2-23-1535/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-1535

Kohtuasi

Sihtasutuse Liikva Päikesekodu kaebus Tallinna

kohtutäitur Risto Sepa 18.01.2023 otsuse peale

täiteasjas nr 027/2022/2191

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. juuni 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Sihtasutuse Liikva Päikesekodu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sihtasutus Liikva Päikesekodu (registrikood

90013489), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan

Mägi

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Risto Sepp,

lepinguline esindaja Raul Uesson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 21.06.2023 määrus tühistada.

2. Teha uus määrus, millega jätta Sihtasutuse Liikva Päikesekodu kaebus Tallinna

kohtutäitur Risto Sepa 18.01.2023 otsuse peale täiteasjas nr 027/2022/2191 läbi

vaatamata osas, milles Sihtasutus Liikva Päikesekodu vaidlustas kohtutäituri

18.01.2023 otsust 19.09.2022 ja 26.09.2022 kaebuste rahuldamata jätmise osas, mis

olid esitatud 06.09.2022 ja 16.09.2022 sunniraha määramise hoiatuste peale.

3. Teha uus määrus, millega rahuldada Sihtasutuse Liikva Päikesekodu kaebus

Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 18.01.2023 otsuse peale täiteasjas nr

027/2022/2191 osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata Sihtasutuse Liikva

Päikesekodu 07.07.2022 ja 26.09.2022 kaebused kohtutäituri 01.07.2022 ja

16.09.2022 sunniraha määramise otsuste peale.

4. Tühistada kohtutäituri 18.01.2023 otsus täiteasjas nr 027/2022/2191 osas, milles

kohtutäitur jättis Sihtasutuse Liikva Päikesekodu 07.07.2022 ja 26.09.2022

kaebused kohtutäituri 01.07.2022 ja 16.09.2022 sunniraha määramise otsuste peale

rahuldamata ning kohustada kohtutäiturit Sihtasutuse Liikva Päikesekodu

07.07.2022 ja 26.09.2022 kaebused uuesti läbi vaatama.

5. Võtta asja materjalide juurde Sihtasutuse Liikva Päikesekodu ja Tallinna

kohtutäitur Risto Sepa poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

6. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

7. Jätta Sihtasutuse Liikva Päikesekodu menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

75% ulatuses Tallinna kohtutäitur Risto Sepa kanda ning 25% ulatuses

Sihtasutuse Liikva Päikesekodu kanda. Jätta Tallinna kohtutäitur Risto Sepa

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tema enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest osas, milles kaebus kohtutäituri otsuse peale jäeti läbi vaatamata, samuti

menetluskulude jaotuse osas. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutus Liikva Päikesekodu (avaldaja, võlgnik) esitas 27.01.2023 Harju Maakohtule

kaebuse, milles palus tühistada Tallinna kohtutäituri Risto Sepp (puudutatud isik, kohtutäitur)

18.01.2023 otsuse täiteasjas nr 027/2022/2191, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja

07.07.2022, 19.09.2022 ning 26.09.2022 esitatud kaebused kohtutäituri tegevuse peale.

Avaldaja palus kohustada kohtutäiturit vaatama avaldaja 07.07.2022, 19.09.2022 ja

26.09.2022 kaebused uuesti läbi ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

2. Avalduse kohaselt viib kohtutäitur sissenõudja SA Päikesekodu Teenused täitmisavalduse

alusel läbi täitemenetlust täiteasjas nr 027/2022/2191. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu

08.06.2022 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-22-8478. Määrusega on kohustatud

avaldajat mh tagastama teatud arvu erinevaid vallasasju sissenõudja valdusesse. 27.06.2022

edastas avaldaja kohtutäiturile teabe, et avaldaja ei saa kätte dokumente, mis kohtutäitur võib

olla saatnud e-posti aadressile XXX. Samuti selgitas avaldaja, et määruse täitmine ei ole

võimalik, kuna määruses nimetatud esemed ei ole avaldaja omandis ega valduses. 01.07.2022

tegi kohtutäitur avaldaja suhtes sunniraha määramise otsuse, millega otsustas rakendada

avaldaja suhtes sunniraha 192 eurot. Avaldaja vaidlustas kohtutäituri 01.07.2022 otsuse

06.07.2022. 06.09.2022 tegi kohtutäitur avaldaja suhtes uue sunniraha määramise hoiatuse,

määrates täitmise tähtajaks 13.09.2022 ning märkis, et rakendab avaldaja suhtes sunniraha

500 eurot, kui avaldaja ei ole tähtajaks kohustust täitnud. Avaldaja sai hoiatuse kätte

07.09.2022 ning vaidlustas selle 19.09.2022. 16.09.2022 tegi kohtutäitur avaldaja suhtes

sunniraha määramise otsuse, millega otsustas rakendada avaldaja suhtes sunniraha 500 eurot.

Avaldaja vaidlustas selle otsuse 26.09.2022. Avaldaja on kohtutäiturile esitatud kaebustes

selgitanud, et tal on eluliselt ja õiguslikult võimatu määrust täita, kuna talle ei kuulu

vaidlusaluste esemete omandiõigust ega valdust juba enne täitedokumendiks oleva määruse

tegemist ja täitmisele võtmist, mistõttu on sunniraha määramise hoiatused ja sunniraha

määramised põhjendamatud ning alusetud. 18.01.2023 tegi kohtutäitur otsuse, millega jättis

avaldaja 07.07.2022, 19.09.2022, 26.09.2022 kaebused kohtutäituri tegevuse peale

rahuldamata.

3. Avaldaja leidis, et kohtutäitur on ebaõigesti tema kaebused rahuldamata jätnud. Avaldaja

on kohtutäituri ette toonud asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad, et avaldajal ei ole võimalik

täita määruses toodud kohustust. Avaldajale ei ole nõuetekohaselt ning õigeaegselt kätte

toimetatud 22.06.2022 sunniraha rakendamise hoiatust. Sellest hoolimata on kohtutäitur

jätkanud täitemenetlust, teinud toiminguid ja määranud avaldajale sunnirahasid. Võlgnik sai

22.06.2022 hoiatusest teada 01.07.2022. Sunniraha määramine ilma hoiatust edastamata ei ole

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 261 lg 1 ja 7 kohaselt lubatav. E-posti aadress, millele

täitur e-kirju saatis (XXX) ei olnud avaldaja jaoks juurdepääsetav ning seda tulenevalt

sissenõudja tegevusest, kes blokeeris avaldaja juurdepääsu. Samuti ei esinda vandeadvokaat

Tarvo Lindma avaldajat nimetatud täiteasjas, mistõttu temale e-posti teel dokumentide

edastamisel ei ole õiguslikku tähendust. Vandeadvokaat Tarvo Lindma suhtles kohtutäituriga

ühel korral avaldaja palvel telefoni teel 13.06.2022 seoses maakohtu 10.06.2022 hagi

tagamise määruse täitmisega (mitte täitedokumendiks oleva määruse täitmisega). Sellest ei

tulene, et vandeadvokaat Tarvo Lindmal oleks volitus esindada avaldajat kõikvõimalikes

küsimustes ning et ta saaks avaldaja eest ja nimel vastu võtta dokumente. Kohtutäitur ei ole

18.01.2023 otsuses 22.06.2022 sunniraha rakendamise hoiatuse kättetoimetamist üleüldse

käsitlenud. Põhjendamatu on kohtutäituri viide TMS § 217 lg-le 6 ning väide, et avaldaja on

minetanud õiguse vaidlustada kohtutäituri tegevust. Avaldaja ei ole saanud kohtutäituri

tegevust vaidlustada sunniraha määramise hoiatuse tegemisel ja sunniraha määramisel enne

sunniraha määramise hoiatuse tegemist ja sunniraha määramist. Ebaõige on ka otsuses

märgitu, justkui kohtutäituri täidetav täitedokument vastaks kõikidele formaalsetele nõuetele

ning kohtutäitur ei saa hinnata määruse täidetavust. Täitedokumendiks olevast määrusest ega

täitmisteatest ei ole selgelt ja üheselt arusaadav kohustuse ulatus ja sisu, mida avaldaja peaks

täitma. Hagi tagamise määrus, mille sundtäitmist sissenõudja nõuab, ei ole selle ebamäärasuse

tõttu üleüldse täidetav.

4. Ebaõiged on kohtutäituri väited, et tal puudub õigus otsustada täitmise võimatuse üle.

Kohtutäituril on TMS §-st 183 tulenevalt õigus ning kohustus hinnata, kas täitedokumendi

täitmine on eluliselt ja õiguslikult võimalik. Sunniraha hoiatuse tegemise ja sunniraha

määramise eelduseks on, et nõutavat toimingut on võimalik teha ning seda saab teha.

Avaldaja on tõendanud, et ta sõlmis 06.06.2022 Impulss Vita MTÜ-ga müügilepingu

vaidlusaluste vallasjade võõrandamiseks. Müügilepingu allkirjastas avaldaja digitaalselt

05.06.2022 ning ostja 06.06.2022. Müügileping oli sõlmitud enne täitedokumendiks oleva

määruse tegemist ning enne, kui avaldaja suhtes algatati täitemenetlus. Leping oli sõlmitud

enne, kui avaldajale tehti sunniraha määramise hoiatused ja määrati sunnirahad. Vastava

lepingu koos valduse üleandmise kinnitusega esitas avaldaja kohtutäiturile. Olukorras, kus

alates 06.06.2023 on Impulss Vita MTÜ vaidlusaluse vara omanik, ei ole avaldajal õigust

vaidlusaluseid esemeid vallata, kasutada ega käsutada. Seega oli kohtutäiturile enne otsuse

tegemist teada, et avaldaja ei ole vaidlusaluste asjade omanik ning avaldajal puudub nende

asjade valdus. Nii omand kui ka valdus on vaidlusaluste esimete uuel omanikul. Ebaõige on

ka kohtutäituri seisukoht, et täitmise võimatuse on tinginud avaldaja enda tegevus ning

avaldaja saab seda igal ajal muuta. Avaldaja allkirjastas üleandmise-vastuvõtmise akti

05.06.2022 ning ostja 06.06.2022. Seega esemete valduse ja omandi üleandmine, sh täitmise

võimatus esines ja tekkis enne, kui tekkis täitedokumendiks olev kohtumäärus. Arusaamatuks

jääb kohtutäituri väide, et avaldaja oleks saanud 04.06.2022 kokkuleppest taganeda, avaldajal

puudub võimalus lepingust kehtivalt taganeda.

5. Lisaks on kohtutäitur määranud sunniraha korduvalt, kuigi ei olnud lahendanud varasemalt

esitatud kaebust. Isegi kui esimene sunniraha määramine 01.07.2022 oleks olnud

põhjendatud, ei oleks kohtutäitur tohtinud määrata avaldajale sunniraha korduvalt ajal, mil

kohtutäitur ei olnud lahendanud avaldaja esimest kaebust sunniraha määramise peale (TMS §

261 lg 9). Sunniraha määramisel on kohtutäitur kohustatud järgima TMS §-s 261 kehtestatud

nõudeid, sh hoiduma sunniraha määramisest, kui lahendi täitmine ei ole võimalik (TMS § 261

lg 3), ning hoiduma korduva sunniraha määramisest, kui lahendamata on varasem kaebus

(TMS § 261 lg 9).

Kohtutäituri seisukoht

6. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja väide, et ta ei

saanud kätte kohtutäituri 22.06.2022 hoiatust sunniraha määramise kohta, ei vasta

tegelikkusele. 16.06.2022 on kohtutäitur edastanud võlgnikule ja tema lepingulise esindajale

Tarvo Lindmale e-posti teel aadressidele XXX; YYY täitedokumendi ja täiteasjas

027/2022/2191 täitmisteate. Muuhulgas sai võlgnik kohtutäituri koostatud täitmisteate kätte

allkirja vastu 16.06.2022 kell 15.41. Avaldaja seaduslik esindaja E.R vastas 27.06.2022

kohtutäituri 16.06.2022 e-kirjale ning teatas, et sai teate kätte Tarvo Lindma kaudu. Avaldaja

seaduslik esindaja selgitas, et tema e-postiaadress XXX on blokeeritud. Samas kinnitas

avaldaja teate kättesaamist ja leidis, et täitmine on võimatu, sest määruses ja täitmisteates

nimetatud varaesemed ei kuulu avaldajale ega ole avaldaja valduses. Avaldaja osundas, et

vara on võõrandatud enne 08.06.2022 ning et määrus on vaidlustatud. Kohtutäitur selgitas

01.07.2022, et ta ei asu tõlgendama kohtumääruse resolutsiooni õiguspärasust, vaid lähtub

selles märgitud nõuetest. Kohtumääruse vaidlustamine ei muuda tühiseks kehtivat määrust.

Kohtutäitur on veendunud, et avaldaja 27.06.2022 e-kirjast tulenevalt on ilmne, et kuni selle

kuupäevani kõik kohtutäituri poolt edastatud dokumendid sai avaldaja oma lepingulise

esindaja kaudu kätte ning 27.06.2022 seisuga oli avaldaja esindajaks Tarvo Lindma. Ka

avaldaja kaebusest tulenevalt on lepinguline esindaja Tarvo Lindma suhelnud kohtutäituriga

telefoni teel 13.06.2022, mis omakorda tõendab lepingulisel esindajal volituse olemasolu.

Pärast 27.06.2022 avaldaja e-posti blokeeringu osas teabe kättesaamist on kõik edasised

täiteasjas 027/2022/2191 koostatud menetlusdokumendid edastatud võlgniku märgitud e-posti

aadressile QQQ. 01.07.2022 sunniraha määramise otsus oli edastatud eelnimetatud e-posti

aadressile ning seega loetakse sunniraha määramise otsus võlgnikule kättetoimetatuks 3

tööpäeva möödumisel edastamisest alates TMS § 10 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 3141 sätestatu alusel. Avaldaja etteheited menetlusdokumentide kättetoimetamata

jätmise ja lepingulise esindaja puudumise osas on asjakohatud.

7. Täitedokument on selge ning seda tuleb hinnata tervikuna koos kogu määruse

resolutiivosaga. Avaldajale endale oli selge, milliseid esemeid ta üle andma peab, sest tema

väidete kohaselt on samad esemed võõrandatud. Kohtutäitur ei nõustunud sellega, et

vaidlusalust vara ei saa avaldaja sissenõudjale tagastada, sest see on müüdud. Kui avaldaja

otsustas vara tagastamise asemel selle hoopis müüa, on tal õigus lepingust taganeda,

vältimaks olukorda, kus võlgnik iseenda tegevuse tõttu piirab endale võimalust

täitedokumendi täita. Viivitamatult pärast täitemenetluse algatamist oli avaldajal reaalne

võimalus ilma teistele äriühingutele kahju tekitamata kokkuleppest taganeda ning vältida nii

täitedokumendi täitmise võimatust ja sunniraha määramist. Kohtutäitur nõustus, et tulenevalt

kolmanda isikuga sõlmitud kokkuleppest on täitedokumendi täitmine muutunud avaldaja

jaoks võimatuks, kuid nimetatud olukord on tekkinud avaldaja tegevuse tagajärjel.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 21.06.2023 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

9. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

-

kohtutäitur viib sissenõudja SA Päikesekodu Teenused täitmisavalduse alusel läbi

avaldaja kui võlgniku suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 027/2022/2191;

-

täitedokumendiks on Harju Maakohtu 08.06.2022 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr

2-22-8478;

-

määrusega on avaldajat kohustatud tagastama teatud arvu erinevaid vallasasju

sissenõudja valdusesse;

-

07.07.2022, 19.09.2022, 26.09.2022 esitas avaldaja täiteasjas kaebused kohtutäituri

tegevuse peale;

-

28.09.2022 Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas 2-22-14442 otsustas kohus

peatada täitemenetluse täiteasjas 027/2022/2191 kuni asjas tehtava kohtulahendi

jõustumiseni ning 29.09.2022 koostas kohtutäitur täitemenetluse peatamise otsuse;

-

27.12.2022 koostas kohtutäitur täitemenetluse uuendamise otsuse 14.12.2022

tsiviilasjas nr 2-22-14442 tehtud määruse alusel;

-

18.01.2023 tegi kohtutäitur otsuse võlgniku 07.07.2022, 19.09.2022, 26.09.2022

kaebuste osas ning jättis kaebused rahuldamata.

10. TMS § 10 lg 3 näeb ette, et kui täitemenetluse osalist on esindanud eelnenud

kohtumenetluses esindaja, võib dokumendid kätte toimetada esindajale. Kohtutäituril oli

seega õigus toimetada täitmisteade ning sunniraha hoiatus avaldajale kätte ka teda varem

esindanud advokaadi vahendusel. Sellisel viisil dokumentide kättetoimetamist ei muuda

olematuks asjaolu, et esindaja, kelle kaudu avaldaja dokumendid kätte sai, ei esindanud

avaldajat täitemenetluses. Lisaks toimetati täitmisteade avaldajale endale kätte allkirja vastu,

millist asjaolu ei ole avaldaja vaidlustanud. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kohtutäituri

büroo töötaja saatis e-posti aadressidele XXX ja YYY 16.06.2022 e-kirja, milles teatati

täitemenetluse algatamisest. E-kirjale olid lisatud täitedokumendid. Avaldaja esindaja vastas

sellele 27.06.2022 ning kinnitas, et sai dokumendid advokaadi vahendusel kätte. Samas e-

kirjas teatas avaldaja, et täitmine ei ole võimalik, sest nimetatud varaesemete valdus on üle

antud ja nende omand võõrandatud. 01.07.2022 selgitas täitur vastuseks, et täitmine on

avaldajale kohustuslik. Eeltoodust nähtub, et avaldaja oli saanud kätte täitmisteate, ta teadis,

milline on täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg ning millised selle täitmata jätmise

tagajärjed.

11. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 01.07.2022 koostas kohtutäitur avaldajale esimese

sunniraha määramise otsuse. Otsusest nähtub, et 16.06.2022 oli avaldajale täitmisteade kätte

toimetatud allkirja vastu. 17.06.2022 käis kohtutäitur lahendi täitmise asukohas, et fikseerida

täitmiseelne olukord. 19.06.2022 lõppes vabatahtliku täitmise aeg. 20.06.2022 teostas täitur

kontrolli ja selgus, et avaldaja ei olnud kohustust täitnud. 22.06.2022 tegi kohtutäitur

sunniraha määramise hoiatuse ja määras uueks täimise tähtajaks 29.06.2022. 30.06.2022 tegi

kohtutäitur uue kontrolli. Selgus, et mingisugused esemed olid hoonetesse viidud, kuid

avaldaja ei olnud määrust täitnud. 06.07.2022 esitas avaldaja kohtutäituri 01.07.2021 otsuse

peale kaebuse. Kaebuses ei tuginenud avaldaja otsesõnu sellele, et on vaidlusalused esemed

juba võõrandanud, kuid kaebusele oli lisatud järelmaksetega mööbli ostu-müügi kokkuleppe,

mille avaldaja oli sõlminud Impulss Vita MTÜ-ga 04.06.2022. Lepingu alapunktis a) on

avaldaja väitnud, et mööbliesemed, mida ta müüb, kuuluvad talle. Sama kinnituse andis

avaldaja lepingu punktis 1.2. Lepingu punktis 1.3. oli märgitud: „Vara omandi üleandmine

Rentnikule ja Kasutajale toimub vastava üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega ning

Vara üleandmisega“. Lepingu osaks oli vara üleandmise-vastuvõtuakt, mis nägi ette, et selle

aktiga toimub vara omandi ning valduse üleandmine ostjale.

12. 06.09.2022 tegi kohtutäitur teise sunniraha määramise hoiatuse, millest nähtub, et kuna

30.06.2022 kontrollimisel selgus, et avaldaja ei olnud oma kohustust täitnud, jätkus pärast

täitemenetluse uuendamist kohustuse täitmise kontrollimine. Kohtutäitur määras uueks

kohustuse täitmise päevaks 13.09.2022 ja otsustas rakendada sunniraha 500 eurot, kui

14.09.2022 kontrolli raames selgub, et kohustust ei ole täidetud. Avaldaja esitas sellele

otsusele kaebuse 19.09.2022. 16.09.2022 tegi kohtutäitur uue sunniraha määramise otsuse,

sest 14.09.2022 tehtud kontrollil selgus, et avaldaja ei olnud kohustust täitnud. 26.09.2022

esitas avaldaja kaks kaebust, millistega vaidlustas antud otsuse ja varasemad hoiatused.

13. 18.01.2023 tegi kohtutäitur otsuse, millega jättis kõik avaldaja kaebused rahuldamata.

Kohtutäitur leidis, et avaldaja ei ole tähtaegselt vaidlustanud täitemenetluse algatamist,

mistõttu on ta kaotanud õiguse seda vaidlustada ehk vaidlustada täitedokumendi täidetavust.

Kohtutäitur ei saa kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust ja üldjuhul saaks võlgnik

esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

14. Avaldaja esitas kohtule täiendavalt täitedokumendi ehk Harju Maakohtu 08.06.2022

määruse tsiviilasjas nr 2-22-8478. Määruse punktis 1.3 nähti muuhulgas ette, et avaldaja ehk

kostja on kohustatud tagastama avaldaja ja SA Päikesekodu Teenused vahel 22.09.2021

sõlmitud rendi ja tasuta kasutamise kokkuleppe esemeks olevatest hoonetest minema viidud

vallasvara hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul ning vara koosseisu loeti vähemalt järgmised

esemed: 33 voodit, öökappi, tooli ja kirjutuslauda klientide majutamiseks ettenähtud tubadest,

3 söögilauda ühiskasutuses olevatest ruumidest, 3 diivanit ühiskasutuses olevatest ruumidest,

36 söögitooli ühiskasutuses olevatest ruumidest, kott-toolid ja tugitoolid ühiskasutuses

olevatest ruumidest.

15. Maakohus leidis, et täitemenetluse dokumendid on avaldajale nõuetekohaselt kätte

toimetatud. Täidetava määruse resolutsioon oli koos resolutsiooni ülejäänud tekstiga selge

ning avaldaja ei saanud täiturilt nõuda täitetoimingute tegemata jätmist üksnes ettekäändel, et

määrus ei olnud piisavalt selge.

16. TMS § 7 lg-st 1 ei tulene, et kohtutäitur võiks keelduda täitetoimingu tegemisest ainult

seetõttu, et võlgniku väiteil ei ole täitedokument piisavalt selge või võlgnik on jõudnud vara

enne täitemenetluse algust võõrandada. TMS § 261 lg 1 sätestab, et kohtutäitur teeb otsuse

kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise otsuse TMS §-s 26 sätestatud kohustuse

täitmata jätmise korral teavet andma kohustatud isikule või võlgniku suhtes kohustatud

kolmandale isikule, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda

nõuetekohaselt. Samas näeb TMS § 183 ette, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise,

kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut

taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha TMS §-s 261

sätestatud korras. Eeltoodust tuleneb, et vaid erandkorras saab kohtutäitur määrata sunniraha

võlgnikule endale. Antud juhul selline erandlik alus esines. Avaldaja on ekslikult järeldanud,

et kohtutäitur oleks pidanud temale kui võlgnikule tegema esimese hoiatuse sunniraha

kohaldamise kohta eraldiseisva dokumendina. Kohtutäituril oli õigus hoiatada võlgnikku

täitemenetlusest kõrvalehoidmise tagajärgedest ka täitmisteates.

17. TMS § 261 lg 9 sätestab, et kohtutäitur võib isikule määrata sunniraha korduvalt kuni

kohustus täidetakse või sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatakse kaebus.

Avaldaja on eeltoodud sättest alusetult järeldanud, et kui ta esitas esimesele sunniraha

määramise otsusele kaebuse, oli täitur kohustatud edasised täitetoimingud peatama kuni

kaebuse lahendamiseni. Sellist kohustust kohtutäiturile antud sättest ei tulene. Sättes

kasutatud väljend „võib“ tähendab kohtu hinnangul seda, et täitur saab ise asjaolusid hinnates

otsustada, kas või millal korduvat sunniraha kohaldada ning kas lahendada enne uue

sunniraha määramist varasem kaebus või mitte.

18. Kohus nõustus kohtutäituri väidetega, milliste kohaselt oli täidetava määruse resolutsioon

piisavalt arusaadav, sest määruse resolutsioon sisaldas mitmeid punkte, milliste koostoimes

oli nii täiturile kui ka võlgnikule selge, mida ja kellele võlgnik tagastama peab. Väide

täidetava määruse ebaselgusest on otseses vastuolus avaldaja väitega selle kohta, et määrust ei

ole võimalik täita, sest ta on vaidlusalused varaesemed võõrandanud. Järelikult oli avaldajale

selgelt mõistetav, millised varaesemed tuli tal sissenõudjale üle anda. Sisuliselt nähtub

kaebusest, et avaldaja eesmärgiks kaebuste esitamisel ning kohtuvaidluse algatamisel oli

välistada tema suhtes täitemenetluse läbiviimine ja saavutada selle lõpetamine. Avaldaja esile

toodud asjaolude pinnalt ei ole kaebusega sellist eesmärki võimalik saavutada. Ekslik on

avaldaja järeldus, et kui ta sõlmis enne täitedokumendiks oleva hagi tagamise määruse

tegemist lepingu, millega võõrandas vaidlusalused esemed, on täitedokumendi täitmine

õiguslikult ja eluliselt võimatu, mis toob kaasa täitemenetluse lõpetamise. TMS § 48 lg 1

sellist täitemenetluse lõpetamise alust ette ei näe. TMS § 178 lg 2 kohaselt oleks tulnud

avaldajal teatada kohtutäiturile, kus asuvad need vallasasjad, mida ta peab sissenõudjale üle

andma. TMS § 178 lg 3 sätestab, et kui võlgnik ei teata asja asukohta, kohaldatakse TMS §

183 sätteid, mis lõppastmes toob kaasa sunniraha kohaldamise. Maakohus leidis, et

vaidlusaluse varaeseme võõrandamine ei too kaasa mitte täitemenetluse lõpetamist, vaid võib

kaasa tuua sissenõudja hagi tehingu kehtetuks tunnistamise nõudega. Teisalt võib isik, kellele

on vaidlusalused esemed võõrandatud, esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kui

tema hinnangul kuuluvad esemed seaduspäraselt talle. Seega ei too täitedokumendis märgitud

vallasasjade võõrandamine kaasa täitemenetluse lõpetamist ega välista sunniraha kohaldamist.

19. TsMS § 172 lg test 1 ja 7 lähtudes leidis maakohus, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja

kanda. Kuna kohtutäitur ei ole esitanud avaldust rahaliselt hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude kindlaksmääramiseks, ei määranud kohus kindlaks rahaliselt hüvitamisele

kuuluvaid kulusid.

Määruskaebus

20. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning avaldaja

kaebuse kohtutäituri 18.01.2023 otsuse peale rahuldada ja jätta menetluskulud kohtutäituri

kanda.

21. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus olulises osas põhjendamata (TsMS § 436, §

448 lg 8). Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta avaldaja väite, et kuigi kohtutäitur tegi

01.07.2022 sunniraha määramise otsuse, ei ole sellele eelnevalt avaldajale 22.06.2022

sunniraha määramise hoiatust kätte toimetatud. Avaldaja tõi esile, et ta sai hoiatusest teada

alles 01.07.2022 koos sunniraha määramise otsusega. Sunniraha määramise hoiatus on

eraldiseisev dokument. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et kõik täitemenetluse

dokumendid on avaldajale kätte toimetatud. Samuti on asjakohatu maakohtu märkus, et

kohtutäituril on õigus hoiatada võlgnikku täitemenetlusest kõrvalehoidmise tagajärgedest ka

täitmisteates. Asjaolust, et täitmisteade on võlgnikuni jõudnud ei piisa, et lugeda

kättetoimetatuks sunniraha määramise hoiatust. 22.06.2022 hoiatust ei saa lugeda

kättetoimetatuks selle põhjal, et avaldaja kinnitas 27.06.2022 täitmisteate ja täitedokumendi

kättesaamist. Kohus on ebaõigesti kohaldanud TMS § 261 lg-d 1, 3, 4 ja 7, leides, et

kohtutäituril oli õigus rakendada avaldaja suhtes sunniraha ilma hoiatuseta. Samuti on kohus

ebaõigesti kohaldanud TMS § 261 lg-t 9, leides, et kohtutäituril on õigus määrata korduvalt

sunniraha ka siis, kui sunniraha määramise kohta on juba esitatud kohtutäiturile kaebus.

Kohtutäitur on eiranud TMS § 261 lg-s 9 sätestatut ning on määranud avaldajale korduvalt

sunniraha olukorras, kus avaldaja oli varasemat sunniraha määramise otsust vaidlustanud.

Sõna „võib“ ei tähista mitte kohtutäituri õigust määrata sunniraha pärast sunniraha määramise

otsuse peale kaebuse esitamist, vaid reguleerib kohtutäituri õigust enne sellise kaebuse

esitamist.

22. Samuti ei ole kohus hinnanud avaldaja väidet, et täitedokumendi resolutsioon ei ole selge

ega täidetav, vaid on ilma põhjendusi esitamata pidanud resolutsiooni selgeks koosmõjus

täitedokumendi muu tekstiga. Avaldaja hinnangul ei saa resolutsiooni selgust tuletada

koosmõjus muu resolutsiooni tekstiga, mis ei ole täitemenetluse osaks. Maakohus on

sunniraha määramise otsuste põhjendatuse hindamisel jätnud tähelepanuta avaldaja ühe

põhiväite, et vallasasjade varasema võõrandamise tõttu ei ole hilisema täitedokumendi

täitmine õiguslikult ega eluliselt võimalik. Ka kohtutäitur ise on möönnud, et täitedokumendi

täitmine ei ole õiguslikult võimalik. Sunniraha määramisel ei saanud olla täitedokumendi

täitmisele mistahes tulemust. Kohus on ebaõigesti kohaldanud TMS §-i 183, leides, et

täitedokumendi täitmise võimatus ei välista sunniraha kohaldamist. Samuti on kohus

ebaõigesti kohaldanud TMS § 178 lg-t 3, leides, et avaldaja oleks pidanud kohtutäiturile

teatama, kus väidetavad tagasinõutavad vallasasjad asuvad ning õigustades selle kohustuse

rikkumise alusel TMS § 183 kohaldamist. Kohus oleks pidanud jõudma järeldusele, et

avaldajale ei ole 22.06.2022 hoiatust nõuetekohaselt kätte toimetatud, täitedokumendi

resolutsioon ei ole selge, avaldajat ei saa kohustada täitma täitedokumenti, mis on tema jaoks

õiguslikult ja eluliselt võimatu.

Menetluse edasine käik

23. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

24. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab avaldaja

kaebuse läbi vaatamata osas, milles avaldaja vaidlustas kohtutäituri 18.01.2023 otsust

avaldaja 19.09.2022 ja 26.09.2022 kaebuste, mis olid esitatud sunniraha määramise hoiatuste

peale, rahuldamata jätmise osas. Ülejäänud osas tuleb avaldaja kaebus rahuldada ning

tühistada kohtutäituri 18.01.2023 otsus osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja

07.07.2022 ja 26.09.2022 kaebused kohtutäituri 01.07.2022 ja 16.09.2022 sunniraha

määramise otsuste peale ning kohustada kohtutäiturit avaldaja eelnimetatud kaebused uuesti

läbi vaatama. Samuti tuleb määrata uus menetluskulude jaotus. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

26. Avaldaja esitas koos määruskaebusega Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2023 määruse

tsiviilasjas nr 2-22-14442 ning kohtutäitur on esitanud vandeadvokaat Tarvo Lindma

28.09.2022 e-kirja ning Harju Maakohtu 28.09.2022 määruse tsiviilasjas nr 2-22-14442.

TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu

võtab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud tõendid vastu. Lisaks on

ringkonnakohus kogunud tõendeid omal algatusel ning on palunud kohtutäituril esitada

täiteasja nr 027/2022/2191 täitmisteate, 22.06.2022 sunniraha määramise hoiatuse ja e-kirja

selle võlgnikule saatmise kohta.

27. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja vaidlustanud kohtutäiturile 06.07.2022,

19.09.2022 ja 26.09.2022 esitatud kaebustega kohtutäituri 01.07.2022 otsuse sunniraha

määramise kohta, kohtutäituri 06.09.2022 sunniraha määramise hoiatuse ning kohtutäituri

16.09.2022 sunniraha määramise otsuse ja samal kuupäeval tehtud sunniraha määramise

hoiatuse. 18.01.2023 otsusega on kohtutäitur jätnud avaldaja kaebused rahuldamata.

27.01.2023 maakohtule esitatud kaebuses on avaldaja vaidlustanud kohtutäituri otsuse

kaebuste rahuldamata jätmise kohta tervikuna. 06.07.2022 kaebuse osas on kohtutäitur

18.01.2023 otsuses märkinud, et kaebus edastati täiturile 07.07.2022, mistõttu lähtub

ringkonnakohus asja lahendamisel sellest kuupäevast.

28. Kohtutäitur on tuginenud sunniraha määramisel TMS §-le 183 ning TMS § 261 lg-le 1.

TMS § 183 kohaselt, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud

tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda,

võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha TMS § 261 sätestatud korras. TMS §-st 261

tulenevalt peab sunniraha määramisele eelnema hoiatus selle kohta, et kui isik ei täida

kohustust vabatahtlikult hoiatuses märgitud kuupäevaks, määratakse talle sunniraha, samuti

sunniraha võimalik suurus summana. TMS § 261 lg 7 sätestab, et sunniraha on lubatud

rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses

märgitud tähtaja jooksul täidetud. Otsus ja hoiatus toimetatakse kohustatud isikule kätte TMS

§-s 10 sätestatud korras. TMS § 10 lg 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele

kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut,

kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TMS § 10 lg 3 sätestab, et kui täitemenetluse

osalist on esindanud eelnenud kohtumenetluses esindaja, võib dokumendid kätte toimetada

esindajale.

29. 01.07.2022 sunniraha määramise otsuses on märgitud, et kohtutäitur tegi 22.06.2022

kohustatud isikule sunniraha määramise hoiatuse summas 192 eurot ning määras kohustuse

täitmiseks uue tähtaja 29.06.2022. Avaldaja on väitnud, et kohtutäitur ei ole temale enne

sunniraha määramist tehtud hoiatust kätte toimetanud. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga

selles, et maakohus on jätnud avaldaja kaebuse läbivaatamisel nõuetekohaselt välja

selgitamata, kas 22.06.2022 hoiatus toimetati avaldajale enne sunniraha määramist kätte.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus leidnud ebaõigesti, et sunniraha määramise hoiatus

sisaldus juba võlgnikule kätte toimetatud täitmisteates ning kohtutäitur ei pidanud selleks

koostama eraldi dokumenti. Kohtutäitur on 01.07.2022 sunniraha määramise otsuses

viidanud, et sunniraha määramise hoiatus on tehtud 22.06.2022 eraldiseisva dokumendina.

Samuti ei nähtu täitemenetluse algatamise teatest, et selles oleks avaldajat TMS § 261 kohaselt

sunniraha määramisest ja selle võimalikust suurusest hoiatatud (t lk 127).

30. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt on kohtutäitur 22.06.2022 sunniraha määramise

hoiatuse saatnud samal kuupäeval e-kirjaga aadressidele XXX ning YYY (t lk 129).

27.06.2022 on avaldaja juhatuse liige E.R saatnud kohtutäiturile e-kirja, milles on märkinud,

et sai täitmisteate kätte alles täna vandeadvokaat Tarvo Lindma poolt saadetuna. Avaldaja

kinnitas e-kirjas, et on täitmisteate kätte saanud. Samuti viitas avaldaja, et e-posti aadress

XXX ei tööta, kuna sissenõudja on selle blokeerinud (t lk 63). Kohtutäitur on leidnud, et

avaldaja 27.06.2022 e-kirjast nähtuvalt on ilmne, et kõik kuni 27.06.2022 kohtutäituri poolt

edastatud menetlusdokumendid sai avaldaja kätte oma esindaja Tarvo Lindma kaudu.

31. TsMS § 3111 lg 4 järgi võib menetlusdokumendi toimetada kätte elektrooniliselt. Sama

paragrahvi lõike 5 järgi loetakse menetlusdokument elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui

saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist.

Dokumendi saab lugeda kättetoimetatuks üksnes siis, kui kättetoimetamist ettenähtud viisil on

võimalik ka seaduses sätestatud vormis tõendada (vt RKTKm 16.09.2020 nr 2-18-9218/40, p

12). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei saa lugeda 22.06.2022 sunniraha määramise

hoiatust avaldajale kättetoimetatuks TsMS § 3111 lg 5 kohaselt, kuna asja materjalidest ei

nähtu, et avaldaja või tema esindaja oleks kinnitanud hoiatuse kättesaamist. 27.06.2022 e-

kirjas on avaldaja selgelt kinnitanud üksnes täitmisteate kättesaamist. Asja materjalidest ei

nähtu, et ka vandeadvokaat Tarvo Lindma oleks kinnitatud temale 22.06.2022 saadetud e-

kirja kättesaamist. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei saaks sunniraha määramise

hoiatust lugeda avaldajale või tema esindajale kättetoimetatuks ka saatmisega TsMS § 3141

lõigete 1 ja 2 alusel. Riigikohus on selgitanud, et menetlusdokumenti ei saa lugeda

kättetoimetatuks saatmisega TsMS § 3141 lg 1 kohaselt, kui kirjas puudub viide TsMS § 3141

lg-le 1 ning sellele, et dokument loetakse kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks.

Kohus ei saa otsustada TsMS § 3141 kohaldamist tagasiulatuvalt (vt RKTKm 09.03.2016, 3-

2-1-189-15, p-d 15–16). Praegusel juhul puudus 22.06.2022 e-kirjast, millega kohtutäitur

saatis hoiatuse aadressidele XXX ning YYY, igasugune viide TsMS § 3141 lõigetele 1 või 2

ning sellele, et kohus loeb menetlusdokumendi kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks

(t lk129).

32. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata, et kohtutäitur oleks enne 01.07.2022 sunniraha

määramist avaldajale hoiatuse kätte toimetanud, mistõttu ei olnud TMS § 261 lg-s 7 sätestatud

sunniraha rakendamise eeldus täidetud. Kuna sunniraha ei saanud seetõttu määrata, ei pea

ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt hinnata avaldaja määruskaebuse väiteid selle kohta, et

sunniraha määramine oli põhjendamatu, kuna täitedokumendi resolutsioon oli ebaselge ning

täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmine oli vara varasema võõrandamise tõttu võimatu.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohtu

11.01.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-8478 tsiviilasja menetlus lõpetatud seoses avaldaja

ja

SIHTASUTUSE PÄIKESEKODU TEENUSED vahel sõlmitud kompromissi

kinnitamisega. Sama määrusega on tühistatud ka täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu

08.06.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab

kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument

või kohustus see viivitamata täita on tühistatud. Seega ei ole täitedokumendi täitmisega

seonduvad küsimused enam aktuaalsed.

33. 06.09.2022 tegi kohtutäitur avaldajale uue sunniraha määramise hoiatuse, milles määras

kohustuse täitmise tähtpäevaks 13.09.2022 ning märkis, et kontrollib kohustuse täitmist

14.09.2022. Kohtutäitur hoiatas, et kui kontrolli raames selgub, et kohustust ei ole täidetud,

rakendab kohtutäitur avaldaja suhtes sunniraha summas 500 eurot (t lk 18). Avaldaja on

esitanud 19.09.2022 kohtutäiturile kaebuse, milles palus tühistada 06.09.2022

menetlusdokumendis nimetatud toimingud ja sunniraha kohaldamise hoiatuse tervikuna (t lk

22). 16.09.2022 otsusega rakendas kohtutäitur avaldaja suhtes sunniraha summas 500 eurot,

kuna avaldaja ei olnud hoiatuses määratud tähtajaks täitedokumendist tulenevat kohustust

täitnud. (t lk 29). Avaldaja vaidlustas tema suhtes sunniraha määramise kohtutäiturile

26.09.2022 esitatud kaebuses (t lk 38-39). Asja materjalidest nähtub, et 26.09.2022 on

avaldaja esitanud kohtutäiturile veel ühe kaebuse, milles on palunud tühistada kohtutäituri

16.09.2022 sunniraha määramise hoiatuse, milles anti avaldajale kohustuse täitmiseks uus

tähtaeg ning hoiatati sunniraha 1117 eurot määramise eest (t lk 32).

34. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult läbi vaadanud avaldaja kaebuse

osas, milles avaldaja vaidlustas kohtutäituri 18.01.2023 otsuse, mis oli tehtud kaebuses

kohtutäituri 06.09.2022 ja 16.09.2022 sunniraha määramise hoiatustele. Kuigi üldjuhul võib

täitemenetluse osaline TMS § 217 lg 1 järgi esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale

täitedokumendi täitmisel kohtutäiturile kaebuse ning TMS § 218 lg 1 järgi võib ta kaebuse

kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule, ei ole täitemenetluse

seadustiku mõttest tulenevalt sunniraha määramise hoiatuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse

puhul õiguskaitse vajalik olukorras, kus isik saab esitada kaebuse ka kohtutäituri sunniraha

määramise otsuse peale. TMS § 26¹ järgi on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma

milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata, kuid hoiatusega ei kaasne täitemenetluse

osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja

mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades. Hoiatuse eesmärgiks

on anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu täitedokumenti kindlaks kuupäevaks täitma,

määrab kohtutäitur talle sunniraha (vt RKÜKm 17.12.2013, 3-2-1-4-13, p 58). Praegusel

juhul on sunniraha 06.09.2022 hoiatusele järgnevalt määratud avaldajale eraldiseisva otsusega

16.09.2022, mille avaldaja on vaidlustanud. Avaldaja ei ole esile toonud, et ka 16.09.2022

hoiatusega oleks kaasnenud avaldajale muid negatiivseid tagajärgi. Eeltoodu tõttu ei ole

avaldaja kaebus osas, milles ta vaidlustas kohtutäituri 18.01.2023 otsuse osas, milles

kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 19.09.2022 ja 26.09.2022 kaebused 06.09.2022 ja

16.09.2022 sunniraha määramise hoiatuse tühistamiseks, esitatud seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, mistõttu tuleb avaldaja

kaebus TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel jätta selles osas läbi vaatamata.

35. 16.09.2022 otsusega rakendas kohtutäitur avaldaja suhtes sunniraha teistkordselt. TMS §

261 lg 9 sätestab, et kohtutäitur võib isikule määrata sunniraha korduvalt kuni kohustus

täidetakse või sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatakse kaebus.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu tõlgendusega sellest, et sõna „võib“ tuleb viidatud sätte

tähenduses mõista selliselt, kohtutäitur saab ise asjaolusid hinnates otsustada, kas lahendada

enne uue sunniraha määramist varasem kaebus või mitte. Eelnimetatud sättest tulenevalt võib

kohtutäitur sunniraha määrata küll korduvalt, kuid üksnes seni, kuni sunniraha määramise

peale esitatakse kaebus. Kui kohtutäituri sunniraha määramise otsus vaidlustatakse, ei saa

täitur samas asjas enne sunniraha õigsust kontrolliva kaebuse lahendamiseni uusi sunnirahasid

määrata. Kuna praegusel juhul oli avaldaja esitanud 01.07.2022 sunniraha määramise otsuse

peale 07.07.2022 kaebuse, mida ei oldud enne 16.09.2022 sunniraha määramist lahendatud, ei

olnud kohtutäituril TMS § 261 lg 9 järgi õigus määrata avaldajale 16.09.2022 uut sunniraha.

36. Ülaltoodust tulenevalt on maakohus jätnud ebaõigesti avaldaja kaebuse kohtutäituri

18.01.2023 otsuse peale rahuldamata osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja

07.07.2022 ja 26.09.2022 kaebused, millega avaldaja vaidlustas 01.07.2022 ning 16.09.2022

sunniraha määramise otsused. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu määruse ja teeb

uue määruse, millega rahuldab selles osas avaldaja kaebuse. Arvestades avaldaja kaebuses

esitatud taotlust kohustab ringkonnakohus kohtutäiturit tühistatud osas eelnimetatud kaebused

uuesti läbi vaatama.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri

otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab

menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale

ja määruskaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et

menetluskulude jaotamisel tuleb arvesse võtta, et sunniraha määramise otsuste osas

kuulub avaldaja kaebus rahuldamisele ning sellega on avaldaja oma kaebuse

põhieesmärgi saavutanud. Samas tuleb arvestada sellega, et sunniraha määramise

hoiatuste vaidlustamise osas jääb kaebus läbi vaatamata. Samuti tuleb arvestada, et

kohtutäitur avaldas, et ta ei taotle enda kantud menetluskulude avaldaja kanda jätmist.

Eeltoodut arvestades on kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta avaldaja

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 75% ulatuses kohtutäituri kanda ja 25%

ulatuses avaldaja enda kanda, ning kohtutäituri menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus tema enda kanda.

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest

(TsMS § 177 lg 2).

38. TMS § 218 lg 3 sätestab, et sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

TsMS § 427 järgi võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse

läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Seega saab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse üksnes osas,

milles ringkonnakohus jättis avaldaja kaebuse läbi vaatamata ning samuti menetluskulude

jaotuse osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov