2-22-2665/78 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-2665

Kohtuasi

Osaühingu Eritex Invest hagi Veskioja 1 OÜ vastu

põhivõla, kahjuhüvitise ja viivise saamiseks

Veskioja 1 OÜ vastuhagi osaühingu Eritex Invest

vastu lepingu alusel üleantu tagastamiseks ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.04.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Veskioja 1 OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

18 160 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) osaühing Eritex Invest (registrikood

10482158), lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno

Heringson

Kostja (apellant) Veskioja 1 OÜ (registrikood 14718095),

seaduslikud esindajad C.U ja L.R

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 18.04.2023 otsus muutmata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Veskioja 1 OÜ kanda.

4. Mõista Veskioja 1 OÜ osaühingu Eritex Invest kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskulude hüvitis 1461 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist.

2-22-2665

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Eritex Invest (hageja) esitas 18.02.2022 (täiendatud 12.10.2022) Harju

Maakohtule Veskioja 1 OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 13 129,2 eurot, kahjuhüvitise 2518 eurot ja hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise 1261,2 eurot ning alates 13.10.2022 kuni põhivõla ja kahjuhüvitise

tasumiseni neilt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja

ehitama ja paigaldama Saue vallas Laagri alevikus Tervise 11 asuvale kinnisasjale

metallpostidest, paneelidest, kivipostidest ja müüritisest koosneva piirdeaia koos jalg- ja

liugsõiduväravaga (Tervise 11 piirdeaed) ning kostja kohustus tasuma tehtud töö eest 9916,8

eurot (koos käibemaksuga), sh 1500 eurot ettemaksuna. Töö valmis 27.09.2021 ning hageja

saatis 06.10.2021 kostjale arve. Kostja tasus ettemaksuarve 2500,8 eurot, ülejäänud osa, st

7128 eurot on tasumata. 13.12.2021 asus kostja väitma, et töös esinesid puudused, hageja

tellis eksperdi arvamuse, kuid ÜL 27.10.2022 ekspertarvamuse kohaselt ei esinenud töös

puudusi.

Hageja võttis töösse ka naaberkinnisasjal, s.o Saue vallas Laagri alevikus Tervise 13 asuvale

kinnisasjale metallpostidest, paneelidest, kivipostidest ja müüritisest koosneva piirdeaia

ehituse koos jalg- ja liugsõiduväravaga (Tervise 13 piirdeaed). Aia eest tuli tasuda 7711,20

eurot, sh ettemaks 1800 eurot (käibemaksuga). Hageja esitas 06.10.2021 arve. Arvet ei ole

tasutud. Kostja juhatuse liige C.U teatas 22.10.2021 probleemidest. Töös ei esinenud puudusi.

C.U teatas 15.02.2022, et lammutab piirdeaia. Hoolimata sellest, et hageja soovis tellida

piirdeaiale ekspertiisi, võeti selle metallosa maha.

1.2. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tehtud töö eest tasu (13 129,2 eurot) maksmist. Lisaks on

hageja kandnud enne kohtu poole pöördumist õigusabikulusid 518 eurot ja ekspertiisikulusid

2518 eurot, mis tuleb VÕS § 128 lg 3 järgi hüvitada.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt oli töö puudustega ja kostjal oli õigus keelduda tasu maksmise

kohustuse täitmisest, kuni hageja kõrvaldab puudused. Kostja teavitas hagejat puudustest

2021 septembris ja oktoobris, ning 2021 detsembri e-kirjaga. Kostja ei ole eriteadmistega isik

2-22-2665

ja tal ei olnud võimalik puudusi töö ülevaatamisel kohe avastada. Arve osalise tasumisega

võttis kostja vastu piirdeaia kiviosa. Kuna hageja ei kõrvaldanud metallosa puudusi, oli

kostjal õigus jätta arve selles osas tasumata.

Kostja vastuhagi

3. Kostja esitas 30.06.2022 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja 6100,8

eurot ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras viivise.

3.1. Vastuhagi kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja

ehitama ja paigaldama Tervise 11 ja Tervise 13 asuvatele kinnisasjadele metallpostidest,

paneelidest, kivipostidest ja müüritisest koosneva piirdeaia koos jalg- ja liugsõiduväravaga.

Kostja tasus hagejale Tervise 11 piirdeaia eest 4300,8 eurot ja Tervise 13 piirdeaia eest 1800

eurot.

Töö ei vastanud kokkulepitud ega keksmisele kvaliteedile ning selles esinesid puudused, mida

kinnitab JK 13.04.2022 ekspertarvamus. Tervise 11 piirdeaial ületas pikemate moodulite

läbipaine lubatud piiri, keevisliited olid puudulikud, monteerimisel esines ebatäpsusi,

jalgvärava avamine ja sulgemine olid takistatud, liugvärava valmistamisel ei olnud kasutatud

õiges mõõdus nelikanttoru, liugvärava ajami töötemperatuur ei vastanud hinnapakkumisele

ning ehituse dokumentatsioon oli puudulik. Tervise 13 piirdeaia varbmaterjali paljud otsad

olid viltu lõigatud, servades olid muljumised, keevisliidetes esines ebatäpsust ja korrapäratust

ning aiamoodulite pinnad olid osaliselt ebakvaliteetselt viimistletud.

Kostja teavitas hagejat Tervise 11 piirdeaia puudustest 2021 septembris, oktoobris ja

novembris ning Tervise 13 piirdeaia puudustest 04.11.2021.

Kostja nõudis korduvalt töös esinenud puuduste kõrvaldamist ja andis hagejale määratlemata

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja ei kõrvaldanud puudusi. Seetõttu taganes kostja

lepingutest (igal juhul tuleb vastuhagiavaldus lugeda lepingust taganemise avalduseks).

3.2. Kostja nõuab hagejalt VÕS § 189 lg 1 alusel lepingute alusel tasutud raha (kokku 6100,8

eurot) tagastamist ja alates hagiavalduse esitaisest seadusjärgses määras viivist. Kostja on

nõus tagastama hagejale piirdeaiad.

Hageja vastuväited vastuhagile

4. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

4.1. Hageja vastuväidete kohaselt ei ole kostja kehtivalt taganenud Tervise 11 piirdeaia

ehitamist ja paigaldamist puudutavast lepingust.

Kostja ei ole esitanud hagejale taganemisavaldust.

Pooled sõlmisid Tervise 11 ja Tervise 13 piirdeaedade ehitamiseks ja paigaldamiseks kaks

eraldi lepingut, mistõttu ei annaks Tervise 13 piirdeaia puudused alust taganeda Tervise 11

piirdeaia lepingust ka juhul, kui kostjal oleks õigus taganeda Tervise 13 piirdeaia lepingust.

Tervise 11 piirdeaia puhul on kostja minetanud õiguse lepingust taganeda, sest ta ei

teavitanud hagejat väidetavatest puudustest õigeaegselt. Enamus väidetud puudusi oli

tuvastatav töö välisel ülevaatusel 2021 septembris. Kostja esitas oma pretensioonid alles

2-22-2665

13.12.2021. Lisaks on kostja nimetanud vastuhagis puudusi, millest ta varem hagejat ei

teavitanud.

Tervise 11 piirdeaial ei esine lubatust suuremaid kõrvalekaldeid: aiamoodulitel ja jalgvärava

keevituskohadel ei ole kumbki ekspert tuvastanud lubamatuid kõrvalekaldeid; jalgvärava

lukukorpuse katte haakumine vasturaua külge on kõrvaldatav reguleerimisega; liugvärav on

kasutatav, eksperdid on vaid eri meelt lisarulliku paigaldamise tavapärasuse osas, aga sellise

lahenduse leppisid pooled omavahel kokku; liugvärava ajami asendamine oli kostjale

eelnevalt teada; etteheide dokumentide puudumise kohta ei ole põhjendatud, sest õigusaktides

nõutavad dokumendid on olemas ja kontrollitud.

Lepingust taganemine oleks vastuolus hea usu põhimõttega, sest see tugineb ebaolulistele

puudustele, eritellimusel valmistatud ja tagastatud aeda ei oleks hagejal võimalik mujal

kasutada ning kostja on käitunud vastuoluliselt, lubades esmalt tööde eest tasuda, kuid hakates

siis aial puudusi otsima.

4.2. Kostja ei ole kehtivalt taganenud ka Tervise 13 piirdeaia ehitamist ja paigaldamist

puudutavast lepingust.

Kostja väidetud puudused ei ole olulised (väikesed viimistluslikud puudused) ja ei anna alust

lepingust taganeda. Piirdeaia ülevaatusel oli kostja juhatuse liige C.U aiaga rahul ja lubas

selle eest tasuda. Kostja esitas reklamatsiooni alles 04.11.2021. Kuna kostja lammutas aia, ei

saa selle vastavust kokkulepitud tingimustele ja keskmisele kvaliteedile enam hinnata. Kostja

on käitunud pahatahtlikult. Kui ekspert oleks kinnitanud puuduste olemasolu, oleks hageja

puudused kõrvaldanud.

4.3. Juhul, kui kostja on lepingutest kehtivalt taganenud, tuleb hagejale piirdeaedade

tagastamise asemel hüvitada nende väärtus (17 644,8 eurot) või vähemalt aedade väärtuse ja

vanametalli maksumuse vahe, sest hageja ei saa piirdeaedu kasutada.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 18.04.2023 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 13 129,2 eurot, kahjuhüvitise 2518 eurot, 12.10.2022 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 1058,66 eurot ja alates 13.10.2022 kuni põhinõuete (15

647,2 eurot) rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Maakohus

jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis põhjendatud menetluskulud kostja kanda ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 7678,4 eurot koos kohustusega

tasuda sellelt alates lahendi jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras viivist. Maakohus jättis 21.02.2022 ja 12.10.2022 määrusega kohaldatud

hagi tagamise abinõu (pangakontode arest) otsuse täitmise tagamiseks jõusse.

5.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

pooled sõlmisid kaks eraldi töövõtulepingut, mille alusel kohustus hageja ehitama ja

paigaldama Laagri alevikus Tervise 11 ja Tervise 13 asuvatele kinnisasjadele

metallpostidest, paneelidest, kivipostidest ja müüritisest koosneva piirdeaia koos jalg-

ja liugväravaga ning kostja kohustus selle eest tasuma;

-

kostja võttis Tervise 11 piirdeaia kiviosa vastu ja tasus selle eest 16.02.2022;

ülejäänud töö valmimist ei fikseeritud ning tööd ei võetud aktiga vastu; töö on valmis;

2-22-2665

-

pooled suhtlesid Tervise 11 piirdeaia puuduste teemal ajavahemikul 27.09.2021–

13.12.2021 mitu korda; kostja saatis esimese kirjaliku pretensiooni 13.12.2021.

-

hageja kõrvaldas Tervise 11 piirdeaia puudused kordusülevaatuse ajaks (12.01.2022);

-

ekspert JK ja ekspert ÜL kinnitasid, et Tervise 11 piirdeaed vastas kokkulepitule ja

keskmisele kvaliteedile ning sobis otstarbeks, milleks aedu kasutatakse;

-

Tervise 13 piirdeaia valmimist ei fikseeritud ning tööd ei võetud aktiga vastu; töö on

valmis;

-

pooled suhtlesid 2021 septembris ja oktoobris Tervise 13 piirdeaia kvaliteedi teemal ja

hageja saatis tehniku puudusi parandama; pooled saatsid aia puuduste teemal e-kirju

ka oktoobris, novembris ja detsembris;

-

kostja nõudis 29.12.2021 e-kirjas Tervise 13 piirdeaia puuduste kõrvaldamist; hageja

vastas samal päeval, et kuna ta puudusi ei tunnista, tellib ta aia ekspertiisi; kostja

lammutas aia enne ekspertiisi tegemist; 13.01.2022 toimunud Tervise 11 piirdeaia

ülevaatuse ajal oli Tervise 13 piirdeaed veel olemas.

5.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejal lepingu ja VÕS § 635 lg 1 1alusel

õigus nõuda Tervise 11 piirdeaia ehitamise ja paigaldamise eest tasu 7218 eurot.

5.2.1. Töö on VÕS § 637 lg 3 tähenduses valmis. Hageja väitel valmis Tervise 11 piirdeaed

27.09.2021, hageja esitas valminud piirdeaia kohta fotod ja auditi, lisaks lubas kostja

14.10.2021 ja 15.10.2021 sõnumites arve tasuda. Kostja hinnangul ei saanud töö valmis, sest

see ei vastanud lepingutingimustele – töös olid puudused ja hageja ei kõrvaldanud neid.

5.2.2. Kostja teavitas hagejat puudustest õigeaegselt ehk mõistliku aja jooksul pärast neist

teada saamist VÕS § 644 lg 1 tähenduses. Arvestades seda, et pooled kinnitasid, et kogu

nende suhtlemine toimus suures osas suuliselt, on mõistetav, et kostja formuleeris puuduste

loetelu kirjalikult alles pärast advokaadi vahendusel saadetud nõude saamist. Kostja

30.09.2021 e-kirjast saab järeldada, et aia kvaliteedi teemal suhtlesid pooled juba septembris

pärast seda, kui hageja hinnangul oli aed valmis. Ka ÜL auditis on märgitud, et hageja

parandas osa kostja väljatoodud puudustest.

5.2.3. ÜL ja JK kinnitasid, et Tervise 11 piirdeaed vastas kokkulepitule ja vähemalt

keskmisele kvaliteedile ning sobis otstarbeks, milleks aedu kasutatakse.

Tervise 11 piirdeaia kohta ÜL 2022 jaanuaris tehtud auditis on analüüsitud kõiki metallosa

kohta kostja väljatoodud puudusi ja jõutud järeldusele, et Tervise 11 aed vastab heale

ehitustavale, midagi ei vaja kordategemist või asendamist, metallosad on kaitstud metalli

korrodeerumise vastu, aed on kohtkindel ja esteetiliselt heal tasemel. Lisaks nimetatakse

auditis, et töövõtja vahetas auditi käigus välja roostes elemendid, reguleeris jalgväravat ning

töötles liugvärava metallkonstruktsiooni termiliselt, mis vähendas kõverust vertikaalsuunas 11

mm-lt 3 mm-le.

JK 2022 aprillis koostatud ekspertiisiaktis on kirjas, et varbaia moodulitel täheldati

horisontaalsuunas läbipaineid kuni 6 mm, varbaia lehtterase keevisliited on tehtud puudulikult

ja nende monteerimisel aiaposti külge esineb ebatäpsusi, jalgvärava lukukorpuse kate haakub

vasturaua külge ja see vajab reguleerimist, liugvärava raami nelikanttoru mõõdud ei vasta

hinnapakkumisele, liugvärav on avatud olekus loodist väljas ja selle ekspluatatsiooniks

paigaldatud täiendav rullik ei ole standardse lahendusega, liugvärava ajami töötemperatuur ei

vasta hinnapakkumisele, dokumentatsioon on puudulik.

2-22-2665

Ülekuulamisel selgitas ekspert JK, et tema fikseeritud puudused Tervise tn 11 aial ei ole

tingimata olulised puudused, mis teeksid vajalikuks aia lammutamise. Poltliitega kinnitatud

elemente ja jalgväravat saab reguleerida, elementide vajalik jäikus on võimalik välja arvutada,

kuid seda ta teinud ei ole. JK ei osanud öelda, kas aed loksus tavapärasest rohkem, ning mis

oli ÜL koostatud auditis valesti. ÜL selgitas ülekuulamisel eksperthinnangute erinevusi.

Mõned neist võisid olla tingitud sellest, et JKle ei esitatud kogu poolte kirjavahetust, ning

mõned sellest, et eksperdid on erinevatel seisukohtadel, kas aia kohta on kehtestatud normid,

samuti et osa JK järeldusi on hinnangulised.

Aia jäikuse osas on pooled eri meelt, kas aed võngub rohkem kui on tavapärane. ÜL

hinnangul jääb võnkumine tavapärase piiresse, JK ei osanud öelda, kas võnkumine on

tavapärane. Numbriliselt tõi JK välja ühe mooduldetaili läbipainde 6 mm, mis oli tema

hinnangul mõõteetalonist 0,84 mm võrra suurem, arvutuskäigu järgi 6 mm>3100/600=5,16

mm. ÜL sõnul ei kehti see etalon aedadele, kuigi seda võib kasutada võrdluseks. Eksperdid

olid eri meelt, kas lauses „kõverus horisontaalsuunas ±L/600, kuid mitte enam kui 15 mm“

tuleb lähtuda detaili pikkuse jagatisest 600 mm-ga või lubatud maksimaalsest tolerantsist 15

mm. JK on lähtunud jagatisest, kuid ta ei osanud öelda, kui suur võib tema läbiviidud

mõõtmisel olla mõõteviga. Arvestades, et mõõteseadme mõõteviga ja mõõtmise juhuslik ehk

mõõtjast tulenev viga kumuleeruvad ning et detaili pikkus oli mõõdetav meetrites, ja ekspert

ei mõõtnud tegelikult kogu detaili ja kõrvalekalle etalonist oli alla millimeetri, ei ole

välistatud, et kogu väljamõõdetud 0,84 mm võis olla mõõteviga. Kostja esitatud tõendid ja

tunnistaja ütlused ei kõrvaldanud kahtlust, kas tarindi RYL 2010 peatükk 62

„Metallelementide paigaldamine“ käib aedade kohta. Kostja ja JK viitasid sõnale

„ruumelement“ (p 621), mis nende käsituses tähendab ruumilist elementi. ÜL seevastu

selgitas, et ruumelemendi all peetakse silmas ruumi kui hoone osa. Eesti keele grammatikaga

on viimane tõlgendus paremini kooskõlas. Lisaks algab mõõtmete tolerantse reguleeriv lause

(p 621.1.1) „Kui projektis väärtusi ei esitata, järgitakse välisseinaelementide mõõtmete

tolerantse, mis on pikisuunas /…/“. „Välissein“ saab kohtu arusaamise järgi tähendada ruumi

kui hoone osa, mitte igasugust kolmemõõtmelist eset, mistõttu lause pigem piirdeaia kohta ei

käi. JK märkis, et 6 mm läbipaine oli visuaalselt täheldatav. Samas toimikusse esitatud

fotodelt ei suuda kohus ühelgi aiamoodulil kõverust täheldada. Enda mõõdetud numbrite

kohta selgitas ÜL, et tema mõõtis mitte moodulelemente, vaid liugväravat, mille puhul ka

esialgselt mõõdetud 11 mm kõverus jäi tema hinnangul lubatud tolerantsi (15 mm) piiresse.

Pärast parandustöid oli see 3 mm.

Väravapostide nelikanttoru kohta märkis JK ekspertiisiaktis, et kuigi töövõtja

hinnapakkumises on märgitud, et jalgvärava raam tehakse nelikanttorust 60*40 mm, on

objektil olev jalgvärava raam 40*40 mm nelikanttorust. Seega lähtus JK mõõtude osas nende

vastavusest hinnapakkumisele, mitte ehitustehnilistest nõuetest, jäikusarvestusest vms

taolisest. Kuigi istungil ütles ta nelikanttoru mõõtude kohta, et on võimalik arvutada, kas

jäikus on piisav, siis ekspertiisi tehes ei pidanud ta arvutamist vajalikuks, millest võib

järeldada, et talle kui eksperdile ei tundunud vajalik näidata, et toru ei vasta mingisugustele

turva- või jäikusnõuetele. Saades istungil teada, et pooled muutsid hiljem nelikanttoru mõõte

kokkuleppel, ei pidanud ta seda enam puuduseks. ÜL sõnul ei ole nõudeid, et aed peaks olema

absoluutselt jäik. Kohtuistungil selgitas kostja esindaja L.R , et aed peab taluma üle

hüppamist, kuigi sellist tingimust ei nähtu aia tellimise ajal peetud kirja- ja sõnumivahetusest.

Üle hüppamiseks poleks ka ilmselt mõistlik tellida ülevalt väljaturritavate varbadega aeda. Ka

nimetas L.R , et aed peab pidama kinni tema suurt koera. Aed on olnud püsti umbes poolteist

aastat ja kostja ei väitnud, et koer oleks selle aja jooksul aiast läbi murdnud.

2-22-2665

Väravale paigaldatud plastrulliku kohta selgitas JK, et ei ole sellist rullikut varem näinud,

samas möönis, et varem pole ta ka aiaekspertiisi teinud. ÜL ei kinnitanud, et tegemist oleks

ebatavalise lahendusega, ning selgitas, et rulliku ümber pandud killustik teeb hooldamise

keeruliseks, kuid killustikku ei paigaldanud hageja, samuti et värav on avatud asendis loodist

väljas raskusjõu, mitte konstruktsioonvea tõttu.

Liugvärava ajami puhul nägi JK probleemina asjaolu, et hinnapakkumises toodud

temperatuurivahemik ei kattunud ajamile kirjutatud vahemikuga. Hageja selgitas, et ajam

töötab ka sellele märgitust külmemas temperatuuris, ning paigaldajana annab ta sellele

garantii. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et ajam ei oleks temperatuuri tõttu töötanud.

2021 detsembris kostja väljatoodud puudustest on ÜL jaanuaris tehtud auditi kohaselt roostes

elemendid vahetatud, väide, et tsingitud detailid on halvasti korrosiooni vastu kaitstud, ei

leidnud kinnitust, puldi kasutamise parandamist on selgitatud, kinnitusvahendite vastavust

nõuetele on kontrollitud ja leitud need nõuetele vastavat, väravahingede ja hingede vahed

vastavad tüüpolukorrale, nõutavad dokumendid on olemas. Kuna kostja neid puudusi hiljem

kohtuistungil enam ei nimetanud, võib eeldada, et need on parandatud.

5.2.4. Kuna ekspertide kinnitusel vastab Tervise 11 piirdeaed kokkulepitule ja keskmisele

kvaliteedile ning sobib otstarbeks, milleks aedu tavaliselt kasutatakse, ning töö on valmis, on

hagejal õigus nõuda tehtud töö eest tasu, s.o arve maksmata osa (7218 euro) tasumist.

5.3. Hagejal on lepingu ja VÕS § 635 lg 1 alusel õigus nõuda ka Tervise 13 ehitamise ja

paigaldamise eest tasu 5911,2 eurot.

5.3.1. Töö on VÕS § 637 lg 3 tähenduses valmis. Hageja väitel valmis Tervise 13 piirdeaed

2021 septembri lõpus, hageja esitas valminud piirdeaia kohta fotod. Kostja hinnangul ei

saanud töö valmis, sest aial olid puudused ja hageja ei kõrvaldanud neid.

5.3.2. Õige ei ole hageja väide, et kostja ei teatanud õigeaegselt aia puudustest. Kostja kasutas

õigust nõuda hagejalt töö parandamist ning hageja reageeris kostja pretensioonidele.

5.3.3. Olukorras, kus kostja lammutas Tervise 13 piirdeaia ja teadis lammutamise ajal, et

hageja soovib lasta piirdeaia kvaliteeti kontrollida ja on nõus sarnaselt Tervise 11 piirdeaiale

parandama eksperdi leitud puudused, tegi kostja hagejal kvaliteedi kontrollimise võimatuks.

Sellega kahandas kostja hageja tõendamisvõimalusi ning hageja suhtes oleks ebaõiglane, kui

selline käitumine annaks kostjale eelise kohtumenetluses. Seetõttu on õiglane, kui kostja peab

tõendama, et töö ei vastanud olulisel määral lepingutingimustele või et hageja õigustamatult

keeldus kõrvaldatavaid puudusi parandamast. Kumbki ütlusi andnud ekspert ei kinnitanud, et

piirdeaial oleks olnud selliseid puudusi, et see ei oleks üldse lepingutingimustele vastanud. Ka

muudest tõenditest ei ilmne, et aed ei vastanud kokkulepitule või keskmisele kvaliteedile,

samuti et hageja oleks õigustamatult keeldunud puudusi kõrvaldamast.

On küll võimalik, et aial olid puudused, mida hageja ei oleks suutnud kõrvaldada, ning see

annaks kostjale aluse esitada hageja vastu kahju hüvitamise või hinna alandamise nõue, kuid

sellist nõuet ega seda kinnitavaid tõendeid ei ole menetluses esitatud.

5.4. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale VÕS § 115 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 128

lg-tega 2 ja 3 kohtueelse õigusabikulu 518 eurot ja eksperdikulu 2000 eurot. Professionaalse

õigusabi kasutamine oli vajalik, arvestades dokumentide mahtu on ajakulu 4 tundi

2-22-2665

põhjendatud ning tunnihind 140 eurot vastab turuhinnale. Ekspertiisi tegemine oli

põhjendatud, sest pooltel oli vaidlus aia kvaliteedi üle. Ekspertiisitasu ei ole ebamõistlik.

5.5. Hagejal on õigus nõuda arve nr 30181 maksmisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 järgi

viivist alates ajast, mil hageja oli Tervise 11 piirdeaia puudused kõrvaldanud, s.o alates

13.01.2022, mitte alates 09.10.2021, arve nr 30180 tasumisega viivitamise eest viivist alates

10.10.2020 ning kohtueelsete kulude hüvitiselt alates hagi esitamisest. Viivis tuleb välja

mõista kuni põhinõuete kohase täitmiseni.

5.6. Kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kostjal ei olnud VÕS § 116 lg 1 järgi

koosmõjus VÕS § 647 lg-ga 1 õigust kostja viidatud puudustele tuginedes lepingutest

taganeda. Tervise 11 piirdeaial ei tuvastanud eksperdid oluliseks lepingurikkumiseks

kvalifitseeruvaid puudusi ning Tervise 13 piirdeaia puuduste tuvastamise tegi kostja ise

võimatuks.

Kuigi piirdeaedadel oli vahetult valmimise järel puudusi, ei ole hageja keeldunud puudusi

kõrvaldamast. ÜL ja hageja juhatuse liige on kinnitanud, et osa Tervise 11 piirdeaia puudusi

kõrvaldati. Kaudselt on seda möönnud ka kostja („mingi soss-sepp käis kohal“). Pole alust

eeldada, et hageja oleks Tervise 13 piirdeaia puhul pärast sellele ekspertiisi tegemist käitunud

teisiti. Hageja on olnud koostöövalmis. Hageja vahetas välja käepideme. Ülejäänud kostja

viidatud puuduste kohta on mõlemad eksperdid kinnitanud, et neid ei saa pidada oluliseks

lepingurikkumiseks ning et Tervise 11 piirdeaed vastab aiale tavaliselt esitatavatele nõuetele.

Ka Tervise 13 piirdeaia puhul kinnitas JK, et ta ei saanud kogu aeda hinnata ning viimistlus

võib mõjuda visuaalselt häirivalt, kuid ta polnud kindel, et see väljub tavapärase tolerantsi

piirest. ÜL kinnitusel on fotodelt näha olnud ebatasasused selliste tööde puhul tavapärased.

Kostja viidet Tervise 13 piirdeaia vähesele ilule ei saa pidada oluliseks lepingurikkumiseks.

Kostjale pidi eskiisi järgi olema arusaadav, et piirdeaed on lakooniline, ilma ornamentideta.

Üksnes ilule tuginedes oleks lepingust taganemine ebaproportsionaalne ja hageja suhtes

ebaõiglane ning vastuolus hea usu põhimõttega.

5.7. Hageja kantud põhjendatud menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta vastavalt

hagi rahuldamise proportsioonile (kohus ei rahuldanud hageja viivisenõuet 202,36 euro, s.o

1,2% ulatuses) kostja kanda. Hageja põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv 1190 eurot ja

õigusabikulu 6581,68 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista 7678,4 eurot (1175,72+6502,68) koos kohustusega tasuda sellelt TsMS § 172 lg

2 alusel alates lahendi tegemisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras viivist.

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas 18.05.2023 apellatsioonkaebuse (täpsustatud 14.06.2023), milles palus

maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja

rahuldada vastuhagi.

6.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohtu otsus väga ebaõiglane ning

maakohtunik oli ebaobjektiivne.

Maakohus tegi asjas otsuse, tuginedes üksnes ekspertide arvamusele, jättes muud tõendid

arvesse võtmata. Ekspertidena esinenud isikud ja maakohus käsitlesid piirdeais puudusi kitsalt

üksnes tehniliste normide (valikuliste) nõuete järgi, mis viitavad mõõdetavatele suurustele,

2-22-2665

jättes tähelepanuta teised samaväärsed parameetrid (visuaal, väärtus, kvaliteeditunnused).

Eksperdid ei hinnanud piirdeaedade kvaliteeti õigetel alustel, nende järeldused on

asjatundmatud ja valed. Maakohus lähtus põhjendamatult vaikimisi ekspertiisiaktides

kirjapandust, kontrollimata väidete õigsust ja vastavust tegelikkusele.

Maakohus libises üle pooltevahelise lepingu sisust ega tuvastanud seda piisavalt. Maakohus

leidis ekslikult, nagu oleks tegemist kahe töövõtulepinguga, kuid sama esemega. Tegemist on

kahe eraldi objektiga, mida tuleb käsitleda eraldi, kuid mis kogumina annavad teavet hageja

käitumisest ja kvaliteedivõimekusest aedade ehitamisel. Samas piirkonnas on hageja teinud

veel kvaliteedipuudustega piirdeaedu, kuid maakohus jättis need väited käsitlemata.

6.2. Algses apellatsioonkaebuses käsitles kostja Tervise 13 piirdeaiaga seonduvat,

apellatsioonkaebust ringkonnakohtu nõudel täpsustades märkis kostja, et kaebus puudutab nii

Tervise 11 kui ka Tervise 13 piirdeaeda.

6.3. Kostja esitas apellatsioonimenetluses ES 16.05.2023 arvamuse Tervise 13 piirdeaia

puuduste kohta ja 23.08.2023 arvamuse Tervise 11 piirdeaia puuduste kohta, samuti vaatluse

või ekspertiisi korraldamise taotluse, mille ringkonnakohus jättis 17.04.2024 määrusega

rahuldamata, sest kostja esitas uued tõendid ja tõendi kogumise taotlused selgelt hilinenult ega

toonud välja asjaolusid, mille alusel saanuks ringkonnakohus järeldada, et hilinemiseks oli

mõjuv põhjus.

Vastustaja seisukoht

7. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Hageja hinnangul ei käsitle apellatsioonkaebus Tervise 11 piirdeaeda ega kohtueelsete kulude

nõuet ning apellatsioonkaebuse väited seoses Tervise 13 piirdeaiaga ei anna alust maakohtu

otsust tühistada. Hageja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata

ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu

otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.

9. Esmalt märgib kolleegium, et ringkonnakohus vaatab kostja apellatsioonkaebuse sisuliselt

läbi hoolimata sellest, et kostja seaduslik(ud) esindaja(d) ei ilmunud ringkonnakohtu istungile

ega teavitanud sellest ega ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest ringkonnakohut. Kui apellant

kohtuistungile ei ilmu ega ole teatanud ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest või ei ole seda

põhistanud, võib kohus vastustaja taotlusel jätta kaebuse TsMS § 649 lg 2 I lause järgi läbi

vaatamata. Kuna vastustaja ei taotlenud ringkonnakohtu istungil apellatsioonkaebuse läbi

vaatamata jätmist ja soovis, et ringkonnakohus teeks asjas otsuse, lahendab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse sisuliselt.

10. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi

kostja algselt esitatud apellatsioonkaebusest ei olnud võimalik aru saada, millises osas kostja

maakohtu otsust vaidlustab ja millise lahendi tegemist ta ringkonnakohtult taotleb, kõrvaldas

kostja ringkonnakohtu nõudmisel selle puuduse ning täpsustas oma taotlusi, paludes

2-22-2665

maakohtu otsuse kogu ulatuses tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja

rahuldada vastuhagi. Seega on kostja vaidlustanud maakohtu otsuse kogu ulatuses sõltumata

sellest, et algselt kohtule esitatud apellatsioonkaebuses oli märgitud lause: „Jätame välja

Tervise 11 ja räägime edaspidi ainult Tervise 13 varbaiast, /…/“. Arvestades seda, et kostja ei

olnud selles menetlusdokumendis ringkonnakohtule üldse taotlusi esitanud, kuid kõrvaldas

ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul algse apellatsioonkaebuse puudused, saab kostja

apellatsioonkaebuse täienduse alusel järeldada, et kostja vaidlustas maakohtu otsuse

tervikuna. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

kogu ulatuses, arvestades kostja apellatsioonkaebuse väiteid.

11. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et kostjal ei olnud õigust

kummagi piirdeaia kohta sõlmitud töövõtulepingust taganeda, sest piirdeaedadel ei olnud

selliseid puudusi, mis oleksid andnud alust lepingust taganeda. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11.1. Lepingupool võib VÕS § 116 lg 1 järgi lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Olulise lepingurikkumisega on tegemist

eelkõige VÕS § 116 lg 2 p-des 1–4 nimetatud juhtudel, aga töövõtulepingu puhul VÕS § 647

lg 1 järgi ka siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub

või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda

mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 116

lg 1 p 5 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist ka siis, kui teine lepingupool ei täida

oma ükskõik millist kohustust täitmiseks antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul või teatab,

et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

Kostja heidab hagejale ette seda, et Tervise 11 ja Tervise 13 piirdeaiad olid puudustega ja

kostja ei kõrvaldanud puudusi. Töövõtulepingu alusel tehtav töö peab VÕS § 641 lg 1 järgi

iseenesest vastama lepingutingimustele, sh ei vasta töö VÕS § 641 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi

lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel töö

omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja

lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja

erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd

tavaliselt kasutatakse.

Siinsel juhul tuvastas maakohus ÜL 27.01.2022 koostatud ehitise erakorralise auditi aruande

ja JK 13.04.2022 koostatud ekspertarvamuse ning kummagi eksperdi istungil antud ütluste

alusel õigesti, et Tervise 11 piirdeaial ei olnud puudusi, mille alusel saaks järeldada, et töö ei

vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile ega sobinud piirdeaiana kasutamiseks. Seejuures ei

saa maakohtule tõendite hindamisel ette heita ebaobjektiivsust ega asjatundmatust. See, et

kostja ei nõustu ÜL koostatud auditi järeldustega ning ÜL ja JK täpsustavate selgitustega, ei

anna alust järeldada, et maakohus oleks tõendeid vääralt hinnanud. Kohus hindab TsMS § 232

lg 1 järgi seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning

otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või

mitte.

Samuti tuvastas maakohus ÜL ja JK ütluste alusel, et ka Tervise 13 piirdeaial ei olnud

selliseid puudusi, mille alusel saaks järeldada, et see ei vastanud vähemalt keskmisele

kvaliteedile ega sobinud piirdeaiana kasutamiseks. Kuigi JK 13.04.2022 koostatud

ekspertarvamuse kohaselt esinesid demonteeritud ja garaaži ladustatud piirdeaia

metallelementidel väidetavalt defektid, ei olnud JK ülekuulamisel kindel, et see väljub

2-22-2665

tavapärase tolerantsi piirest. Samal ajal kinnitas ÜL, et fotodelt nähtuvad ebatasasused on

selliste tööde puhul tavapärased. Neid tõendeid koosmõjus hinnates järeldas maakohus

siseveendumuse alusel, et ka Tervise 13 piirdeaial ei olnud selliseid puudusi, mis andnuks

kostjale alust lepingust taganeda. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et maakohus oleks asjas

esitatud tõendeid vääralt hinnanud või jätnud mõne asjakohase tõendi hindamata. Seejuures ei

ole kostja toonud esile, milliste muude tõendite hindamata jätmist ta maakohtule ette heidab.

Kuna ülaltoodu kohaselt maakohus ei tuvastanud, et töö ei oleks vastanud lepingutingimustele

või vähemalt keskmisele kvaliteedile, ei olnud kostjal alust kummagi piirdeaia kohta sõlmitud

töövõtulepingust taganeda. Seda arvestades jättis maakohus õigesti kostja vastuhagi

rahuldamata. Ühtlasi rahuldas maakohus õigesti hagi, sest töö oli tehtud ja vastas

lepingutingimustele, mistõttu oli tasunõue muutunud sissenõutavaks. Seejuures ei anna

väheolulised puudused alust jätta töö eest tasumata.

11.2. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka kostja apellatsioonkaebuse väited selle

kohta, et maakohus käsitas vääralt poolte vahel sõlmitud lepinguid ega selgitanud välja nende

sisu. Ringkonnakohutu hinnangul tuvastas maakohus asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et

pooled sõlmisid kummagi piirdeaia kohta eraldi töövõtulepingu, ning käsitas sellest tulenevalt

õigesti kummagi lepingu alusel esitatud nõudeid eraldi. Sellest, kui töövõtja on rikkunud

mõnda muud töövõtulepingut (sh muude isikutega sõlmitud lepinguid), ei saa järeldada, et

töövõtja on rikkunud ka vaidlusalust lepingut. Kohus tuvastab iga lepingu puhul rikkumise

vastavalt asjaoludele eraldi. Sellest tulenevalt ei ole tähtsust väidetel selle kohta, kas ja millise

kvaliteediga piirdeaedu on hageja ehitanud teistele tellijatele.

12. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel apellandi kanda.

14. Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning

TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1461,34 eurot (käibemaksuta). Nimekirjade

kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 9

tundi 8 minutit, sh apellatsioonkaebuse ja selle täpsustusega tutvumiseks ja vastuse

koostamiseks 5 tundi, kohtunõudele vastamiseks 1 tund 22 minutit, ringkonnakohtu

17.04.2024 määrusega tutvumiseks ja istungiks ettevalmistumiseks 1 tund 51 minutit, istungil

osalemiseks ja istungijärgseks aruteluks hagi tagamise teemal 30 minutit ning menetluskulude

nimekirja koostamiseks 25 minutit. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja

vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud

ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.

2-22-2665

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 160 eurot (käibemaksuta), mida

saab pidada vandeadvokaadi keskmisele tasumäärale vastavaks sarnase keerukusega vaidluste

puhul.

Kuna hageja ei kinnitanud TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et ta ei saa käibemaksu tagasi

arvestada ning Maksu- ja Tolliameti veebilehe andmetel on hageja registreeritud alates

01.10.1998 käibemaksukohustuslasena, tuleb hagejale hüvitada menetluskulud ilma

käibemaksuta.

Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1461

eurot (9,13 tundi × 160 eurot/tund = 1461 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)