3-21-2457/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2457

Haldusasi

N.B kaebus Eesti Kaitseväe toetuse väejuhatuse ülema

19.08.2021 käskkirja nr 240P õigusvastaseks

tunnistamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks kohtu

õiglasel äranägemisel, kuid mitte vähem kui kaebaja

kolme kuu keskmise palga ulatuses

Menetlusosalised

Kaebaja – N.B, esindajad vandeadvokaat Janar Urres ja

vandeadvokaadi abi Märt Mürk

Vastustaja – Eesti Kaitsevägi, esindaja M.H

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.11.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaitseväe apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kaitseväe apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

11.11.2022 otsuse haldusasjas nr 3-21-2457 resolutsioon muutmata, kuid muuta

halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Mõista Kaitseväelt N.B apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 1050 (üks tuhat

viiskümmend) eurot.

3. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-21-2457

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseväe arstlik komisjon (KAK) tegi 03.08.2021 otsuse nr 14942 „Tervisenõuetele

vastavuse hindamine“, mille kohaselt N.B ei vasta tegevväelase tervisenõuetele.

2. N.B vabastati Eesti Kaitseväe toetuse väejuhatuse ülema 19.08.2021 käskkirjaga nr

240P tervisekeskuse eriarstikeskuse õe ametikohalt ja tegevteenistusest 06.09.2021 seoses

rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavusega ning arvati reservi alates 07.09.2021.

3. N.B esitas 20.09.2021 vaide, mis jäeti Kaitseväe juhataja 29.09.2021 vaideotsusega nr

KVPS-0.4-3/21/26875-2 rahuldamata.

4. N.B esitas 27.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (hiljem täpsustatud) Kaitseväe

toetuse väejuhatuse ülema 19.08.2021 käskkirja nr 240P õigusvastaseks tunnistamiseks ja

hüvitise väljamõistmiseks kohtu õiglasel äranägemisel, kuid mitte vähem kui kaebaja kolme

kuu keskmise palga ulatuses.

Kaebaja on olnud kaitseväeteenistuses alates 2005. a-st, läbinud mitmeid täiendkoolitusi,

omandanud vanemveebli auastme, teeninud välismissioonidel Kosovos ja Liibanonis ning

saanud teenistuskohustusi täites pikaaegse tervisekahjustuse. Kaebaja on investeerinud

märkimisväärse osa oma elust Kaitseväe karjääri. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjaga

võtnud kaebajalt võimaluse jätkata karjääri. Kaebaja vabastati teenistusest kaitseväeteenistuse

seaduse (KVTS) § 146 lg 1 p 3 alusel ning põhjusel, et ta ei vasta tegevväelase

tervisenõuetele. Kaebaja loeti tegevväelase tervisenõuetele mittevastavaks üksnes sel

põhjusel, et KAK ei lugenud kaebaja tervisekahjustust seotuks teenistusülesannete täitmisega.

Seda hoolimata asjaolust, et varasemas kohtumenetluses haldusasjas nr 3-20-140 tõi

halduskohus selgelt välja, et KAK-i otsusest peab nähtuma kaebaja tervisekahjustuse seos

teenistusülesannete täitmisega. Vastustaja pidi olema teadlik oma haldusakti õigusvastasusest,

kuid otsustas sellegipoolest jõustunud kohtuotsuses toodud suuniseid eirata ja kaebaja

teenistusest vabastada. Kui KAK-i otsus on õigusvastane, on õigusvastane ka praeguses asjas

vaidlustatud käskkiri, kuna see tugineb õigusvastasele haldusaktile. Kaebaja on vaidlustanud

KAK-i otsuse haldusasjas nr 3-21-2796. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid, peab kaebaja

põhjendatuks 30 000 euro suurust hüvitist. Kuna avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 lg 1

kohaselt on hüvitise suuruse muutmine kohtu diskretsiooniotsus, siis palub kaebaja, et kohus

määraks hüvitise enda õiglasel äranägemisel.

