2-21-10728/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-21-10728 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 25.11.2024. a, Võru kohtumaja Põlva majas Tsiviilasja number 2-21-10728 Tsiviilasi M.M.-i, M.M.-i, M.M.-i ja M.M.-i hagi M.M.-i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: 1. M.M. (isikukood XXX); 2. M.M. (isikukood XXX); 3. M.M. (isikukood XXX); 4. M.M. (isikukood XXX); Hagejate seaduslik esindaja: M.M. (isikukood XXX; epost: XXX); Kostja: M.M. (isikukood XXX; e-post: XXX) Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON 1. Jätta läbi vaatamata M.M.-i, M.M.-i, M.M.-i ja M.M.-i hagi M.M.-i vastu elatise nõudes. 2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 3. Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Käesolevas tsiviilasjas nr 2-21-10728 on Tartu Maakohtu menetluses alaealiste M.M.- i, M.M.-i, M.M.-i ja M.M.-i hagi M.M.-i vastu elatise nõudes. 1

Hagejad taotlevad hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt iga hageja kasuks välja elatise 146 eurot kuus kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Hagi asjaolude kohaselt on hagejad kostja ja M.M.-i ühised alaealised lapsed. Vanemate kooselu lõppes 2020. aasta juunis, peale mida elavad hagejad oma emaga Põlvamaal Kanepi vallas Karilatsi külas. Kostja elab Tallinnas. Pärast kooselu lõppemist ei ole kostja hagejatele elatist maksnud. Kostja, M.M., kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu. 2. 20.12.2022. a määrusega rahuldas kohus kostja taotluse ja peatas menetluse käesolevas tsiviilasjas nr 2-21-10728 kuni tsiviilasjas nr 2-21-9039 lõpplahendi jõustumiseni. Tsiviilasjas nr 2-21-9039 olid menetluses vanemate M.M.-i ja M.M.-i vastastikused avaldused nende ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste M.M.-i, M.M.-i, M.M.-i ja M.M.-i suhtes. M.M. taotles vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist laste viibimiskoha ja haridusasutuste määramise osas ning selles osas temale ainuhooldusõiguse üleandmist või alternatiivselt vanemate ja laste suhtlemise korra kindlaksmääramist. M.M. taotles vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist laste viibimiskoha määramise osas ning selles osas temale ainuhooldusõiguse üleandmist. 3. 22.08.2024. a määrusega uuendas kohus tsiviilasja menetluse põhjusel, et teises tsiviilasjas nr 2-21-9039 jõustus asja lahendav lahend vanemate hooldusõiguse muutmise ja lastega suhtlemise korra küsimustes. Tartu Maakohtu 08.12.2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-9039 lõpetati M.M.-i ja M.M.-i ühine hooldusõigus laste M.M.-i ja M.M.-i viibimiskoha, haridusja huviharidusasutuse määramise osas ja anti isale M.M.-ile üle ainuhooldusõigus laste M.M.-i ja M.M.-i viibimiskoha, haridusja huviharidusasutuse määramise osas ning lõpetati M.M.-i ja M.M.-i ühine hooldusõigus laste M.M.-i ja M.M.-i viibimiskoha määramise osas ning anti emale M.M.-ile üle ainuhooldusõigus laste M.M.-i ja M.M.-i viibimiskoha määramise osas. Ühtlasi määrati määrusega kindlaks M.M.-i ja laste M.M.-i ning M.M.-i suhtlemise kord. Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-9039 tühistati Tartu Maakohtu 08.12.2023. a määrus osaliselt M.M.-i ja laste M.M.-i ning M.M.-i suhtlemise korra osas, millega maakohus määras laste M.M.-i ja M.M.-i üleandmise kellaaja 19.00 ja üleandmise asukohaks ema elukoha ning jättis määratlemata jõuluja suvevaheaja osas laste üleandmise asukoha. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega määras laste üleandmise kellaajaks 18.00 ning üleandmise asukohaks Tartu Raudteejaam. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Riigikohus jättis 29.04.2024. a määrusega M.M.-i määruskaebuse menetlusse võtmata, millega Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2024. a määrus ja Tartu Maakohtu 08.12.2023. a määrus tühistamata osas jõustusid. 4. Kohus andis 22.08.2024. a määrusega hagejate esindajale, M.M.-ile, tähtaja hagiavalduse täiendamiseks ning menetluslike seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Seoses sellega, et tsiviilasjas nr 2-21-9039 jõustunud lahendiga muudeti vanemate hooldusõigust, sh laste elukoha määramise osas, ning määrati kostja kahe lapsega suhtlemise kord, palus kohus hagejate esindajal muu hulgas täiendada elatise nõuete aluseks olevaid asjaolusid, sh tuua välja asjaolude muutumine vahepeal, muu hulgas hagejate elukoht/elukoha muutus, nende suhtlemine kostja kui kohustatud vanemaga, kostja poolt hagejate ülalpidamiskohustuse täitmine, samuti hagejate igakuiste vajaduste suurus ning andmed vanema sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Hagejate esindaja, M.M., kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud. 5. 30.10.2024. a kirjaga andis kohus hagejate esindajale korduvalt tähtaja hagi täiendamiseks ja oma menetluslike seisukohta ning taotluste esitamiseks. 2

6. Hagejate esindaja, M.M., esitas 17.11.2024. a kohtule vastuse, milles annab teada, et ta ei soovi nõuda M.M.-ilt lastele elatisraha. Hagejate esindaja vastusest nähtuvalt elavad lapsed M.M. ja M.M. nüüd isa juures. Hagejate esindaja heidab ette, et kohus andis laste M.M.-i ja M.M.-i viibimiskoha ja hariduse küsimustes ainuhooldusõiguse üle laste isale ning sellega eraldati lapsed emast. Hagejate esindaja väitel ei saa M.M. laste kasvatamisega hakkama. Isa juures elades läheb lastel koolis väga halvasti. Laste sõnul isa neid õppetöös ei aita ning samuti puuduvad lastel isa juures sobivad elamistingimused, sh pesemisvõimalused. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et M.M.-i, M.M.-i, M.M.-i ja M.M.-i hagi M.M.-i vastu elatise nõudes hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hagejate esindaja, M.M., on 17.11.2024. a kohtule esitatud menetlusdokumendis hagi sisuliselt tagasi võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud. TsMS § 424 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Antud juhul on hagi tagasi võetud eelmenetluses, seega ei eelda hagi tagasivõtmine kostja nõusolekut. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab hagi läbi vaatamata jätmise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda uue hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle. Hageja esindaja poolt esitatud etteheidete osas vanemate hooldusõiguse muutmise kohta laste M.M.-i ja M.M.-i suhtes märgib kohus, et see ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks. Vanemate hooldusõiguse muutmise küsimus lahendati Tartu Maakohtu 08.12.2023.a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-9039. Tartu Ringkonnakohus jättis M.M.-i määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse vanemate hooldusõiguse muutmise, sh laste M.M.-i ja M.M.-i suhtes osaliselt laste isale ainuhooldusõiguse üleandmise osas, muutmata ning Riigikohus jättis M.M.-i määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata, millega kohtumäärus vanemate hooldusõiguse muudatuste kohta jõustus. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 480 lg-le 1 võib kohus hagita menetluses tehtud kestva toimega määruse tühistada või määrust muuta, kui oluliselt on muutunud selle aluseks olevad asjaolud. Perekonnaseaduse (PKS) § 1231 näeb eraldi ette, et hooldusõiguse muutuste korral taastatakse vanema hooldusõigus vanema avalduse alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele. Neid sätteid arvestades on vanemal õigus asjaolude oluliselt muutumise korral pöörduda kohtusse avaldusega hooldusõiguse muutmise kohta tehtud määruse muutmiseks ja vanema hooldusõiguse taastamiseks, kui see vastab lapse huvidele. Tulenevalt PKS § 134 lgst 1 võib kohus ka omal algatusel alustada menetluse vanema hooldusõiguse piiramiseks, kui saab teatavaks vanema suutmatus oma kohustusi täita ja lapse heaolu ohustamine. Kohus tegi kindlaks, et tsiviilasjas nr 2-21-9039 keeldus Tartu Maakohus 25.09.2024. a määrusega menetlusse võtmast M.M.-i avaldust laste suhtes hooldusõiguse muutmiseks, aga M.M.-i pöördumise alusel on kohus 05.11.2024. a kirjaga palunud Tallinna Linnaosa Valitsuse lastekaitsespetsialistidel täiendavalt kontrollida, kas laste M.M.-i ja M.M.-i heaolu võib nende isa M.M.-i poolt olla ohustatud. 3

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 sätestab erisusena, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hagejate esindaja esitatust nähtuvalt ei ole hagejad hagi tagasi võtnud põhjusel, et kostja oleks nende nõude rahuldanud. Seega tuleks TsMS § 168 lg 2 üldnormi alusel jätta menetluskulud hagejate kanda. Kohus leiab aga, et arvestades seda, et hagejate puhul on tegemist alaealistega ja hagi esemeks on elatise nõue, samuti arvestades menetluse kestel muutunud asjaolusid, siis on põhjendatud kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ja jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4