1-11-9038/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-9038 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. september 2011. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-9038 (11250101440) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar

Kohtuistungi sekretär

Merje Raudla

Kriminaalasi N.J ’i süüdistusasi kuriteos KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav N.J, xxx, varem kriminaalkorras kolmel korral karistatud:

1. Saare Maakohtu 29.10.1998 otsusega KrK § 139 lg 1

alusel karistati rahatrahviga 720 krooni.

2. Lääne Maakohtu 12.09.2003 otsusega KarS § 202 lg 2 p

1 alusel karistati tingimisi vangistusega 5 k, katseaeg 1a 6 k.

3. Saare Maakohtu 29.03.2005 otsusega KarS § 199 lg 2 p

4,5 alusel vangistus 10 k, KarS § 209 lg 2 p 1 alusel vangistus 2a, KarS § 200 lg 2 p 7,9 alusel vangistus 4a

6 k, lõplik karistus vangistus 4a 10 k 28 p, vabanes karistuse kandmiselt 24. juuli 2007.a. ; tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON

Kriminaalasi nr 1-11-9038 2

1. Süüdi tunnistada N.J kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks

vangistus kuus (6) kuud.

2. Kohaldada N.J ’ i

suhtes KarS § 69 sätteid ja asendada temale mõistetud

ning tema poolt ärakandmisele kuuluv karistus 6 kuud

vangistust süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 6 kuule vangistusele vastab: 6x30=180 päeva x2 tundi=360 (kolmsada kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 360 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus ühe (1) aasta . Üldkasuliku töö tegemisel on N.J kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle

mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest

kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS §

69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.

Kohtuotsus üldkasuli

ku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

3. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel N.J-i suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld.

4. Välja maksta riigi arvelt selleks ettenähtud vahenditest riigi õigusabi tasu kokku 115

eurot 06 senti (s.h käibemaks 20 % s.o. 19.18 EUR-

i) v. advokaadile Kersti Põld (Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ , asukoht Tallinna tn.11 93819 Kuressaare, reg. nr 10297120).

5. Välja mõista N.J-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr

221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-11-9038 ning nõude liik – menetluskulu/: - sundraha 300 (kolmsada) eurot;

Vabastada N.J kaitsjatasu 115 (ükssada viisteist) euro 06 sendi tasumisest riigituludesse ning osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse.

Kriminaalasi nr 1-11-9038 3

Väljamõistetud sundraha tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

arvates. Kui sundraha ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, lisandub täituri tasu

Edasikaebamise kord

Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus N.J süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust (rikkudes sellega Liiklusseaduse § 201 lg 1 nõudeid) juhtis 11.07.2011 kella 04.44 paiku Saare maakonnas Kuressaare linnas Kaare tänaval mootorsõidukit Volkswagen

Passat alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema

väljahingatavas õhus mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria nr

ARAF-0019 alkoholi sisalduseks 1,56 mg/l, laiendmääramatus 0,14 mg/l, seega lõplik tulemus 1,42 mg/l.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani N.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus N.J` ile nõutud karistus: KarS 424 ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kuus (6)

kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 1 aasta 6 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 6 kuu ehk 6x30= ehk 180 vangistuspäevale vastab ( 180x2) 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 360 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata üks (1) aasta. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

Kriminaalasi nr 1-11-9038 4

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Süüdistatav N.J andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub

sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus.

Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse

seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid

asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab N.J’ i süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendid puuduvad. Tõkend – N.J-i suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 12/, mis tuleb otsuse jõustumisel tühistada.

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

- Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega

kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme

kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 278.02 eurot

ning seega on sundraha suuruseks 417.03 EUR-i (1,5x278.02 eurot). Kohus leiab, et

arvestades süüdistatava N.J-i materiaalset olukorda on põhjendatud tema

vabastamine osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse . Sundraha tuleb N.J tasuda summas 300 eurot.

Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis

KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks samuti väljamõistmisele süüdistatavalt. N.J-i kaitsja Kersti Põld on kohtule esitanud taotluse kaitsjatasu arvestamiseks 6 pooltunni eest

summas 6x15.98=95.88 eurot, millele lisandub käibemaks. Aega on kaitsjal kulunud

kriminaalmenetluses kriminaaltoimikuga tutvumisele, kriminaaltoimikumaterjalide kaitsealusele tutvustamisele, kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemisele ja kokkuleppe sõlmimisele Lääne Ringkonnaprokuratuuris ning osalemisele kohtuistungil. Tasumäär poole tunni eest on 15.98 eurot. Kuna Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ on käibemaksukohuslane

lisandub käibemaks 20%. Kaitsja taotleb tasu käibemaksuga kokku 115.06 eurot (6x15.98+20% käibemaksu=95.88+19.18=115.06. Kohus peab kaitsja taotluse tasu arvestuse osas

KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav N.J on

registreeritud töötu, töötuabiraha ja sotsiaaltoetusi ei saa. Tervislikel põhjustel ei ole seni

saanud tööle asuda. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi

menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. N.J-ilt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 300 eurot. Kriminaalmenetluses

Kriminaalasi nr 1-11-9038 5

peab isikule kaitsja olema määratud. N.J on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud

toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et N.J-i võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.

Kristel Pedassaar Kohtunik