2-24-113842/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

25. november 2024, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-113842

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi E.N vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

198,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja E.N (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagi E.N

(isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E.N-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 198,53 eurot, sh viivis

173,53 eurot ja võla sissenõudmiskulud 25 eurot.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud E.N kanda.

4. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

5. Välja mõista E.N-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 547 eurot,

sealhulgas riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 447 eurot.

6. Välja mõista E.N-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskulude 547

eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

1 (5)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu, 50409; elektronposti aadress

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, Tartu, 50409; elektronposti aadress

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 10. aprillil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse E.N (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2 (5)

2. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 25. juunil 2024. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse

18. augusti 2024 kohtumäärusega. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 198,53

eurot, sh viivis 173,53 eurot ja võla sissenõudmiskulud 25 eurot. Hageja palub menetluskulud

jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 29. jaanuaril 2020 kostja, ONOFF (registrikood 12470550,

müüja) ja ESTO AS (faktoor) osamaksetega tasumise müügilepingu (järelmaksulepingu) nr

18431247259, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad

nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile. Lepingu kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas

kaubas ning osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus tasuma vastavalt lepingule ja

maksegraafikule igakuiste maksetena 15. kuupäevaks. Esimese osamakse tähtpäev oli

29.01.2020 summas 27,22 eurot ning viimase osamakse tähtpäev 15.01.2024 summas 44,81

eurot. Kostja jättis lepingu täitmata ja ei tasunud maksegraafikujärgseid osamakseid alates

esimesest osamaksest. Kostja tasus osaliselt esimese osamakse kokku summas 15,18 eurot,

millest 13,61 eurot arvestati lepingutasu katteks ja 1,57 eurot põhiosa katteks. Faktoor teavitas

kostjat ennetähtaegsest lepingu lõpetamisest ning andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Peale

lepingu ülesütlemist 15.05.2020 pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata

jäägi summas 991,82 eurot. Seega jäi kostjal tasumata põhisummana 991,82 eurot (993,39-

1,57). Kostja tasus hagejale perioodil 12.11.2021–09.12.2022 kokku 1150 eurot. Seega on

kostjal tasumata viivistena 173,53 eurot. Hageja arvestab viivist perioodi 15.05.2020–

25.06.2024 eest summas 173,53 eurot. Hageja nõuab viivist seadusjärgses viivisemääras

võlgnevuses olevalt põhisummalt, arvestades kostja teostatud makseid.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmist VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel

25 eurot, kuna kostjale on saadetud pärast lepingu lõppemist kolm tasulist meeldetuletuskirja.

04.12.2020 saadeti meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 19.01.2021 ja 16.02.2021 saadeti

meeldetuletuskirjad maksumusega 5 eurot üks kiri. Faktoor loovutas 30.10.2020 talle kuuluva

nõude kostja vastu hagejale.

3. Kostjale toimetati 25.06.2024 hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise

kohtumäärusega kätte 05.10.2024 avalikult väljavõtete avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded (TsMS § 317 lg 1 p-de 1 ja ja 12 ning lg 3 alusel). Kohus kohustas kostjat esitama

kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise

määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 4. novembril 2024. Kostja

hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5. Hagis toodu kohaselt sõlmis kostja osamaksetega tasumise müügilepingu

(järelmaksulepingu), mis on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.

VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3

kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene

teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

3 (5)

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg

1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

Hageja viivisenõue on tervikuna esitatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o

seadusjärgses viivisemääras. Hageja arvestab viivist perioodi 15.05.2020–25.06.2024 eest

summas 173,53 eurot. Hageja esitatud faktilised väited viivisenõude osas tuleb lugeda kostja

poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja nõude viivise 173,53 euro väljamõistmiseks

kostjalt.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmiskulud 25 eurot. VÕS § 1132

lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Lõike 3 kohaselt

võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata

esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu

lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme

päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

Leping öeldi üles 15.05.2020. Pärast lepingu lõppemist on kostjale saadetud kolm tasulist

meeldetuletuskirja. 04.12.2020 saadeti meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 19.01.2021 ja

16.02.2021 saadeti meeldetuletuskirjad maksumusega 5 eurot üks kiri. Hageja esitatud

faktilised väited viivisenõude osas tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab

hageja sissenõudmiskulude nõude 25 euro väljamõistmiseks kostjalt. Kohus rahuldab

hagiavalduse tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

1. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

1.1. Hagilt hinnaga 198,53 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 100 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja

kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 100 eurot.

6.1. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 427 eurot (sh käibemaks).

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise

ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses.

4 (5)

Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses

määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel

menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu

(RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, 2-15-13627/151 p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi

ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele

kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi

sisuline pikkus 3 lk, esitatud tõendite maht üle 20 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama

ega mahukama tsiviilasjaga.

6.2. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 122 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 122 eurot (sh käibemaks) on

põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline

esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele

(TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Hageja märkis hagis, et ta on piiratud

käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada.

Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 3,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud

lepingulise esindaja tasu suuruseks 427 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise

esindaja tasu (ilma käibemaksuta).

6.3. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 547 eurot, sealhulgas

riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja kulu 427 eurot (sh käibemaks) ja lepingulise esindaja

kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta).

6.4. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

5 (5)