2-23-17453/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Kohtujurist

Maris Adamson-Särgava

Määruse tegemise aeg ja koht

25.11.2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-17453

Tsiviilasi

K He (H, isikukood xxx, elukoht xxx)

maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega pärast

pankroti väljakuulutamist

Võlgnikule usaldusisiku nimetamine

Kohustustest vabastamise menetluse jätkamine

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada K He (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist.

2. K He (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata

alljärgnevalt:

Jrk

nr

Nimi

Rahuldamata nõue

(eurodes)

1. xxx AS

1323,86

2. OÜ xxx

11 684,53

3. Vabastada Andrias Palmits K He (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

4. Jätta K He (pankrotis) pankrotimenetluse kulud K He (pankrotis) kanda.

5. Määrata K He (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa tasuks toimingutasuna 725

eurot, millele lisandub käibemaks summas 159,50 eurot, kokku summas 884,50 eurot.

6. Määrata K He (pankrotis) pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei

mõisteta riigi tuludesse välja, summas 884,50 eurot (sh käibemaks).

7. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta välja pankrotihalduri tasu summas 884,50 eurot

(sh käibemaks) Advokaadibüroo Palmits & Partnerid arveldusarvele nr xxx Swedbank

AS-is.

8. Jätkata K He (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlust.

9. Nimetada K He (pankrotis) usaldusisikuks A J (isikukood xxx, tegevuskoht xxx).

10. Kohustada A Jt täitma usaldusisiku kohustusi K He kohustustest vabastamise

menetluses.

11. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 18. detsembriks

(esimene aruanne esitada 18.12.2024).

12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Pankrotihaldur võib esitada tasu puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja

kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja

või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

18.12.2023 kuulutas Harju Maakohus välja K He pankroti, nimetas pankrotihalduriks Andrias

Palmitsa ja algatas K He kohustustest vabastamise menetluse.

Pankrotihaldur esitas 31.10.2024 kohtule aruande ja taotluse, milles palub kohtul lõpetada

võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist juhul, kui ei tasuta

pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti summas 500 eurot. Aruandest nähtuvalt ei ole

pankrotimenetluse jooksul pankrotivarasse raha laekunud. Võlgnik töötab xxx ning tema

brutosissetuleku suurus on 2024. aastal enne käesoleva avalduse esitamist üheksa kuu jooksul

olnud 8575,03 eurot, so 952,78 eurot. Netotöötasu suurus on alla töötasu alammäära, mistõttu ei

saa võlgniku sissetulekule pöörata sissenõuet. Aruande kohaselt, kuivõrd võlgniku valduses ei

olnud kolmandate isikute omandis olevat vara, ei ole vara välistamise ja tagasivõitmise

tagajärgedest tulenevaid nõudeid esitatud. Lisaks eeltoodule ei ole pankrotihaldur esitanud

tagasivõitmise hagisid. Võlausaldajatele ei ole pankrotimenetluses väljamakseid tehtud.

Aruandest nähtuvalt ei ole pankrotihaldur tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse oleks

põhjustanud pankrotikuritegu või raske juhtimisviga. Seetõttu asub haldur seisukohale, et

võlgniku maksejõuetuse põhjustas muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Haldur ei ole

esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks.

06.11.2024 määrusega tegi Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele

(eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude

katteks deposiit summas 500 eurot hiljemalt 15.11.2024. Deposiiti ei tasutud.

Pankrotihaldur Andrias Palmitsa poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud

aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse

raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest

viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt

aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus

tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike

väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva

paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud

summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks

avaliku uurimisena.

Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt

pankrotimenetlust täies ulatuses läbi viia. Aruandest nähtuvalt pankrotimenetluse jooksul ei ole

pankrotivarasse raha laekunud, kuna võlgniku töötasu suurus jääb alla alammäära. Kohus on

06.11.2024 määruses, mis on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, teinud ettepaneku

pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 500 eurot hiljemalt

15.11.2024. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus

pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus leiab, et K He (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Võlgniku pankrotivara ning muu vara, mida arvata

pankrotivarasse, puudub. Pandivara ja müümata või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Vara

välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Pankrotihaldur ei ole

tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuritegu või raske

juhtimisviga. Seetõttu asub haldur seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas muu asjaolu

pankrotiseaduse tähenduses. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

pankrotiseaduse tähenduses.

PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on

jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4

nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt

käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja

nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväiteid.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest

ei tulene teisiti. Andrias Palmits tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Sama paragrahvi lõige 12

sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on

hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul

või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema

ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri

taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661

lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.

PankrS § 65 lg 11³, et füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu

toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud alampalga määr.

Pankrotihaldur on taotlenud tasu määramist toimingutasuna summas 725 eurot, millele lisandub

käibemaks. Pankrotihaldur on esitanud kohtule tasu kalkulatsiooni. Pankrotihalduri tasule

vastuväited esitatud ei ole. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub pankrotivara, millest

pankrotihalduri tasu täies ulatuses hüvitada. Pankrotihalduri poolt taotletud toimingutasu ei ole

suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr.

Kehtiv pankrotiseadus ei näe pankrotihaldurile ette kohustust toimingutasu taotlemise korral

pidada tööaja arvestust. Toimingutasu on ettenähtud kogu pankrotimenetluse läbiviimise eest.

Kohus analüüsis käesolevas pankrotiasjas halduri poolt teostatud toiminguid ning jõudis

tulemini, et pankrotihaldur on läbi viinud vähemalt järgmised pankrotimenetluse toimingud: 1)

maksejõuetusavaldusega tutvumine; 2) halduri ettekande ning tasu kalkulatsiooni koostamine ja

esitamine kohtule; 3) nõudeavalduste läbi vaatamine ning võlausaldajate I üldkoosoleku

läbiviimine; 4) võlausaldajate nimekirja koostamine ja esitamine kohtule; 5) pankrotihalduri

aruande koostamine ja edastamine kohtule. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pankrotihaldur

on käesolevas pankrotimenetluses kõik vajalikud toimingud teostanud, on põhjendatud määrata

pankrotihalduri tasu toimingutasuna pankrotihalduri poolt taotletud määras, so summas 725 eurot

(lisandub käibemaks).

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud.

PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus

pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.

Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 725 eurot (lisandub käibemaks).

PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude

katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas

summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti

pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa

või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning

ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas menetluses ei ole

eelnevalt määratud menetlusabi, tuleb hüvitada halduri tasu riigi vahenditest halduri poolt

taotletud määras, so summas 884,50 eurot (sh käibemaks) ja kanda see Advokaadibüroo Palmits

& Partnerid arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is.

Võlgnik on maksejõuetusavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis

võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s

173 nimetatud kohustusi. Kohus on kuulutanud juba 18.12.2023 määrusega välja võlgniku

pankroti ja algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kuulutas välja K He

pankroti ilma usaldusisikut nimetamata. Kohus määrab jätkata võlgniku kohustustest

vabastamise menetlust.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Kuivõrd võlgnikule ei ole usaldusisikut nimetatud, nimetab kohus

vastavalt halduri taotlusele võlgniku usaldusisikuks A J, kes on andnud selleks vastavasisulise

nõusoleku.

FiMS § 46 lg 3 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande. Kohus on määranud 18.12.2023 määruses, millega on algatatud

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, et aruanded kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitada iga aasta 18. detsembriks. Esimene aruanne tuleb seega esitada 18.12.2024.

Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1-2).

Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse

võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks

kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa,

millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,

millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole

usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg 3-7).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Kohustustest vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui

pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 1-3).

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik