2-24-12070/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-12070

Tsiviilasi

Tallinn, E. Vilde tee 86 korteriühistu kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 24. juuli 2024

määrus nr Ü 10080025 / 14

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinn, E. Vilde tee 86 korteriühistu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Tallinn, E. Vilde

tee 86 korteriühistu (rg-kood 80202522), esindaja

juhatuse liige Andrei Žemtšužin

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna 24. juuli 2024 määrus nr Ü 10080025 / 14

muutmata.

2. Jätta Tallinn, E. Vilde tee 86 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Avaldajal on õigus esitada määruse peale Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 599 lg 1, § 696 lg-d

3, 4).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tallinn, E. Vilde tee 86 korteriühistu (avaldaja) esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale

(registripidaja) 19. juunil 2024 kandeavalduse, milles palus kanda registrikaardile juhatuse

liikmed Vladimir Narõškini ja Mari Küla ning kustutada juhatuse liikmed Tiiu Vain ja

Aleksander Käär. Kandeavalduse lisaks oli korteriomanike 7. juuni 2023 kordusüldkoosoleku

protokoll.

2. Registripidaja andis avaldajale tähtaja esitada täiendavad dokumendid – kvoorumi

puudumise tõttu otsustusvõimetu üldkoosoleku protokoll koos lisadega ja 7. juuni 2023

koosolekust osavõtnute nimekirja ärakiri.

3. Avaldaja esitas 17. juulil 2024 samasisulise kandeavalduse koos täiendavate lisadega (31.

mai ja 7. juuni 2023 koosolekute kokkukutsumise teated, samuti protokollid koos osalejate

nimekirjaga).

MAAKOHTU LAHEND

4. Registripidaja jättis 24. juuli 2024 määrusega kandeavaldused rahuldamata.

Kohtunikuabi leidis, et uut üldkoosolekut ei tohi kokku kutsuda varem kui kahe päeva pärast

otsustusvõimetuks osutunud üldkoosolekust (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §

23 lg 2) ning uuest üldkoosolekust peab ette teatama vähemalt seitse päeva (KrtS § 20 lg 1,

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 5); kahe koosoleku vahele peab seega jääma

vähemalt üheksa päeva. Esmane üldkoosolek toimus 31. mail 2023, mistõttu ei saa 7. juuni

2023 üldkoosolekust olla ette teatatud vähemalt seitse päeva või on see kokku kutsutud varem

kui kaks päeva pärast esimest koosolekut. Kuna rikuti uue üldkoosoleku kokkukutsumisest

etteteatamise tähtaja nõudeid ja uuel üldkoosolekul ei osalenud kõik korteriomanikud, ei

olnud koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma (KrtS § 29 lg 1) ning 7. juuni 2023 otsuse

alusel ei saa registrikaardile juhatuse muudatust kanda.

MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS

5. Avaldaja esitas 1. augustil 2024 määruskaebuse, milles palub kandeavalduse rahuldada.

KrtS §-s 23 ei ole märgitud, et koosolekute vahe peab olema seitse päeva. MTÜS § 20 lg-s 5

ei räägita korduvast üldkoosolekust ega kahest päevast. KrtS-is on juttu kahest päevast ning

MTÜS-is ja avaldaja põhikirjas seitsmest päevast, kusagil ei ole kirjas üheksa päeva. Õige ei

ole liita KrtS-i kahte ja MTÜS-i seitset päeva.

6. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tartu Maakohtu

kohtunikule. Kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel registripidaja 24. juuli 2024

määruse muutmata ja avaldaja määruskaebuse rahuldamata.

8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus

määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille

peale on edasi kaevatud.

Avaldaja taotleb kandeavalduses juhatuse andmetes muudatuste tegemist, aluseks on 7. juuni

2023 kordusüldkoosoleku protokoll. Ringkonnakohus leiab, et kohtunikuabi jättis

kandeavalduse õigesti rahuldamata. Määruskaebuses esitatud seisukohad uue üldkoosoleku

kokkukutsumise tähtaegade kohta ei ole põhjendatud ega anna alust registriosakonna määrust

tühistada.

9. Äriregistri seaduse § 41 lg 1 esimese lause kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse,

kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses

lubatud aega või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Kohtunikuabi peab kontrollima, kas

registrikande aluseks olevad dokumendid on kooskõlas seadusega, ja seda olenemata

asjaolust, kas dokumendi kehtivuse üle on õigusvaidlus või mitte (RKTKm 26. aprill 2023 nr

2-22-12198, p 10). Registripidaja saab kontrollida nii seadusega nõutavate dokumentide

olemasolu kui ka nende vastavust seaduse nõuetele. Mh peab registripidaja nt äriühingu

otsuse esitamisel kontrollima peale dokumendi enda olemasolu mh osanike pädevust ja otsuse

vastuvõtmise korra järgimist, nt kvooruminõude täitmist, samuti seaduses nõutud andmete

märkimist otsuses. Seadus nõuab, et registripidaja peab kontrollima, kas talle esitatavad

dokumendid vastavad seadusega sätestatud vormi- ja ka minimaalsetele sisunõuetele (vt nt

RKTKm 10. oktoober 2018 nr 2-18-4121, p 16).

10. KrtS § 23 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosolek on KrtS § 20 lg 2 järgi

otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on

otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses

viidata.

KrtS § 23 lg 2 järgi saadetakse uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade otsustusvõimetuks

osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe

päeva pärast. Avaldaja põhikirja p 6.5 teise lause järgi tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda

sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Seadusest ei tulene, et põhikirjaga võiks

reguleerida uue üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmise aega seaduses sätestatust

erinevalt, mistõttu tuleb lähtuda KrtS § 17 lg 2 teise lause alusel KrtS § 23 lg-s 2 sätestatud

tähtaegadest.

KrtS § 20 lg 1 teise lause alusel kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule mh MTÜS § 20,

mille 5. lõike kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse

päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Ka avaldaja põhikirja p 6.4

esimese lause kohaselt informeeritakse liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt

seitse päeva ette. Seadus ega avaldaja põhikiri ei sätesta erinevaid tähtaegu esmakordsest ja

uuest koosolekust etteteatamisele. Seega tuleb ka korduskoosolekust teatada ette vähemalt

seitse päeva.

Esimene üldkoosolek toimus 31. mail 2023 (dtl 82), uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade

tuli KrtS § 23 lg 2 kohaselt saata mitte varem kui kahe päeva pärast arvates 31. maist 2023

ning sealjuures tuli koosolekust vastavalt avaldaja põhikirja p 6.4 esimesele lausele, MTÜS §

20 lg-le 5 ja KrtS § 20 lg 1 teisele lausele ette teatada vähemalt seitse päeva alates teate

saatmisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja

kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega

määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2

kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 6 näeb ette, et kui tähtpäeva

saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku

viimasel päeval. KrtS § 23 lg-s 2 nimetatud 2–10 päeva on tähtaeg juhatusele koosoleku

kokku kutsumiseks, koosolek ise võib toimuda hiljem. Antud juhul ei saanud uus koosolek

toimuda enne kahe päeva pluss seitsme päeva möödumist esimesest koosolekust (vt nt ka

RKTKo 8. aprill 2008 nr 3-2-1-22-08, p 15), st korduskoosoleku teadet ei saanud saata varem

kui 3. juunil 2023 ja korduskoosolek sai toimuda kõige varem 11. juunil 2023. Eelnevast

tulenevalt rikuti 7. juuni 2023 korduskoosoleku kokkukutsumisel oluliselt seaduse nõudeid.

KrtS § 29 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt

rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud

otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik

korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle

suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

Kuna 7. juuni 2023 korduskoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seaduse nõudeid ning

protokollist ja selle lahutamatuks lisaks olevast osalejate nimekirjast (dtl 52/80, 75–78) ei

nähtu, et koosolekul oleksid osalenud või esindatud kõik korteriomanikud, ei olnud koosolek

õigustatud otsuseid vastu võtma ning sellel koosolekul tehtud otsused on tühised. Avaldaja ei

ole esitanud andmeid, millest nähtuks, et korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda

rikuti, oleksid otsuse heaks kiitnud.

11. Ringkonnakohus märgib, et korduskoosoleku kokkukutsumise teates (dtl 68) ei

ole KrtS § 23 lg 1 teise lause kohaselt märget, et korduskoosolek on otsustusvõimeline

osalejate arvust olenemata. Tegemist on samuti koosoleku kokkukutsumise korra

olulise rikkumisega KrtS § 29 lg 1 mõttes ning korduskoosolekul vastu võetud otsused

on ka seetõttu tühised (vt nt RKTKm 26. aprill 2023 nr 2-22-12198, p 12).

12. Samuti märgib ringkonnakohus, et kui soovitakse registrikaardilt juhatuse

liikmete kustutamist, on mõistlik alusena esitatud koosolekuprotokollis märkida, kas

senised juhatuse liikmeid kutsutakse tagasi, on tagasi astunud või on nende volitused

tähtaja möödumise tõttu lõppenud.

13. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)