18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-09-20809

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.septembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-20809 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi

Viru Vangla materjalid H.L-i tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 13.09.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Kaitsja H.L, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas Vandeadvokaat Irina Žurina RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta H.L talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ja määrata tema poolt H.L-ile osutatud

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 57,53 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 47,94 eurot, ning käibemaks 9,59 eurot).

Välja mõista H.L-ilt kriminaalmenetluse kulud: 57,53 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

H.L tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4)

Asjaolud

Viru Vangla esitas 21.07.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

H.L on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.07.2010 kohtuotsusega KarS § 183 lg 2 p 2

järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2, § 73 lg 4 kohaldamisega 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 22.07.2009 ja lõpp 22.07.2013.

H.L andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 70).

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 22.07.2011.

Kinnipidamisasutusest H.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub et kinnipeetaval on ,

üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „ Sotsiaalsete oskuste treening“, „Eluviisitreening“, sõltuvusvõõrutusprogrammi „Usk ja teadmine“.

Lisaks osales tugugrupi „Convictus“ tegevuses. Samas töötab majandustöödel eluosakonna

koristajana. Kinnipeetav paikneb alates 20.09.2010 sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas.

Vabanemisel asub elama vanemate juurde aadressil xxx. Isikul on põhiharidus. Vabanemise

korral garanteeritud töökoht puudub. Vabaduses täheldatud alkoholi kuritarvitamist ja

narkootikumide tarvitamist. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on H.L toetav võrgustik, mis koosneb vanematest. Vabanemisel asub kinnipeetav elama vanemate juurde aadressil xxx, kus omab ka sissekirjutust. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht.

H.L-i käitumist vabaduses võivad mõjutada: varasem narkootiliste ainete tarvitamine,

millest võib eeldada, et vanglast ühel või teisel moel vabanemisel võib see potentsiaalne

riskifaktor taas tema igapäevaelu negatiivselt mõjutama ja uute kuritegude toimepanemist soodustama hakata.

H.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kaitsja toetas oma kaitselaust ja palus vabastada enne tähtaega. Osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides, töötab vangistuse ajal.

Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Isik on 3 korda

kriminaalkorras karistatud nendest kahel viimasel korral narkokuritegude eest. Katseajal pani toime uue kuriteo. Isikul puudub vabanemisel töökoht.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et H.L tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

3(4)

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda.

Varasemalt on kinnipeetavat karistatud avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ja grupi poolt ning narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. H.L on varem

karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime

panemata. Käesoleval ajal kannab H.L pikaajalist 4-aastast vanglakaristust katseajal toime pandud narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus H.L-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et H.L on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, nimelt noomitus keelatud esemete (traat, tubakas) omamise eest.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „

Sotsiaalsete oskuste treening“, „Eluviisitreening“, sõltuvusvõõrutusprogrammi „Usk ja teadmine“.

Lisaks osales tugugrupi „Convictus“ tegevuses. Samas töötab majandustöödel eluosakonna koristajana. Kinnipeetav paikneb alates 20.09.2010 sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas.

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 26.07.2014.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama vanemate juurde aadressile xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema O. Z. ja isa S. Z. on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 74, 74 pöördel). Elukoha sobivuse kontrollehest (isiklik toimik II osa lk 75) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele.

Vabanedes ei ole H.L kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekuallikat. Samuti puudub tal eriala ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava vanematest töötab käesoleval ajal ainult isa.

Arvestades H.L-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid

karistusi (korduvad narkokuriteod) ja tema käitumist kriminaalhoolduse all olles, on kohus

seisukohal, et H.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise

valve alla ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem karistuse kandmisest vabastatud tingimisi, kuid katseajal pani toime uue raske kuriteo. Seega karistusest vabastamine ei osuta H.L-ile piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime

uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem

oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine (karistusregistri teatis) omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Karistusaja lõpuni on veel 1 aasta 10 kuud 9 päeva, mis on pikk aeg.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

4(4)

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu H.L-i

temale Viru Maakohtu 20.07.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu