1-11-6673/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-6673

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.septembril 2011.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-6673 (11230106354)

Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava kohtuistungi sekretär Ülle Karna tõlk Ilja Malštšukov Kriminaalasi J.K süüdistuses KarS § 424 järgi.

Prokurör

Aleksander Tšitšerov Süüdistatav

J.K , elukoht: XXX ; isikukood: XXX;

kodakondsus- EV ; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel;

töökoht :OÜ S ; varem kohtulikult karistatud : 1) 02.06.2009.a. Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel 2 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 14.05.2011.a, kinni peetud 13.05.2011 Kaitsja

Jugans Grossmann Kohus juhindus KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.K KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust .

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista J.K-le 4 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 järgi lugeda J.K eelvangistuses viibitud aeg 13.05.2011 kuni

2

14.05.2011, .so. 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristuseks – suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu

02.06.2009.a. kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistuse 2 kuud võrra – 5 kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada J.K-le mõistetud vangistus 5 kuud ja 28 päeva, s.o.

178 päeva, üldkasuliku tööga, arvestusega , et 1 päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd , 356 tundi , mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul.

KarS § 69 lg 4 alusel peab J.K üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

alljärgnevaid kontrollnõudeid 1) elama alalises elukohas Vahe 8-26 Jõhvi ; 2) ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta J.K-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 (kaheks ) kuuks.

Tõkendelukohast lahkumise keeldjätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

Välja mõista J.K-lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417.03 eurot riigituludesse ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 95.88 eurot riigituludesse.

Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777 ning selgitusse „J.K , 1-11-6673, sundraha või kaitsjatasu“.

Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis

tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Süüdistuse sisu : J.K juhtis 13.05.2011.a., kella 22.55 ajal Tallinnas, Tööstuse 43 maja juures mootorsõidukit Scania R420, reg.märgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,40 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,28 mg/l)).

3

Sellise käitumisega rikkus J.K liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla

joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1

/Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid.

Seega pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.

J.K KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtunik