3-24-826/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. novembril 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-826

Haldusasi

X.Xi kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse eluaseme-

komisjoni 1. märtsi 2024. a otsuse tühistamiseks ja linna

kohustamiseks vaatama tema avalduse uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja X.X, esindaja Tiiu-Ann Kaldma

Vastustaja Tallinna linn, esindajad Krista Tammsaar, Kristel

Tina ja Moonika Roosnupp

Asja läbivaatamise vorm

Avalikul kohtuistungil 30. oktoobril 2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada otsuse avaldamise korral X.Xi nimi tähemärgiga. Jätta avaldamata

aadress XXX.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27. detsembril 2024 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X esitas 8. septembril 2023 Tallinna Kesklinna Valitsusele taotluse tagada

tema perele eluruum.

3-24-826

2. Linnaosa eluasemekomisjon arutas taotlust 18. oktoobril 2023. Komisjon leidis,

et enne, kui otsustada kaebaja eluruumi taotlejana arvele võtmine, tuleb talle osutada

nõustamisteenust. Selle käigus hindab majandamis-, võla-, ja üürituru nõustaja kaebaja

pere majanduslikku olukorda, toimetulekuvõimet ja vabaturult linna abiga korteri

üürimise võimalust.

3. Nõustaja 18. detsembri 2023. a kokkuvõtte järgi soovitati kaebajal leida

praeguse neljatoalise üürikorteri (üldpinnaga 121,7 m²) asemele tagasihoidlikum ja

odavam elamispind. 21. detsembril 2023 suunas sotsiaalhoolekande osakond kaebaja

üürinõustamisele.

4. Kaebaja pöördus 13. jaanuaril 2024 uuesti linna poole sooviga kolida

munitsipaaleluruumi 1. veebruarist 2024. Kaebaja pöördus linna poole ka 26. jaanuaril,

13. veebruaril ja 1. märtsil 2024.

5. Elusasemekomisjon arutas kaebaja elamispinna küsimust uuesti 30. jaanuaril

2024. Komisjon lükkas kaebaja arvele võtmise otsuse veelkord edasi, kuni kaebaja

osaleb uuel nõustamisel.

6. 15. veebruaril 2024 esitas Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse nõustaja kokkuvõte

kaebaja üürinõustamisest. Majandamis- ja üürinõustamise kokkuvõtete järgi ei soovi

kaebaja harjumuspärases elustandardis mööndusi teha. Kaebajal on elukoht olemas.

Tema soov linnalt eluaset saada on pigem näiline. Tema perekonna arvele võtmine

eluruumi taotlejatena ei ole nõustaja hinnangul põhjendatud.

7. Komisjon otsustas 1. märtsil 2024, et kaebaja ja tema täisealise lapse arvele

võtmine linnalt eluruumi üürimist taotlevate inimestena ei ole põhjendatud (komisjoni

koosoleku protokolli nr 4 päevakorrapunkt 5). Kaebajal on võimalik oma

eluasemeprobleem lahendada vabaturult väiksema ja soodsama korteri üürimisega.

8. Kaebaja esitas 18. märtsil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

Tallinna Kesklinna valitsuse eluasemekomisjoni 1. märtsi 2024. a protokolli nr 4

päevakorrapunktis 5 tehtud otsuse tühistada. Kaebaja palus kohustada linna vaatama

tema avalduse uuesti läbi ning tagama talle ja tema perele üürimiseks

munitsipaaleluruum.

8.1.

Kaebaja käis linna pakutud võlanõustamisel 23. novembril ja 6. detsembril

2023. 3. jaanuaril 2024 käis kaebaja üürituru nõustamisel. Üürinõustaja pakkus 19.

jaanuaril 2024 kaebajale välja kaks vabaturukorterit. Kaebajal nende üürimiseks raha

pole. Üks korteritest asus keldris. Ka see korter oli kallis. Selle üürimine ei oleks

soodsam lahendus, kui arvestada ka kulu kolimisele ja lisainvesteeringute tegemise

vajadust.

8.2.

Kaebajal pole raha toidu ja ravimite jaoks, rääkimata üürist. 1. märtsil 2024

selgitas nõustaja kaebajale, et ta peaks kulud kolimisele ja tagatisele ise kandma.

Kaebaja pole saanud toimetulekutoetust juba kaheksa kuud. Linna otsused toetust

mitte määrata on kaebaja kohtus vaidlustanud. See kõik on kaebaja jaoks väga

koormav. Kui ta saaks toimetulekutoetust, oleks ta saanud praeguseks juba oma korteri

väiksema vastu vahetada. Kaebaja on võlgu ka õigusabi eest. Võlg kasvab iga

päevaga.

8.3.

Vastustaja on juba kaheksa kuud nõudnud, et kaebaja ja tema tütar koliksid

väiksemasse korterisse. Linn pole aga kaebajale väiksemat korterit andnud. Tütar on

puudega ja osalise töövõimega kooliõpilane. Linn pole tema huve arvestanud.

2(12)

3-24-826

8.4.

Õiguskantsler on selgitanud, et kui inimene taotleb abi, peab kohalik

omavalitsus (KOV) hindama pere abivajadust terviklikult (sotsiaalhoolekande seaduse

(SHS) § 15). Sotsiaalteenuse osutamine tuleb otsustada kümne tööpäeva jooksul

(sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 25 lg 1). Kui inimene pole võimeline enda

vajadustele vastavat eluruumi hankima, tuleb KOV-il tagada sobiv eluruum

sotsiaalteenusena (SHS § 41 jj). Kui KOV-il endal pole eluruumi pakkuda, tuleb tal

leida abivajajale sobiv eluruum üüriturult.

8.5.

Vastustaja ei lahendanud kaebaja taotlust ettenähtud tähtaja jooksul, vaid

venitas põhjendamatult mitu kuud. Vaidlustatud otsus, millest kaebajat teavitati e-

kirjaga, ei vasta vorminõuetele. Märgitud pole otsuse õiguslikku alust

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2). Vastustaja põhjendus, et kaebaja peab ise

endale sotsiaalteenused tagama, on arusaamatu. Otsus põhineb hinnangutel, mitte

faktidel. Vastustaja ei või panna enda kohustusi kaebaja õlule. Kaebaja on selgitanud,

miks ta ei saa vabaturult eluruumi üürida.

8.6.

Põhiseaduse (PS) § 28 lg 2 järgi on oluline see, kas inimesel on elatusvahendid

esmavajaduste katteks (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. mai

2020. a otsus asjas nr 5-20-1, p 34). Puuduse korral on inimesel õigus riigi abile.

Kaebaja perel pole äraelamiseks vajalikke vahendeid. See asjaolu on tuvastatud

mitmes erinevas kohtumenetluses. Ka toimetulekutoetuste taotluste menetluses pole

vastustaja suutnud tõendada, et kaebajal on olemas elamiseks minimaalselt vajalikud

vahendid. Kaebaja on kaotamas oma eluaset ja tal pole kuskile kolida.

9. Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

9.1.

Kaebaja pöördus eluruumi saamiseks linna poole esmalt 8. septembril 2023.

Vastustaja ametnikud käisid kaebaja juures kodukülastusel 6. oktoobril 2023. Selle

raames hinnati kaebaja abivajadust. Kaebaja andis nõusoleku minna majandamis- ja

üürinõustamisele. 11. oktoobril 2023 koostas sotsiaalhoolekande osakond kaebajale

juhtumiplaani ja palus kaebajal selle allkirjastada. 18. oktoobril toimus

eluasemekomisjoni koosolek. Komisjoni otsusest anti kaebajale teada 20. oktoobril

2023.

9.2.

Kaebaja allkirjastas juhtumiplaani pärast pikemat kirjavahetust 6. detsembril

2023. Seejärel suunas sotsiaalhoolekande osakond kaebaja majandamisnõustamisele.

Kaebajale anti sellest teada 7. detsembril 2023. Kaebaja käis majandamisnõustamisel

omaalgatuslikult ära 23. novembril 2023 enne juhtumiplaani allkirjastamist. 18.

detsembril 2023 edastas Tallinna Sotsiaaltöö Keskus linnale kokkuvõtte

majandamisnõustamise tulemustest. 19. detsembril 2023 käis kaebaja uuesti

majandamisnõustamisel. Kokkuvõtte selle kohta edastas sotsiaaltöö keskus linnale 20.

detsembril. Kesklinna valitsuse sotsiaalhoolekande osakond suunas kaebaja 21.

detsembril 2023 üürituru nõustamise teenusele.

9.3.

4. jaanuaril 2024 saatis sotsiaaltöö keskus linnale kokkuvõtte kaebaja osalemise

kohta üürinõustamise teenusel. Eluasemekomisjon arutas kaebaja taotlust uuesti 30.

jaanuaril 2024. 15. veebruaril saatis sotsiaaltöö keskus linnale uue kokkuvõtte kaebaja

osalemise kohta üürinõustamise teenusel. Sotsiaalhoolekande osakond saatis oma

arvamuse eluasemekomisjonile 22. veebruaril 2024.

9.4.

SHS § 41 lg 1 järgi tuleb KOV-il tagada eluruum inimesele, kes ei ole oma

sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingituna võimeline enda ja oma pere vajadustele

vastavat eluruumi leidma. Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel lähtutakse

3(12)

3-24-826

esmajärjekorras inimese vajadustest ning eelistatakse abimeetmeid, mis inimese

suutlikust ise hakkama saada tõstavad (SHS § 3 lg 1 p-d 1, 2 ja 4). Abivajaduse

väljaselgitamisel lähenetakse inimese olukorrale terviklikult (SHS § 15 lg 2).

9.5.

Tallinna linnas reguleeris kuni 30. aprillini 2024 eluruumide üürile andmist

linnavolikogu 17. oktoobri 2002 määruse nr 56 „Tallinna linna omandis olevate

eluruumidega seotud õigusaktide kinnitamine“ lisa 3 „Tallinna linna omandis olevate

eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestamise kord“ (edaspidi määrus nr 56) ja

Tallinna Linnavalitsuse 7. mai 2003 määrus nr 39 „Linna eluasemekomisjoni

põhimääruse ja töökorra, linnaosa eluasemekomisjoni põhimääruse ja töökorra ning

eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmise avalduse vormi kinnitamine“.

9.6.

Eeltoodud määruste põhjal tuli linnaosa eluasemekomisjonil teha pärast

sotsiaalhoolekande osakonna arvamusega tutvumist otsus, kas avalduse esitanud

inimene taotlejana arvele võtta. Arvele võtmise korral otsustati, kas võtta inimene

arvele munitsipaal- või sotsiaaleluruumi taotlejana. Seejärel tuli taotlejal esitada

avaldus sotsiaal- või munitsipaaleluruumi üürile saamiseks. Eluasemekomisjon

otsustas, kas teha linnavalitsusele ettepanek eluruumi üürile andmise kohta.

Üürilepingu sõlmimise otsustas linnavalitsus korraldusega.

9.7.

Määruse nr 56 lisa 3 punktis 3.3 oli sätestatud, et elamistingimuste

parandamisel abivajavatena võetakse arvele:

a) inimesed, kes kasutavad üürilepingu alusel Tallinna linna omandis olevat varisemis-

ohtlikku või kasutuskõlbmatut eluruumi (p 3.3.1);

b) üksinda elavad vanurid ja vanuritest paarid; puudega inimesed, kellel ei ole seadus-

järgseid ülalpidajaid või kes vajavad kõrvalabi või kelle kasutuses olevas eluruumis ei

ole võimalik nende hooldamist korraldada (p 3.3.2);

c) vähekindlustatud lastega pered, kes vajavad sotsiaalteenuseid (p 3.3.3);

d) inimesed, kelle puhul on see õigustatud teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel (p

3.3.4).

9.8.

Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a määruse nr 25 „Sotsiaalteenuste

osutamise tingimused ja kord“ § 18 lg 2 p 1 järgi abistab linn eelistatult inimest

eluruumi leidmisel vabaturult ja tagab vajaduse korral selleks nõustamise ja toetuse.

Linn osutab inimesele üürimise nõustamise ja taotlemise teenust mille eesmärk on

toetada püsiva sissetulekuga sotsiaal-majanduslikes raskustes inimest eluruumi

leidmisel vabaturult. Nõustamine lõppeb ühekordse toetuse maksmisega. Toetust

makstakse juhul, kui inimene on läbinud tervikliku hindamise, majandamisnõustamise

ja üürimise nõustamise, on võimeline vabaturul toime tulema, on leidnud sobiva

elamispinna ja sõlminud üürilepingu.

9.9.

Majandamisnõustamise ja üürimise nõustamise teenust osutab Tallinna

Sotsiaaltöö keskus. Majandamisnõustamise eesmärk on aidata kaasa inimeste ja perede

paremale majanduslikule ja sotsiaalsele toimetulekule. Selleks õpetatakse inimesi oma

ressursse oskuslikult kasutama ja võlgadesse sattumist ennetama. Üürimise nõustamise

teenuse eesmärk on stabiilse sissetulekuga (madal palk või asendussissetulek nagu

töövõimetoetus, töövõimetuspension, vanaduspension, vanemahüvitis vms) Tallinna

elanike nõustamine ja ühekordne toetamine eluruumi leidmisel vabaüüriturult.

4(12)

3-24-826

9.10.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse 18. detsembril 2023 koostatud kokkuvõtte järgi

selgitas kaebaja kohtumisel, et tema leibkonna (mille hulka ta ei arvesta korteris elavat

ja ülikoolis õppivat poega) sissetulekuallikateks on peretoetus 80 eurot, tütre osaline

töövõime toetus u 320 eurot, puudetoetus u 36 eurot ja kaebajale makstav

õppestipendium u 327 eurot, kokku u 763 eurot. Elatisraha saamist kaebaja eitas, kuigi

varem saadetud abivajaduse hinnangu järgi maksab laste isapoolne vanaema lastele

elatist u 500 eurot.

Kaebaja elab sotsiaalselt põhjendatud normist suuremas 121 m2 suuruses üürikorteris. Kaebaja

sõnul oli selle aja seisuga korteri omanikule tasumata üür 800 eurot kuus kolme kuu vältel ja

kommunaalarved alates 2023. a juulikuust. Kaebajale soovitati oma elustandardid üle vaadata

ja leida tagasihoidlikum elamispind.

Kaebaja õpib. Aeganõudev üle kolme aasta kestev õppetöö töötamist ei toeta. Kaebaja

teadmiste ja oskustega spetsialistile töötukassal kaebaja sõnul tööd pakkuda ei ole. Pikas

perspektiivis on kaebajal plaan hakata taas tegelema ettevõtlusega. Kaebaja ei ole

motiveeritud tegutsema viisil, mida talle soovitati. Kaebaja soovib jätkuvalt taotleda

toimetulekutoetust.

9.11.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse 20. detsembril 2023. a kokkuvõtte järgi väitis

kaebaja endiselt, et tema pere sissetulek on u 760 eurot. Kokku on hoitud kulutusi vaba

aja tegevustele. Toiduainetega aitavat peret kaebaja ema ja vanaema. Ülikoolis õppiv

poeg toitub eraldi. Abi on olnud toiduabist. Kaebaja otsib tööd ja suhtleb jätkuvalt

töötukassaga. Keeruline on leida tööandjat, kes nõustuks kahekuise eemalolekuga ajal,

mil kaebaja peab olema õpingutega seotud tasuta praktikal. Töö leidmist takistab ka

kaebaja kohta internetis avaldatud info.

Kaebaja ei muutnud oma seisukohti elamispinna vahetamise osas. Kaebaja nentis, et võiks

kaaluda teise korterisse kolimist juhul, kui on saanud kätte nõutava toimetulekutoetuse.

Vastasel juhul tal kolimiseks vahendeid pole.

9.12.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse 4. jaanuari 2024. a kokkuvõtte järgi soovib

kaebaja korterit kolmele inimesele (kaebaja koos poja ja tütrega). Kaebaja väitel

vaatab ta pidevalt üüripakkumisi, kuid väiksemat pinda kolmele inimesele alla 800

euro eest kuus ei pakuta. Praegune üürileandja on olnud vastutulelik seoses

võlgnevustega. Tütar õpib 11. klassis. Tütar on puudega. Kolida ta ei taha, kuna peab

praegust eluaset oma koduks. Kaebaja kurtis kehva tervist. On nõus väiksemale

pinnale kolima, kui saab vastuvõetava hinnaga vähemalt kolmetoalise remonti mitte

vajava korteri kesklinna.

9.13.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse 15. veebruari 2024. a kokkuvõtte järgi on

nõustamise tulemusena selgunud, et kaebaja ei soovi hetkel oma eluruumi vahetada.

Ta on väljendanud selgeid põhjendusi selle otsuse kohta. Kaebaja on seisukohal, et

eluruumi väiksema vastu vahetada pole mõistlik, kuna üürisummade vahe ei paku

arvestatavat väärtust. Ta ei ole valmis kolima ka põhjusel, et tal pole selle jaoks

piisavalt raha. Ta on elanud praeguses üürikorteris juba kümme aastat. See on nii talle

kui ka ta lapsele kodu. Elukohavahetus avaldaks tütrele negatiivset mõju.

Üürimisnõustamise käigus sai kaebajale selgitatud, miks tema rahalist olukorda arvestades

oleks mõistlik vahetada korter tema võimalustele vastava väiksema ja soodsama vastu, mis

lähtuks ka sotsiaalselt põhjendatud normist. Üürimisnõustaja pakkus kokkulepet, et otsib talle

tema pere vajadusi ja võimalusi arvesse võttes sobilikke üürikortereid. Ka kaebaja ise on

võimeline seda tegema. Kaebaja ei näidanud üles motivatsiooni ja initsiatiivi korteri

5(12)

3-24-826

vahetamiseks. Ta ei olnud huvitatud nõustaja välja pakutud korteritega tutvumisest. Juba

esimesel kohtumisel sai selgeks, et olemasolevast korterist loobumine teda ei motiveeri. Seda

kinnitas hilisem suhtlus e-posti teel. Kokkuvõttes üürinõustamine kaebaja puhul ei toiminud.

9.14.

Kaebaja avaldused eluruumi saamiseks ei ole ajendatud soovist elukohta

vahetada. Need on esitatud seoses sellega, et vastustaja ei määranud talle

toimetulekutoetust. Kaebaja on olnud toimetulekutoetuse saaja ajavahemikel 1.

jaanuarist 2021 kuni 30. aprillini 2021, 1. jaanuarist 2022 kuni 31. maini 2022 ning 1.

septembrist 2022 kuni 13. juunini 2023. Kaebaja on saanud toimetulekutoetust pikema

aja vältel, mis ei ole kooskõlas SHS § 131 lõikes 1 sätestatud eesmärgiga.

9.15.

SÜS § 5 lg 1 järgi on inimesel endal esmane vastutus teda ohustavate

sotsiaalsete riskidega toimetulekul (vt ka SÜS § 10 lg 1 ja § 11 lg-d 1 ja 2). Vastustaja

on juhtinud korduvalt kaebaja tähelepanu sellele, et tal on kohustus püüda parandada

enda ja oma perekonna materiaalselt olukorda. Üheks võimaluseks on leida perekonna

majanduslikule seisule paremini vastav eluruum.

9.16.

Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 38 „Eluruumi sotsiaalselt

põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused“ p 2 kohaselt on eluruumi sotsiaalselt

põhjendatud normiks 18 m2 üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna

kohta. Kolmeliikmelise perekonna puhul on eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm 69

m2. Kaebaja perekond kasutab eluruumi üldpinnaga 121,7 m2. See on peaaegu poole

suurem kehtestatud normist. Kulud eluruumile on suuremad, kui toimetulekutoetuse

vahenditest on võimalik kompenseerida (Tallinna Linnavolikogu 16. detsembri 2021. a

määruse nr 32 „Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude

piirmäärad“). Väiksema korteri puhul oleksid ilmselgelt väiksemad nii kaebaja kulud

kui ka toetuse vajadus.

Ka kohus on kaebajat puudutavates kohtumenetlustes leidnud, et kaebajal oleks võimalik enda

eluasemekulusid eluaseme vahetusega vähendada (27. veebruari 2024. a otsus haldusasjas nr

3-23-2405, p 25 ja 2. aprilli 2024. a otsus haldusasjas nr 3-23-2633, p 13).

9.17.

Kuna eluruumi vahetamine võiks kaebaja toimetulekut parandada, proovis

sotsiaalhoolekande osakond tutvustada kaebajale teenuseid, mille abil on võimalik

leida sobivam eluruum. Sotsiaaltoetuste talituse vanemspetsialist I. Pronina saatis

kaebaja 27. juulil 2023 sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuste talituse

peaspetsialist K. Tammsaare vastuvõtule. Viimane tegeleb eluruumide küsimustega,

kuid pole üürinõustaja. Kaebaja käis seal koos Y.Ygs, kelle kirjalikud ütlused ta on

esitanud (kaebuse lisa 11). Kaebaja selgitas ametnikule, et ei soovi korterit vahetada.

Üürimise nõustamise teenust osutab Tallinna Sotsiaaltöö Keskus. Vajaliku koostöö

puudumise tõttu jõudis kaebaja sinna alles 2024. a veebruaris ja nõustamine ei andnud

tulemust.

9.18.

Selleks, et KOV saaks välja selgitada inimese abivajaduse, peab inimene

tegema koostööd (SÜS § 5 lg 2). Inimesel on kohustus esitada õiged andmed. Vastuse

esitamise ajal on haldus- ja ringkonnakohtu menetluses kaebajale sotsiaaltoetuste

määramisega seotud kohtuasjad 3-23-2210, 3-23-2405, 3-23-2633, 3-24-214, 3-24-468

ja 3-24-1240. Need ilmestavad seda, et kaebaja vastustajaga koostööd teha ei soovi.

9.19.

Kaebaja on esitanud andmeid enda perekonna kohta valikuliselt. Tema

tegelikku toimetulekuvõimet ja sotsiaalmajanduslikku olukorda ei ole sotsiaaltöötajatel

olnud võimalik adekvaatselt ja terviklikult hinnata. Kaebaja ei teinud piisavalt

koostööd ka Tallinna Sotsiaaltöö Keskusega, et leida lahendus oma toimetuleku ja

6(12)

3-24-826

eluaseme probleemidele. Lisaks on kaebaja vaatamata vastustaja suunistele asunud

õppima, mitte tööle. Kaebaja ei taha teha pingutusi enda majandusliku toimetuleku

parandamiseks. Kaebajal pole motivatsiooni senises harjumuspärases elustandardis

mööndusi teha. Kaebajal on olemas eluruum, mille kasutamisega seotud kulusid ta

tasub. Kaebaja läbitud nõustamis- ja hindamisteenuste tulemusel ei ole tuvastatud, et ta

poleks võimeline endale eluruumi tagama. Tema soov linnalt eluaset saada on pigem

näilik.

9.20.

Kaebaja väited, et tal on üürileandja ees võlgnevused, on vastuolulised.

Kaebaja on esitanud endaga seotud teistes kohtuasjades võlgnevuste kohta erinevaid

dokumente. Võlgnevuse tasumist nõuab mõnes dokumendis korteri omanik A.A

(haldusasjas 3-24-468 kaebaja 17. aprilli 2024. a seisukoha lisa 15), siis aga AU

Online Marketing OÜ juhatuse liige V. Huuse (haldusasjas nr 3-23-2633 7. detsembri

2023. a dokumendi lisa 1). See tekitab kahtlusi esitatud dokumentide tõele vastavuses.

Toimetulekutoetuse taotlustele lisatud elektrienergia ja eluasemekulude arvetelt

nähtub, et mõnel korral on olnud ühe kalendrikuu kommunaalteenuste võlgnevus, kuid

hiljem on need tasutud. Kaebaja on väitnud endaga seotud teistes kohtumenetlustes (3-

23-2201, 3-23-2405 ja 3-23-2633), et kommunaalkulusid tasub korteriühistule korteri

omanik. Seda tõendab ka korteriühistu vastus (lisa 30).

9.21.

Korteriomanikul on üürisuhe AU Online Marketing OÜ-ga, mille esindaja oli

kuni 28. novembrini 2023 kaebaja ise. Kaebaja sõlmis omakorda üürilepingu iseenda

kui füüsilise isikuga. Seega ei saa kaebajal olla võlgnevust korteri omaniku ees.

Haldusasjas nr 3-24-468 23. veebruaril 2024 esitatud kaebuse täienduse punktis 5.3

väitis kaebaja, et tütre viimase seitsme kuu puudetoetus ja töövõimetoetus on läinud

eluasemekulude katmiseks. Sellest võib järeldada, et võlad ei pruugi olla nii suured,

kui kaebaja esitatud teatistes on märgitud.

9.22.

Kaebaja esitatud dokumentidest ei nähtu, et tema perekonda ähvardaks otsene

oht üüripinnalt väljatõstmiseks. See ole leidnud tõendamist ka kaebajaga seotud teistes

kohtuasjades (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18. detsembri 2023. a määrus asjas nr 3-23-

2405, Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2023. a määrus asjas nr 3-23-2633,

Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2024. a määrus asjas nr 3-23-2201, Tallinna

Ringkonnakohtu 12. veebruari 2024. a määrus asjas nr 3-23-2633). Selleks peaks

osaühing esitama kaebaja vastu kohtusse hagi üüri- ja kommunaalkulude võlgnevuse

sissenõudmiseks ning valduse vabastamiseks.

9.23.

Sotsiaalhoolekande osakonnal on alust arvata, et kaebaja varjab enda tegelikke

tulusid. Lisaks on kaebaja elukohta registreeritud mitmed ettevõtted. Osa korteriga

seotud kulusid peaksid kandma nimetatud ettevõtted. Selle kohta pole kaebaja mingeid

andmeid esitanud.

9.24.

Olukorras, kus abivajav isik ei tee abivajaduse hindamisel ja abivajadusele

vastavate toetuste ja teenuste korraldamisel koostööd, ei ole põhjust lähtuda tema

soovidest. SHS § 15 lg-s 2 sätestatud tervikliku lähenemise põhimõte tähendab ühtlasi,

et inimesele tuleb anda abi, mida ta vajab. See ei pruugi olla abi, mida taotleja soovib.

KOV-il on õigus määrata inimesele taotluses esitatust erinev toetus või teenus

(Tallinna Halduskohtu 8. oktoobri 2020 otsus asjas nr 3-18-164, p 33.2). Inimene ise ei

otsusta seda, millist sotsiaaltoetust KOV peab talle maksma või millist sotsiaalteenust

osutama. Praegu esitatud tõenditest nähtub, et kaebajal ei ole sellist abivajadust,

millest tingituna oleks KOV-il kohustus tagada talle eluruum.

7(12)

3-24-826

9.25.

Kaebajale on selgitatud, et tema eluasemeprobleemi on võimalik lahendada

kaebaja soovi ning koostöövalmiduse korral vabaturult väiksema ja soodsama korteri

üürimisega (sh üürimise toetamisega sotsiaalhoolekandelise abi korras). Kaebaja

eelistab vastustajaga koostöö asemel mahukat kirjavahetust.

9.26.

Kaebaja esitatud Eesti Töötukassa 10. aprilli 2024. a töövõime hindamise otsus

ei ole asjakohane, kuna on tehtud pärast vaidlustatud otsust.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. SHS § 41 lg 1 järgi tuleb KOV-il tagada eluruum inimesele, kes ei ole oma

sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingituna võimeline enda ja oma pere vajadustele

vastavat eluruumi leidma. Esmane vastutus sotsiaalsete riskidega toimetulekul lasub

inimesel endal (SÜS § 5 lg 1). Inimesele abi andes tuleb eelistada meetmeid, mis

suurendavad tema suutlikkust korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt (SHS § 15 lg

2). Vastustaja viitas asjakohaselt ka põhimõttele, mille järgi tuleb

sotsiaalhoolekandelise abi andmisel lähtuda esmajärjekorras inimese vajadustest.

Seejuures tuleb inimese abivajadusele läheneda terviklikult (SHS § 3 lg 1 p-d 1, 2 ja 4

ning § 15 lg 2).

11. Eeltoodud põhimõtetega on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu määruse nr 25 §

18 lg 2 p 1, mille järgi abistab linn eelistatult inimest eluruumi leidmisel vabaturult.

Linn tagab vajaduse korral nõustamise ja toetuse, mille eesmärk on aidata sotsiaal-

majanduslikes raskustes, kuid püsiva sissetulekuga inimestel endale vabaturult

eluruum leida (samas, § 18 lg 4). Nõustamine lõppeb ühekordse toetuse maksmisega,

kui

a) inimene on läbinud tervikliku hindamise, majandamisnõustamise ja üürimise nõustamise;

b) inimene on hindamise tulemusel võimeline vabaturul toime tulema ja

c) ta on leidnud sobiva elamispinna ja sõlminud üürilepingu (samas, lg 5 p-d 1 ja 2).

Toetust makstakse üürimisega seotud kulude osaliseks katmiseks üürileandjale, põhjendatud

juhtudel toetuse taotlejale (samas, lg 6).

12. Alles teise eelistusena annab linn abivajaja kasutusse endale või kolmandale

isikule kuuluva eluruumi. Määruse nr 56 (tunnistati kehtetuks 1. maist 2024) lisa 3 p-s

3.3 oli sätestatud see, millised inimesed võtab linn arvele eluruumi üürimist taotlevate

inimestena, kes vajavad abi elamistingimuste parandamisel. Nendeks on:

a) inimesed, kes kasutavad üürilepingu alusel Tallinna linna omandis olevat

varisemisohtlikku või kasutuskõlbmatut eluruumi (p 3.3.1);

b) üksinda elavad vanurid ja vanuritest paarid, puudega inimesed, kellel ei ole seadusjärgseid

ülalpidajaid või kes vajavad kõrvalabi või kelle kasutuses olevas eluruumis ei ole

võimalik nende hooldamist korraldada (p 3.3.2);

c) vähekindlustatud lastega pered, kes vajavad sotsiaalteenuseid (p 3.3.3);

d) inimesed, kes vajavad abi teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel (p 3.3.4).

13. Seega võeti linnalt eluruumi taotlejatena arvele eelkõige inimesed, kes pole

võimelised ise hakkama saama vabaturult korteri üürimisega ja järgneva üürisuhtega

seotud asjaajamisega ning on sotsiaal-majanduslikult väga haavatavas positsioonis

tulenevalt põhjustest, mis ei sõltu neist endist. Silmas tuleb pidada seda, et linna

8(12)

3-24-826

võimalused abivajajaid aidata on piiratud. Ka sel põhjusel tuleb inimesi, kes suudaksid

hakkama saada ka vabaturult korteri üürimisega, eelistatult aidata nõustamisteenuse ja

üürilepingu sõlmimiseks makstava toetuse abil. Kuna esmane vastutus enda elu

korraldamisel lasub inimesel endal, tuleb tal olla elamispinna leidmisel koostöövalmis

ja aktiivne.

14. Vaidlust pole selle üle, et kaebaja ei kuulu määruse nr 56 lisa 3 p-s 3.3

nimetatud esimesse kolme kategooriasse. Seega tuleks kõne alla kaebaja eluruumi

vajajana arvelevõtmine viimasel alusel: teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel. Nii

kaebajat nõustamisteenustele suunates kui ka menetluse lõpus kaebaja arvelevõtmise

kohta lõpliku otsuse langetamisel leidis linn kohtu hinnangul põhjendatult, et põhjust

kaebajat linnalt eluruumi vajava inimesena arvele võtta pole.

14.1.

Kaebaja on tööealine. Haldusakti õiguspärasust hindab kohus selle andmise aja

seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Vaidlustatud otsuse tegemise aja seisuga ei

olnud kaebajal tuvastatud töövõime vähenemist.

14.2.

Kaebaja taotles eluruumi endale ja kahele lapsele. Vanem laps, poeg, oli

taotluse esitamise ajal täisealine ja keskkooli lõpetanud. Noorem laps, tütar sai

täisealiseks 2024. a jaanuaris ja õppis vaidlustatud otsuse tegemise ajal keskkoolis.

Kaebaja tütrel oli 2024. a jaanuarikuu seisuga tuvastatud töövõime vähenemine ja talle

oli määratud töövõimetoetus (vt Tallinna Halduskohtu 25. juuni 2024. a otsus asjas nr

3-24-468, p 23.3). Kaebaja selgitas kohtuistungil, et poeg ei elanud tegelikult juba

taotluse esitamise ajal temaga koos. Kaebaja soovis suuremat eluruumi, et pojal oleks

tahtmise korral võimalik uuesti tema juurde elama tulla. Veel üürituru nõustamisel 3.

jaanuaril 2024 selgitas kaebaja, et vajab eluruumi kolmele inimesele (tema ise, poeg ja

tütar), kuid 13. jaanuari 2024. a kirjas palus tagada eluruum kahele inimesele (kaebaja

ja tütar).

14.3.

Kaebaja pere olukord võib küll erinevatel, sh tütre terviseseisundist tulenevatel

põhjustel olla keeruline, kuid pere abivajadus ei ole eeldatavasti sedavõrd suur, kui

määruse nr 56 kolmanda lisa p-des 3.3.2 ja 3.3.3 nimetatud leibkondadel. Abivajaduse

hindamise raames ei saa arvestada kaebaja soovi tagada täisealisele pojale võimalus

pere juurde elama naasta. See soov võib olla inimlikult mõistetav, kuid seda ei ole

võimalik toetada avalike vahendite arvelt.

14.4.

Kaebaja väidetavad toimetulekuraskused on tingitud sellest, et ta pole leidnud

endale sobivat (erialast) tööd. Kohus on varasemates kohtuasjades leidnud, et kaebaja

ei ole astunud piisavaid samme oma majandusliku olukorra parandamiseks. Kaebajal

ei ole pikema aja vältel õnnestunud erialasele tööle saada, kuid ta pole ka püüdnud

leida lihtsamat kvalifikatsiooni nõudvat tööd, seda kasvõi osalise koormusega.

Kaebaja on teinud valiku minna uut eriala õppima, teades, et see vähendab tema

võimalust tööle asuda. Kaebajal on tõenäoliselt sissetulekuid, mille kohta ta pole

esitanud tõeseid või täielikke andmeid (vt Tallinna Halduskohtu 25. juuni 2024. a

otsus asjas nr 3-24-468, p-d 28 ja 29; 8. mai 2024. a otsus asjas nr 3-24-214, p-d 31 ja

32; 2. aprilli 2024. a otsus asjas nr 3-23-2633, p-d 13–20).

15. Kaebajale osutatud üürinõustamise teenus ei andnud tulemust. Seda aga mitte

põhjusel, et teenus oleks kaebaja jaoks sobimatu, vaid põhjusel, et kaebaja ei olnud

tegelikult huvitatud uue eluruumi leidmisest. Pigem on kaebaja eesmärgiks olnud

näidata, et tal pole võimalik praeguseid eluasemekulusid vähendada. Kaebaja soovib

ümber lükata linna poolt tema toimetulekutoetuse taotluste menetluses esitatud väite,

et tal on võimalik oma majanduslikku toimetulekut parandada, kui ta leiaks oma perele

9(12)

3-24-826

soodsama eluaseme. Kohus on linnaga nõustunud (vt otsus asjas nr 3-24-468, p 27; nr

3-24-214, p 30; nr 3-23-2633, p 13).

16. Asjas nr 3-24-468 tehtud otsuses tõdes kohus, et kaebaja üürib pikaajaliselt

121,7 m2 suurust korterit asukohaga XXX. Korteri üürihind on 800 eurot kuus, millele

lisanduvad kommunaalmaksed. Eluasemekulud 2024. a jaanuaris olid kokku 1667,33

eurot (üür 800 eurot kuus ja eluasemega seotud muud kulud 802,7 eurot). Seega on

ilmne, et eluasemega seotud kulud moodustavad märkimisväärse osa kaebaja

igakuistest kuludest.

Kaebaja selgitas nii üürinõustamisel kui ka praeguses asjas peetud istungil, et on koos tütrega

selles korteris elanud üle kümne aasta. See on nende kodu. Kaebaja ei mõista, miks linn leiab,

et ta peaks nüüd ära kolima. Kesklinnast ära kolimine raskendaks kaebaja ja tema tütre õppe-

tööd.

17. Kaebaja öeldu kinnitab seda, et ta ei ole motiveeritud uut, soodsamat

elamispinda otsima. Samale järeldusele jõudsid üürinõustamise teenuse osutaja ja

vastustaja. Kaebaja suhtlus linnavalitsuse ametnikega ja üürinõustajaga kinnitab, et

kaebaja soovis lükata esmase vastutuse oma perele soodsama eluruumi leidmisel

vastustajale. Kaebaja ei olnud motiveeritud uut elamispinda leidma. Kohus toob

mõned näited.

17.1.

5. oktoobri 2023. a kirjas linna sotsiaalhoolekande osakonna ametnikule

(digitoimiku leht (dtl) 94) märkis kaebaja: „Teie enda osakond ütles, et minu kodu,

hetkel olev korter on liiga kallis ja eeldan et teil on olemas odavamad, nii et ma ootan

odavamat korterit uurige oma osakonnast sealt järgi, mida nad silmas pidasid.“

17.2.

Üürinõustaja saatis kaebajale 19. jaanuaril 2024 kirja, milles pakkus välja

erinevaid kortereid. Nõustaja palus kaebajal omakorda teada anda, kas ta on leidnud

huvipakkuvaid pakkumisi (dtl 20). Kaebaja vastas kirjale rea küsimustega: „Kas saab

kolida ilma tagatisraha maksmata? Kas kolimine on tasuta? Kas üürileandjad on nõus

üürima inimesele kelle puudub sissetulek ja töökoht? Kas üürileandja teab, et olen

hetkel võlgu mitme kuu üüri? Kes garanteerib igakuised üürimaksed?“ (vt ka

üürinõustaja vastused küsimustele, dtl 21). Ei nähtu, et kaebaja oleks isegi üritanud

võimalike üürileandjatega ühendust võtta ning potentsiaalselt esilekerkivaid probleeme

ise või koostöös linnaga lahendada.

17.3.

Kaebaja saatis linnale 1. veebruaril 2024 kirja, milles leidis, et ilma

toetusrahata pole tal vabaturult kindlasti eluruumi võimalik soetada ning et ta tegi

avalduse nimelt sotsiaaleluruumi saamiseks (dtl 149).

17.4.

Istungil leidis kaebaja, et asi on põhimõtteline: kui linn kohustab teda kolima,

peab linn talle selleks ka abi osutama.

18. Kaebaja seisukohad pole kooskõlas põhimõttega, et esmast vastutust peab

kandma inimene ise. Linn on omapoolse abi andmise kohustuse täitnud, pakkudes

kaebajale üürituru nõustamist, aidates teda võimalike korterite väljaotsimisel ning olles

valmis maksma talle toetust korteri üürimisega seotud kulude katmiseks.

19. Kaebaja sõnul aitavad tema lähedased tal praeguse eluaseme kulusid katta. Kui

kaebaja oleks tegelikult motiveeritud uut elamispinda leidma, saaks ta eeldatavasti

kasutada lähedaste abi ka uude korterisse kolimiseks.

10(12)

3-24-826

20. Üürinõustamise teenuse ebaõnnestumisel võis lisaks mängida rolli see, et

kaebaja sooviks oli jääda elama Kesklinna linnaosasse. Arvestades seda, et kaebaja

pere majanduslik olukord on kaebaja väitel väga halb, tuleks tal olla valmis asuma

vajaduse korral elama mõnda teise linnaosasse, kus võib olla võimalik leida soodsam

üürikorter. Koolis saaksid kaebaja ja tema laps käia Tallinna linna elanikele tasuta

ühistranspordi toel. Kaebaja leidis istungil, et tal pole põhjust Kesklinna linnaosast ära

kolida, kuna selle linnaosa ametnikud on juba tema juhtumiga kursis ja peaksid selle

ise lahendama. See kaebaja seisukoht ei põhine õigusnormidel: kaebajal pole õigust

saada sotsiaalteenuseid konkreetses linnaosas.

21. Vastustaja ei viivitanud kaebaja 8. septembri 2023. a taotluse lahendamisega

põhjendamatult.

21.1.

Vastustaja leppis pärast kaebaja taotluse saamist temaga kokku kodakülastuse

aja. Külastus toimus 6. oktoobril 2023 (kodukülastuse akt dtl 102).

21.2.

11. oktoobril 2023 saatis vastustaja kaebajale allkirjastamiseks tema

abivajaduse andmeid sisaldava juhtumiplaani, mis oli vajalik tema nõustamisele

suunamiseks (kiri dtl 104). Juhtumiplaani allkirjastamine ja kaebaja nõustamisele

suunamine viibis kaebajast tingituna (vt linna kirjavahetus kaebajaga oktoobrist

detsembrini 2023, dtl 117–128).

21.3.

12. oktoobril 2023 koostas Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakond arvamuse linnaosa eluasemekomisjonile (dtl 111). 13. oktoobril 2023 tegi

eluasemekomisjon otsuse mitte võtta kaebajat esialgu arvele linna omandis oleva

eluruumi taotlejatena (dtl 114). Lõpliku otsuse lükkas komisjon edasi kuni kaebajale

nõustamisteenuse osutamiseni.

21.4.

Kaebaja allkirjastas juhtumiplaani 6. detsembril 2023. Samal päeval suunas

linn kaebaja majandamisnõustamisele. Kaebaja käis pärast juhtumiplaani

allkirjastamist majandamis- ja võlanõustamisel 19. detsembril 2023 (dtl 140). Kaebaja

saadeti edasi üürimise toetamise teenusele.

21.5.

Üürituru nõustamine toimus 3. jaanuaril 2024. Nõustaja koostas kokkuvõtte

nõustamisest 4. jaanuaril 2024 (dtl 143). Kaebaja ja nõustaja leppisid kokku, et

nõustaja saadab talle sobivate korterite pakkumisi. Samal ajal otsib ka kaebaja ise

sobivaid kortereid.

21.6.

18. jaanuaril 2024 pöördus kaebaja uuesti linna poole eluruumi tagamise

palvega (dtl 144). Kaebaja märkis, et on läbinud majandamis- ja üürinõustamise, kuid

kummastki pole abi olnud. Linna eluasemekomisjon vaatas kaebaja taotluse

jaanuarikuu lõpus uuesti läbi (protokoll dtl 146). Komisjon otsustas kaebaja arvele

võtmise jälle edasi lükata, kuna tema üürituru nõustamine on veel pooleli.

21.7.

15. veebruaril 2024 koostas nõustaja üürinõustamisest kokkuvõtte (dtl 153),

mille järgi selgus nõustamise tulemusena, et kaebaja ei soovi oma eluruumi vahetada.

Ta on elanud praeguses korteris juba kümme aastat, see on tema ja ta tütre kodu ning

elukohavahetus avaldaks kaebaja meelest tütrele halba mõju. Kaebajal on oskused ja

võimekus ka ise korterikuulutusi otsida. Kaebaja ei näidanud üles motivatsiooni ega

initsiatiivi korteri vahetamise osas ega olnud huvitatud üürinõustaja poolt välja

pakutud üürikorteritega tutvumisest.

21.8.

22. veebruaril 2024 saatis kesklinna valitsuse eluasemekomisjon linnaosa

eluasemekomisjonile arvamuse kaebaja sotsiaaleluruumi taotlejana arvele võtmise

11(12)

3-24-826

kohta (dtl 156). Komisjon pidas nõu 26. veebruarist 1. märtsini ja tegi otsuse kaebajat

mitte arvele võtta.

22. Kohus leiab, et menetluses ei tehtud põhjendamatuid toiminguid. Tehtud

toimingud põhinevad linna kehtestatud õigusnormidel. Tehtud toimingute ja otsuste

vahel ei olnud linn põhjendamatult tegevusetu.

23. Eeltoodu põhjal leidis vastustaja vaidlustatud otsuses põhjendatult, et kaebajat

ja tema tütart ei olnud põhjust võtta arvele linnalt eluruumi üürimist taotlevate

inimestena. Kaebajal on elukoht olemas. Tema soov saada linnalt abi uue eluaseme

leidmisel on näilik.

24. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on formaalselt õigusvastane, kuna selles

pole viidet selle õiguslikule alusele. Linn teavitas kaebajat otsusest 4. märtsi 2024. a

kirjaga. Kirjas on viide määruse nr 56 lisa 3 punktile 3.3.4. Seega on otsuse vahetu

õiguslik alus kaebajale teatavaks tehtud (HMS § 56 lg 2).

25. Vaidlustatud otsus on seega õiguspärane. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna

vaidlustatud otsus jääb kehtima, jääb rahuldamata ka kaebaja esitatud kohustamisnõue

selleks, et linn vaataks tema 8. septembri 2023. a avalduse uuesti läbi. Selle avalduse

menetlus on õiguspärase otsusega lõppenud.

26. Kaebaja esitas kohtumenetluses tõendid selle kohta, et pärast vaidlustatud

otsuse tegemist 10. aprillil 2024 tegi Töötukassa kindlaks kaebaja töövõime

vähenemise kestusega üks aasta (dtl 75). Kaebajal tuvastati mõõdukad

tegutsemispiirangud õppimise, tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja

ohu tajumise valdkondades. Lisaks tuvastati kaebajal kerge tegutsemispiirang

suhtlemise valdkonnas. Piirangute põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal

on emotsionaalse labiilsuse, meeleolulanguse, ärevuse ja tahteaktiivsuse alanemise

(initsiatiivi vähesus, kiire väsimine) tõttu häiritud igapäevatoimingute tegemine,

kodust väljaspool liikumine, muutustega kohanemine ja inimestega suhtlemine.

27. Tegu ei ole asjaoludega, mida linn oleks saanud kaebaja 8. septembri 2023. a

taotluse lahendamisel arvesse võtta. Kaebajal on võimalik uute asjaolude tuvastamise

järel esitada SHS § 41 lg 1 alusel linnale uus taotlus. Seejuures on oluline, et kaebaja

sooviks tegelikult linna abi, oleks valmis võtma endale oma tervise ja võimete piires

vastutuse oma probleemide lahendamisel ning esitaks linnale terviklikud ja tõesed

andmed oma abivajaduse kohta.

28. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Poolte

võimalikud kulud jäävad seega nende endi kanda.

29. Otsuse avaldamisel tuleb asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Avaldamata

tuleb jätta kaebaja aadress XXX (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

12(12)