2-24-3588/34 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

25. november 2024, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-3588

Tsiviilasi

L.E hagi R.N-i vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2342,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja L.E (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja V.S

Kostja R.N (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

19. november 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.E (isikukood XXX) hagi R.N-i (isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista R.N-ilt L.E kasuks tagasiulatuva elatisena perioodi 01.01.2024–

29.02.2024 eest 520,66 eurot.

3. Välja mõista R.N-ilt L.E kasuks elatisena perioodi 04.03.2024–31.10.2024 eest

2249,18 eurot.

4. Välja mõista R.N-ilt L.E kasuks elatis alates 1. novembrist 2024 kuni L.E täisealiseks

saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxxxx) 287,72 eurot kuus (s.o baassumma 272,76 eurot,

millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud

pool lapsetoetust 40 eurot).

5. Kohtuotsuse resolutsiooni p-s 4 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

6. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest iga kuu 1. kuupäevaks V.S-i pangakontole

nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx või muule V.S-i poolt nimetatud pangakontole.

1 (5)

7. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. L.E (hageja, laps) esitas Tartu Maakohtule 4. märtsil 2024 hagiavalduse R.N-i (kostja)

vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja täpsustas hagi 10. märtsil 2024. Kohus võttis 22.

märtsi 2024 kohtumäärusega menetlusse järgmised hageja nõuded: 1) välja mõista kostjalt

hageja kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 01.01.2024 kuni 29.02.2024 eest 520,66 eurot; 2)

välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alates hagi esitamisest (s.o 04.03.2024) kuni hageja

täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxx) perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud

miinimummääras.

Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos emaga. Kostja ei ole nelja kuu jooksul hagejaga

tegelenud ja hagejale elatist maksnud. Hageja igakuised vajadused on järgmised:

eluasemekulud 500 eurot; kulutused toidule 150 eurot; kulutused transpordile 250 eurot;

sidekulud 100 eurot, sh lasteaia üritused; kulutused hügieenitarvetele 50 eurot; kulutused

tervishoiule 50 eurot; kulutused lasteaia osas 130 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 150

eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised vajadused 1380 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati hagiavaldus ja selle täpsustus ning menetlusse võtmise kohtumäärus

kätte 2. aprillil 2024. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30

päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile

vastamise tähtpäev saabus 2. mail 2024. Kostja allkirjastatud vastust hagile ei esitanud. Kostja

teatas kohtule e-kirja teel, et ta on töötu ja maksab elatise ära kui tööd saab (dtl 15). Kostja

pakkus, et nii kaua kuni ta tööle saab, maksab ta 50 eurot kuus (dtl 19). Kostja teatas 16.

augustil 2024 kohtule, et hakkab elatist tasuma järgmisest kuust, ning hetkel on ta töö otsingul

(dtl 26). Kohus määras asjas kohtuistungi toimumise ajaga 19. november 2024. Kostjale

toimetati kohtukutse kätte 17.10.2024 elektrooniliselt (TsMS § 3111 lg 3 järgi, dokumendi

kättetoimetamise registreeris kättetoimetamisportaal automaatselt). Kostja kohtuistungile ei

ilmunud ega teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks. Kostja teatas 18.

novembril 2024 kohtule, et ta ei ole elatist alates 1. jaanuarist 2024 tasunud (dtl 50).

2 (5)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu

kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas

tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat

taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

Kohus määras asjas kohtuistungi toimumise ajaga 19.11.2024. Kostjale toimetati kohtukutse

kätte 17.10.2024. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mõjuvast põhjusest

ilmumata jätmiseks. Kohtukutses sisaldusid hoiatused tagajärgedest kohtuistungile ilmumata

jätmise kohta. Hageja avaldas kohtuistungil, et soovib sisulise lahendi tegemist. Kohus

lahendab asja sisuliselt.

4. Kohus on seisukohal, et hageja hagi kostja vastu tuleb rahuldada.

5. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise

ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. Lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku

kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise

alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mida indekseeritakse

iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 272,76 eurot).

Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 54,96

eurot). Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise

suurusest maha arvestada ½ lapsetoetusest.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud

miinimummääras.

Kohus tuvastab rahvastikuregistri järgi, et hageja on kostja alaealine laps. Hageja elab emaga.

Hageja igakuised vajadused on 1380 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt kulub lapse vajaduste

rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 22.03.2017,

3-2-1-174-16, p 13). Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel

kindlaks teha (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27). Praegusel juhul puudub vajadus

3 (5)

tõendada ülalpidamiskulude suurust, kuivõrd nõue ei ületa miinimumelatise suurust. Elatise

väljamõistmiseks PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras ei ole vaja tõendada lapse vajaduste

rahuldamise kulusid, vaid tuleb eeldada, et mõlemad vanemad on võimelised andma lapsele

ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist PKS § 101 alusel

arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on tuginenud menetluses sellele, et ta on töötu. Kohus märgib, et elatise

vähendamiseks ei anna automaatselt alust kostja väited selle kohta, et ta on töötu. Riigikohus

on leidnud, et vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust

jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt nt RKTKo

24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 16 seitsmes lõik). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks

vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma

laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p

21.4). Seejuures on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on

liiga väike (nt RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215/85, p 20).

Kostja on kohtule teatanud, et ta ei ole hagejale elatist tasunud. Kohus rahuldab hageja elatise

nõude alates 4. märtsist 2024 perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras. Kohus

märgib, et 2024. aasta märtsis oli elatise miinimummäära suuruseks 260,33 eurot kuus ja

alates 1. aprillist 2024 on elatise miinimummäära suuruseks 287,72 eurot kuus. Elatise suurus

muutub iga aasta 1. aprillil. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise kindla

summana perioodi 04.03.2024–31.10.2024 eest, s.o 2249,18 eurot. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja elatise alates 1. novembrist 2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o

kuni xxxxxxxxxxxx) 287,72 eurot kuus (s.o baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40

eurot). Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil.

6. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted,

saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (RKTKo

04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 13).

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise perioodi eest enne hagi esitamist: 01.01.2024–

29.02.2024 eest 520,66 eurot, mis on perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras. Hageja

igakuised vajadused on 1380 eurot. Kostja teatas 18. novembril 2024 kohtule, et ta ei ole

elatist alates 1. jaanuarist 2024 tasunud (dtl 50). Olukorras, kus hageja soovib saada seaduses

sätestatud miinimummääras elatist, ei ole hagejal kohustust tõendada oma vajaduste

rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust, kuna kohus saab eeldada, et lapse vajaduste

rahuldamiseks kulub kahel vanemal kokku kahekordne miinimumelatis. Kostja ei ole välja

toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla

perekonnaseaduses sätestatud miinimummäära.

Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatisena

perioodi 01.01.2024–29.02.2024 eest 520,66 eurot.

4 (5)

1. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks

määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

5 (5)