Asjas omab tähtsust, et kaebaja tervis sai kahjustada teenistusülesandeid täites. Kaebaja vastab

C-taseme tervisenõuetele. Et hinnata isiku vastavust C-taseme tervisenõuetele, peab esmalt

tuvastama tervisekahju seose teenistusülesannete täitmisega. KAK ei hinnanud kaebaja

terviseseisundi vastavust C-taseme tervisenõuetele, kuna asus põhjendamatult seisukohale, et

kaebaja tervisekahjustused ei ole seotud teenistusülesannete täitmisega. C-taseme

2(9)

3-21-2457

rakendamise korral saab hinnata seda, kas isik on oma terviseseisundit arvestades võimeline

täitma konkreetse ametikohaga seonduvaid ülesandeid. Kaebaja oli Kaitseväes

protseduuriõde. Ametijuhendi kohaselt oli kaebaja ülesandeks eriarstikeskuses protseduuride

teostamine, dokumentatsiooni täitmine, KAK-i suunatutega suhtlemine ja KAK-i otsustega

tegelemine. Tegemist ei ole ülesannetega, mis vajaksid olulisel määral füüsilist jõudu või

relvakäsitsemisoskust. Vastustaja ei ole välja toonud ega põhjendanud, kuidas takistas kaebaja

tervisekahjustus tal eeltoodud ülesannete täitmist. Hoolimata oma tervisekahjustustest on

kaebaja endiselt suuteline täitma neid ülesandeid, mida tema ametijuhend ette nägi, mistõttu

on tema ametist vabastamine õigusvastane.

5. Kaitsevägi palus jätta kaebuse rahuldamata.

Rahuaja ametikohale nimetatakse tegevväelane, kes vastab KVTS § 92 lg 3 p 6 järgi

ametikoha tervisenõuetele. Tegevväelasele kehtestatud tervisenõuded eeldavad regulaarset

tervisekontrolli ja võimalust õigeaegselt ennetada terviseprobleeme või nendega kohe

tegeleda. Tervisenõuded on seotud ametikohaga. Tegevväelasena teenistusülesande täitmise

eelduseks saab olla vaid vastavus tegevväelase tervisenõuetele. Tervisenõuetele on ette nähtud

erinevad tasemed. Täielikult ja koos relvakandmise õigusega vastavad kaitseväelased

tervisenõuete tasemetele A ja B. Lisaks on sätestatud C-taseme tervisenõuded, mille eesmärk

on sotsiaalse tagatisena võimaldada tegevväelase terviseseisundi hindamisel maksimaalse

paindlikkuse kohaldamist ehk ametikohapõhist ning individuaalset otsustusprotsessi

teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud tegevväelase teenistuses

jätkamiseks. Selleks, et hinnata isiku vastavust C-taseme tervisenõuetele, peab esmalt

tuvastama tervisekahju seose teenistusülesannetega. Kui teenistust korraldav ülem leiab, et

konkreetse teenistuja terviseseisund ja ametikoht ei võimalda edasist teenistusülesannete

täitmist, siis arstlik komisjon ei tunnista isikut C-taseme tervisenõuetele vastavaks ning isikul

tekib õigus saada teisi KVTS 11. ptk-s ettenähtud teenistusalaseid tagatisi.

Teenistusülesannete täitmise tõttu tekkinud tervisekahju ei tähenda, et isik vastab automaatselt

C-taseme tervisenõuetele ja ta saab jätkata tegevteenistuses. KAK-i 03.08.2021 otsuse

tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 21.03.2013 määruse nr 45

„Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud

tervisenõuded“ (määrus nr 45) § 6 sätestab C-taseme tervisenõuete tingimused. Isiku

terviseseisundi vastavust tegevväelase C-taseme tervisenõuetele hinnatakse isiku avalduse

alusel ning teenistust korraldava ülema nõusolekul. Teenistust korraldav ülem on leidnud, et

kaebaja teenistuskohale ei ole võimalik C-taseme erisust rakendada. Ka olukorras, kus

tervisekahju on tekkinud teenistusülesannete täitmisega, võib KAK-i otsuse tulemusel isik olla

mittevastav tegevväelase tervisenõuetele. See tähendab olukorda, kus isik vabastatakse

tegevteenistusest, aga tal tekib õigus saada teenistusalaseid tagatisi KVTS 11. ptk alusel.

Teenistusalased tagatised laienevad nii kaitseväeteenistuses olevatele kui ka endistele

kaitseväelastele. Sisuliselt toimub haldusasjas nr 3-21-2796 vaidlus teenistusalaste tagatiste

saamise õiguse küsimuses.

Kaebaja terviseseisundit on C-tasemele vastavalt hinnatud. Kaebaja ei ole selgitanud, mida

KAK peaks teisiti tegema C-taseme hindamisel. Määruse nr 45 § 6 sätestab C-taseme

tervisenõuete tingimused, millele vastavust saab hinnata siis, kui isik ei vasta B-taseme

tervisenõuetele. Kaebaja suunati 10.06.2021 ennetähtaegselt arstlikku komisjoni pärast 180‒

190 päeva haiguslehel viibimist. Kaebaja esitas avalduse tervisenõuetele vastavuse

hindamiseks lähtudes C-tasemest. Määruse nr 45 seletuskirja kohaselt võimaldab C-taseme

nõude lisandumine vigastatud kaitseväelaste puhul hinnata nende terviseseisundi

nõuetekohasust erandkorras ehk ametikoha põhiselt. Kuigi kaebajal polnud tuvastatud

tervisekahju tekkimine teenistusülesannete täitmisest, pöördus KAK teenistust korraldava

3(9)

3-21-2457

ülema poole C-taseme tervisenõuete rakendamise osas. Kaebaja ülem on esitanud seisukoha ja

ettepaneku C-taseme erisust mitte rakendada. Sellest lähtuvalt tegi KAK otsuse, et selles

toodud diagnooside tõttu ei vasta kaebaja tegevväelase tervisenõuetele. Seega on KAK

rakendanud erandit ja hinnanud kaebaja terviseseisundi C-taseme vastavust.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 11.11.2022 otsusega kaebuse, tunnistas Eesti Kaitseväe

toetuse väejuhatuse 19.08.2021 käskkirja nr 240P õigusvastaseks, mõistis vastustajalt kaebaja

kasuks välja hüvitise kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses ning mõistis vastustajalt

kaebaja kasuks välja menetluskulud 894 eurot.

Vaidlustatud käskkirjas puuduvad tegevteenistusest vabastamise põhjendused. Viidatud on

vaid rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavusele, samas on lahti kirjutamata, milles see

seisneb. Põhjendusi ei ole toodud ka muus menetlusdokumendis. Pelgalt õigusnormide

loetelust haldusaktis ei piisa ning see ei asenda tegevteenistusest vabastamise põhjendamist.

Seda enam, et antud juhul oli tegemist eriarstikeskuse õe/protseduuriõe ametikohalt ning

tegevteenistusest vabastamisega ja reservi arvamisega, mis on lõplik. Asjaolu, et

tegevväelasena teenistusülesande täitmise eelduseks saab olla vaid vastavus tegevväelase

tervisenõuetele, ei vabasta tööandjat otsuse põhjendamisest. Vastustaja ei ole käskkirjas välja

toonud, kuidas takistab kaebaja terviseseisund/tervisekahjustus kaebaja teenistusülesannete

täitmist õena/protseduuriõena. KAK-i 07.01.2020 otsusest nr 12234 ja 03.08.2021 otsusest nr

14942 nähtub, et komisjoni arvates ei olnud ükski otsustes loetletud tervisekahjustustest

meditsiiniliselt seotud teenistusülesannete täitmisega. Sellest võib järeldada, et tervisenõuetele

vastavuse/mittevastavuse tuvastamisel ei ole määravaks asjaolu, kas tervisekahjustus on

seotud teenistusülesannete täitmisega või mitte.

Tervisekeskuse ülem tegi 15.06.2021 ettepaneku erisust (C-taset) mitte rakendada ja leida

kaebajale teenistuskoht mujal või teenistussuhe lõpetada. Seega oli vastustajal

valikuvõimalus. Vastustaja ei ole täpsustanud, millisest menetlusdokumendist tuleneb, et

KAK on erandkorras hinnanud kaebaja terviseseisundi vastavust C-tasemele. Kaebajale ei ole

komisjoni hinnangut tutvustatud. Üksuse ülema 15.06.2021 ettepanekus ei viidata ühelegi

ametijuhendis loetletud ülesandele, mida kaebaja terviseseisund ei võimalda täita.

Vaidlustatud käskkirjas puuduvad põhjendused selle kohta, et kaebaja ei vastanud C-taseme

tervisenõuetele. Tervisekeskuse ülem tegi ka ettepaneku leida kaebajale teenistuskoht mujal.

Vaidlustatud käskkirjast ega muust menetlusdokumendist ei nähtu, et kaalutud oleks kaebajale

muu ametikoha pakkumist enne tegevteenistussuhte lõpetamise otsustamist.

Eelnevast tulenevalt ei vasta käskkiri haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 nõudele ja on

põhjendamata ega ole sisuliselt kontrollitav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Kaitsevägi palub 12.12.2022 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

11.11.2022 otsus ja jätta uue otsusega kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Halduskohus on ekslikult leidnud, et praeguses haldusasjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja

vastab C-taseme tervisenõuetele. Asjaolu, kas kaebaja vastab C-taseme tervisenõuetele, on

vaidluse all haldusasjas nr 3-21-2796. Siinses asjas on vaidluse all 19.08.2021 käskkiri nr

240P, millega vabastati kaebaja teenistusest. Kohtuotsuses asus halduskohus aga üllatuslikult

seisukohale, et C-tasemele vastavust ei ole hinnatud. Kohtuotsusest ei selgu, miks kohus ei ole

arvesse võtnud vastustaja 18.01.2022 seisukohta ja selle lisasid ega 23.09.2022 seisukohta,

kus vastustaja on selgitanud, et C-taseme nõuetele vastavust on KAK erandkorras hinnanud.

4(9)

3-21-2457

Seda, kas isiku terviseseisund vastab C-taseme nõuetele, hindab KAK tervisenõuetele

vastavuse menetluses. C-taseme hindamine ei ole eraldiseisev menetlus. KAK on iseseisev

haldusorgan. KAK-i otsus terviseseisundi hindamise kohta on haldusakt, mis on iseseisvalt

vaidlustatav. Kohus on rikkunud menetlusõiguse norme, asudes hindama kaebaja terviseisundi

vastavust C-taseme tervisenõuetele.

Kohtuotsus on üllatuslik. Kaebaja ei ole menetluses kordagi väitnud, et talle on

tegevteenistusest vabastamise põhjused jäänud ebaselgeks või teinud etteheiteid toetuse

vähejuhatuse ülema põhjendamiskohustusele. Kuna menetluse käigus ei ole sellele tähelepanu

juhitud, rikkus kohus selgitamiskohustust ning tõhusa ärakuulamise põhimõtet, mistõttu jäeti

vastustaja ilma võimalusest oma seisukohti tõhusalt esitada.

Vaidlustatud käskkiri on koostatud isiku terviseandmeid puudutava KAK-i otsuse alusel.

Käskkiri sisaldab viidet KVTS § 146 lg 1 p-le 3 ning KAK-i 03.08.2021 otsusele nr 14942.

Täpsemate põhjenduste puudumist õigustab asjaolu, et tegemist on eriliigiliste

isikuandmetega, mille töötlemise tingimused on ette nähtud isikuandme kaitse seaduse (IKS)

ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 „Isikuandmete kaitse

üldmäärus“ (IKÜM). Isiku terviseandmete töötlemise õigus on KAK-il, mis on iseseisev

haldusorgan. KAK-i otsuse resolutsioon on siduv Kaitseväe struktuuriüksuse ülema jaoks.

Struktuuriüksusele saadetavale teavitusele ei lisata mingeid dokumente või selgitusi, milliseid

menetlustoiminguid on KAK menetluse käigus tehtud. Toetuse väejuhatuse ülem ei tea ega

saagi teada, millisel põhjusel kaebaja tegevväelase tervisenõuetele ei vasta ning seetõttu näeb

KVTS ette KAK-i otsuse vaidlustamiseks erikorra. Kuna kohtumenetluses ei tekkinud kordagi

küsimust selles, et kaebajale oleks jäänud teenistusest vabastamise alus ebaselgeks ja kohus

asus 15.03.2022 määruses seisukohale, et KAK-i otsuse üle vaidlust ei toimu, siis ei esitanud

vastustaja kohtule ka KAK-i teavitust, mille KAK saadab otsuse tegemise kohta

struktuuriüksusele. Vastustaja esitab teavituse koos apellatsioonkaebusega. Tõendist nähtub,

et KAK-i poolt struktuuriüksusele edastatavas teatises on ainult KAK-i otsuse resolutsioon

vastavalt KVTS § 31 lg-le 1. Teavitusele ei ole lisatud IKS-i ja IKÜM-i piirangute tõttu KAK-

i otsust, on ainult viide otsuse kuupäevale ja numbrile.

Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti

menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui need rikkumised ei võinud

mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Kahtlust ei ole selles, et kaebaja sai aru, miks ta

tegevteenistusest vabastati. Tegevväelase tervisenõuetele mittevastavuse korral

tegevteenistusest vabastamisel ei ole struktuuriüksuse ülemal kaalutlusõigust.

Asudes analüüsima kaebaja ametijuhendist tulenevaid ülesandeid, kontrollis kohus sisuliselt

C-taseme tervisenõuete hindamise õiguspärasust, millega on väljunud kaebuse piiridest.

Lisaks on kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust C-taseme tervisenõuete hindamisel,

kui leidis, et ülema hinnang peab põhinema ainult ametijuhendis sätestatud ülesannete

täitmisel. Määruse nr 45 § 6 lg 2 näeb ette neli erinevat alust, mida hinnatakse. Ametijuhend

ja ülema seisukoht on eraldi alused. Määrus ei sätesta, et kui ametijuhendis sätestatud

ülesandeid suudab isik täita, siis teenistussuhte iseloomu ja teenistust korraldava ülema

hinnangut ei pea arvestama. Ülem on andnud oma hinnangu, lähtudes teenistussuhte

iseloomust.

Kohtuotsusest võib järeldada, et õe ametikohal ei peaks kaitseväelane vastama tegevväelase

tervisenõuetele. Millel selline kohtu järeldus põhineb, jääb selgusetuks. Vastustaja on lisanud

vahetu ülema selgituse, et kaebaja ei vastanud tegevväelase ametikoha nõuetele, sest tal olid

täitmata tegevväelase ametikoha nõuded. Kaebaja ei töötanud õe töökohal töölepingu alusel,

kus võib tugineda peamiselt ametijuhendile. Kohus ei ole vastustaja esitatud tõendeid

5(9)

3-21-2457

analüüsinud. Seega on ebaõige kohtu järeldus, et vastustaja ei ole asjaolusid lahti kirjutanud

ka muus menetlusdokumendis.

Kohus leidis, et kuna teenistust korraldav ülem tegi ettepaneku erisust (C-taset) mitte

rakendada ja leida kaebajale teenistuskoht mujal või teenistussuhe lõpetada, oli vastustajal

valikuvõimalus. Kohus ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel selline järeldus põhineb.

Halduskohus ei ole viidanud, milline õiguslik alus kohustab Kaitseväge pakkuma

tegevväelasele muud ametikohta. Kaebaja on vabastatud KVTS § 146 lg 1 p 3 alusel, mis ei

näe ette kohustust teisele rahuaja ametikohale üle viimiseks.

8. N.B palub 26.01.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Praeguse menetluse peamiseks küsimuseks on see, kas kaebaja tegevteenistusest vabastamine

ja reservi arvamine oli õiguspärane või mitte. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja

vastab C-taseme tervisenõuetele – see asjaolu omab siinses asjas tähtsust. Kuigi kaebust

KAK-i otsuse peale lahendatakse eraldiseisvas haldusasjas, omab KAK-i otsus vahetut

kokkupuudet siinse menetlusega.

Vastustaja ei ole hinnanud kaebaja terviseseisundi vastavust C-taseme tervisenõuetele.

Vastustaja esitatud materjalidest ega apellatsioonkaebusest ei nähtu, et KAK oleks hinnanud

kaebaja terviseseisundit kogumis ametikoha iseloomu, riskianalüüsi, ametijuhendi ning

teenistust korraldava ülema seisukohaga. Vastustaja tugineb läbivalt üksnes teenistust

korraldava ülema seisukohale, jättes käsitlemata kõik ülejäänud asjas tähtsust omavad tegurid.

Vastustaja viited IKÜM-le on põhjendamatud. Põhjus, miks vastustaja ei saanud käskkirja

täpsemalt motiveerida, seisneb asjaolus, et käskkirja tegemise ajal ei olnud selle põhjendusi

olemas, sest need ei sisaldunud ka KAK-i otsuses. Põhjendused otsiti tagantjärele hilisemas

vaidemenetluses. Seda tõendab haldusasjas nr 3-21-2796 tehtud otsus, kus kohus tõi otsesõnu

välja, et põhjendused on koostatud tagantjärgi.

Kaebaja vastab C-taseme tervisenõuetele. On ilmne, et meditsiiniõena Kaitseväes teenimine ei

nõua samasugust füüsilist vormi kui näiteks jalaväes tankitõrjuriks olemine. Vastustaja ei ole

tõendanud, et kaebaja ei suudaks täita neid ülesandeid, mida amet temalt eeldas.

9. Tallinna Ringkonnakohus võttis 17.02.2023 määrusega haldusasja materjalide juurde

KAK-i 06.08.2021 teavituse nr TVJ-11.4-1.1/21/22689-1 ja Tallinna Halduskohtu 30.11.2022

otsuse nr 3-21-2796 ning peatas haldusasja menetluse kuni menetluse lõppemiseni haldusasjas

nr 3-21-2796.

10. Tallinna Ringkonnakohus uuendas 16.08.2024 määrusega haldusasja arutamise, kuna

19.03.2024 jõustus haldusasjas nr 3-21-2796 Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2023 otsus.

11. N.B on 06.11.2024 ja 13.11.2024 vastuses seisukohal, et kaebaja puhul ei ole C-taseme

hindamist läbi viidud. KAK-i 03.08.2021 otsuses ega muus kohtule esitatud

menetlusdokumendis ei ole C-tasemele vastavuse hinnanguid välja toodud, mida oleks

võimalik sisuliselt kontrollida. Haldusasjas nr 3-21-2796 tehtud ringkonnakohtu otsus rajaneb

eeldusel, et vastustaja on hindamise läbi viinud. Vastustaja pole välja toonud ega tõendanud,

kuidas takistab kaebaja terviseseisund/tervisekahjustus tema tööülesannete täitmist. Kuna

kaebaja vastas C-taseme tervisenõuetele, oli tema tegevteenistusest vabastamine õigusvastane.

Ka juhul, kui eeldada, et ta ei vastanud C-taseme nõuetele, oleks teenistusest vabastamine ikka

õigusvastane. C-tasemele vastavuse hindamisel tuleb alati aluseks võtta isiku ametikohustus ja

sellest tulenevad teenistusülesanded. KAK-i 03.08.2021 otsusest, mis oli aluseks vaidlustatud

käskkirjale, ei nähtu, et oleks arvestatud kaebaja ametikohta. Seega ei ole vastustaja

tegelikkuses hinnanud kaebaja terviseseisundit C-taseme nõuetest lähtuvalt. Isegi juhul, kui

6(9)

3-21-2457

kaebaja ei oleks oma senisel ametikohal vastanud C-taseme tervisenõuetele (mida ei ole

tõendatud), oleks vastustaja pidanud võimaldama kaebajal jätkata teenistust teisel ametikohal,

mille tervisenõuetele kaebaja vastas (KVTS § 146 lg 1 p 2). Vastustaja ei ole tõendanud, et

oleks analüüsinud kaebaja võimalust jätkata kaebajaga teenistussuhet mõnel muul ametikohal

ega pakkunud kaebajale sellist võimalust.

12. Kaitsevägi leiab 06.11.2024 ja 13.11.2024 vastuses, et vaidlus puudub selles, kas kaebaja

oli võimeline täitma protseduuriõe ülesandeid. Seda kontrolliti C-taseme tervisenõuete

hindamise käigus. Praeguses asjas on vaidlus selles, kas kaebaja vastab rahuaja ametikoha

nõuetele. Haldusasjas nr 3-21-2796 on jõustunud kohtulahend, mis kinnitab, et kaebaja ei

vastanud rahuaja ametikoha nõuetele. Kui KAK otsustab, et isik ei vasta tegevväelase

tervisenõuetele, on otsus kohustuslik struktuuriüksuse ülemale ja vältimatuks tagajärjeks on

isiku tegevteenistusest vabastamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Kaitseväe apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon

muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva

otsuse põhjendustele.

14. Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2023 otsuse nr 3-21-2796 (jõustunud 19.03.2024) p-s 30.5

tuvastati järgmised praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust omavad asjaolud: „Kaebaja

esitas KAK-le 10. juunil 2021 avalduse, milles palus, et hinnataks tema kui tegevväelase C-

taseme tervisenõuetele vastavust. Avaldusest võib järeldada, et kaebaja tahteks oli jätkata

teenistust eriarstikeskuse õe ametikohal, sest teise ametikoha soovi ta selles avalduses ei

esitanud (dtl 108). Kaebaja ülem ei andnud 15. juuni 2021. a kirjas kaebaja avalduses

sisalduvale taotlusele nõusolekut, vaid tegi ettepaneku leida kaebajale teenistuskoht mujal või

teenistussuhe lõpetada. Ülem märkis, et kaebaja on tervislikel põhjustel viimaste aastate

jooksul pidevalt teenistusest puudunud ja seetõttu on teiste teenistujate töökoormus

suurenenud. Samuti olid täitmata kaadrikaitseväelasele ette nähtud kriteeriumid (meditsiiniõe

sõjaväelised koolitused/kursused, üldfüüsiline test ja laskeoskustest). Ülema hinnangu

kohaselt ei olnud kaebaja sõjaolukorras võimeline oma ülesandeid piisava efektiivsusega

täitma (dtl 109). Kaitsevägi edastas 2. juuli 2021. a kirjaga KAK-le C-taseme hindamise

läbiviimiseks määruse nr 45 lg-s 2 sätestatud dokumendid (dtl 135–150). Samuti on esitatud

perearsti, ortopeedi ja sisehaiguste arsti tervisekaardid kaebaja tervisenõuetele

mittevastavuse kohta (dtl 128–134). Eespool nimetatud dokumendid võimaldavad seega

järeldada, et KAK on hinnanud kaebaja tervisenõuetele vastavust C-taseme tervisenõuetele,

analüüsimaks seda, kas kaebaja saab jätkata teenistust eriarstikeskuse õe ametikohal. Kuigi

KAK pole vaidlustatud otsuses selgesõnaliselt märkinud, et kaebaja ei vasta tegevväelase C-

taseme tervisenõuetele, vaid märkis, et kaebaja ei vasta tegevväelase tervisenõuetele, ei ole

ainuüksi see asjaolu KAK-i otsuse tühistamise aluseks (HMS § 58). Tegevväelase C-taseme

tervisenõuetele hindamine on läbi viidud, mis nähtub lisatud dokumentidest, ning KAK on

selle otsusega lahendanud kaebaja 10. juuni 2021. a avalduse.“ Ringkonnakohus on jätkuvalt

neil seisukohtadel (HKMS § 61 lg 4). Praeguses vaidluses ei ole esitatud põhjendusi ega

tõendeid, mis neid järeldusi ümber lükkaks.

15. Viidatud ringkonnakohtu otsuse tulemusel jäi jõusse KAK-i 03.08.2021 otsus nr 14942

osas, milles KAK leidis, et kaebaja ei vasta A-, B- ega C-taseme tervisenõuetele, et jätkata

teenistust eriarstikeskuse õe ametikohal. Selles osas on KAK-i otsus kehtiv haldusakt ning nii

vastustaja kui kohus peab sellest lähtuma (HMS § 60). Seetõttu on kaebaja arutlus praeguse

7(9)

3-21-2457

asja lahendamise raames sellest, et KAK ei hinnanud kaebaja vastavust C-taseme

tervisenõuetele, ainetu.

16. Viidatud ringkonnakohtu otsusest järeldub ka see, et C-taseme tervisenõuetele vastavuse

hindamine viiakse läbi seoses konkreetse ametikohaga (vt ka määruse nr 45 § 6 lg-d 1 ja 2),

mitte üleüldiselt, ning KAK-i 03.08.2021 otsusega on tuvastatud kaebaja mittevastamine

eriarstikeskuse õe ametikoha tervisenõuetele. Seega on vajalik järgmiseks selgitada, kas

vastustajal tuli pärast seda, kui KAK oli vastava asjaolu tuvastanud, kaebaja ametist ja

tegevteenistusest vabastada (imperatiivne norm seaduses) või kaaluda talle teise ametikoha

pakkumist.

17. Vastustaja on 06.11.2024 seisukohas avaldanud, et tegevväelane saab olla tegevteenistuses

ja rahuaja ametikohal ainult siis, kui ta vastab tegevväelase tervisenõuetele. KVTS § 146 lg 1

p 3 kohaselt vabastatakse tegevväelane tegevteenistusest rahuaja ametikoha nõuetele

mittevastavuse tõttu arstliku komisjoni otsusel tegevväelase tervisenõuetele mittevastavuse

korral. KVTS § 146 lg 1 p 3 ei anna struktuuriüksuse ülemale kaalutlusõigust. KVTS ei

kohusta Kaitseväge pakkuma tegevväelasele muud rahuaja ametikohta, kui ta vabastatakse

tegevteenistusest KVTS § 146 lg 1 p 3 alusel. See ei ole ka võimalik, sest kui isik ei vasta

tegevväelase tervisenõuetele, siis ta ei vasta mitte ühegi rahuaja ametikoha nõuetele, sest kõik

rahuaja ametikohad eeldavad tervisenõuetele vastamist (KVTS § 92 lg 3 p 6). Kui KAK

otsustab, et isik ei vasta tegevväelase tervisenõuetele, on otsus kohustuslik struktuuriüksuse

ülemale ja vältimatuks tagajärjeks on isiku tegevteenistusest vabastamine. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole need seisukohad õiged.

18. KVTS § 146 lg 1 p 2 sätestas (19.08.2021 kehtinud redaktsioonis), et tegevväelane

vabastatakse tegevteenistusest rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse tõttu, kui puudub

rahuaja ametikoht, mille tervisenõuetele tegvväelane vastab. Sellest sättest tuleneb, et

tervisenõuetele vastavust hinnatakse konkreetse ametikohaga seoses ja mitte igasugune

tervisenõuetele mittevastavus ei too imperatiivselt kaasa tegevväelase tegevteenistusest

vabastamist ning kui tegevväelane ei vasta konkreetse ametikoha tervisenõuetele (sellise

järelduse saab teha KAK-i otsusest), võib siiski leiduda rahuaja ametikoht, millise

tervisenõuetele tegevväelane vastab. Vastustaja tõlgendust järgides muutuks KVTS § 146 lg 1

p 2 sisutühjaks. Nimetatud säte lisati KVTS-i eelnõusse selle teisel lugemisel Riigikogus ning

asjassepuutuvas seletuskirjas on selle sätte kohta märgitud järgmist: „rahuaja ametikoht on

seotud tervisenõuetega ja väljaõppinud isikut püütakse võimaluse korral hoida teenistuses.

Kui puudub tegevväelasele ettenähtud ametikoht, siis tuleb ta vabastada“1. Sellest järeldub

seadusandja tahe välistada tervisenõuetele mittevastava tegevväelase teenistusest vabastamine,

kui teda on võimalik terviseseisundit arvestades siiski rakendada muul rahuaja ametikohal.

KVTS § 146 lg 1 p-e 2 ja 3 tuleb koosmõjus kohaldada selliselt, et kui leiab tuvastamist, et

tegevväelase terviseseisund ei vasta nõuetele, on tema teenistusest vabastamine siiski lubatav

vaid juhul, kui puudub rahuaja ametikoht, mille tervisenõuetele ta vastab (sh selline rahuaja

ametikoht, mille täitmine oleks konkreetse tegevväelas puhul mõeldav ka siis, kui ta vastab

üksnes C-taseme tervisenõuetele). Järelikult on vale vastustaja viidatud eeldus, et kui KAK on

tuvastanud tegevväelase tervisenõuetele mittevastavuse, on selle vältimatu tagajärg isiku

tegevteenistusest vabastamine. Sellele viitab ka kaebaja ülema 15.06.2021 seisukoht (dtl 85),

kus ülem teeb ettepaneku leida kaebajale teenistuskoht mujal või teenistussuhe lõpetada.

19. Kuna vastustaja lähtus valest eeldusest, et tulenevalt kaebaja terviseseisundist pole talle

teise rahuaja ametikoha pakkumine üldse võimalik, pole seda küsimust ilmselgelt ka üldse

kaalutud. Tegemist on seega kaalumisveaga, mis võis kaasa tuua kaebaja õigusvastase ametist

1 Vt Seletuskiri kaitseväeteenistuse seaduse (172 SE II) eelnõu teiseks lugemiseks, kättesaadav arvutivõrgus

https://www.riigikogu.ee/download/5ef2fe79-8a5a-4635-bbdc-2296a8832e21.

8(9)

3-21-2457

ja tegevteenistusest vabastamise. Otsuse selle kohta, kas pakkuda tegevväelasele teist

ametikohta või ta ametist ja tegevteenistusest vabastada, teeb Kaitseväe struktuuriüksuse

ülem, mitte KAK. Seega on KAK-i otsus üks asjaoludest (mitte ainus asjaolu), mida Kaitseväe

struktuuriüksuse ülem peab kaaluma. Järelikult oleks vastustaja pidanud kaaluma, kas leidub

ametikoht, kus kaebajal oleks võimalik jätkata ja kui jah, siis viima selle ametikohaga

seonduvalt läbi uue C-taseme hindamise KAK-i kaudu. Kuna ringkonnakohtu 29.09.2023

otsuses nr 3-21-2796 tuvastati, et KAK hindas 03.08.2021 otsuses kaebaja vastavust C-taseme

tervisenõuetele sõltumata sellest, kas kaebaja tervisekahjustused olid tekkinud

teenistusülesannete täitmise tõttu või mitte, ei pea sellel küsimusel peatuma ka praegu.

20. Eelnevast tulenevalt jääb Kaitseväe apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need

praeguse otsuse põhjendustega (HKMS § 200 p 4).

21. Kuna Kaitseväe apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon

muutmata, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel vastustaja

kanda. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud.

Kaebaja on 06.11.2024 taotluse kohaselt kandnud apellatsioonimenetluses esindajakulusid

kokku 2195,20 eurot (käibemaksuga). Märgitud suurusega kulu kandmise kohustus seoses

praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on advokaadibüroo arvetega

nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Ringkonnakohtu hinnangul on taotletud kulu

osaliselt ülepaisutatud, võttes arvesse, et vaidluse all olevate küsimuste ring ei ole esimese

astme kohtumenetlusega võrreldes avardunud. Samuti ei saa Riigikohtu pikaaegse praktika

kohaselt põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes olla üldjuhul suuremad esimese

kohtuastme menetluskuludest (vt nt Riigikohtu 28.06.2017 otsus nr 3-3-1-73-16, p 47;

10.06.2016 nr 3-3-1-84-15, p 31). Ringkonnakohus võtab siiski arvesse 01.01.2024 jõustunud

käibemaksumäära tõusu. Asja mahtu ja keerukust arvestades loeb ringkonnakohus

põhjendatud esindajakuluks apellatsiooniastmes 1050 eurot (sh käibemaks), mis tuleb

vastustajalt HKMS § 108 lg 1 alusel välja mõista. Vastustaja võimalikud menetluskulud

jäävad tema enda kanda.

22. Kohtuotsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi tema eraelu kaitseks asendada tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)