Seega võimaldab teosüü rahalise karistuse mõistmist.

11. N. Levtšenkol puuduvad kehtivad liiklusalased karistused ja katseajal on ta suutnud

pikema perioodi vältel siiski hoiduda kuritegude toimepanemisest. Tema eelmine kuritegu

leidis aset kuus aastat tagasi, ning vabaduses olles on N. Levtšenko pikemat aega käitunud

õiguskuulekalt. Seega on tegu üksikjuhtumiga ning rahalise karistuse rakendamine ennetab

tõhusalt edasiste õigusrikkumiste toimepanemist. Vangistuse mõistmine võib neutraliseerida

need positiivsed arengud, mida on N. Levtšenko käitumises täheldatud. Tähelepanuta ei saa

jätta asjaolu, et ta on täitnud kõik täitemenetluses olevad kohustused, mis demonstreerib tema

usaldusväärsust ja võimet rahalisi kohustusi täita.

Ringkonnakohtu seisukohad

12. Kolleegium leiab, et apellatsiooni sisuline väide, et N. Levtšenkole on mõistetud

põhjendamatult range karistus, väärib tähelepanu. Maakohus on N. Levtšenko karistuse

individualiseerimisel eksinud. See toob kaasa Viru Maakohtu 10.04.2024. a otsus tühistamise

täiendavate kohustuste määramise osas.

13. Kogutud tõendite pinnalt on tuvastatud 20.03.2022. a kuriteosündmuse asjaolud ja

jõutud õigele järeldusele, et N. Levtšenko juhtis sel päeval tahtlikult oma elukoha lähedal

mootorsõidukit olles ise alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. N. Levtšenko on toime

pannud KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Eelnimetatud asjaolude üle vaidlus

puudub. Ringkonnakohus tugineb maakohtu otsusega tuvastatud faktilistele asjaoludele ning

menetlusökonoomia kaalutlustel neid kordama ei asu (RKKKo 1-16-2675/108, p 14).

14. Apellant on vaidlustanud mõistetud karistuse liiki, leides, et rahaline karistus oleks N.

Levtšenko puhul tõhusam meede jätkamaks tema suunamist õiguskuulekale käitumisele.

Maakohus ei pidanud rahalise karistuse kohaldamist võimalikuks, kuna uue tahtliku kuriteo

toimepanemine katseajal ei saa kaasa tuua eelnevast leebemat karistust.

15. KarS § 424 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistuse. Apellant väidab, et joobes juhtimise näol ei ole juba kuriteospetsiifiliselt tegemist

raskemat laadi kuriteoga, mistõttu pole süü suur. Ringkonnakohus selle käsitlusega ei nõustu.

Süü suuruse hindamisel keskendutakse süüdistatava teole (vt RKKK 1-22-227/66 p 10),

kõrvutades seda teiste võimalike sama karistusnormi alla subsumeeritavate tegudega. KarS §

424 lg 1 kohaste tegude puhul iseloomustab süüd näiteks joobe suurus ja liiklemise asjaolud.

Seda, kas tegu on kuritegu ja milline võib olla teo eest määratav karistus, otsustab

seadusandja. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest võidakse karistada nii rahalise

karistuse kui ka vangistusega. Kuriteospetsiifilisus seega karistuse liigi valikul rolli ei mängi.

16. Kohtu kohustus arvestada karistuse kohaldamisel eripreventiivse eesmärgina

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest tuleneb KarS § 56

lg 1 teisest lausest. Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa

1-24-1012

teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud

aeg) ja nende eest mõistetud karistustest (RKKKo 4-24-1237/24 p 13).

17. N. Levtšenkot ei iseloomusta üldine õiguskuulekus. Ta on minevikus toime pannud

mh kaks 1. astme kuritegu, mille eest on teda kahe erineva kohtuotsusega karistatud. Mõlemal

korral on ta kandnud reaalset vangistust. Korduvale vanglakogemusele vaatamata pani ta

katseajal toime uue kuriteo. See näitab, et N. Levtšenko karistuse eripreventiivsele mõjule

allumise prognoos ei ole hea. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et kohane

karistuse liik on vangistus.

18. Pikaajalise vangistusega karistatud isiku katseajal toime pandud tahtlik kuritegu toob

reeglina kaasa liitkaristuseks mõistetud vangistuse reaalse ärakandmise. N. Levtšenko puhul

esinevad asjaolud, mis õigustavad karistuse kandmise võimaldamist vabaduses. Tegemist on

inimesega, kes on eelmiste vanglakaristuste järel resotsialiseerunud. Ta on hinnatud töötegija

kahes erinevas ettevõttes ning läbinud erioskust andva koolituse. Lisaks on ta ühiskondlikult

aktiivne, olles korteriühistu juhatuse liige. Süüdistataval on perekond ja kaks alaealist last.

Praeguseks on ta tasunud varasemast kohtuotsusest tulenevad rahalised kohustused.

19. KarS § 74 lg 5 sätestab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest

teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg-le 2. Kui uus

kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi

vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75

lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. Seega on katseajal toime pandud tahtliku kuriteo

puhul võimalik tingimuslik vabastamine üksnes koos käitumiskontrolli ja elektroonilise

valvega. Selliselt ongi maakohus toiminud.

20. Küll aga ei jaga kolleegium maakohtu seisukohta selles, et süüdistatavat tuleb

kohustada mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 2 kohaselt

võib selliseid lisakohustusi kohaldada tulenevalt kuriteo toimepanemise asjaoludest või

süüdlase isikust. N. Levtšenko näol on tegemist väljakujunenud isiksusega, kelle varasemad

karistusandmed ei viita alkoholi tarbimise ja õigusrikkumiste toimepanemise seosele. Seega

tuleb nõustuda kaitsjaga, et KarS § 424 lg 1 süüteo toimepanemine on ühekordne libastumine.

Riigikohus on erinevate õigusjärelmite kohaldamisel järjekindlalt viidanud sellele, et

põhiõiguse riive peab olema proportsionaalne, mis põhiseaduse § 11 teisest lausest tulenevalt

tähendab selle vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas. Proportsionaalsuse põhimõte ehk

ülemäärasuse keeld seob kogu riigivõimu, sellega peab arvestama mitte ainult seadusandja,

vaid ka õiguse kohaldaja (RKKKo 3-1-1-1-12 p 16, viimati nt 1-06-9135/67 p 17

kontrollnõuete rikkumise õigusliku tagajärje valiku kontekstis). Ringkonnakohtu hinnangul

sõltub edasine õiguskuulekas käitumine ainuüksi N. Levtšenko enda otsusest. Riske, mida

saaks alkoholi tarvitamise keeluga või sotsiaalprogrammiga maandada, tema puhul ei esine.

21. Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus apellatsiooni osaliselt. Juhindudes

KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 4 ja § 340 lg 2 p-st 4, tühistab ringkonnakohus Viru

Maakohtu 10.04.2024. a otsuse N. Levtšenkole kohaldatud lisakohustuste osas. Muus osas

jääb kohtuotsus muutmata.

22. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva

seadustiku § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud

riik. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente ei

esitatud.

1-24-1012

(allkirjastatud digitaalselt)