2-24-106244/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-106244

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi K. A. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2690,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; hagiavalduse

esitamise ajal ärinimega OK Incure OÜ), lepinguline

esindaja Anu Volmer

Kostja: K. A. (isikukood xxxx)

Menetlusviis

Lihtmenetlus, lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga

otsus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud

hagejalt välja mõistmata.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 28.05.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

välja mõista kostjalt hageja kasuks E AS ja kostja vahel 13.10.2020 sõlmitud tähtajatu

krediidiliini lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 1929,32 eurot, intress 297,10 eurot, hagi

esitamise seisuga (28.05.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 423,73 eurot,

meeldetuletuskirja tasu 5 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35,00 eurot.

2. Hageja nõude aluseks on E AS ja kostja vahel 13.10.2020 sõlmitud krediidiliini leping nr

xxxx. Intressimäär lepingus oli 40,9% ning krediidi kulukuse määr 59,28%. Hageja väitel on

kostja perioodil 13.10.2020 - 14.11.2023 saanud krediiti kokku summas 2978 eurot, millest on

maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 84,75 eurot. Hageja väitel oli

kostja võlgnevuses 2023. a augusti, septembri ja oktoobri tagasimaksetega ja krediidiandja

ütles 14.11.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Hageja väitel saadeti kostjale lepingu

kehtivuse ajal üks tasuta ja üks tasuline meeldetuletuskiri ning peale lepingu lõppemist kolm

tasulist meeldetuletuskirja. Meeldetuletuskirjade tasud olid sätestatud lepingu osaks olevas

hinnakirjas.

Nõue on hageja väitel loovutatud hagejale.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi

Ametlike Teadaannete 25.09.2024. Eelnevalt on kostjale saadetud dokumendid ka kostja e-

postiaadressidele. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates

kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus teavitas lahendi tegemise aja.

Kohus teeb otsuse TsMS § 444 lg 2 kohaselt lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

4. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite põhjal, et kostja on digiallkirjastanud nõude

aluseks oleva E krediidilepingu 13.10.2020, digiallkirjastatud konteineris on leping,

teenusetingimused, hinnakiri ja tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on esitanud faktiväite, et

kostjale anti perioodil 13.10.2020-14.11.2023 kasutusse 2978 eurot. Hageja on esitanud

Exceli tabeli kasutusse antud ja tagasi makstud summade arvestuse kohta (dtl 64), mille järgi

on nimetatud summa antud kostjale laenu põhiosana kasutusse. Hageja on esitanud faktiväite,

et nõue on talle loovutatud ning kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on

lihtmenetlusega. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on

lepingu kohta käivad dokumendid. Kohus kontrollis, et lepingu krediidi kulukuse määr ei

ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra (oli 61,56%).

Kohus ei nõustu, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on

tõenditena esitanud laenutaotluse (dtl 81), kostja konto väljavõtte (dtl 82) ja

maksehäireregistri päringu vastuse (dtl 85). Maksehäireregistri päringu failist ei nähtu

tõendamiseseme asjaolusid – kelle kohta, millal, kuhu on päring tehtud ja mis on vastuseks

saadud. Laenutaotluse failist ei ole eristatav, millised andmed on kostja esitanud ise, ent

kohus arvestab hageja faktiväidetega (et kostja esitas enda sissetulekuks 5000 eurot,

finantskohustusteks 120 eurot, elamiskuludeks 150 eurot). Mis andmed krediidiandja

rahvastikuregistrist päris (hageja väitel omandati andmeid rahvastikuregistrist), ei nähtu ei

hageja faktiväidetest ega tõenditest. Hageja väitel tuvastas krediidiandja kostja arvelduskonto

analüüsi alusel kostja sissetulekuna krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt 550.48 eurot.

Kohtule esitatud arvelduskonto väljavõte kajastab ühte kuud ning sellelt ei nähtu palga

laekumisi. Faktiväidetest ega tõenditest ei nähtu, et oleks tehtud päring Maksu- ja

Tolliametisse või et päringust nähtuks regulaarse sissetuleku saamine (laenutaotluse failis on

emta 4 kuu päringu logi vastuseks 0). Ühe kuu konto väljavõte ei ole ka piisav ajavahemik

hindamaks tarbija sissetulekuid ega finantskohustusi.

Hageja ei ole seega esile toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks välja selgitanud ja

kontrollinud kostja sissetuleku, andnud hinnangu sissetulekuallika olemusele ja püsivusele

ning kontrollinud kostja finantskohustusi. Kohus on seega seisukohal, et VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise asjaolud on olulises osas esile

toomata ja tõendamata. Seda, et sellised asjaolud tuleb esile tuua ja tõendada, selgitas kohus

menetlusse võtmise määruses.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub lepingus olnud intressimäär lepingu sõlmimise ajal

kehtinud seadusjärgse intressimääraga, mis 13.10.2020 oli 0%, ning tarbija ei võlgne muid

tasusid. Hageja väitel on kostja teinud tagasimakseid kokku 3170,45 eurot. Arvestades kõik

tasutu laenu põhiosa (2978 eurot) katteks, ei ole kostjal tagastamata laenu ning sellest

tulenevalt jääb rahuldamata põhivõla nõue. Kuivõrd kostja ei oleks ümberarvestuse kohaselt

olnud võlgnevuses, jäävad rahuldamata viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded, sest

nende nõuete eeldused (põhivõla olemasolu) ei ole täidetud.

5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.

Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja

menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

6. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik