2-19-2439/69 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-2439

Tsiviilasi

D. K. hagiavaldus A. S. (G.) vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja D. K. (isikukood XXX);

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik (e-

post: XXX);

kostja A. S. (endiste nimedega O., G.; isikukood XXX, e-post:

XXX);

kostja lepingulised esindajad I. K. (e-post: XXX) ja V.

Härmsalu (e-post: XXX).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista A. S.’lt (isikukood XXX) välja D. K. (isikukood XXX) kasuks 5000 (viis tuhat)

eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.11.2018 kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 5000 (viis tuhat) eurot.

Menetluskulude jaotus

Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

2-19-2439

Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

I Asjaolud ja menetluse käik

1. Hageja esitas 15.02.2019 kostja vastu hagi kahju summas 5487.67 euro hüvitamise nõudes.

Harju Maakohtu 02.03.2020 otsusega jäeti hagi rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2020 otsusega jäeti Harju Maakohtu 02.03.2020 otsuse

resolutsioon muutmata, kuid muudeti osaliselt otsuse põhjendusi.

Riigikohtu 24.03.2021 otsusega tühistati Harju Maakohtu 02.03.2020 ja Tallinna

Ringkonnakohtu 27.08.2020 otsused ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Riigikohtu 24.03.2021 otsuse punktis 12 leidis kolleegium, et kohtud kohaldasid vääralt

materiaalõigust ja rikkusid oluliselt menetlusõigust, kui kvalifitseerisid hageja nõude

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 mõttes,

andmata esmalt hinnangut sellele, milline oli pooltevahelise kokkuleppe sisu. Kohtute tuvastatud

asjaoludel ei võtnud hageja kostja pangakontolt sularaha välja hageja teadmata, vaid aluseks oli

nendevaheline kokkulepe. Pooled ei vaidle sisuliselt mitte selle üle, kas kostja võttis hageja

pangakontolt raha kokkuleppel hagejaga, vaid selle üle, milline oli nendevahelise kokkuleppe

sisu, milliseks otstarbeks ja kui palju võis kostja hageja pangakontolt raha välja võtta.

II Hagejate nõuded ja seisukohad

2. Hageja on esitanud hagi kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista 5487.67

eurot (TsMS § 133 lg 1 alusel põhinõue 5000 eurot ja perioodil 28.11.2018– 15.02.2019 (80

päeva) sissenõutavaks muutunud viivis (80/365 x 8% x 5000) 87.67 eurot; TsMS § 133 lg 2 ja

367 alusel edasiulatuv viivis (8% x 5000) 400 eurot).

Hagiavalduse kohaselt olid hageja D. K. ja kostja A. G. kuni 2018. a novembrini elukaaslased,

pooltevaheline suhe kestis ligikaudu kuus kuud. D. K.ile teadaolevalt omas A. G. ettevõtet, mille

kaudu toimus ilusalongi tegevus. A. G. avaldas 18.10.2018 ja 23.10.2018 D. K.ile, et tal on vaja

oma ilusalongis parandada torusid ja tal hetkel selleks raha ei ole. D. K. pakkus rahalist abi

kostja ettevõttega seotud kulude kandmiseks ning andis A. G.le oma pangakaardi ja avaldas

24.10.2018 pangakaardi PIN-koodi, et kostja saaks vajaliku summa välja võtta.

D. K. eeldas, et torude parandamine maksab ligikaudu paarsada eurot ning A. G. võtab tema

arveldusarvelt ka sellises suurusjärgus summa. Hiljem selgus, et A. G.le ei kuulu ühtegi

ilusalongi.

A. G. võttis hageja arveldusarvelt 24.10.2018 välja 3000 eurot ning 25.10.2018 täiendavad 2000

eurot, kokku 5000 eurot. Hagejal puudus tahe ja soov kostjale sellises suurusjärgus rahasumma

andmiseks ilma tagastamise kohustuseta. Hageja avaldas vahetult pärast A. G. poolt raha

väljavõtmist (järgmisel päeval) suuliselt, et soovib raha tagasi. Hageja kordas oma soovi

28.11.2018 tekstisõnumis. Eluliselt usutav ei ole, et hageja soovis panustada kostja väidetavasse

ettevõtlusesse 5000 eurot ilma soovita seda raha tagasi saada. A. G. võttis D. K.i arveldusarvelt

rohkem raha kui võis eeldada, et tavapäraselt torutööde tegemiseks kulub ja kostja hagejale

eelnevalt mõista andis. Kostja pidi aru saama, et tal puudus õiguslik alus ja D. K.i nõusolek 5000

2-19-2439

euro võtmiseks ning et kostja on hageja viinud eksitusse raha vajaduse ja kasutamise eesmärgi

suhtes, mistõttu on tegemist tahtliku heade kommete vastase käitumisega (vt Riigikohtu

06.06.2018 otsus nr 2-16-14655, p 13.2).

A. G. leidis 28.11.2018 vastuväites, et D. K.i pangakontolt võetud 5000 eurot oli mõeldud kostja

perekondlike vajaduste katmiseks. Kostja taoline seisukoht on ekslik. Pooltevahelisest suhtlusest

tuleb selgelt välja, et pangakaardi PIN-koodi edastas D. K. seoses hageja ja kostja vahelise

vestlusega ruumide rentimise ja kostja äritegevusega kohta, sellele eelnesid kostja väited

torutööde vajalikkuse kohta. Pooltevahelisele suhtele ei olnud omane A. G. poolt D. K.i

pangakaardi ja PIN-koodi käsutamine ning D. K.i pangakaardil olevate vahendite oma suva järgi

võtmine perekondlike vajaduste katteks. Kostja lõi hagejale eksliku arusaama raha kasutamise

eesmärgi kohta (ilusalongiga seonduv ja katkised torud), et saada enda käsutusse D. K.i raha,

millega põhjustas D. K.ile tahtlikult õigusvastane kahju (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Kostja poolt

eksitava ajakriitilise probleemi ja raha vajalikkuse esitamine oli põhjuseks, miks D. K. andis

kostjale oma pangakaardi koos PIN-koodiga (VÕS § 127 lg 4). Kostja poolt põhjustatud kahju

õigusvastasust välistavaid asjaolusid (VÕS § 1045 lg 2) ei esine.

Vaidlus puudub selles, et A. G. võttis 24.10.2018–25.10.2018 D. K.i arvelduskontolt 5000 eurot.

A. G.le pidi hiljemalt 28.11.2018 olema selge, et D. K. nõuab kostja poolt võetud 5000 euro

tagastamist ja nimetatud kuupäev on kahjuhüvitisnõude sissenõutavaks muutmise aeg (VÕS § 82

lg 3). Hageja andis 18.12.2018 nõudeavaldusega A. G.le tähtaja (27.12.2018) võlgnevuse

tasumiseks. Kostja nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasunud ja hageja palub lisaks

põhivõlgnevusele mõista kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel välja raha tagastamisega viivitamise eest

seadusjärgne viivis alates 28.11.2018 (k.a).

Hageja palub VÕS § 1045 lg 1 p-st 8 ja § 113 lg-st 1 tulenevalt: mõista kostjat hageja kasuks

välja 5000 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.11.2018 (k.a)

kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui summas 5000 eurot. Mõista

kostjalt välja hageja menetluskulud. Mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS §

177 lg 4 alusel välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Hageja 15.02.2021 hagiavalduses esitatud nõue tugines VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-s 8

sätestatud kahju õigusvastase tekitamise regulatsioonile (hagi õiguslik alus). Juhul, kui kohus

leiab asja uuel lahendamisel, et poolte vahel oli lepinguline suhe, siis palub hageja rahuldada

nõue vastavalt hageja 22.11.2023 menetlusdokumendis esitatud alternatiivsetele õiguslikele

alustele ja argumentidele.

Hageja peab oluliseks rõhutada, et kostja lõi hagejale väära ettekujutluse oma

ettevõtlustegevusest ning sellega seonduva kiireloomulise täiendava raha vajaduse kohta, mille

tõttu hageja andis kostjale juurdepääsu oma pangakontole. Kuna oktoobris 2018. a ei olnud

pooltel veel kavatsust abielluda, siis ei ole usutav ka raha väljavõtmine pulma ja reisi

korraldamise eesmärgil nagu väidab kostja.

Kostja pidi aru saama, et hageja nõusolek arvelduskontolt raha võtmiseks oli antud üksnes kostja

väidetava ilusalongi avarii kiireloomuliste ja vältimatult vajalike tööde tegemiseks ning nõusolek

oli antud üksnes kostja poolt tegelike asjaolude suhtes tekitatud ebakõla tõttu. Kostja viis hageja

eksitusse raha vajaduse ja kasutamise eesmärgi suhtes, mistõttu on hageja raha välja petmine,

endale võtmine ja jätmine, tahtlik heade kommete vastane käitumine (vt Riigikohtu 06.06.2018

otsus nr 2-16-14655, p 13.2), millega kostja põhjustas hagejale tahtlikult õigusvastase kahju

(VÕS § 1045 lg 1 p 8). Kostja poolt eksitava ajakriitilise probleemi ja raha vajalikkuse esitamine

2-19-2439

oli ainus põhjus, miks hageja andis kostjale oma pangakaardi koos PINkoodiga. Kostja poolt

põhjustatud kahju õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

Hageja on vande all 27.02.2020 andnud ütluseid, mille kohaselt „meil oli kokku lepitud, et raha

ikkagi tagastatakse. Mina mõtlesin, et investeerin pere tulevikku, et raha tuleb ikka tagasi.“

Arvestades, et hageja pidas kostjat ilusalongi pidava ettevõtte omanikuks, siis on arusaadav, et

hageja andis kostjale raha selleks, et kostja saaks oma äritegevust jätkata. Väidetava äritegevuse

jätkamiseks väidetavale omanikule raha andmine on eelduslikult tagasiandmise kohustusega ka

juhul, kui tagasimaksmise tähtpäev ei ole selgelt määratud. Hageja sai 19.11.2018 teadlikuks

sellest, et kostjal ei ole tegelikult ilusalongi, ja siis sai hageja ka aru, et teda on eksitusse viidud

ning kostjal ei pruukinudki olla kavatsust raha tagastamiseks. Hageja taipas 19.11.2018, et

temale on ekslike asjaolude esitamise ning 5000 euro võtmisega tekitatud kahju.

Menetluses on tõendamist leidnud, et kostjale ei kuulu ühtegi ilusalongi ja füüsilisest isikust

ettevõtjana lõpetas kostja tegevuse 13.03.2017 (20.03.2024 istungi ajal hageja poolt kohtule

esitatud E-Äriregistri väljavõte FIE kustutamise kohta).

Hageja soovib välja tuua alljärgnevad asjaolud:

1) kostja eksitas hagejat asjaolude suhtes, mis puutusid kostjasse (kostja omas ilusalongi,

salongis lõhkesid 2018. a oktoobris torud, kostjal oli kiireloomuliselt vaja raha avarii

likvideerimiseks ja töötajatele palkade maksmiseks) –

Raha oli lubatud mõistlikus ulatuses kuni paarsada eurot üksnes teatud kindlal eesmärgil –

väidetavas ilusalongis väidetavalt purunenud torudega seonduvateks parandustöödeks

(15.02.2019 hagiavalduse lisad 1 ja 2 – tööl kuumaveetorude lõhkemine; 15.02.2019

hagiavalduse lisa 3 – raha küsimine töökohaga seotud probleemide lahendamiseks; 11.04.2019

vastuse lisa 7 – hageja nõudeavaldus kostjale; 27.01.2020 kohtuistungi protokoll, lk 2).

15.02.2019 hagiavalduse helisalvestus tõlge lisa 2 järgmise tekstiga: Kiisuke, kujuta ette.

Lühidalt öeldes, helistasid tüdrukud töölt, kuumaveetoru on katki läinud. Lühidalt, seal on täielik

perse. Praegu ma lähen sinna, lähen Nelkaga koos, panen ta maalima või midagi.. Lühidalt, ma ei

tea, mis seal toimub.

14.02.2019 hagiavalduse lisa 3, Facebook vestluse 23.10.2018 kuupäevast järgmise sisuga: No

nii, ma otsustasin niiviisi. Nüüd tuleb kõiki lahti lasta ja sulgeda. Üksainus väljapääs (O sitapea)

rääkisin temaga... kasutu. Ruume on valmis andma 0. korrusel ja ilma akendeta. On variant sinult

raha mitte võtta. R, kes mulle viisasid teeb ning on Eestis sponsor… sealt võin saada... kuid…

sulle see ei meeldi... see on see R, kes saadab kulleriga lilli Ma ei tea, kas on õige, et ma sinuga

kõike jagan. Arvatavasti oleks lihtsam kõik ära otsustada sinuga läbi rääkimata 27.01.2020

kohtuistungil kohtu küsimusele: Kas te küsisite tema käest raha mingite torude parandamiseks?,

vastas kostja: Ei. Ma rääkisin temale sellest, et üks tuttav tüdruk, kellega ma kunagi töötasin, et

neil juhtus selline õnnestus, kuid see info ei puuduta mingil moel raha väljavõtmist ja pulmade

organiseerimist. 20.09.2023 kohtuistungil selgitas kostja, et 00:31:09 /…/ Ma soovisin avada

oma terapeutilise kabineti ja tahtsin võtta rendile ühe ruumi. Ma üürisin seda ruumi koos

sõbrannaga pooleks. Ma selgitasin D. le kui tulevasele abikaasale, et selles ruumis, mida ma

üürisin koos sõbrannaga, oli toru katki läinud. Ma elasin sellist emotsiooni välja, soovisin

nõu.00:34:32 /…/ üürileandja oli öelnud, et mina ja sõbranna peame, kas ise tegema selle torude

remondi või ära minema üüripinnalt. D. on väga äkiline inimene, ma arutasin D. kõiki

võimalikke probleeme, mis tekkisid ja see on üks kirjeldus probleemist, mida arutasime. D.

pakkus nendest 5000 eurost, mille võtsime pulmade kuludeks, sellest rahast võtta 200-300 eurot

remondiks. Meil oli kokkulepe, et ma võtan raha arvelt.07.01.2024 kohtuistungil selgitas kostja,

et 00:52:01 sellest 5000 eurost rääkisime me juba D. septembrist ja selle tõttu ongi mul nende

kuupäevadega segadus, kuna minu arvates oli see 5000 euro jutt juba kokku lepitud, oli tarvis

2-19-2439

ainult see raha ära võtta. Me rääkisime juba varasemalt seoses töö veeavariiga, et nende

pulmadeks võetava raha arvelt saaks torud remontida. Juba septembrist oleme omavahel

planeerinud ühist elu, lapse sündi, pulmade pidamist, reisimist ja sellepärast rääkisin ma rahast

ka kui käesoleval ajal. Meil omavahel oli selline varasem kokkulepe raha väljavõtmise osas

pulmadeks. D. oli septembris mulle abieluettepaneku teinud ja seoses planeeritava abielu ja

muude võimalike kulutuste katteks olid meil kokku lepitud 5000 euro väljavõtmine. Eeltoodud

nähtuvalt on kostjal seoses enda ilusalongi ja torude remondiga erinevaid versioone. Eriti

kummastav on hageja arvates 07.01.2024 kohtuistungil kostja poolt avaldatu, mille kohaselt

veeavarii töödest räägiti juba varem. Jääb arusaamatuks, kuidas ja miks on vaja arutada töödest

seoses veeavariiga, kui seda ei ole olnud. Kas kostja planeeris torude rikke? Esitatud tõendite

kohaselt toimus veeavarii 18.10.2018, 23.10.2018 avaldab kostja pahameelt ja oli valmis kõik

lahti laskma. Samas vestluses hagejaga arutati ka raha teemat torude remondiks.

Hageja juhib tähelepanu pooltevahelisele 23.10.2018 suhtlusele (hagiavalduse lisa 3) – kostja

andis teada, et otsustas kõik lahti lasta ja ilusalong sulgeda. Üksainus väljapääs on saada ruumid

0. korrusel ja ilma akendeta. On variant hagejalt mitte raha võtta. Eeltoodud kirjavahetus toimus

päev enne seda, kui kostja võttis hageja kontolt välja esimesed summad. Teksti sisust nähtub, et:

1) kostjal on ilusalongis otsustusõigus; 2) kostja näeb väljapääsuna kõikide lahtilaskmist ja

sulgemist; 3) kostja otsib alternatiivseid ruume ja üks võimalik lahendus on talle pakutud.

Eeltoodu on kooskõlas hagejale esitatud versiooniga, et oli ilusalong, kus kostjal on töötajad,

milles lõhkesid torud, ja et edasiseks tegevuseks on tarvis hankida uued ruumid. Tegemist ei ole

küsimustega, mida oma „tuttavate tüdrukute“ eest otsustaks kõrvaline isik, need on ettevõtja

enda poolt tehtavad ja äritegevuse jätkamiseks vajalikud otsused. Kostja ei ole esitanud ühtegi

tõendit, et tal oleks olnud salong või ta oleks seda rentinud, kus tõepoolest oktoobris 2018 leidis

aset torude avarii. Kostja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, et ta oleks kandnud kulusid kellegi

teise salongi veeavarii likvideerimiseks. Samast nähtub kirjavahetuse tonaalsusest, et kostja

presenteeris veeavariid, kui teda isiklikult väga puudutavat sündmust. Veelgi enam, menetluses

on tõendamist leidnud, et A. G.le ei kuulu ühtegi ilusalongi ja füüsilisest isikust ettevõtjana

lõpetas kostja tegevuse 13.03.2017 (20.03.2024 istungi ajal hageja poolt kohtule esitatud E-

Äriregistri väljavõte FIE kustutamise kohta). Hageja selgitab, et pettusele ongi omane see, et

ohvrile esitatakse tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid ja väiteid. Väljamõeldud asjaolude

kinnitamiseks esitleb pettuse läbiviija üksnes selliseid väiteid ja selgitusi, mis kinnitavad

väljamõeldud faabulat. Pettuse õnnestumiseks oli antud juhul võtmeelemendiks see, et pooled

olid vaid lühiajaliselt koos elanud ning hageja oli n-ö mesinädalate faasis ja suhte uudsuse

lummuses. Kostja kasutas just seda usalduslikku ja lähedast suhet ära. Kostja pidi teadvustama,

et varem või hiljem hageja avastab, et tegelikult ilusalongi ei ole. Selleks impulsiks, mis kostja

tegutsema ajendas, võib hageja hinnangul pidada asjaolu, et ta avaldas soovi ilusalongi näha

(hageja 27.01.2020 ütluste kohaselt /.../ oli jutt kodus, et ma tahan näha seda ilusalongi, kuid kui

me kokku leppisime, et ma näen seda salongi, läks jamaks koos torudega). Eluliselt on sellises

olukorras usutav, et saades aru, et hageja saab paratamatult varsti tõe teada ja kostjal puuduvad

enda äraelatamiseks sissetulekud, tekkis kostjal mõte saada hagejalt raha oma elamiskulude

katmiseks juhuks, kui pooled lähevad lahku hageja vale ilmsikstuleku tagajärjel. Hageja selgitab

täiendavalt, et kuna temale teadaolevalt oli kostja ilusalongi omanik, mitte ei pakkunud seal

isiklikult iluteenuseid, siis ei ole samaaegselt koolis töötamine midagi ennekuulmatut. Ettevõtjad

ja firma omanikud ei maksa endale sageli töötasu ja ravikindlustuse olemasoluks on samaaegselt

palgatööl olemine tavapärane. Kuna väidetav ilusalongi omamine ei eeldanud ka kostja isiklikku

kohalviibimist, siis tugiisikuna koolis töötamine on selline väikese koormusega tegevus, mida

saab mõistlikult ühildada ettevõtlusega. Seega ei välista palgatöö ettevõtlust ja hageja ei pidanud

olema teadlik 2018. aasta oktoobris, et kostja ei oma ilusalongi.

2-19-2439

2) kostja kasutas eksitavaid asjaolusid ajendina, et et saada enda käsutusse hagejale kuulunud

raha 5000 eurot (kahju põhjustamine) –

Pooled esitasid 16.11.2018 abielu registreerimise avalduse, kuid pooltel puudus kavatsus

korraldada pulmapidu ja puudus seetõttu ka vajadus pulmadeks eraldi raha säästa. 11.11.2019

kohtuistungil antud ütluste kohaselt võttis kostja D. K.i pangakaarti kasutades 24.10.2018 ja

25.10.2018 kokku sularaha 5000 eurot ning raha kasutamise otstarve väidetavalt oli pulmade

korraldamine. Samuti selgitas A. G. 11.11.2019 kohtuistungil, et hageja andis kolmapäeva

hommikul pangakaardi koos koodidega kostja kätte põhjusel, et hageja oli tööl kuni kella kuueni,

kuid kostja pidi sõitma Narva kleidi järgi. 28.11.2019 kostja seisukoha lisadest 2.1-2.3 nähtub

kostja suhtlus pulmakleidi proovimiseks alles 16.11.2018 ning kleidi proovimine (Narva sõit) oli

planeeritud 30.11.2018 (kostja 28.11.2019 seisukoha lisad 2.1–2.3). Kostjal ei ole esitanud

ühtegi tõendit pulmakleidi tellimise kohta oktoobris. 27.01.2020 kohtuistungil selgitas kostja

5000 euro väljavõtmise kohta järgmiselt: 00:36:27 Ta ütles, et võta nii palju kui on vaja, arvuta

kokku. Kui ma võtsin esimesel päeval raha välja, siis oli õhtul meil jutuajamine ja me

arvutasime, et pulmareis, pulmakleit, registreerimine ja restorani minek koos vanematega, ei

plaaninud suurt pidustust, siis D. ütles, et võin võtta täiendavalt raha välja kuni 5000,00 eurot.

Ma võtsin raha pangast välja ja tõin raha koju ning tagastasin pangakaardi D.ile. /…/ Me

arutasime pulmi septembrist alates, kui D. kolis täielikult minu juurde. Veebruarikuust alates me

lihtsalt pool aastat kohtusime, kuid suveks otsustasime, et plaanime lapse saamist ja pulmade

pidamist. Kui ma 01.09. või 02.09. tulin puhkuselt koju tagasi, siis elas D. juba minu juures./…/

Samal istungil, mõni aeg hiljem kinnitab kostja, et Me plaanisime alates suvest nii abiellumist

kui ka lapse saamist. 20.09.2023 kohtuistungil selgitas kostja kohtu küsimusele, et miks kostja

läks raha välja võtma 24.10.2018? 00:43:25 läksin raha välja võtma pulmade ja abielu sõlmimise

jaoks. Meil oli omavaheline kokkulepe, et kui me saime teada, et ma olen rase, et kulutame

pulmadeks 5000 eurot, mitte rohkem. Hageja lisab, et reisibüroo kaudu reisi planeerimiseks, mis

oli väidetud kuludest eelduslikult suurim (hotell, lennupiletid või ka pakettreis) ei ole üldiselt

teadaolevalt vaja sularaha. Veelgi enam, jääb täiesti arusaamatuks, miks peaks reisihuviline

jooksma sularahaga reisibüroosse. Eeltoodust nähtuvalt on kostja väide raha väljavõtmise kohta

hageja kontolt pulmade planeerimise ettekäändel vastuolus kostja enda poolt antud ütlustega ja

kohtumenetluses esitatud tõenditega.

3) Usutav ei ole kostja väide1 , et see raha oli vaja igapäevaste eluasemekulude katteks, sest

nende tarbeks võttis hageja novembris 2018 välja täiendavat sularaha (vt hageja 11.04.2019

vastuse lisad 5 ja 6) - Kostja väide, tema kandis kõiki korteri eluasemekulusid ainuisikuliselt ei

vasta tõele. Hageja on septembris ja oktoobris andnud kostjale raha üüri ja kommunaalkulude

täielikuks tasumiseks – 350 eurot üür ja 70–90 eurot kommunaalid (hageja 11.04.2019

menetlusdokumendid lisad 1– 6). Hageja võttis enda arveldusarvelt välja 11.09.2018 sularaha

kokku 630 eurot, sh üüri ja kommunaalkulude raha, 16.10.2018 sularaha 440 eurot ja 14.11.2018

sularaha 460 eurot. Hageja hinnangul kostja eksitab kohut tegelike asjaolude suhtes, sest

eluasemekulusid ja kooseluga seotud olmekulusid kandsid mõlemad pooled. Juhul, kui kostja

poolt välja võetud 5000 eurot olnuks vajalik igapäevaste kulude kandmiseks, siis puudunuks

hagejal vajadus juba paari nädala pärast täiendavalt sularaha välja võtta, et elamispinna kulusid

tasuda. Kuna oktoobris 2018 ei olnud pooltel veel kavatsust abielluda, siis ei ole usutav ka raha

väljavõtmine pulma ja reisi korraldamise eesmärgil. Hageja soovib rõhutada, et 24.10.2018–

25.10.2018 ei olnud pooltele teada, et kostja on rasestunud, samuti ei olnud pooled kaalunud

abiellumist ja pulmade pidamist.

4) Kostja on esitanud raseduse kohta erinevaid versioone –27.01.2020 kohtuistungil selgitas

kostja kohtule, et sai rasedusest teada oktoobrikuu algusest./…/ Kuupäeva ei saa täpsustada.

19.10. oli minul võtud number ämmaemanda juurde enda arvele võtmiseks. Parandan end, et

tegelikult ämmaemanda juurde arvele võtmiseks oli 19.11. Oktoobris olin günekoloogi juures ja

2-19-2439

günekoloog määras mind ämmaemanda juurde 19.11.2018, et end arvele võtta./…/27.11.2023

kohtuistungil selgitas kostja kohtule, et 00:31:48 augustis D. kolis täielikult minu juurde. Me

planeerisime perekonda. Septembris ma rasestusin. Peaaegu pool aastat elas D. minuga koos, ma

palusin et ta osaleks ka kommunaalkulude ja korteri üüri maksmisel. Oktoobris ta maksis 440

eurot korteri üüri ja kommunaalkulude katteks. Selleks ajaks ma olin juba rase ja D. teadis

sellest. Septembris 2018 jäin rasedaks. Kostja esitas väljavõtte haigusloost, kostja 27.03.2019

menetlusdokumendi lisa 5, millest nähtub, et kostja käis 02.11.2018 arsti juures ja visiidi

eesmärk oli raseduse katkestamine.

Kostja 02.11.2018 haigusloo (dtl 59-63) esimesel lehel olev kirje: Anamnees: Haiguse

anamnees/XXX. Tõendamist on leidnud, et v.m tähendab eriala spetsialistide seas lühendit

viimane menstruatsioon (hageja 20.12.2023 tõend) ja r.n rasedusnädal + päevade arv. Kuupäev

v.m järel käib viimase menstruatsiooni kohta, mitte rasedustesti kohta. Järelikult sai hageja

rasedusest teada 02.11.2018, kui kostja edastas hagejale ultrahelipildi. Kostja viimane

menstruatsioon (epikriisis lühend VM) oli 02.10.2018, arsti külastus toimus 02.11.2018 ja

epikriisis on märgitud, et rasedus vastab 02.11.2018 seisuga 4+2 r.n ehk siis 4 nädala ja 2 päeva

pikkusele rasedusele (kostja 27.03.2019 seisukoha lisa 5, lk-d 1–2). Seega ei ole võimalik, et

pooled otsustasid abielluda ja korraldada pulmi (restoran, pulmareis, pulmakleit jms) juba

24.10.2018–25.10.2018, st ajal, mil kostja võttis hageja pangakontolt 5000 eurot. Jääb

arusaamatuks, miks pidi hageja arvelt kandma kõik pulmadega seotud kulud aga mitte kostja ja

hageja arvelt pooleks. Lisaks ei ole pulmade ettevalmistus ootamatu ja ajakriitiline tegevus, mille

jaoks oleks vajalik olnud viivitamatu sularaha väljavõtmine.

Asjaolu, et oktoobrikuus ei olnud pooled otsustanud veel abielluda ja ei hakatud pulmi

korraldama, näitab ka see, et esimesed päringud reisibüroodele tehti 10.11.2018: 1) kostja

10.11.2018 päring E reisibüroole (kostja 28.11.2019 seisukoha lisad 1.1 ja 1.3); 2) 13.11.2018

päring Y reisikonsultandile (kostja 28.11.2019 seisukoha lisa 1.2); 3) 14.11.2018 kiri A-T OÜ-le

(kostja 28.11.2019 seisukoha lisa 1.4).

Samuti toimus kostja suhtlus pulmakleidi proovimiseks alles 16.11.2018 ning kleidi proovimine

(Narva sõit) oli planeeritud 30.11.2018 (kostja 28.11.2019 seisukoha lisad 2.1–2.3). Kostja poolt

28.11.2019 esitatud tõendid on otseses vastuolus tema poolt 11.11.2019 kohtuistungil antud

selgitustega. 11.11.2019 kohtuistungil selgitas kostja, et: „Küsimus on selles, et milleks siis

esitati avaldust Perekonnaseisuametisse abielu sõlmimiseks? Ma võtsin pangakaardiga 5000

eurot. Raha oli vaja restorani jaoks, lisaks pidin sõitma Narva kleidi järgi ja me kavatsesime

minna reisile kaheks nädalaks Balisse. Kuna hageja oli tööl kuni kella kuueni, kuid kuna mina

pidin kolmapäeval sõitma Narvasse kleidile järgi, siis andis hageja kolmapäeva hommikul

pangakaardi koos koodidega minu kätte. Raha võtsin kahel korral. Narva kleidile järgi ma ei

sõitnud, kuna me läksime tülli. Raha võtsin kahel päeval. Me küll tülitsesime, kuid pulmi keegi

ei kavatsenud tühistada..” Hageja rõhutab, et sai kostja rasedusest teada 02.11.2018, kui kostja

edastas hagejale ultrahelipildi4 . Nimetatud kuupäev ühtib kostja 27.03.2019 esitatud tõendiga 5,

haiguloo kirjeldus, kui kostja käis arsti juures ja visiidi eesmärk oli raseduse katkestamine.

Samuti hakkasid pooled abiellumise võimalust arutama alles siis, kui selgus, et kostja on rase.

Seega ei vasta kostja poolt antud ütlused ilmselgelt tõele ning on vastuolus muude asjas esitatud

tõenditega. Hageja selgitab, et nad ei planeerinud kostjaga ühise lapse saamist kooselu selles

etapis. Pooled otsustasid abielluda alles siis, kui kostja andis oma ilmnenud (ja üllatuslikust)

rasedusest teada. Kostja ei soovinud, et laps sünniks abieluväliselt ning samuti ei soovinud kostja

oma pulmakleidis olla märgatava kõhuga. Seetõttu otsustasid pooled abielluda ja esitasid

16.11.2018 abiellumise avalduse. Seega tuleb kostja käsitlust asjaoludest pidada moonutatuks, sh

rasedusest teada saamise kohta ja tema selgitused sularaha kasutamise otstarbe kohta

ebausutavaks. Kostja poolt esitatud tõendid ei kinnita tema väiteid ja on vastuolus kostja enda

poolt esitatud tõendite ja kohtuistungitel öelduga, mistõttu jäävad need paljasõnaliseks. 5)

2-19-2439

eeltoodud punktid 1–4 põhjendavad kostjapoolset õigusvastast (heade kommete vastast)

käitumist ja põhjuslikku seost kostja tegevuse ja hageja vara vähenemise vahel; 6) kostja ei ole

hagejale raha tagastanud ja raha ei ole muul moel hageja käsutusse saanud. 7) Kostja on

seisukohal, et poolte vahel on tegemist mittetäieliku kohustusega VÕS § 4 lg 1 ja lg 2 p.2 mõttes,

mis seisnes selles, et hageja andis kostjale võimaluse võtta tema arvelt raha ja kostja võttes raha,

tõi selle raha koju ja hageja täitis siin antud juhul kooselulist või perekondlikku kohustust kui

kõlbelist kohustust.

Hageja kostja õigusliku käsitlusega ei nõustu. Riigikohus on oma otsustes korduvalt rõhutanud,

et mittetäielike kohustuste puhul on oluline hea usu põhimõtte seaduses sätestatud õiguste

teostamise kuritarvitamise piiramine ning õiguskaitsevahendite laiendamine olukorras, kus

seadus ega leping ei näe ette vastuvõetavat viisi rikutud õiguste kaitseks6 . Seega on hea usu

põhimõtte tähtsus mittetäielike kohustuste aluseks olevate õigussuhete sisustamisel

märkimisväärselt suur. Hageja on läbivalt menetluses selgitanud, et kostja lõi hagejale väära

ettekujutluse oma ettevõtlustegevusest ning sellega seonduva kiireloomulise täiendava raha

vajaduse kohta, mille tõttu hageja andis kostjale juurdepääsu oma pangakontole. Hageja pidas

kostjat ilusalongi pidava ettevõtte omanikuks, siis on arusaadav, et hageja lubas kostjale raha

kuni paarsada eurot selleks, et kostja saaks oma äritegevust jätkata. Kostja poolt eksitava

ajakriitilise probleemi ja raha vajalikkuse esitamine oli ainus põhjus, miks hageja andis kostjale

oma pangakaardi koos PINkoodiga. 9. Kokkuvõtvalt on hageja seisukohal, et kostja seisukohad

ja ütlused on kogu menetluse kestel olnud vastuolulised ja muutuvad, mistõttu ei ole põhjendatud

lugeda kostja väiteid tõendatuks tema ütluste ja seletustega. Hageja on nõude aluseks olevad

asjaolud tõendanud ja kostja ei ole asjas esitanud tõendeid, mis lükkaks veenvalt ümber hageja

nõude ja nõude aluseks olevad asjaolud. Kostja poolt esitatud seisukohad ja kohtus antud

selgitused on vastuolulised, sisaldavad asjakohatuid selgitusi ning kostja ei ole oma vastuväiteid

nõuetekohaselt tõendanud (TsMS) § 230 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt palub hageja hagi rahuldada ja mõista A. G.lt välja 5000 eurot ning viivis

põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.11.2018.

III Kostja vastuväited

3. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja hinnangul on hageja oma nõuet põhjendanud, tuginedes VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-s 8

sätestatud kahju õigusvastase tekitamise regulatsioonile (hagi õiguslik alus) või siis alternatiivina

pooltevahelise lepingulise suhte tuvastamisel nõude rahuldamist lepingu rikkumist reguleerivate

sätete alusel.

Kostja hinnangul ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

-

nad elasid alates veebruarist 2018. a kuni 20.11.2018 koos ja neil oli ühine majapidamine

kostja poolt üüritud korteris;

-

neil oli plaanis abielluda ja nad olid 16.11.2018 esitanud abielu registreerimise avalduse,

valides abielu sõlmimise kuupäevaks 22.12.2018 ning valides kooseluliseks varasuhteks

varaühisuse varasuhte;

-

nad ei sõlminud abielu poolte vahel tekkinud tüli tõttu;

-

hageja andis kostjale oma pangakaardi ja avaldas talle 24.10.2018 pangakaardi PIN-

koodi;

-

kostja võttis 24.10.2018 hageja pangakontolt välja 3000 eurot ning 25.10.2018 2000

eurot;

-

poolte kooselu lõppes 20.11. 2018 toimunud tüliga.

2-19-2439

Kostja vaidleb hagis ja selle täpsustuses esitatud 5000 euro ja viivise nõudele vastu ega tunnista

seda järgmistel põhjustel:

-

raha väljavõtmise ajal (so 24.-25. oktoober 2018) elasid pooled ühe perena ning pidasid

ühist majapidamist. Hageja andis kostjale oma pangakaardi ja paroolid (PIN koodid)

konkreetse eesmärgiga – raha võtmiseks. Soov, et kostja võtaks hageja arvelt raha, oli

hageja tahe. Kostja arvas 07.11.23. a. toimunud istungil, et hageja soovis sellega näidata

oma usaldust tema vastu (07.11.23 kohtuistungi protokoll 00:58:10);

-

kostja kinnitab, et võttis raha pangaautomaadist välja hageja palvel ja nõusolekul kahel

päeval järjest ja tõi selle poolte ühisesse elukohta ning pani sektsioonkapi

riiulile/sahtlisse, mida kasutas ainult hageja oma asjade hoidmiseks. Sellel riiulil/sahtlis

olid hageja auto võtmed ja muud temale kuulunud väärtuslikud esemed (ikoon, hõberist

jne). Peale pangaautomaadist raha välja võtmist ja ühisesse elukohta toomist ei saanud

ega jätnud kostja oma valdusesse 5000 eurot sularaha. Raha pani kostja hageja kasutuses

olevale riiulile kapis koos hageja pangakaardiga, sest hageja ise oli sellel ajal tööl;

-

hageja soovis, et kostja võtaks tema pangakaardiga ja tema pangaarvelt raha 5000 eurot

seoses planeeritavate pulmadega. Kuna hageja nõudmisel lahkus kostja abiõpetaja

töökohalt, siis see raha oli mõeldud selleks, et kostja ei muretseks võimalike pulmadeks

ettevalmistamisega seotud kulude pärast. Selline oli poolte kokkulepe peale septembris

hageja poolt tehtud abieluettepanekut. Hageja soovis kanda kõik abiellumisega seotud

kulud;

-

kostja jääb varasemalt menetluses esitatud ja kohtuistungil antud selgituste juurde.

Torude purunemisest teatamine (15.02.2019 hagiavalduse helisalvestus stenogramm ja

tõlge (lisa 2)), mida hageja üritab näidata, kui tema eksitusse viimist/pettust, ei ole seotud

5000 euro väljavõtmisega hageja arvelt. Helisalvestuse teksti kohaselt teatab kostja

hagejale: „Kiisuke, kujuta ette. Lühidalt öeldes, helistasid tüdrukud töölt, kuumaveetoru

on katki läinud. Lühidalt, seal on täielik perse. Praegu ma lähen sinna, lähen Nelkaga

koos, panen ta maalima või midagi... Lühidalt, ma ei tea, mis seal toimub.“ Tekstist

nähtuvalt ei ole siin juttugi raha küsimisest või üldse rahast, mida kostja väidetavalt

küsis. Kostja lihtsalt kirjeldab mingit sündmust hagejale ja kuhu ta kavatseb minna;

-

ka järgnev hageja poolt esitatud dokumentaalne tõend (15.02.2019 hagiavalduse lisa 3)

23.10.2018 kuupäevast toob esile poolte suhtluse mingite ruumide rendi kohta: „No nii,

ma otsustasin niiviisi. Nüüd tuleb kõiki lahti lasta ja sulgeda. Üksainus väljapääs (O

sitapea) rääkisin temaga... kasutu. Ruume on valmis andma 0. korrusel ja ilma akendeta.

On variant sinult raha mitte võtta. R, kes mulle viisasid teeb ning on Eestis sponsor…

sealt võin saada... kuid… sulle see ei meeldi... see on see R, kes saadab kulleriga lilli Ma

ei tea, kas on õige, et ma sinuga kõike jagan. Arvatavasti oleks lihtsam kõik ära

otsustada sinuga läbi rääkimata“ Sellest tekstist ei saa ka teha järeldust, et kostja küsiks

raha torude või ruumide remondiks. Hageja on meelevaldselt sidunud omavahel kaks

täiesti erinevat sündmust, millel tegelikult ei ole omavahel mingit seost. Kostja soovib

selle väitega öelda, et raha saamine pulmade korraldamiseks ja väidetav torude remont ei

ole rahaliselt ja ajaliselt omavahel seotud. Arusaadav on, et kaks noort inimest, kes koos

elavad, ei suhtle ainult sõnumite teel, vaid nende vahel oli ka tavapärane suhtus, mis

toimus koduseinte vahel;

-

20.11.2018 leidis hageja ja kostja vahel aset konflikt (kehavigastusete tekitamisega

kostjale), mille tagajärjel kostja põgenes korterist, kartes ohtu oma elule. Peale

rahunemist tuli kostja korterisse tagasi. Hagejat ja tema väärtuslikke asju enam riiulil ei

olnud. Olid ainult arvutid, riideesemed. Hageja kirjutas kostjale sõnumina 21.11.18, et

soovib tagasi saada oma arvuti ja isa sülearvuti diagnostikaga (kostja 28.11.2019

menetlusdokumendi Lisa 3.1. dtl 124-125). Selles sõnumis ei olnud juttugi rahast;

-

seega, peale konflikti oli see raha sektsioonkapi riiulit/sahtlist kadunud ja seda fakti

tõendab hageja eelpool viidatud 21.11.18 sõnum;

2-19-2439

-

kuna kostja ei ole omastanud hageja raha ega rikastunud hageja arvel, st ei ole

õigusvastaselt hagejale kahju tekitanud, siis ei ole kostjal kohustust seda raha tagastada,

st kahju hüvitada. Samuti ei ole hageja teinud sooritust (raha andnud), et kostjat

rikastada.

Poolte õigussuhte kvalifitseerimine

Menetluses on tõendatud, et seisuga 24-25.10 elasid pooled üheskoos elukaaslastena kostja poolt

üüritavas korteris. Pooltel oli plaanis abielluda, oli esitatud avaldus Perekonnaseisuametisse.

Abielu registreerimise kuupäevaks oli valitud 22.12.2018 ning varasuhteks oli märgitud –

ühisvara (dtl 44). Kostjal oli tellitud pulmakleit, plaanis oli pulmareis, mille korraldamisega

kostja tegeles. Raha väljavõtmise lubamine hageja poolt näitas kostjale hageja soovi, kanda

pulmadega seotud kulud.

27.01.2020 kohtuistungi protokolli on hageja vande all antud ütlustena 00:08:17: „Me elasime

koos pool aastat septembrist 2018.a”. „...Mina mõtlesin, et ma investeerin pere tulevikku...”.

Hageja kinnitas nende sõnadega, et tal oli soov luua kostjaga ühine pere. Lisaks väljendad hageja

oma tahet abiellumise ja pere loomise osas samas protokollis (27.01.2020 kohtuistungi protokoll)

vande all järgmiselt: „Plaanis oli registreerida. Mina ostsin kauplusest jalatsid ja särgi. Rohkem

ei jõudnud midagi osta“

Kostja on seisukohal, et pooltevahelise õigussuhte puhul tegemist mittetäieliku kohustuse

täitmisega hageja poolt VÕS § 4 lg 1 ja lg 2 p 2 mõttes. Nimelt täitis hageja

kooselulist/perekondlikku kohustust, kui kõlbelist kohustust, mille täitmine vastas üldisele

arusaamale, st. palus kostjat välja võtta enda arvelt 5000 eurot tema ja kostja pulmade

korraldamisega seotud kulutuste tarbeks. Kohustused, mis tulenevad kõlbelistest kohustustustest

või isiklikest suhetest (hageja ja kostja vahel) ei ole õiguslikult siduvad kohustused. Kõlbelist

kohustust võib täita, kuid vastavalt VÕS § 4 lg 3 täitmisena üleantut tagasi nõuda või kohaldada

õiguskaitsevahendid ei saa.

Kostja jääb lisaks eeltoodud mittetäieliku kohustuse täitmise käsitlusele veel varasemalt esitatud

menetlusdokumendis (07.01.2022) toodud seisukohtade juurde, mis puudutavad väidetavaid

lepingulisi suhteid poolte vahel.

Eeltoodust tulenevalt on hageja ja kostja vaheline õigussuhe kvalifitseeritav kõlbelise/kooselulise

kohustuse täitmisega hageja poolt, mille alusel üleantut ei pea kostja tagastama tuginedes VÕS §

4 lg 3.

Samuti esitab kostja, tuginedes VÕS § 1028 lg 2 p-le 1, vastuväite hagile, mille kohaselt ei või

üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui üleandmisega täideti mittetäielik kohustus.

Poolte vahel on vaidlus kostja rasedusest teadasaamise osas. Hageja väitis vande all protokollitud

ütlustes, et sai kostja rasedusest teada alles peale raha väljavõtmist oktoobri viimastel päevadel

(27.01.2020 kohtuistungi protokoll 00:36:27). Tegelikkuses oli pooltel hageja rasedusest juttu

juba 03.10.2018. Nimelt on poolte vahel sõnumivahetus, millest nähtub, et: kostjal valutas kõht

ning hageja pakkus algul juua kummelit. Selle peale teatas kostja, et siin ei ole kummelist abi.

Selle peale teatas hageja, et viib kostja ultraheli uuringule (UZI) (kostja 13.03.24

menetlusdokumendi lisa 5 ja 6). Nimetatud rasestumisest teadasaamise asjaolu kinnitab ka kostja

haiguslugu (dtl 59-63), mille esimesel lehel on kirje: Anamnees: Haiguse anamnees/

xxx.

Rasedusest teadasaamist kinnitab ka fakt, et hageja nõudis kostja lahkumist töölt X, kus kostja

töötas puuetega laste tugiisikuna, sest hageja ei soovinud kuidagi mõjutada veel sündimata last.

Kostja töösuhe kooliga lõppes 08.10.2018 (palgatõend dtl 55). Lisaks on näha poolte 17.10. ja

2-19-2439

18.10.2018 sõnumivahetusest, et hageja teab juba kostja rasedusest (kostja 13.03.24

menetlusdokumendi lisa 7 ja 8). Küüniline ja paljasõnaline on hageja väide, et kostjal ei olnud

plaanis hageja last sünnitada. Selline hageja väide ei lähe kokku tegevuste kronoloogiaga –

kooselu alates septembrist 2018. a, rasedusest teadasaamine, kostja töölt lahkumine, hageja

palvel raha väljavõtt ja ettevalmistuste tegemine pulmadeks oktoobris, abiellumiseks avalduse

esitamine novembris.

Hageja poolne käsitlus tema eksitamise, väära ettekujutuse loomise osas kostja poolt on hageja ja

tema esindaja väljamõeldis, et luua kostja suhtes pahatahtliku käitumise kuvandit. Hageja on

vande all kinnitanud (27.01.2020 kohtuistungi protokoll 00:08:17), et: „Kohe tutvumisel ütles

tema sõber ütles mulle, et tal on ilusalong olemas, tubli tüdruk ja tema minule seda kinnitas, et

tegeleb ilusalongiga“. Sellest hageja väitest nähtuvalt teatas hagejale ilusalongist mitte kostja

vaid hageja enda sõber. Võttes arvesse, et poolte vahel võis olla jutuks nende tegevus enne

kooselu ja tuleviku plaanid, on võimalik, et hageja lõi endale kujutluse tulevasest ettevõtlikust

abikaasast. Kostja on menetluse kestel korduvalt kinnitanud, et ei tegelenud kooselu algusest

saadik juba ilusalongi/massaažiteenuste osutamisega vaid töötas koolis. Seetõttu ei saa kostjale

omistada neid eksitamise või väära ettekujutuse loomise väiteid, mida hageja soovib tõendada.

Kui lähtuda hageja käsitlusest, et peale teadasaamist sellest, et kostjal ei ole ilusalongi ja ta ei

tegele ettevõtlusega, otsustas ta mitte abielluda ja alustas skandaali, siis võib üheselt väita, et

hageja soov kooselu alustamiseks kostjaga oli seotud ainult merkantiilse huviga. Sellest saab

kostja teha omapoolse järelduse, et hageja käitumine kostja suhtes oli pahatahtlik ja eksitav.

Hageja pahatahtlik käitumine kooselu lõpetamiseks seisnes ka kehavigastuste tekitamises

kostjale 20.11.2028 toimunud skandaali käigus, millest kostja rääkis 20.03.2024 toimunud

kohtuistungil (01:59:40).

IV Kohtu põhjendused

4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232

lg 1 kohaselt.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 p 8 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

heade kommete vastase tahtliku käitumisega.

VÕS § 1044 lg 2 sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või

käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse

rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul,

kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille

hüvitamist nõutakse.

2-19-2439

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 94 lg 1 sätestab, et pettus on isiku tahtlik

eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel,

eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema.

TsÜS § 94 lg 3 sätestab, et tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada.

5. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi

tuleb rahuldada.

6. Hageja esitas 15.02.2019 kostja vastu hagi kahju summas 5487.67 euro hüvitamise nõudes.

Harju Maakohtu 02.03.2020 otsusega jäeti hagi rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2020 otsusega jäeti Harju Maakohtu 02.03.2020 otsuse

resolutsioon muutmata, kuid muudeti osaliselt otsuse põhjendusi.

Riigikohtu 24.03.2021 otsusega tühistati Harju Maakohtu 02.03.2020 ja Tallinna

Ringkonnakohtu 27.08.2020 otsused ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Tulenevalt TsMS § 693 lg 2 on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel

ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.

Eeltoodust tulenevalt juhindub maakohus käesoleva asja lahendamisel 24.03.2021 tehtud

Riigikohtu lahendis esitatud seisukohtadest õigusnormide tõlgendamisel ja kohaldamisel.

7. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt palub hageja kostjalt välja nõuda põhinõue 5000

eurot ja perioodil 28.11.2018– 15.02.2019 (80 päeva) sissenõutavaks muutunud viivis (80/365 x

8% x 5000) 87.67 eurot ning TsMS § 133 lg 2 ja 367 alusel edasiulatuv viivis (8% x 5000) 400

eurot).

Kostja vaidleb hagejale vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb

jätta hagejate kanda.

8. Riigikohus on käesolevas asjas esitatud kassatsioonkaebust läbi vaadates 24.03.2021

kohtuotsuse punktis 10 välja toonud, et kohtute tuvastatud asjaoludel ei vaidle pooled järgmiste

asjaolude üle:

-

pooled olid alates 2018. a veebruarist kuni 20. novembrini 2018. a elukaaslased ja elasid

koos kostja üüritud korteris;

-

pooltel oli plaanis abielluda ja nad olid 16.11.2018 esitanud abielu registreerimise

avalduse, valides abielu sõlmimise kuupäevaks 22.12.2018 ning plaanides valida

varaühisuse varasuhet, kuid abielu sõlmima nad ei ilmunud;

-

kostja palus hagejalt raha, hageja andis kostjale oma pangakaardi ja avaldas talle

24.10.2018 pangakaardi PIN-koodi;

-

kostja võttis 24.10.2018 hageja pangakontolt välja 3000 eurot ja 25.10.2018 2000 eurot;

-

poolte kooselu lõppes 20.11.2018 toimunud tüliga.

Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud vaidlustamata asjaolud muutunud, ka pooled ei ole vastupidist

avaldanud.

9. Riigikohus on käesolevas asjas esitatud kassatsioonkaebust läbi vaadates 24.03.2021

kohtuotsuse punktis 11 tuvastanud, et pooled vaidlevad kassatsiooniastmes peamiselt selle üle,

2-19-2439

mille alusel ja millisel eesmärgil võttis kostja hageja pangakontolt 5000 eurot, kas kostja lõi

hagejale ebaõige ettekujutuse raha kasutamise eesmärgi kohta ning kas kostja tekitas hagejale

õigusvastaselt kahju.

Kohtu hinnangul toimub poolte vaheline vaidlus jätkuvalt samadel asjaoludel.

10. Hageja esitas 15.02.2019 kostja vastu hagi kahju 5000 euro hüvitamise nõudes. Nimetatud

kahju koosneb kostja poolt hageja pangakontolt välja võetud summast 5000 eurot.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja andis kostja kasutusse oma pangakaardi ja PIN

koodi, mis võimaldas kostjal raha pangakontolt välja võtta. Hageja poolt pangakaarti PIN koodi

andmine nähtub poolte vahelisest e-kirjavahetusest (I kd, tl 8). Pooled ei vaidle, et hageja ise

andis kostjale oma pangakaarti ja PIN koodi.

11. Poolte vahel on vaidlus selles, millisel eesmärgil hageja oma pangakaardi ja PIN koodi kostja

valdusesse andis ja millise kokkuleppe pooled selle kasutamiseks sõlmisid.

Ka Riigikohus on 24.03.2024 kohtuotsuses punktis 12 välja toonud, et kohtud oleks esmalt

pidanud andma hinnangu sellele, milline oli pooltevahelise kokkuleppe sisu.

Hageja on kostjale oma rahaliste vahendite kasutamise andmist põhjendanud asjaoluga, et talle

teadaolevalt oli kostja ilusalongi omanik, mille ruumides tekkis avariiolukord kuumaveetoru

lõhkemise tagajärjel. Hageja selgituste kohaselt lubas ta raha kuni paarsada eurot üksnes teatud

kindlal eesmärgil.

Hageja on esitanud tõenina 18.10.2018 häälsõnumi, milles kostja teatas hagejale, et töölt

helistasid tüdrukud, kuna seal on kuumaveetoru katki läinud (I kd, tl 6).

Kostja lepinguline esindaja on 20.03.2023 toimunud kohtuistungil selgitanud, et kostja saatis

vastuseks hageja kell 16.04 häälsõnumile vastuseks häälsõnumi kell 17.35 (II kd, tl 47 pöördel,

ajamärge kell 00:44:54).

Hageja on esitanud tõendina poolte 23.10.2018 kirjavahetuse, kus (I kd, tl 7) kostja (A.) selgitab

kell 14:26, et „No nii, ma otsustasin niiviisi. Nüüd tuleb kõik lahti lasta ja sulgeda. … On variant

sinult raha mitte võtta. … Ma ei tea, kas on õige, et ma sinuga kõike jagan. Arvatavasti oleks

lihtsam kõik ära otsustada sinuga läbi rääkimata.“ Hageja (D.) vastab kell 14:27 „Ei ole

lihtsam. Teeme koos korda. … Võtad raha niipalju, kui vaja on.“

Kostja vastuväite kohaselt ei saa eeltoodud tekstist teha järeldust, et kostja küsis raha torude või

ruumide remondiks. Hageja on meelevaldselt sidunud omavahel kaks täiesti erinevat sündmust,

millel tegelikult ei ole omavahel mingit seost. Kostja soovib selle väitega öelda, et raha saamine

pulmade korraldamiseks ja väidetav torude remont ei ole rahaliselt ja ajaliselt omavahel seotud.

Arusaadav on, et kaks noort inimest, kes koos elavad, ei suhtle ainult sõnumite teel, vaid nende

vahel oli ka tavapärane suhtus, mis toimus koduseinte vahel.

Kostja vastuses hagiavaldusele on kostja selgitanud, et kostja hinnangul ei vasta tõele hageja

väide, et kostja võttis hagejalt raha laenuna oma ilusalongi parandamiseks. Hagiavalduse

kohaselt oli kostjal oma ettevõte, kuid see ei olnud ilusalongi tegevus. Kostja teatas kohtule, et

varem oli ta registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana (manuaal terapeut), kuid lõpetas oma

tegevuse 13.03.2017. (I kd, tl 30 pöördel). Kostja on esitanud eelnimetatud asjaolu tõendamiseks

äriregistri väljavõtte (I kd, tl 33) millelt nähtub, et A. G. (registrikood XXX) on kustutatud

2-19-2439

registrist ettevõtja avalduse alusel. Kostja on 20.03.2023 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et ei

võtnud remonttöödeks hageja raha (01:12:13).

12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostjal puudus

ettevõte ja sellest tulenevalt on tõenäoline, et tal puudusid äritegevuseks vajalikud ruumid, kus

võis veetoru lõhkeda. Kostja eitab ettevõtte olemasolu ega ole esitanud tõendeid, millest nähtuks,

et ta on teostanud veetorustiku remonttöid. Asjas pole esitatud tõendeid, millest nähtuks

remonttööde teostamine või selle eest tasumine. Eeltoodust tuleneb ja pooled ei vaidle selles, et

kostja ei ole teostanud kuumaveetorustiku remonttöid hageja ametiruumides.

13. Eeltoodust tuleneb, et kostja ei kasutanud hageja antud võimalust avariitööde (lõhkenud

kuumaveetoru parandamine) teostamiseks. Vaidlus puudub selles, et torusid ei remonditud, seega

kokkulepped mida hageja lubas torustiku remontimist silmas pidades, ei ole käesoleval juhul

asjakohased, sest need ei realiseerunud. Nimetatust tulenevalt leiab kohus, et puudub vajadus

anda hinnang pooltevahelisele hageja poolt kostjale remonttöödeks raha andmise kokkuleppe

sisule, kuna see kokkulepe ei realiseerunud ja selles osas puudub poolte vahel vaidlus.

Eeltoodust tulenevalt ei tekkinud poolte vahel lepingulist suhet remonttööde teostamise ja

tasumise osas.

14. Riigikohus selgitas 24.03.2024 kohtuotsuse punktides 12 ja 13 järgmist:

- punktis 12 leidis Riigikohus, et „Kolleegium leiab, et kohtud kohaldasid vääralt

materiaalõigust ja rikkusid oluliselt menetlusõigust, kui kvalifitseerisid hageja nõude

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 mõttes,

andmata esmalt hinnangut sellele, milline oli pooltevahelise kokkuleppe sisu. Kohtute tuvastatud

asjaoludel ei võtnud hageja kostja pangakontolt sularaha välja hageja teadmata, vaid aluseks

oli nendevaheline kokkulepe. Pooled ei vaidle sisuliselt mitte selle üle, kas kostja võttis hageja

pangakontolt raha kokkuleppel hagejaga, vaid selle üle, milline oli nendevahelise kokkuleppe

sisu, milliseks otstarbeks ja kui palju võis kostja hageja pangakontolt raha välja võtta.“

- punktis 13 selgitas Riigikohtu tsiviilkolleegium, et „Kolleegium leiab, et olukorras, kus

mõlemad pooled on tuginenud asjaolule, et kostja võttis hageja pangakontolt raha nendevahelise

kokkuleppe alusel, pidid kohtud andma esmalt hinnangu pooltevahelistele lepingulistele

nõuetele. Kohtud kohaldasid vääralt materiaalõigust ja rikkusid selgitamiskohustust,

kvalifitseerides hageja nõude õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena, jättes seejuures

VÕS § 1044 lg 2 tähelepanuta.“

15. Eeltoodud Riigikohtu seisukohti juhiste põhjal on pooled täiendanud oma seisukohti ja kohus

on asja uuel sisulisel arutamisel täiendavalt välja selgitanud asjaolud ja poolte seisukohad seoses

hageja pangakontolt raha võtmisega. Nimetatust tulenevalt on poolte seisukohad osaliselt

muutunud.

16. Kohus on selgituskohustust täitnud 21.10.2021 kirjas menetlusosalistele (I kd, tl 188-189),

20.09.2023 kohtuistungi vältel (I kd, tl 214-217) ja 20.03.2023 kohtuistungi vältel (II kd, tl 45-

53) ning võimaldas pooltel täiendavalt seisukohti ja tõendeid esitada ning esitada seisukohti ja

tõendeid vastaspoole seisukohtadele ja tõenditele. Kohtu hinnangul on pooled kõik asja

lahendamiseks olulised asjaolud TsMS § 363 lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3 järgi esile toonud.

17. Hageja on seisukohal, et kostja lõi hagejale pettuse teel ebaõige ettekujutuse abivajadusest ja

kasutas hageja vastutulekut ära raha omastamiseks. Hageja hinnangul kasutas kostja eksitavaid

asjaolusid ajendina, et saada enda käsutusse hagejale kuulunud raha 5000 eurot (kahju

põhjustamine). Hageja hinnangul poolte vahel lepingulisi suhteid raha kasutamiseks sõlmitud ei

ole ja neid ei saa suhte olemusest tulenevalt järeldada.

2-19-2439

Kostja hinnangul on pooltevahelise õigussuhte puhul tegemist mittetäieliku kohustuse täitmisega

hageja poolt VÕS § 4 lg 1 ja lg 2 p 2 mõttes. Kostja vastuväite kohaselt võttis ta raha hageja

pangakontolt hageja korralduseks ja tõi poolte ühisesse koju, kus hageja selle üle võttis. Kostja ei

saanud enda valdusesse hageja raha, sest andis selle koos pangakaardiga üle hagejale. Raha jätsid

pooled kokkuleppel ühises elukohas asuvasse kappi riiulile ja nagu kostja märkis, ei olnud peale

konflikti raha enam alles. Hageja täitis kooselulist/perekondlikku kohustust, kui kõlbelist

kohustust, mille täitmine vastas üldisele arusaamale, st. palus kostjat välja võtta enda arvelt 5000

eurot tema ja kostja pulmade korraldamisega seotud kulutuste tarbeks. Kohustused, mis

tulenevad kõlbelistest kohustustustest või isiklikest suhetest (hageja ja kostja vahel) ei ole

õiguslikult siduvad kohustused. Kõlbelist kohustust võib täita, kuid vastavalt VÕS § 4 lg 3

täitmisena üleantut tagasi nõuda või kohaldada õiguskaitsevahendid ei saa

18. Eeltoodust tuleneb, et hageja hinnangul ei võtnud kostja hageja pangakontolt raha välja

poolte kokkuleppe alusel vaid kostja esitas hagejale eksitavaid asjaolusid, et saada enda

kasutusse hagejale kuulunud raha; kostja hinnangul tegutses kostja hageja raha pangakontolt

välja võttes poolte kokkulepe alusel ja täitis kooselulisi/perekondlikke kõlbelisi kohustusi,

millest tekkis mittetäitelik kohustus.

19. Riigikohus selgitas 24.03.2024 kohtuotsuse punktis 14, et „kohtud pidid asja lahendamiseks

esmalt hindama, kas hageja pangakontolt raha väljavõtmise aluseks oli pooltevaheline leping.

Enne pooltevahelisele võimalikule lepingule ja selle sisule hinnangut andmata ei saanud kohtud

analüüsida, kas hagejal on kostja vastu kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue, sest VÕS

§ 1044 lg 2 kaudu ei kohaldu kahju õigusvastase tekitamise sätted lepingulise kohustuse

rikkumisest tulenevale kahjule.“

Sama otsuse punktis 15 on Riigikohus selgitanud, et „Kolleegium selgitab, et olukorras, kus

kohtute tuvastatud asjaoludel ei vaidle pooled selle üle, et kostja võttis 24. oktoobril 2018 hageja

pangakontolt välja 3000 eurot ning 25. oktoobril 2018 2000 eurot hageja teadmisel mõne

kokkuleppe alusel, tuleb esmalt kontrollida, kas pooltevaheline võlasuhe tekkis VÕS § 3 p 1

mõttes lepingulisel alusel. Sealjuures tuleb kvalifitseerida, millist liiki lepingu pooled sõlmisid,

hinnata kokkuleppe sisu ning võimalikke õiguslikke tagajärgi.“

VÕS § 3 p 1 sätestab, et võlasuhe võib tekkida lepingust.

20. Riigikohus on 24.03.2024 lahendi punktis 16 selgitanud, et poolte võlasuhte aluseks võib olla

näiteks laenu- või kinkeleping.

Poolte esile toodud selgituste ja esitatud tõendite kohaselt ei kvalifitseeru poolte vaheline

võlasuhe laenulepinguks ega kinkelepinguks.

21. Poolte esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite kohaselt ei ole pooled sõlminud

laenulepingut VÕS § 396 lg 1 mõttes, mille järgi on laenuandja põhikohustus anda laenusaajale

rahasumma ning laenusaaja põhikohustus on saadud rahasumma laenuandjale tagastada. Kohtu

hinnangul oleks asjakohane olnud hinnata, kas poolte vahel on sõlmitud laenuleping juhul, kuid

kostja oleks kasutanud hageja antud võimalust remonttööde tegemiseks ja oleks seejärel VÕS §

398 lg 1 laenulepingu ülese ütelnud, kuna poolte esitatud tõenditest ei nähtu, et pooled oleks

laenu tagastamises kokku leppinud.

Hageja hinnangul tekitas kostja kahju õigusvastaselt, kuna võttis hageja pangakontolt hageja

loata 5000 eurot, kostja hinnangul võttis ta hageja pangakontolt raha välja hageja nõudmisel

perekondlike kohustuste täitmiseks.

2-19-2439

Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et poolte vahel puuduvad laenusuhted.

22. Poolte esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite kohaselt ei ole pooled sõlminud

kinkelepingut VÕS § 259 lg 1 mõttes.

Hageja on avaldanud, et ta ei soovinud kostjale kinkida 5000 eurot, samuti ei ole kostja

tuginenud asjaolule, et hageja sooviks oleks olnud kostjale 5000 euro kinkimine.

23. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et hageja hinnangul tekitas kostja kahju

õigusvastaselt ja kostja hinnangul võttis ta hageja pangakontolt raha välja hageja nõudmisel

perekondlike kohustuste täitmiseks ning viis kokkulepitud kohta, kust hageja selle kätte sai,

millest tulenevalt ei ole kostja raha omastanud, leiab kohus, et pooltel puudus kokkulepe laenu-

või kinkelepingu sõlmimise kohta summas 5000 euro.

24. Riigikohus on 24.03.2024 lahendi punktis 18 selgitanud, et juhul, „kui poolte esitatud

asjaoludest nähtub, et pooltel puudus 5000 euro võtmise kohta kokkulepe, saab VÕS § 1044 lg-t

2 arvestades hinnata pooltevahelisi lepinguväliseid võlasuhteid.

Hageja nõude alustena võivad sel juhul kõne alla tulla kahju õigusvastase tekitamise sätted VÕS

§ 1043 jj mõttes ning rikkumiskondiktsioon VÕS § 1037 lg 1 tähenduses.

Kolleegium selgitas, et juhul, kui hagejale tekkis kahju seetõttu, et kostja võttis tema

pangakontolt raha, ning sellise kahju tekkimine ei olnud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes hõlmatud, saab kostja tegevus olla õigusvastane VÕS § 1045

lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on tegevus õigusvastane siis, kui rikutakse

kannatanu omandit või sellega sarnast õigust või valdust.“

Sama lahendi punktis 19 on Riigikohus selgitanud, et juhul „kui asja uuel lahendamisel leitakse,

et kostja ei võtnud hageja kontolt raha lepingulisel alusel, tuleb kohtul hinnata, kas hageja nõue

kostja vastu võiks tuleneda kahju õigusvastasest tekitamisest või alusetust rikastumisest (VÕS §

1037 lg 1 jj), arvestades selliste nõuete kohta kehtivaid tõendamiskoormise jaotuse reegleid (vt

nt Riigikohtu 17. juuni 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-7948/81, p 20; 10. detsembri 2019. a

otsus tsiviilasjas nr 2-16-10632/78, p-d 11.1‒11.4; 25. septembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-

16-461/173, p 15; 19. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-16, p-d 11–13; 2.

detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-15, p 14; 26. novembri 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-122-14, p 10; 15. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-13, p 14).“

25. Kostja on seisukohal, et poolte vahel on tegemist mittetäieliku kohustusega VÕS § 4 lg 1 ja

lg 2 p.2 mõttes, mis seisnes selles, et hageja andis kostjale võimaluse võtta tema arvelt raha ja

kostja võttes raha, tõi selle raha koju ja hageja täitis siin antud juhul kooselulist või

perekondlikku kohustust kui kõlbelist kohustust. Kostja käitumine hageja suhtes ei olnud

pahatahtlik ega suunatud kahju tekitamisele. Hageja täitis kooselulist/perekondlikku kohustust,

kui kõlbelist kohustust, mille täitmine vastas üldisele arusaamale, st. palus kostjat välja võtta

enda arvelt 5000 eurot tema ja kostja pulmade korraldamisega seotud kulutuste tarbeks.

Kohustused, mis tulenevad kõlbelistest kohustustustest või isiklikest suhetest (hageja ja kostja

vahel) ei ole õiguslikult siduvad kohustused. Kõlbelist kohustust võib täita, kuid vastavalt VÕS §

4 lg 3 täitmisena üleantut tagasi nõuda või kohaldada õiguskaitsevahendid ei saa.

Hageja kostja õigusliku käsitlusega ei nõustu. Riigikohus on oma otsustes (3-2-1-137-10 ja 3-2-

1-102-07) korduvalt rõhutanud, et mittetäielike kohustuste puhul on oluline hea usu põhimõtte

seaduses sätestatud õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine ning õiguskaitsevahendite

laiendamine olukorras, kus seadus ega leping ei näe ette vastuvõetavat viisi rikutud õiguste

kaitseks. Seega on hea usu põhimõtte tähtsus mittetäielike kohustuste aluseks olevate

2-19-2439

õigussuhete sisustamisel märkimisväärselt suur. Hageja on läbivalt menetluses selgitanud, et

kostja lõi hagejale väära ettekujutluse oma ettevõtlustegevusest ning sellega seonduva

kiireloomulise täiendava raha vajaduse kohta, mille tõttu hageja andis kostjale juurdepääsu oma

pangakontole. Hageja pidas kostjat ilusalongi pidava ettevõtte omanikuks, siis on arusaadav, et

hageja lubas kostjale raha kuni paarsada eurot selleks, et kostja saaks oma äritegevust jätkata.

Kostja poolt eksitava ajakriitilise probleemi ja raha vajalikkuse esitamine oli ainus põhjus, miks

hageja andis kostjale oma pangakaardi koos PINkoodiga.

26. Vaidlus puudub selles, et pooled ei ole abielus olnud ja nad ei ole valinud abieluvararežiimi,

millest tulenevalt ei tekkinud pooltel abieluvarast tulenevaid lepingulisi suhteid.

27. Poolte vaheline võlasuhe ei ole seltsingleping, kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et

vaidlusalust raha summas 5000 eurot ei kasutatud ühisteks eesmärkideks. Hageja hinnangul

omandas raha kostja, kostja vastuväite kohaselt omandas raha hageja.

28. Kostja on selgitanud raha võtmist asjaoluga, et kostja oli rasestunud, millest tulenevalt

hakkasid pooled pulmi planeerima.

Hageja vastuväite kohaselt sai hageja kostja rasedusest teada 02.11.2018, kui kostja edastas

hagejale ultrahelipildi. Nimetatud kuupäev ühtib kostja 27.03.2019 esitatud tõendiga, haiguloo

kirjeldus, kui kostja käis arsti juures ja visiidi eesmärk oli raseduse katkestamine. Samuti

hakkasid pooled abiellumise võimalust arutama alles siis, kui selgus, et kostja on rase. Seega ei

vasta kostja poolt antud ütlused ilmselgelt tõele ning on vastuolus muude asjas esitatud

tõenditega. Hageja selgitab, et nad ei planeerinud kostjaga ühise lapse saamist kooselu selles

etapis. Pooled otsustasid abielluda alles siis, kui kostja andis oma ilmnenud (ja üllatuslikust)

rasedusest teada. Kostja ei soovinud, et laps sünniks abieluväliselt ning samuti ei soovinud kostja

oma pulmakleidis olla märgatava kõhuga. Seetõttu otsustasid pooled abielluda ja esitasid

16.11.2018 abiellumise avalduse.

29. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled esitasid avalduse abiellumiseks 16.11.2018.

30. Kuna kostja väidetel hakkasid pooled planeerima abiellumist pärast kostja rasedusest

teadasaamist, mis eelnes 5000 euro väljavõtmisele hageja pangakontolt ja hageja hinnangul sai ta

kostja rasedusest teada pärast raha väljavõtmist, siis on poolte vahel vaidlus selles, millal pooled

said kostja rasedusest teada.

Kostja on tõendanud rasedusest teadasaamise aega haigusloo kirjeldusega (27.03.2019

menetlusdokumendi lisa nr 5, I kd, tl 41-43). Kostja väidetel näitab nimetatud tõendil haiguse

anamnees/xxx. Hageja vastuväite kohaselt nähtub samalt tõendilt, et kostja on külastanud haiglat

02.11.2018. Kohus on eelnimetatud tõendit pooltega uurinud 07.11.2023 toimunud kohtuistungil

(II kd, tl 1-5 pöördel, kell 01:15:05 – 01:27:01). Kell 01:25:14 selgitas kohus kostjale vajadust

tõendada täiendavalt uuritava tõendi sisu, kuna tõendilt pole võimalik selgelt aru saada, millal

kostja rasestus. Täiendava selgituse eelviidatud tõendil esinenud ebaselguste selgitamiseks esitas

hageja (II kd, tl 16). Kostja selgituse kohaselt on vaidlusaluse haigusloo haiguse

anamneesis/peamises probleemis vaidlus tekitanud märge v.m 02.10.2018 märkus viimase

menstruatsiooni kohta. Kostja nõustus hageja käsitlusega raseduse tähtaja osas. Haigusloo

21.11.2018 kandest ja järgmistest nähtub, et patsient (kostja) soovis rasedust katkestada, mistõttu

kostjale sooritati meditsiiniline abort.

31. Hageja selgituste kohaselt sai ta kostja rasedusest teada 02.11.2018, kui kostja edastas

hagejale ultrahelipildi (hageja 18.10.2023 seisukoha lisa nr 1), millelt nähtub, et vaidlusalune

2-19-2439

ultrahelipilt on edastatud kostja poolt hagejale 02.11.2018. Kostja väidetel oli pooltel juba

03.10.2018 juttu sellest, et kostjal valutas kõht (kostja 13.03.2024 seisukoha lisad 5 ja 6; II kd, tl

24, 25, tõlge tl 34, 35). Nimetatud tõendist nähtub, et 03.10.2018 kell 17:03 on hageja kirjutanud

sõnumi: „Kes iganes seal ei valutaks sees“, kell 17:38 on hageja kirjutanud „Ma viin oma

armastatud keha ultrahelisse“. Sama kostja seisukoha lisa 7 ja 8 sisaldab poolte kirjalikku

vestlust, milles kostja 17.10.2018 kell 13:47 viitab oma rasedusele ja 18.10.2018 kell 8:45 kostja

viitab võimalikule poisslapsele, „keda issi niiii kutsub“ ja hageja vastab kell 8:51, et „ja poissi

tahan“. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et poolte kirjavahetusest järeldub, et

pooled arutasid juba 03.10.2018 kostja võimaliku raseduse ja oodatava lapse soo teemal.

Eeltoodust tulenevalt ei ole usutav, et hageja, kes elas kostjaga koos, sai kostjalt üllatuslikult

02.11.2018 rasedust tõendava ultrahelipildi.

32. Kostja väidetel tegi hageja kostjale abieluettepaneku 17.-18.10.2018 paiku, kui hagejale oli

teada, et kostja on rase. Kostja hinnangul selgitab see asjaolu hageja usaldust kostja suhtes ja

soovi, et kostja võtaks välja sularaha pulmade korraldamisega seoses. Kostja väidetel võttis ta

24.-25.10.2018 hageja pangakontolt raha hageja nõusolekul ja tema pangakaarti kasutades.

Hageja vaidleb kostjale vastu ja väidab, et hageja ei andnud kostjale luba 5000 euro pangakontolt

väljavõtmiseks seoses vajadusega katta perekondlikke kohustusi ja teha pulmaettevalmistusi.

Kostja väidetel ei soovinud pooled pulmi suurelt tähistada, samas kinnitas hageja 07.11.2023

toimunud kohtuistungil kell 01:29:57, et ta tegi kostjale abieluettepaneku alles peale toru teemat

ja peale tõendit, mille kostja saatis 02.11.2018, et on rase, „sest ta kartis, et kleidis oleks tal suur

kõht“. Samas selgitas hageja, et ta ei olnud pulmakleidiga üldse kursis (01:31:58).

Hageja väidetel ei ole ta kostjale andnud luba oma pangakontolt raha välja võtta perekondlikeks

kohustusteks pulmade korraldamise eesmärgil, vaid ta lubas kostjal raha välja võtta ilusalongi

kuumaveetoru remondiks.

Kohus on käesoleva kohtuotsuse põhjendavas osas tuvastanud, et puuduvad tõendid ja vaidlus

poolte vahel selle kohta, et kostja oleks kasutanud hageja pakutud võimalust ilusalongis remondi

tegemiseks (kohtuotsuse põhjendava osa p 13.

33. Kohus on pooltele selgitanud vajadust oma seisukohti tõendada ja andud kostjale korduvalt

täiendavaid võimalusi oma seisukohtade tõendamiseks, s.h hageja kontolt sularaha väljavõtmise

ja perekondlikuks kohustuseks kasutamiseks. Nimetatud tõendeid kostja esitanud ei ole. Hageja

vastuväite kohaselt ei ole ta andnud kostjale luba oma pangakontolt raha väljavõtmiseks.

Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et poolte kooselu lõppes tüliga ja poolte pulmi ei

toimunud ning tõendatud ei ole poolte kokkulepe pulmakulutuste kandmise kohta, leiab kohus, et

hageja kontolt välja võetud 5000 eurot ei saa käsitleda mittetäieliku kohustusena VÕS § 4 lg 1 ja

lg 2 p.2 mõttes ehk hageja kõlbelise kohustused kanda perekondlikke kulutusi summas 5000

eurot.

34. Arvestades asjaolu, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel puudusid lepingulised

suhted raha üleandmiseks ja tõendatud ei ole kostja väited mittetäieliku kohustuse kohta,

analüüsib kohus järgnevalt hageja väiteid pettuse teel raha omandamise kohta.

Hagiavalduse kohaselt omas hageja teadmist, et kostjale kuulus ettevõte, mille kaudu toimus

ilusalongi tegevus. Hageja väidetel avaldas kostja talle 18.10.2018 ja 23.10.2018, et tal on vaja

oma ilusalongis parandada torusid ja hetkel selleks raha ei ole. Nimetatud vestlus kajastub ka

poolte kirjavahetuses (I kd, tl 6-8). Hageja väidetel tuli ta kostjale abivalmilt vastu soovides

2-19-2439

aidata oma elukaaslast ja eeldades, et remondiks kulub mõnisada eurot, millest tulenevalt hageja

andis kostja kasutusse oma pangakaarti ja selle PIN koodi. Hiljem avastas hageja, et kostja oli

24.10.2018 ja 25.10.2018 tema pangakontolt välja võtnud 5000 eurot.

Hageja leiab, et kostja käitus tahtlikult ja heade kommete vastaselt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p

8 mõttes.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja andis kostja valdusesse oma pangakaarti ja selle

PIN koodi. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja võttis hageja pangakontolt välja 5000 eurot.

Kohus on käesolevas kohtuotsuses eelnevalt tuvastanud, et poolte vahelist suhet ei saa

kvalifitseerida laenud- ja kinkelepinguna.

35. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus järgnevalt, kas kostja tekitas hagejale õigusvastaselt

kahju VÕS § 1043 jj mõttes ja kas selline kahju tekitamine oli vastuolus heade kommetega VÕS

§ 1045 lg 1 p 8.

36. Hageja tõendab kostja heade kommetega vastuolus olevat käitumist hageja pangakaardi ja

PIN koodide saamisel asjaoluga, et kostja lõi hagejale ebaõige ettekujutuse abivajadusest, millest

tulenevalt tekkis hagejas soov kostjat abistada ja ta võimaldas ligipääsu oma rahalistele

vahenditele, mida kostja kuritarvitas.

Hageja on esitanud tõendina kostja 18.10.2018 häälsõnumi (I kd, tl 6) ja poolte

sõnumikirjavahetuse (I kd, tl 7-8).

Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta kunagi ebaõiget ettekujutust loonud ega omanud

vaidlusalusel ajal ilusalongi.

37. Vaidlusaluse häälsõnumi (I kd, tl 6) Helisalvestuse teksti kohaselt teatab kostja hagejale:

„Kiisuke, kujuta ette. Lühidalt öeldes, helistasid tüdrukud töölt, kuumaveetoru on katki läinud.

Lühidalt, seal on täielik perse. Praegu ma lähen sinna, lähen Nelkaga koos, panen ta maalima või

midagi... Lühidalt, ma ei tea, mis seal toimub.“ Hageja väidetel ei ole siin juttugi raha küsimisest

või üldse rahast, mida kostja väidetavalt küsis. Kostja lihtsalt kirjeldab mingit sündmust hagejale

ja kuhu ta kavatseb minna. Hageja esitatud poolte 23.10.2018 kirjavahetuse, kus (I kd, tl 7)

kostja (A.) selgitab kell 14:26, et „No nii, ma otsustasin niiviisi. Nüüd tuleb kõik lahti lasta ja

sulgeda. … On variant sinult raha mitte võtta. … Ma ei tea, kas on õige, et ma sinuga kõike

jagan. Arvatavasti oleks lihtsam kõik ära otsustada sinuga läbi rääkimata.“ Hageja (D.) vastab

kell 14:27 „Ei ole lihtsam. Teeme koos korda. … Võtad raha niipalju, kui vaja on.“

Kostja vastuväite kohaselt ei saa eeltoodud tekstist teha järeldust, et kostja küsis raha torude või

ruumide remondiks. Hageja on meelevaldselt sidunud omavahel kaks täiesti erinevat sündmust,

millel tegelikult ei ole omavahel mingit seost. Kostja soovib selle väitega öelda, et raha saamine

pulmade korraldamiseks ja väidetav torude remont ei ole rahaliselt ja ajaliselt omavahel seotud.

Arusaadav on, et kaks noort inimest, kes koos elavad, ei suhtle ainult sõnumite teel, vaid nende

vahel oli ka tavapärane suhtus, mis toimus koduseinte vahel. Kostja vastuses hagiavaldusele on

kostja selgitanud, et kostja hinnangul ei vasta tõele hageja väide, et kostja võttis hagejalt raha

laenuna oma ilusalongi parandamiseks.

38. Kohus on kohtuotsuse punktides 11. ja 12. tuvastanud, et kostja esitatud tõenditest nähtub, et

kostjal puudus ettevõte ja sellest tulenevalt on tõenäoline, et tal puudusid äritegevuseks vajalikud

ruumid, kus võis veetoru lõhkeda. Kostja eitab ettevõtte olemasolu ega ole esitanud tõendeid,

millest nähtuks, et ta on teostanud veetorustiku remonttöid. Asjas pole esitatud tõendeid, millest

2-19-2439

nähtuks remonttööde teostamine või selle eest tasumine. Eeltoodust tuleneb ja pooled ei vaidle

selles, et kostja ei ole teostanud kuumaveetorustiku remonttöid hageja ametiruumides.

39. Kohtu hinnangul on õige hageja väide, et kostja on hagejale loonud ebaõige ettekujutuse oma

ettevõtte ruumides tekkinud remondivajadusest. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et 18.10.2018

häälsõnumis ja 23.10.2018 kirjavahetuses räägib kostja tuttava tüdruku ettevõttega seotud

probleemidest, vaid kirjavahetusest ja häälsõnumist järeldub, et kostja loob ettekujutuse, et

ruumides tekkinud kuumaveeavarii tõttu tuleb tal oma ettevõte sulgeda, kui ta seal remonti ei tee.

Kohus on pooltega 20.03.2024 toimunud kohtuistungil arutanud kostja ettevõtluse ja väidetud

remondivajaduse üle (alates 00:28:02 - 01:38:25).

40. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja oli lõpetanud ettevõtlusega tegelemise (tema füüsilisest

isikust ettevõtja tegevus oli lõpetatud), tal puudusid ruumid, milles osutada teenust, on kostja

käitunud VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes heade kommetega vastuolus, kuna on loonud hagejale

ettekujutuse abivajadusest seoses oma ettevõtlusega.

41. Olukorras, kus kostja omandas heade kommetega vastuolus olevate ebaõigete andmete

esitamise teel võimaluse kasutada hageja rahalisi vahendeid summas 5000 eurot ilma selleks

hageja luba omamata, on kostja tekitanud hagejale kahju hageja pangakontolt õigusvastaselt raha

väljavõtmise teel.

42. Kostja väidetel jättis ta hageja pangakontolt võetud sularaha summas 5000 eurot poolte

ühisesse korteri hageja kasutuses olnud sahtlisse, kust see oli kadunud pärast poolte tüli ja kostja

väljakolimist.

Hageja vaidleb kostja seisukohale vastu ja väidab, et nõudis pärast poolte kooselu lõppemist

kostjalt raha tagasi 28.11.2018, mil hageja oli kostjale sõnumikirjavahetuses raha tagasisaamise

soovi avaldanud. Nimetatud kirjavahetuses kostja ei väitnud, et hageja oleks poolte ühisest

elukohast lahkudes raha kaasa võtnud.

Kohus leiab, et kostja isikuna, kes võttis hageja pangakontolt sularaha välja, on pool, kes on

kohustatud tõendama hagejale sularaha üleandmist. Olukorras, kus kostja ütlused sularaha

summas 5000 eurot hageja kasutatud sahtlisse jätmise kohta on paljasõnalised ja hageja vaidleb

raha saamisele vastu, leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud hageja pangakontolt võetud sularaha

summas 5000 eurot üleandmist hagejale.

43. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et poolte vahel puudusid lepingulised suhted

sularaha üleandmise kohta, asjas on tuvastatud kostja poolne ebaõige ettekujutuse loomine

hagejale seoses vajadusega teostada talle kuulunud ilusalongis remonti; kohus on leidnud, et

kostja tegevus oli vastuolus heade kommetega ja kostja on hagejale tekitanud kahju

õigusvastaselt ning kostja ei ole tõendanud vaidlusaluse sularaha üleandmist hagejale, kuulub

hagi rahuldamisele ja tulenevalt VÕS § 1043 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

õigusvastaselt tekitatud kahju summas 5000 eurot.

44. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.

45. Viivis

2-19-2439

Hageja on palunud hagi rahuldamise korral kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 28.11.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte

rohkem kui 5000 eurot.

Kostja vaidleb viivise väljamõistmisele vastu.

VÕS § 113 lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti.

Kohus leiab, et hageja nõue viiviste väljamõistmiseks on põhjendatud, kuna kohus on hagi

rahuldanud ja hageja viivisenõue tuleneb VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 teise lause koosmõjust.

Hageja on palunud kostjalt viivis välja mõista alates 28.11.2018. Hageja on põhjendanud kostjal

väljamõistetava viivise algust sellega, et alates nimetatud kuupäevast pidi kostjale olema selge,

et hageja nõuab kostja poolt hageja arvelt võetud 5000 euro tagastamist ja nimetatud kuupäev on

kahjuhüvitise sissenõutavaks muutumise aeg VÕS § 82 lg 3 alusel.

VÕS § 82 lg 3 sätestab, et juhul, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei

tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult

vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades

eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja võttis hageja pangakontolt välja 24.10.2018 3000 eurot ja

2510.2018 2000 eurot, kokku 5000 eurot, nimetatu nähtub ka hageja pangakonto väljavõttest (I

kd, tl 9). Hageja avaldas kostjale järgmisel päeval pärast kostja poolt raha väljavõtmist suuliselt,

et soovib raha tagasi ja kordas oma soovi tekstisõnumis, millele kostja vastas (I kd, tl 10).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kohus on hagi rahuldanud, siis kuulub viivis kostjalt

väljamõistmisele alates 28.11.2018, mil hageja oli kostjale sõnumikirjavahetuses raha

tagasisaamise soovi avaldanud. Kohus nõustub hagejaga selles, et nimetatud kuupäevast alates

on tõendatud, et hageja avaldas kostjale raha tagasisaamise soovi.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses § § 94 lg 1 sätestatud määras alates 28.11.2018 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni, kuid

mitte rohkem kui 5000 eurot.

Menetluskulude jaotus

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

2-19-2439

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramisest

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on

menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik