2-24-13957/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-24-13957

Määruse tegemise aeg ja koht

25.11.2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

Leventek OÜ maksejõuetusavaldus F. S. pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlausaldaja): Leventek OÜ (registrikood:

11038922; aadress: Vahtra pst 82, Rakvere linn, 44306

Lääne-Viru maakond);

Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo

Repp (Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ;

e-post: tarmo.repp@glimstedt);

Võlgnik: F. S. (isikukood: XXX; aadress: XXX, e-post

XXX);

Usaldusisik: pankrotihaldur Hillar Villers (JeweLex

Advokaadibüroo OÜ; Tel: 508 2311; e-post:

hillar.villers@jewelex.ee).

Kohtuistung

11.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Leventek OÜ avaldus ja kuulutada välja F. S.i (isikukood XXX-)

pankrot 25.novembril 2024 kell 12.00.

2. Nimetada F. S.i (isikukood XXX) pankrotihalduriks Hillar Villers (JeweLex

Advokaadibüroo OÜ; Tel 508 2311; e-post: Hillar.villers@jewelex.ee).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 09.detsembril 2024

algusega kell 15.00. Üldkoosolek toimub Viru Maakohtu Jõhvi Kohtumajas

(Kooli tn 2, 41598 Jõhvi, virtuaalsaal).

4. Kohustada F. S.i andma võlgniku vanne 09.12.2024 kell 15.00 Viru Maakohtu

Jõhvi kohtumajas (Kooli tn 2, 41598 Jõhvi, virtuaalsaal).

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Tähtaegselt esitamata,

kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.

6. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

7. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

8. Määrata usaldusisiku Hillar Villersi tasuks 1152,90 eurot (sh käibemaks 207,90

eurot), milline summa kuulub tasumisele Leventek OÜ poolt 27.09.2024

Rahandusministeeriumi kontole deposiidina tasutud summast.

9. Usaldusisiku tasu maksta välja JeweLex Advokaadibüroo (registrikood

12412334) arvelduskontole nr EEXXX Swedbank AS-is.

10. Ülejäänud summa s.o 347,10 eurot tagastada Leventek OÜ (registrikood

11038922) arvelduskontole nr EEXXX SEB Pank AS-is.

11. Määrata võlausaldaja Leventek OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 2130

eurot.

12. Saata määrus Tartu Maakohtu registriosakonnale pankroti ja halduri kohta

äriregistrisse kannete tegemiseks.

13. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

14. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Viru

Maakohtu kaudu määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

kohtumääruse Ametlikes Teadaannetes avaldamisest. Pankrotimenetluse kulude kohta tehtud

määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Leventek OÜ (võlausaldaja) esitas 16.09.2024 Viru Maakohtule avalduse F. S.i (võlgnik)

pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja kogunõue 18 073,70 eurot võlgniku vastu

üürilepingust, sh tasumata üür kokku summas 1254,35 eurot, kõrvalkulud summas 312,75

eurot, viivis summas 93,84 eurot ning üüritud ruumide lõhkumisest tekkinud kahju summas

16 506,60 eurot. Võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse

sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada

maksejõuetusavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Nõue

muutus sissenõutavaks 2024 aprillis. Võlausaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse

22.05.2024, kuid võlgnik ei ole oma kohustust täitnud.

2. Kohus võttis võlausaldaja maksejõuetusavalduse 19.09.2024 määrusega menetlusse,

võimaldas võlgnikul esitada maksejõuetusavalduse kohta seisukohti ning kohustus

võlausaldajat tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1500 eurot.

Võlausaldaja tasus 27.09.2024 usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1500 eurot.

3. Võlgnik maksejõuetusavalduse kohta seisukohti ei esitanud.

4. Kohus nimetas 09.10.2024 võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur Hillar Villersi ning tegi

talle ülesandeks FIMS §-st 17 tulenevate ülesannete täitmise. Kohus peatas võlgniku vara

suhtes toimuvad sundtäitmised ning seda kuni pankroti väljakuulutamiseni,

ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus keelas võlgniku vara

käsutamise ilma usaldusisiku nõusolekuta.

5. Usaldusisik esitas 05.11.2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Esitatust nähtub, et

võlgniku nimele avatud pensionikonto nr XXX Swedbanki Pensionifond indeks 1980-89

sündinutele ning II samba konto saldo oli 17.10.2024 seisuga 2284.408 osakut. Usaldusisikul

ja pankrotihalduril puudub õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise

sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Transpordiameti esitatud andmete kohaselt on

võlgnikule väidetavalt võõrandatud sõiduk, kuid usaldusisik ei käsitle seda võlgniku omandis

oleva sõidukina. Lisaks oli võlgniku omandis korteriomand (registriosa nr 1233407), mis

võõrandati kordusenampakkumisel kohtutäituri poolt hinnaga 2500 eurot. Kogutud andmete

kohaselt makstakse võlgnikule vanemahüvitist. Septembris 2024 oli makse suuruseks 654

eurot. Arvestades võlgniku ülalpeetavate arvu, siis laekumised summas kuni 1913,33 eurot on

mittearestitavad. Võlgnik on alates 22.04.2019 abielus ning varasuhte liigiks on lahusvara.

Usaldusisiku hinnangul on võlgniku vara ja õiguste esialgselt võimalikuks prognoositavaks

väärtuseks 0 eurot.

Võlgnikul on eelduslikult kohustusi summas 29 825 eurot.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga.

Esineb PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud alus menetluse raugemiseks. Juhul, kui võlausaldaja või

kolmandad isikud soovivad vältida menetluse raugemist, taotleb usaldusisik PankrS § 30 lg 1

alusel deposiidi summaks määrata 2000 eurot (halduri prognoositav tasu koos käibemaksuga).

Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on usaldusisiku arvates kokkuvõtvalt asjaolu, et

võlgnik ei täida oma kohustusi. Kogutud andmetel võlgnikul ka puuduvad vahendid

kohustuste täitmiseks.

6. Kohus pidas tsiviilasjas nr 2-24-13957 kohtuistungi avaldaja esindaja ning usaldusisiku

osavõtul. Avaldaja jäi esitatud avalduse juurde. Usaldusisik ei ole võlgnikuga kontakti

saanud. Usaldusisik palus menetluse raugemise vältimiseks määrata deposiit summas 1300

eurot.

7. Kohus määras 11.11.2024 F. S.i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja

pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 1300 eurot.

Leventek OÜ tasus 15.11.2024 deposiidi summas 1300 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

8. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 10 sätestab, et maksejõuetusavalduse

esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos

sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FIMS § 12 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja võlgniku suhtes esitada maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks või

võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Võlausaldaja maksejõuetusavaldusele

kohaldatakse pankrotiseaduses võlausaldaja pankrotiavalduse kohta sätestatut, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

9. Kohus loeb ajutise halduri aruande alusel tõendatuks, et F. S. on püsivalt maksejõuetu

(PankrS § 1 lg 2 ja 3). Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on vara

puudub. Kohustusi koos pankrotiavalduse aluseks olevate nõuetega 29 825 eurot, ilma

nendeta 11 657,46 eurot. Aruande kohaselt makstakse võlgnikule vanemahüvitist. Septembris

2024 oli makse suuruseks 654 eurot. Arvestades võlgniku ülalpeetavate arvu, siis laekumised

summas kuni 1913,33 eurot on mittearestitavad. Võlgnik on alates 22.04.2019 abielus ning

varasuhte liigiks on lahusvara. Võlgniku vara ja sissetuleku arvel ei ole seega võimalik

rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutine haldur ei suutnud teha kindlaks nõuete rahuldamist

võimaldava vara olemasolu. Kohtule ei ole ka muudest andmetest teada, et võlgniku vara

koosseisu kuuluksid asjad või õigused, mille arvel saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid.

10. Kohus kuulutab välja F. S.i pankroti.

11. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Hillar Villersi.

12. PankrS § 31 lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese

üldkoosoleku aja ja koha.

Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse

viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

13. Kohus kohustab F. S.i kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (PankrS § 86 lg 1).

Halduril tuleb eelnevalt kooskõlastada ja vormistada võlgnikuga kirjalikult andmed, mille

kohta võlgnik vande annab. Vande andmisele ilmumata jätmise korral võib kohus trahvida või

kohaldada aresti või sundtoomist (PankrS § 89 lg 1 p 3, § 90, § 19 lg 3).

14. Usaldusisik palub määrata oma ülesannete täitmise eest tasu 7 tunni eest 945 eurot (135

eurot/tund), lisandub käibemaks 207,90 eurot. Usaldusisik palub tasu kanda büroole mille

kaudu ta tegutseb, s.o JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le.

15. Kohus leiab, et usaldusisiku tasutaotlus kuulub rahuldamisele. Usaldusisiku tasu vastab

tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tunnitasu

(135 eurot/tund) ei ületa PankrS § 23 lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga

alammäärast). Ajutisele pankrothaldurile kuulub välja maksmisele tasu 7 tunni eest 945,

lisandub käibemaks 207,90 eurot, kokku 1152,90 eurot. Kohus määrab usaldusisiku tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub halduri

tasule käibemaks (PankrS § 23 lg 3, 65 lg 11) 351,78 eurot.

16. Leventek OÜ on usaldusisiku tasu ja kulude katteks deposiidina tasunud 1500 eurot.

Usaldusisiku tasu 1152,90 eurot (sh käibemaks 207,90) makstakse välja

Rahandusministeeriumi kontole deposiidina tasutud summast.

Ülejäänud summa s.o 347,10 eurot tagastada Leventek OÜ arvelduskontole nr EEXXX SEB

Pank AS-is.

17. Võlausaldaja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks

menetluskulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui

pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud

pankrotivarast.

Võlausaldaja Leventek OÜ esitas 12.11.2024 kohtule menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 1710 eurot (ilma

käibemaksuta) ja riigilõiv 420 eurot. Võlausaldaja esindajal on kulunud esindamisele 9 tundi

ning ajakulu on kujunenud järgmiselt: 5 tundi maksejõuetusavalduse koostamine, võlgniku

finantsseisu analüüs ja nõupidamine kliendiga; 2,5 tundi kohtumäärustega ja usaldusisiku

aruandega tutvumine ning kliendile koos selgitustega edastamisele, lisaks 1,5 tundi istungiks

valmistumine, menetluskulude nimekirja koostamine ja istungil osalemine.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-

le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav

rahasumma. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9 sätestab, et saneerimisavalduse ja võlausaldaja

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 420 eurot. Seega

on riigilõiv 420 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218

sätestatu kohaselt.

Kohtu hinnangul saab võlausaldaja lepingulise esindaja ajakulu 9 tunni ulatuses pidada

põhjendatuks. Lepingulise esindaja tasu 190 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud. Seega

määrab kohus võlausaldaja lepingulise esindaja kulu suuruseks 1710 eurot. Võlausaldaja on

taotlenud menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus võlausaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2130

eurot (sh riigilõiv 420 eurot ning lepingulise esindaja kulu 1710 eurot).

Lähtudes PankrS § 150 lg-st 2, ei mõista kohus menetluskulusid võlgnikult välja, vaid nende

rahuldamine toimub võlgniku pankrotivara arvelt, arvestades PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud

järjekorda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

Kohtunik