3-24-3199/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

X. X Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

25.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3199

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Elen Maimre

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

Xxxxx x Xxxxxxxxxx XX (registrikood

xxxxxxxx )

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus osaliselt ning anda Maksu- ja Tolliametile

luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi

seadmiseks Xxxxx x Xxxxxxxxxx XX omandis olevale korteriomandile registriosa

numbriga xxxxxxxx (Xxxxx maakond, Xxxxxmaa vald, Xxxxxxxxxx xxxx, Xxxx xx x,

eluruum nr x/x-x) summas 66 010,57 eurot ning korteriomandile registriosa

numbriga xxxxxxxx (Xxxxx maakond, Xxxxxmaa vald, Xxxxxxxxxx xxxx, Xxxx xx x,

eluruum nr x/x-x) summas 67 834,40 eurot.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte Xxxxx x Xxxxxxxxxx XX-le.

3. Kohus asendab avaldatavas määruses juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid

otseselt identifitseerida võimaldavad andmed) tähemärgiga ning ei avaldada määruse

kirjeldavat osa.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1, §

204 lg 1 ja § 265 lg 5).

3-24-3199

KOHTU PÕHJENDUSED

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist

isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud

täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist

asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p

2).

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik

pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust,

kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt

õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad

tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja

halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise

tõenäosust.

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1)

põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või

võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1

või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur

peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

5. MTA 21.11.2024 taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on maksuhaldur algatanud

25.03.2024 korraldusega1 XXX maksustamisperioodide oktoober 2021. a kuni detsember

2023. a käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli.

MTA on kogunud maksumenetluses teavet, mis annab maksuhaldurile alust arvata, et XXX on

1 MTA 21.112024 loataotluse lisa 1

2(4)

3-24-3199

jätnud kontrolliperioodil deklareerimata käibemaksu 118 998,54 eurot, deklareerinud alusetult

sisendkäibemaksu 263,87 eurot ning jätnud deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksetelt 113,51 eurot. Maksuhalduri hinnangul on kontrolli tõenäoliseks

tulemuseks seega XXX maksukohustuse suurenemine kokku 119 375,92 eurot.

Kohtu hinnangul puudub MTA esitatud teabe pinnalt alus asuda seisukohale, et kavandatava

maksuotsuse tegemine oleks ilmselgelt õigusvastane. MTA on kogunud maksumenetluses

tehingutega seotud dokumente ja muud teavet, seejuures küsitlenud korduvalt XXX esindajat

ning kogunud teavet kolmandatelt isikutelt2. Esitatud teabest nähtuvalt on maksuhalduri

kahtlustel alust. Nagu eelnevalt mainitud, ei kontrolli kohus seejuures praeguses menetluses

üksikasjalikult seda, kas maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks

õiguspärane.

Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldus, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille

eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine.

6. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus,

et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest.

MTA on maksumenetluses praeguseks kogutud teabe alusel seisukohal, et XXX on teadlikult

deklareerinud valeandmeid, mille tulemusena on vähem deklareeritud ja tasutud käibemaksu

119 262,41 eurot ja tulumaksu 113,51 eurot. Teadliku maksude väärarvestuse korral saab

pidada põhjendatuks järeldust, et XXX ei soovi vastavat maksukohustust tasuda ka

tagantjärele maksumenetluse lõppemise järgselt. Seega saab pidada põhjendatuks

maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt

määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks.

Kohtu hinnangul on seega täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

7. MTA taotleb kohtult luba täitmist tagava toiminguga MKS § 130 lg 1 alusel hüpoteegi

seadmist XXX korteriomanditele Xxxxx xx x, x/x-x ja x-x/x, Xxxxxxxxxx linn. Kohtu

hinnangul saab sellist täitetoimingu valikut pidada põhjendatuks. XXX-l puudub teadaolevalt

muu registervara, väärtpaberid ja väärtpaberikontod ning muud varalised õigused.

Hüpoteekide seadmine ei takista ühtlasi korteriomandite kasutamist ega äriühingu

majandustegevust.

MTA on esile toonud, et kinnisvaraportaali kv.ee andmetel on KuresXxxxx linnas korterite

müügi viimase 12 kuu keskmine ruutmeetri hind 2313 eurot3. Seda aluseks võttes on

kõnealuste koretriomandite (Xxxxx xx x x/x-x (27,2 m2) ja x-x/x (28,1 m2)) truväärtus kokku

ca 127 909 eurot. Vastav summa ületab iseenesest MTA poolt potentsiaalselt määratavat

maksusummat, samas ei kata eelduslikult täies ulatuses MTA nõuet, kui arvestades ka

võimalike sundtäitmise kuludega (hinnanguliselt 14 469 eurot4). MTA on ühtlasi esile toonud,

et kõnelaused korteriomandid (ja ka muud XXX omandis olevat korteriomandid) on juba

koormatud hüpoteekidega ning maksuhalduri kasuks seatavad hüpoteegid saavad olla

järjekorras teisel kohal. Tänase seisuga ei ole küll teada, millised on esimese järjekohaga

hüpoteekidega seotud reaalsed nõuded XXX vastu, kuid tõenäoliseks saab pidada, et mingis

summas need jätkuvalt eksisteerivad. Seega saab kohtu hinnangul kahele XXX

korteriomandile teise järjekoha hüpoteekide seadmist MTA (Eesti Vabariigi) kasuks pidada

põhjendatuks.

2 MTA 21.112024 loataotluse lisad 2-25

3 MTA 21.112024 loataotluse lisa 30

4 Vt MTA 21.112024 loataotluse p 4 (lk 10)

3(4)

3-24-3199

Kohus märgib siiski, et MTA arvestuse kohaselt moodustavad maksuotsusega potentsiaalselt

tuvastatav maksukohustus (119 375,92 eurot) ja võimalikud sundtäitmise kulud (14 469,05

eurot) kokku 133 844,97 eurot. MTA taotleb samas kohtult luba kohtulike hüpoteekide

seadmiseks kogusummas 142 378,05 eurot. Vahe tuleb asjaolust, et viimati nimetatud summas

on MTA liitnud võimalikud sundtäitmise kulud (14 469,05 eurot) korteriomandite

hinnangulistele turuväärtusele (kokku 127 909 eurot). Kohtu hinnangul on põhjendatud siiski

lähtuda MTA võimalikust maksunõudest ja võimalikest sundtäitmise kuludest, s.o summast

133 844,97 eurot. Seega on põhjendatud seada korteriomandile Xxxxx xx x x/x-x kohtulik

hüpoteek summas 66 010,57 eurot (sh võimaliku maksunõude katteks 58 775,46 eurot ja

võimaliku sundtäitmise kulu katteks 7235,11 eurot) ning korteriomandile Xxxxx xx x x/x-x

kohtulik hüpoteek summas 67 834,40 eurot (sh võimaliku maksunõude katteks 60 600,46

eurot ja võimaliku sundtäitmise kulu katteks 7233,94 eurot).

8. MTA taotluses on esile toodud, et MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab MTA XXX vastu

suunatud täitetoimingud kahe tööpäeva jooksul kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu

on ära langenud või kui XXX on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse

tagamiseks. MTA taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui XXX

esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise summas 119 375,92 eurot, millele

võivad asendustagatise korral lisanduda sundtäitmise kulud (hinnanguliselt 14 469 eurot).

9. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus MTA taotluse osaliselt ning annab HKMS § 264 lg 1, MKS

§ 130 lg 1 p 2 ja § 1361 lg 1 alusel MTA-le loa Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku

hüpoteegi seadmiseks XXX omandis olevale korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxxx

(Xxxxx maakond, Xxxxxmaa vald, Xxxxxxxxxx xxxx, Xxxx xx x, eluruum nr x/x-x) summas

66 010,57 eurot ning korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxxx (Xxxxx maakond,

Xxxxxmaa vald, Xxxxxxxxxx xxxx, Xxxx xx x, eluruum nr x/x-x) summas 67 834,40 eurot.

10. Kohus asendab avaldatavas määruses HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel nii füüsiliste

kui ka juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad

andmed) tähemärgiga ning ei avalda määruse kirjeldavat osa.

(allkirjastatud digitaalselt)

X. X Kruusvee

kohtunik

4(4)