Legislator Case Law & Legislation
1-09-13401/23 AI generated

1-09-13401/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-09-13401/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(4) Toimik nr 1-09-13401 Ärakiri

Legislator headnote

AI generated

1-09-13401/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1(4) Toimik nr 1-09-13401 Ärakiri

Keywords

AI generated
demonstrated financial need public assistance dependency claimant availability deportation despite health issues deportation despite family ties severe personal hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(4) Toimik nr 1-09-13401 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.septembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-13401 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.P tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.09.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Kaitsja D.P, isikukood: xxx, kannab karistust xxx Vandeadvokaat Kaido Kooga

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta D.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt D.P-le osutatud

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 57,51 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 47,93 eurot, ning käibemaks 9,58 eurot).

Välja mõista D.P-lt kriminaalmenetluse kulud: 57,51 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

D.P tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

2(4)

Viru Vangla esitas 15.08.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

D.P tunnistati viimati süüdi 30.09.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 alusel 4-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega s.o 27.02.2008 Harju Maakohtu otsusega mõistetud

4 aastat 7 kuud 29 päeva vangistusega ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust. Karistusaja algus 23.03.2007 ja lõpp 21.11.2011.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.08.2011.

Kinnipidamisasutusest D.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 11 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid

AAT, Igapäevane valik, Õige hetk, Taastava õiguse programm „Tee“ ja koolitused esmaabi

koolitus, elektrikukursused, toiduvalmistamise kursuse ja müürsepp-pottsepa kursuse. Kindel elukoht vabanemisel puudub. Isikul on algharidus. Vabanemisel garanteerib D.P-le töökoha xxx. K- raha andmetel on isikul rahalisi nõudeid summas 5902 eurot. Vabaduses on täheldatud alkoholi kuritarvitamist ja narkootikumide tarvitamist. Isik viibib kinnipidamiskohas neljandat

korda. On distsiplinaarrikkumisi, mille käigus on näidanud üles luguoidamatust vanglaametnike

suhtes. On rikkunud kriminaalhooldusel kontrollnõudeid, kohustusi. Viimane kuritegu on sooritatud alkoholijoobes. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt puudub D.P vabanemise korral vabaduses kindel ja püsiv elukoht. Võimalus on elama asuda tuttavate juurde, kuid antud elamiskohad ei pruugi olla

püsivad ega sobivad. Samuti puudub vabanemise korral töökoht ja materiaalset toetust pakkuv lähivõrgustik. D.P käitumist vabaduses võivad mõjutada toimepandud kuritegude hulk,

sõltuvusainete tarvitamine, sotsiaalse võrgustiku puudumine, suured võlanõuded, oht jätkata

omaseks saanud riskivat ja hoolimatut elustiili, isik ise ei ole huvitatud vabanema tingimisi ennetähtaegselt.

D.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.

Prokurör ei toeta D.P ennetähtaegset vabastamist. Isik on varem korduvalt karistatud kriminaalkorras, korduvalt vangistuses viibinud, korduvalt distsiplinaarkorras karistatud vanglas.

Kaitsja toetab oma kaitsealust. Tema kaitsealusele on vabaduses tagatud eluja töökoht.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja

arvamused, leiab, et D.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on kokku 6 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat

korda. Enamus D.P poolt toime pandud kuriteod on varavastased, kuid on ka toime

pannud esimese astme narkokuriteo. Isikut on varem kahel korral karistatud ka tingimusliku

3(4) karistusega, ühel korral on karistus täitmisele pööratud käitumiskontrollnõuete mittetäitmise tõttu ja ühel korral ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Eelviimane karistus on

muuhulgas ka narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Harju Maakohtu

27.02.2008 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 18-24) on näha, et narkokuriteo kuritegevuse perioodiks on alates 2006 oktoobrist-novembrist kuni märts 2007, mida võib lugeda pikaajaliseks

tegevuseks. Käideldud narkootiliste ainete kogused on märkimisväärsedoktoobrist.2006-märts 2007 omandas ja müüs edasi 3-4 korda kuus 100 MDMD tableti kaupa, detsember 2006-märts 2007 andis edasi mitte vähem kui kuuel korral kanepit 1 gr kaupa ja ühel korral suures koguses MDMA-d sisaldavaid tablette 10 tk, 2007 jaanuaris-veebruaris andis ühel korral edasi 10 tk MDMA sisaldavat tabletti, 22.03.2007 vahendab MDMA tablettide müüki ja andis edasi 10 tk

MDMA tabletti, 07.03.2007 võeti ära talt 25 tk (5,36 grammi) MDMA-d sisaldavat tabletti. 22.03.2007 omadas grupis kaaskohtualusega 30,97 grammi narkootilist ainet marihuaanat ja 70 tk

(13,25 grammi) MDMA-d sisaldavat tabletti. Osa omandatud marihuaanast 0,69 grammi hoidis D.P enda juures kuni kinnipidamiseni, osa marihuaanast 06,11 grammi hoidis D.P oma sõiduautos. Seega on näha, et kuritegude dünaamika on muutunud järjest raskemaks. Käesoleval ajal kannab D.P karistust varavastase kuriteo varguse eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 6-14) on näha, et D.P on 29 korral väärteokorras karistatud, nendest 17 korral Alkoholiseaduse rikkumise ja 9 korral Liiklusseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused D.P puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et D.P on 11 kehtivat

distsiplinaarkaristus. Peale viimast ennetähtaegse vabastamise taotluse läbivaatamist kohtus

29.07.2010 on D.P toime pannud kaks uut distsiplinaarrikkumist. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole D.P oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et vangistuse jooksul on D.P läbinud sotsiaalprogrammid

AAT, Igapäevane valik, Õige hetk, Taastava õiguse programm „Tee“ ja koolitused esmaabi koolitus, elektrikukursused, toiduvalmistamise kursuse ja müürsepp-pottsepa kursuse

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 14.07.2015 (ID-kaardi asukoht teadmata).

Vabanedes soovib D.P elama asuda xxx. VxxxMxxx garanteerib D.P-le elukoha aadressil xxx (lk 42). Samas kriminaalhooldaja poolt on nimetatud elukoht kontrollimata.

Vabanedes garanteerib D.P-le töökoha xxx OÜ. Vabaduses puudub D.P materiaalset toetust pakkuv lähivõrgustik.

Arvestades D.P poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid

karistusi (lisaks varavastastele kuritegudele eelviimane kuritegu-narkokuritegu), tema käitumist

vabaduses (ühel korral karistus täitmisele pööratud, teisel katseajal uus kuritegu) on kohus seisukohal, et D.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töökoht ja elukoht) ei kaalu üle tema käitumist enna vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude

asjaolusid. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega

paranemise teele asunud. Süüdimõistetu on olnud varem kahel korral määratud

kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta D.P-le

piisavalt mõju. Oleks ekslik ja naiivne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral vanglas olnud ning ka käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja

kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole

4(4) võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest.

Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma

seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama

asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele

need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu D.P temale Harju Maakohtu 30.09.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 27.09.2011

№oremreferent

Liivi Õun