Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
EE ·

1-10-8431/7

1-10-8431/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Summary AI generated

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 12. september 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-10-8431 (kohtueelses menetluses nr 09230115216; 10284000334; 10384000197) riik B.V, N.V, P.O ja versus L.P kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Marj...

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 12. september 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-10-8431 (kohtueelses menetluses nr 09230115216; 10284000334; 10384000197)

riik B.V, N.V, P.O ja versus L.P kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav

B.V

(isikukood xxx; elukoht xxxx x xxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus

KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8; § 209 ( ) ( lg 2 p Vargus Kelmus)

1; § 215 lg 2 p 1 ja 2; § 120 ( ) Asja omavoliline kasutamine

( ); ( ning

Ähvardamine Kehaline väärkohtlemine § 121 )

§ järgi 266 ( lg 2 p 1 Omavoliline sissetung)

Kaitsja advokaat Raul Tosmann Süüdistatav

N.V

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxx x-

xxxxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx;; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8; § 202 lg 1 ning § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi Kaitsja asenduskaitsja advokaat Margo №rmann Süüdistatav

P.O

(isikukood xxx; elukoht

xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx;; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi Kaitsja advokaat Karl Saavo Süüdistatav

L.P

(isikukood XXX; elukoht

xxxxxxx x-xx xxxxxxxxx xxxxx xxx xxxxxxxxxxx;; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 215 lg 2 p 2 järgi Kaitsja advokaat Rainer Objartel

2
RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1.
Kriminaalasjas:
1.1
tunnistada B.V süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja mõista karistusseadustiku talle karistusena vangistus 2 aastat; tunnistada B.V süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja

mõista talle karistusena vangistus 1 aasta ja 6 kuud B.V süüdi KarS

; tunnistada

§ 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 kuud

; tunnistada B.V

süüdi KarS § 120 järgi ja mõista talle mõista talle karistusena 3 kuud; tunnistada B.V

süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud ning tunnistada

B.V süüdi KarS § 266 lg järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud; 2 p 1

KarS § e raskemaga kaetuks lugemisega mõista B.V le - 64 alusel kergema karistust te

liitkaristus vangistusena 2 (kaks) aastat; KarS 65 lg 1 alusel suurendada Tartu Maakohtu §

28.
juuni 2011 otsusega B.V-le B.V le mõistetud vangistust 3 aastat 2 kuud ja mõista -

liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud, millest arvestada lõplikuks

vangistus 8 kuud 12 kantuks (kandmata karistuseks vangistus 2 aastat 9 kuud 18

päeva

päeva ; KarS § ) 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 8 kuud aja hulka ja mõistetud vangistuse

lugeda B.V ja lõplikuks kandmata karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu

18
(kahek kandmata vangistuse kandmise alguseks 13. sateist) päeva ja karistusena mõistetud

september 2011 kohtuotsu ; tõkend vahistamine jätta B.V se täitmise tagamiseks muutmata;

1.2
tunnistada N.V süüdi KarS § järgi ja mõi 199 lg 2 p 7 ja 8 sta talle karistusena

vangistus 2 kuud; ning tunnistada N.V süüdi KarS § 202 lg 1 järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 1 kuu

ning tunnistada N.V süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi

ja mõista talle arS § karistusena vangistus 4 (neli)kuud; K 64 alusel k gema karistuse er

raskemaga kaetuks lugemisega liitkaristus vangistusena 4 (neli) kuud mõista N.V le - ;

KarS § vangistuse aeg 1 päev mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda 68 alusel arvata eel

N.V kandmata karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud 29 (kakskümmend üheksa)

päeva; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 kuud 29 päeva jääb

74
lg 1 ja lg 3

täielikult tingimisi kohaldamata; määrata N.V le - katseaeg 18 (kaheksateist) kuud

ning mõistetud vangistust päeva ei pöörata täitmisele, kui N.V ei pane

3
kuud 29

katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumis 75 lg-s kontrolli

nõuded; määrata N.V le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks -

xxxxxxx x-xx

xxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ;

1.3
tunnistada P.O süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi ja mõista talle rahaline

karistus o 160 ( 66 lg 50 (viiskümmend) päevamäära, s. ükssada kuuskümmend €; KarS § ) 1

alusel määrata P.O le mõistetud rahaline karistus € -

160 tasumisele ositi mitte

vähem kui 16 (kuusteist) € Pärnu Maakohtu 14. juuli 2011 otsusega mõistetud

kuus;

vangistus 4 kuud 27 päeva, mis asendatud üldkasuliku tööga 294 tundi jätta iseseisvale

täitmisele; tühistada P.O le tõkendina kohal -

datud elukohast lahkumise keeld;

1.4
tunnistada L.P süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi ja mõista talle rahaline

karistus 30 ( o 66 lg 1 kolmkümmend) päevamäära, s. 96 (üheksakümmend kuus) €; KarS §

alusel määrata L.P le mõistetud rahaline kar 96 € -

istus tasumisele ositi mitte

vähem kui 32 (kolmkümmend kaks) € kuus; tühistada Heigo Kalame tõkendina kohal

hele - datud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2.
Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osa s:

2.1
kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes:

3

2.1.1
J.A. , N.V-lt rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt B.V lt -

ja P.O-lt 2 630 aks tuhat kuus 60 senti J.A. (k sada kolmkümmend) € kasuks;

2.1.2
H.K 348 (kolmsada rahuldada täielikult è tsiviilhagi ning välja mõista B.V lt - nelikümmend kaheksa) € 32 senti H.K kasuks;

2.1.3

rahuldada täielikult K.N’i tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt B.V lt ja N.V lt - -

K.N.kasuks; 290 (kakssada üheksakümmend) € 80 senti

2.1.4
422 rahuldada täielikult AS Eesti Statoil tsiviilhagi ning välja mõista B.V lt - ( 74 senti AS Eesti Statoil kasuks; nelisada kakskümmend kaks) €
2.1.5
V.R V.R rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõista B.V lt 400 (nelisada) € - kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:
2.2.1
B.V-lt ja muu

riigi õigusabi tasu 377 (kolmsada seitsekümmend seitse) € 82 senti

kriminaalmenetluse kulu 6 (kuus 60 senti riigi kasuks; ) € määrata kriminaalmenetluse

kulud 384,42 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a oktoobri kuust igakuise

menetluskulu osa 32 ( senti tasumine, kuni menetluskulude

kolmkümmend kaks € ) 04

täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; -

2.2.2
abi tasu 200 riigi kasuks; N.V lt riigi õigus € määrata kriminaalmenetluse kulud -

200 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a oktoobri kuust igakuise menetluskulu

osa 16 (kuusteist 67 senti ) € tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas

kuus tasutava os -

a tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev;

2.2.3
P.O-lt 391

sundraha 417 (nelisada seitseteist) € 03 senti, riigi õigusabi tasu

(kolmsada ks) 15 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 6 (kuus üheksakümmend ü € € 60 )

senti riigi kasuks; kulud 814,78 määrata kriminaalmenetluse € tasumisele ositi järgmiselt:

1) alates 2011 a oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 67 ( seitse 90 kuuskümmend ) €

senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa

tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; -

2.2.4
L.P-lt sundraha 417 (nelisada seitseteist) € 03 senti, riigi õigusabi tasu

( ) ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli kolmsada üheksakümmend üks € 15 senti € 71 )

senti riigi kasuks;

määrata kriminaalmenetluse kulud 812,89 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 67 (kuuskümmend seitse) € 75

senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa

tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; -

2.3

kohtuotsuse jõustumisel asitõendid: 1) 02.09.2009 Järvamaal Paide vallas Mäo külas asuvas Statoili tankla turvakaamera salvestus CD plaadil jätta kriminaalasja juurde; 2) pudel viina

(hoiul politsei asitõendite laos) hävitada; 3) sündmuskoha vaatlusprotokollis 02.09.2009 -

fikseeritud esemed (hoiul polit )

sei asitõendite laos – hävitada;

2.4
P.O-le 127,52 ja Heigo

õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu €

Kalamehele õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 127,52 € jätta riigi kanda

;

2.5

kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Raul Tosmannile 312 (kolmsada kaksteist) € 53 senti, Margo Normannile 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) € 64 senti, Anu Rannaveskile 65 (kuuskümmend) viis) € 19 senti Karl Saavole 519 (viissada üheksateist) € 87 senti ja Rainer Objartelile 468 (nelisada kuuskümmend kaheksa) € 75 senti. Selgitused kohtuotsusele

3.
Selgitada:
3.1
kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;
3.2
käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel

4
määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;
3.3
üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;
3.4
ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad

tähtaegselt tasunud angas või

rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P

kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber

4100065035 -10-

ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1 8431“);

3.5
ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB

P korraldusele: viitenumber angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse

2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1 8431“); -10-

3.6
kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaid -de 383 392); lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § –

3.7
kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1.
Süüdistused

Prokuratuur on saatnud kohtule süüdistusakti. Süüdistusaktis on B.V le , N.V le - -

, P.O le ja L.P le esitatud süüdistused. - -

Veel süüdistatakse KarS § 215 lg järgi võõra vallasvara omavolilises B.V 2 p 1 ja 2

ajutises 1) kasutamises. Süüdistuse kohaselt B.V : olles varem toime pannud võõra

vallasasja omavolilise kasutamise, võttis omavoliliselt 01. septembril 2009 ajavahemikul kella

03.30-st kuni kella 08.30-ni Harjumaal Saue vallas xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx juurest J.A

kuuluva sõiduauto registreerimismärgiga väärtusega 40 000 krooni ühes

VW Golf XXX XXX

autosse jäänud juhiloaga ning sõitis sellega koos N.V J.A ja P.O-ga 01. ja 02. septembril 2009 Järva ja Viljandi maakonnas; 2) 13. septembril 2009 ajavahemikul kella 15.30-st

kuni 19.00- - ni Harjumaal Kose vallas Kuivajõe külas Kuivajõe Farmer OÜ le kuuluva sõiduauto

Citroen Berlingo registreerimisnumbriga XXX XXX 000 krooni, milles olid väärtusega 55

sõidudokumendid, nimele väljastatud ID kaart, juhiluba ja pangakaardid, sõiduki paagis M.K -

kütust ca 10 liitrit ning sõitis sellega ringi koos N.V, P.O ga ja L.P; -

3) olles varem toime pannud vargusi ja asja omavolilise kasutamise, võttis omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil 14.11.2010 ajavahemikul kella 02.30 kuni kella 07.00

Tartumaal Rannu vallas Neemisküla külas OÜ Ranna Farmi lauda eest OÜ-le Finorest kuuluva

kuid O.K kasutuses oleva sõiduauto Volkswagen Touareg reg. märgiga , millega sõitis XXX XXX Pärnu linna ning eeluurimisega seni tuvastamata kohtadesse ning mille tagastas 14.11.2010 kella 18.00 paiku Tartumaal Rannu vallas Neemisküla külas asuva OÜ Ranna Farmi juures O.Kle; ning 4) 18.11.2010 ajavahemikul kella 04.50 kuni kella 06.55 Pärnumaal Vändra vallas xxxxxxx xxxxx

xxxxxxxx xxxx R.T kuuluva kuid laudahoonete hoovilt ära Õ.Õ kasutuses oleva sõiduauto Ford

Escort reg.märgiga väärtusega 11 000 krooni (703.03 euri) ühes autosse jäänud Õ.Õle XXX XXX

kuuluva rahakotiga, milles olid kuuluvad dokumendid ning sularaha 300 krooni (19.17 euri), Õ.Õ

5

millega sõitis Pärnumaal are vallas Suigu külas olevasse tühjana seisvasse laudahoonesse jättes sõiduki sinna.

Veel süüdistatakse B.V KarS § järgi võõra vallasasja

199 lg 2 p 7, 8 ja 9

äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupiga, sissetungimisega ning süstemaatiliselt. Süüdistuse kohaselt B.V, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna,

varastas: 1) 08. septembril 2009 kella 15.30 paiku Viljandimaal Tarvastu vallas Kärstna külas

Saimre talu sigala lukustamata riidehoiust H.K. riiete taskust rahalise väärtuseta sõiduauto võtmed ja rahakoti, koos dokumentide ja sularaha 100 krooni; 2) 08. septembril 2009 kella 15.30

paiku Viljandimaal Tarvastu vallas Kärstna külas Saimre talu sigala juures varastas H.Kle

kuulunud sõiduauto registreerimismärgiga väärtusega 17 Ford Mondeo XXX XXX 000 krooni ja

müüs auto hiljem 1 500 krooni eest T.K 3) 15. septembril 2009 ajavahemikul kella 13.15-st le;

kuni kella 16.00-ni sissetungimisega ukse avamise teel isikute grupis koos N.V-ga

Tartumaal xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx asuvast xxxxxxxx xxxx elamust

digitaalfotoaparaadi

Pentax Optio S6 väärtusega 600 krooni, rahalise väärtuseta punutud korvikese, milles olid: 2 abielusõrmust väärtusega kokku 1600 krooni, kuldkella väärtusega 4000

krooni, kuldketi väärtusega 1500 krooni, 2 kullast kõrvaehet väärtusega kokku 800 krooni,

kõrvarõnga väärtusega kokku 1400 krooni, käeketi väärtusega 500 krooni, hõbedast kaelaketi

väärtusega 1500 krooni, kolm hõbedast kaelaketti väärtusega kokku 300 krooni, kaks hõbedast

sõrmust väärtusega kokku 900 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 350 krooni, hõbedast

sõrmuse väärtusega 200 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 500 krooni, hõbedast sõrmuse

väärtusega 650 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 380 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 180 krooni, punase kiviga hõbedast sõrmuse väärtusega 350 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 300 krooni, suure hõbedast sõrmuse väärtusega 300 krooni, roosa kiviga sõrmuse väärtusega 50

krooni, helesinise kiviga sõrmuse väärtusega 50 krooni, kolm paari hõbedast kõrvarõngaid

väärtusega kokku 600 krooni, hõbedast laiad kõrvarõngad väärtusega 380 krooni. Vargusega põhjustati kannatanu K.Nile varalist kahju kokku 17 390 krooni ulatuses; 4) varastas 14.11.2010

ebaseadusliku omastamise eesmärgil 14.11.2010 kella 08.29 ajal Pärnumaal Pärnu linnas AS Eesti Statoil Riia mnt teenindusjaamast aadressil Riia mnt 233 Pärnu linn halli värvi sõiduautosse

Volkswagen Touareg XXX XXX reg. märgiga diiselkütust kogumahuga 79.07 liitrit ning lahkus tankla territooriumilt kütuse eest tasumata, tekitades antud teoga AS Eesti Statoilile varalist kahju

kokku 1 472.21 krooni ( ). 94.09 €

Veel süüdistatakse B.V KarS § 20 järgi varalise kasu saamise eest

9
lg 2 p 1

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime

pannud varguse. Süüdistuse kohaselt B.V : 1) olles varem toime pannud varguse, pani toime ühtsest tahtlusest kantuna lühikese ajavahemiku jooksul sama objekti vastu sarnasel viisil

jätkuva kelmuse, mis seisnes selles, et tema, olles eelnevalt ärandanud sõiduauto, sõitis

ajavahemikul 02.-15. september 2009 AS Eesti Statoili „tangi siis maksa“ tüüpi tanklasse ning tankis kütust eesmärgiga pärast kütuse tankimist selle eest maksmata ära sõita: 2) 02. septembril

2009 kella 09.34 paiku tankis ta Järvamaal Paide vallas Mäo külas asuvas Statoili tanklas

sõiduautosse registreerimisnumbriga 371 MKC 56,86 liitrit kütust ning lahkus

VW Golf

maksmata, millega põhjustas AS-le Eesti Statoil varalist kahju 921.13 krooni ulatuses; 3) 08.

septembril 2009 kella 19.24 paiku tankis ta Viljandi linnas Riia mnt 52a asuvas Männimäe

Statoili tanklas sõiduautosse registreerimismärgiga 523 TDX 60 liitrit kütust 95 Ford Mondeo

Euro ning lahkus maksmata, millega põhjustas AS-le Eesti Statoil varalist kahju 954 krooni ulatuses; 4) 14. septembril 2009 kella 00.18 paiku tankis ta Viljandi linnas Riia mnt 52a asuvas

Männimäe Statoili tanklas sõiduautosse registreerimismärgiga 859 MGB 47,41 Citroen Berlingo

liitrit kütust Diisel Euro Fortis ning lahkus maksmata, põhjustades AS- Eesti Statoil varalist le kahju 723 krooni ulatuses; 5) 14. septembril 2009 kella 19.26 paiku tankis ta Tartu linnas Ringtee

71
asuvas Tartu Lõunakeskuse Statoili tanklas sõiduautosse Citroen Berlingo

registreerimismärgiga 859 MGB 48,41 liitrit kütust Diisel Euro Fortis ning lahkus maksmata,

põhjustades AS-le Eesti Statoil varalist kahju 738.25 krooni ulatuses; 6) 15. septembril 2009

6

kella 05.58 paiku tankis ta Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita külas asuvas Märjamaa

Statoili tanklas sõiduautosse registreerimismärgiga 859 MGB 25,01 liitrit kütust Citroen Berlingo

Diisel Euro Fortis ning lahkus maksmata, põhjustades AS-le Eesti Statoil varalist kahju 381.40 krooni ulatuses n ing 7) 15. septembril 2009 kella 21.43 paiku tankis ta Tartu linnas Võru tn 250

asu

vas Statoili tanklas sõiduautosse Citroen Berlingo registreerimismärgiga 859 MGB 96,35

liitrit -le Eesti Statoil varalist kahju 1 469.34 diiselkütust ning lahkus maksmata, põhjustades AS krooni ulatuses.

Veel süüdistatakse B.V KarS § 120 järgi isega ähvardamises. Süüdistuse

tapm

kohaselt B.V , viibides juulis 2010 oma üürikorteris Viljandimaal xxxxxxxx xxxxxxxx

xxxxxxxx xxxxx xx-x , asetas tekkinud tüli käigus noa rindkerele, ähvardades V.R lapse V.V.R.

lapsed ja V.R tappa, kui viimane ta mah V.Rl a jätab. oli reaalne alus karta ähvarduse täideviimist, sest B.V on varem vägivaldne olnud.

Veel süüdistatakse B.V KarS § 121 teise isiku löömises. Süüdistuse kohaselt

B.V

: 1) 11. juulil 2010.a kella 21.00 paiku, olles eelnevalt tunginud A.S elukohta

Viljandimaal xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx-xxxx

elamusse, lõi A.Si kaks korda

rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkus kannatanu peaga ämbrisse, seejärel peksis B.V

kannatanut jalgadega keha piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi:

rindkere ja jäsemete hulgihematoomid ja huule marrastuse; 2) juulikuus 2010, viibides oma

üürikorteris, Viljandimaal xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx xx- , karistas 1 aasta ja 10 kuu x vanust last H.Ht , lüües teda vitsaga vastu käsi ja jalgu, mille tulemusel laps nuttis valjuhäälselt

ning lapsele oli tekitatud kätele ca 2 3 cm pikkused nahapinnast kõrgemad roosakad vorbid ja -

reitele ca 4-5 cm pikkused vorbid. B.V tekitas lapsele tervisekahjustused ja va 3) lu;

viibides 03.08.2010 oma üürikorteris Viljandimaal xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xx-x,

tungis tekkinud tüli käigus kallale oma elukaaslasele , keda lõi rusikaga näkku. Löömisega V.Rl tekitas B.V kannatanule valu ja tervisekahjustuse ning 4) viibides 26.10.2010 oma

üürimajas, Viljandimaal xxxxx-xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx talus, tungis

tekkinud tüli käigus kallale oma elukaaslasele ning lõi teda rusikaga kõhtu ja jalaga näkku, V-Rle millega tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustuse.

Veel süüdistatakse B.V KarS § 266 lg 2 p 1 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse

ruumi ebaseadusliku tungimise B.V : 1) B.V 11. juulil

s. Süüdistuse kohaselt

2010 kella 21.00 paiku ukseluku lõhkumise teel tungis valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult

A.Si elukohta Viljandimaal xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxx-xxxxx elamusse;

u kahju 350 krooni ning 2) olles varem toime kseluku lõhkumisega tekitati kannatanule varalist

pannud omavolilise sissetungi, tungis lukustamata uste avamise teel 18.11.2010 ajavahemikul

kella 04.50 kuni kella 06.55 valdaja tahte vastaselt Pärnumaal xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx

xxxxx xxxxxxxx talu laudahoone riietusruumi, rikkudes sellega

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud ning võttis sealt ebaseadusliku

omastamise eesmärgil Õ.Õ jope taskust viimasele kuuluva mobiiltelefoni W205 Sony Ericsson

koos sell

es olnud mälukaardi ja SIM kaardiga koguväärtusega 301 krooni (19.24 €).

N.V KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamises

grupiga ning isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise. Süüdistuse

kohaselt N.V , olles varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise kasutamise: 1) teades, et B.V ärandas 01. septembril 2009 ajavahemikul kella 03.30-st kuni kella 08.30-

ni Harjumaal xxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx J.Ale kuuluva

mõisa juures

sõiduauto

VW Golf XXX XXX registreerimismärgiga , sõitis selle autoga isikute grupis koos

B.V ja P.O ga 01. ja 02. septembril09.2009 Järva ja Viljandi maakonnas - ning 2) distatakse N.V selles, et olles varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise kasutamise, teades, et B.V ärandas 13. septembril 2009 ajavahemikul kella 15.30-st kuni

19.00- - ni Harjumaal Kose vallas Kuivajõe külas Kuivajõe Farmer OÜ le kuuluva sõiduauto

7

Citroen Berlingo registreerimismärgiga , sõitis selle autoga isikute grupis koos B.V XXX XXX , P.O ja L.P ga 14. septembril 2009 Eesti ja Läti Vabariigis. -

Veel süüdistatakse N.V KarS § järgi võõra vallasasja äravõtmises 199 lg 2 p 7 ja 8

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupiga ning sissetungimisega. Süüdistuse kohaselt

N.V isikute grupis koos B.V-ga tungis 15. septembril 2009 ajavahemikul kella

13.15-st kuni kella 16.00-ni ukse avamise teel sisse Tartumaal xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx

xxxxx asuvasse xxxxxx xxxx elamusse, kust varastas digitaalfotoaparaadi Pentax Optio S6

väärtusega 600 krooni, rahalise väärtuseta punutud korvikese, milles olid: 2 abielusõrmust

väärtusega kokku 1 600 krooni, kuldkella väärtusega 4 000 krooni, kuldketi väärtuseg

a 1500

krooni, 2 kullast kõrvaehet väärtusega kokku 800 krooni, kõrvarõnga väärtusega kokku 1400

krooni, käeketi väärtusega 500 krooni, hõbedast kaelaketi väärtusega 1 500 krooni, kolm

hõbedast kaelaketti väärtusega kokku 300 krooni, kaks hõbedast sõrmust väärtusega kokku 900

krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 350 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 200 krooni,

hõbedast sõrmuse väärtusega 500 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 650 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 380 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 180 krooni, punase kiviga hõbedast

sõrmuse väärtusega 350 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 300 krooni, suure hõbedast

sõrmuse väärtusega 300 krooni, roosa kiviga sõrmuse väärtusega 50 krooni, helesinise kiviga

sõrmuse väärtusega 50 krooni, kolm paari hõbedast kõrvarõngaid väärtusega kokku 600 krooni,

hõbedast laiad kõrvarõngad väärtusega 380 krooni. Vargusega põhjustati kannatanu K.Nile varalist kahju kokku 17 390 krooni ulatuses.

Veel süüdistatakse N.V KarS § järgi süüteo toimepanemise 202 lg 1 tulemusena

saadud vara omandamises. Süüdistuse kohaselt N.V selles, et olles teadlik, et B.V

tankis kütust – AS-le Eesti Statoil kuuluvatest tanklatest 1) 02. septembril 2009 Järvamaal Paide vallas Mäo külas 56,86 liitrit kütust väärtusega 921.13 krooni, 2) 08. septembril 2009 Viljandi linnas Riia mnt 52a Männimäe tanklast 60 liitrit kütust väärtusega 954 krooni, 3)

14.
septembril 2009 Viljandi linnas Riia mnt 52a Männimäe tanklast 47,41 liitrit kütust

väärtusega 723 krooni, 4) 14. septembril 2009 Tartu linnas Ringtee 71 asuvas Tartu Lõunakeskuse tanklast 48,41 liitrit kütust väärtusega 738.25 krooni; 5) 15. septembril 2009 Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita külas 25,01 liitrit kütust väärtusega 381.40 krooni ning 6) 15.

septembril 2009 469,34 Tartu linnas Võru tn 250 asuvast tanklast 96,35 liitrit kütust väärtusega 1

krooni - ning teades, et B.V ei tasunud kütuse eest, tarbis kuriteo tulemusena saadud

kütust, mis seisnes selles, et tema sõitis autoga, mille paagis oli nimetatud kütus.

P.O süüdistaks järgi süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara 202 lg 1

omandamises. Süüdistuse kohaselt P.O 1) teades, et B.V ärandas 01.

Septembril 2009 ajavahemikul kella 03.30-st kuni kella 08.30-ni Harjumaal xxxx xxxxxx

xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx J.Ale

mõisa juures kuuluva sõiduauto VW Golf

registreerimismärgiga , sõitis selle autoga isikute grupis koos B.V ja N.V ga - XXX XXX

01.
ja 02.09.2009 Järva ja Viljandi maakonnas ning 2) olles varem toime pannud asja

omavolilise kasutamise ning teadlik sellest, et B.V ärandas 13. septembril 2009

ajavahemikul kella 15.30-st kuni 19.00-ni Harjumaal Kose vallas Kuivajõe külas Kuivajõe

Farmer OÜ le kuuluva sõiduauto registreerimismärg , sõitis selle -

iga XXX XXX Citroen Berlingo autoga isikute grupis koos B.V, N.V ja L.P-ga 14.09.2009 Eesti ja Läti Vabariigis.

L.P süüdistatakse KarS § 215 lg 2 p 2 järgi võõra vallasasja omavolilise

ajutise kasutamises grupiga. Süü B.V ärandas 13.

distuse kohaselt, olles teadlik, et septembril 2009 ajavahemikul kella 15.30-st kuni 19.00-ni Harjumaal Kose vallas Kuivajõe külas

Kuivajõe Farmer OÜ le kuuluva sõiduauto registreerimismärgiga -

XXX
XXX, Citroen Berlingo

sõitis selle autoga isikute grupis koos B.V , N.V ja P.O-ga 14. septembril 2009 Järva ja Viljandi maakonnas.

8

Eelmenetluse käigus on prokuratuur esitanud kohtule taotluse kriminaalasjaga liitmiseks

kaks kriminaalasjas. Kriminaalasjas nr 1-10-14648 (kohtueelses menetluses nr 10284000197)

esitatud süüdistusaktis B.V süüdistatud KarS § 121 ja 266 lg 1 järgi. Kriminaalasjas on

nr 1-11-1376 (kohtueelses menetluses nr 10284000334) on B.V esitatud süüdistusaktis

süüdistat KarS § 120: § 121: § 215 lg 2 p 1; § 266 lg 2 p 1 ning § ud B.V 199 lg 2 p 4

järgi. Süüdistavate kaitsjad on toetanud kriminaalasjade liitmist. Tartu Maakohtu

15.
augusti

2011 määrusega on kriminaalasjad ühendatud riik B.V, N.V , P.O versus

ja L.P (kohtu menetluses nr 1-10-8431) nr 09230115216, riik B.V versus

(kohtu menetluses nr 1-10-14648) ja riik B.V (kohtu menetluses nr 1-11- versus

1376) na nr 1-10-8431). ühiseks menetlemiseks (kohtu menetluses oleva kriminaalasja

2.

okkulepped Kriminaalasjas sõlmitud k

Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppe-

menetluses. Prokurör, süüdistatava ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud d

kokkulep : ped süüdistatavate süüdimõistmiseks

1) B.V 121 ja karistamiseks vangistusega 6 kuud; ja KarS § järgi KarS § 120 järgi

karistamiseks vangistusega 3 kuud; ja karistamiseks vangistusega 8 KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi

kuud; ja karistamiseks vangistusega3 kuud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ;

järgi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat;

ja karistamiseks

vangistusega 1 aasta ja 6 kuud; KarS KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat. § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja 6 kuud, suurendades Tartu Maakohtu

28.06.2011 otsusega mõistetud karistust 3 aastat ja 2 kuud 4 kuu võrra. Tartu Maakohtu

28.06.2011 otsusega ärakantud karistus, so 8 kuud ja 11 päeva, arvestada karistusest maha ning

karistuseks mõista vangistus 2 aasta 9 kuud ja 19 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse

kandmise hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.09.2009-14.05.2010, so 7 kuud ja 28 päeva ja

18.11-19.11.2010, so 2 päeva, kokku 8 kuud ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 2 aastat 1 kuu ja 19 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 30.12.2010.

2) N.V KarS 199 lg 2 p 7, 8

§ järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud; KarS § 202 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 kuu; KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi vangistuse 4 kuud; KarS §

64
lg 1 järgi mõista liitkaristuseks vangistus 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja

hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.09.2009 kell 03:20 kuni 16.09.2009 kell 16:15, so 1 päev ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 3 kuud ja 29 päeva; KarS § 74 lg 1 ja

lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata N.V le -

katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile alalise

elukohaga xxxxxxx x-xx xxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ning kohustada teda täitma kontrollnõudeid.

3) P.O 215 lg 2 p 1 ja rahalise karistusega 50

KarS § järgi ja karistamiseks 2

päevamäära, s.o 160 € § 66 lg 1 alusel määrata, et karistuse kandmine ositi 16 € ; KarS kuni

karistuse täieliku tasumiseni. Pärnu Maakohtu 14.07.2011 otsusega mõistetud vangistus 4 kuud 27 päeva, mis asendatud üldkasuliku tööga 294 tundi jätta iseseisvale täitmisele.

4) L.P 215 lg 2 p 2 KarS § järgi ja karistamiseks rahalise karistuse 30 päevamäära, so 96 €. KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi kolme kuu jooksul iga kuu 32 €.

3.
Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib

-s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos - , mille eest

9
karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid

vastavalt kokkulepetele ja tekitatud kahjude heastamises. süüdimõistmises ning karistamises Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamis

eseme asjaolud selged, te vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega

ning tule d . süüdistatavad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepe va tele

3.2.
P

õhjendused karistus mõistmis te el

KarS 199 ( lg 2 § näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni Vargus)

viieaastase vangistusega; KarS 209 ( lg 2 rahalise § Kelmus) näeb ette süüdlase karistamise

karistuse või kuni viieaastase vangistusega; KarS § 215 g 2 näeb ( ) l Asja omavoliline kasutamine

ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega; § 120

KarS

( dlase karistamise

Ähvardamine) näeb ette süü rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega

KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni ( ) Kehaline väärkohtlemine

kolmeaastase vangistusega 266 ( ning KarS § lg 1 näeb ette süüdlase Omavoliline sissetung)

karistamise

rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppe-

menetluses. id tuleb karistada le. Süüdistatava vastavalt sõlmitud kokkulepete

3.3.
P siviilhagides tekitatud kah õhjendused t jude hüvitamiseks

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab ka

hju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

J.A on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi

2
630,60 . Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning B.V-lt , N.V-lt

€ välja mõista solidaarselt

ja P.O-lt 2 J.A kasuks. 630,60 €

H.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi

348,32 €. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb dada ning välja mõista 348,32 € rahul B.V-lt

H.K.e kasuks.

K.N on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi

290,80 €. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt B.V-lt

ja N.V-lt K.Ni kasuks. 290,80 €

AS Eesti Statoil on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi B.V-lt 422,74 €. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista

422,74 kasuks. € AS Eesti Statoil

V.R on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta eks mata kahjude hüvitamis 400 €.

Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista B.V lt 400 € - V.R kasuks.

4.
k Kohtu p

õhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses

menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

10

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse

kulu

de hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o

417,03 . € KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määrab -

uurimis nud, kuid on asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat vali

taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja

osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. (RÕS) § 4 lg 3 p Vastavalt

riigi õigusabi seaduse -le 1 on

riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri

juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi ). Korras koos kord

hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kohtueelsel uurimisel on määratud

B.V kaitsja esinemise eest

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna € Süüdistatava 65,29 . B.V kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 312,53 €.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

N.V

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 19,18 € Süüdistatava . N.V-lt

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud

õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 352,83 €

.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

P.O

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38,35 € Süüdistatava . P.O

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud

õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina € 3 ,83 52 . Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 391,15

€ ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutat €. Sõiduga

ud aeg kokku 127,52

seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei

kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva

advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise

õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi

andmiseks tehtud kulutused sõitudele € jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt 127,52

jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud

advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt

advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata. KrMS

§ 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks menetluskuludeks

osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 391,15 €.

Süüdistatava uurimisel on määratud

L.P kaitsja esinemise eest kohtueelsel

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38,35 € Süüdistatava . L.P

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud

õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina € 352,80 . Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 391,15

€ ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku €. Sõiduga

127,52

11

seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei

kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva

advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise

õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi

andmiseks tehtud kulutus

ed sõitudele 127,52 € jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt

jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud

advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt

advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata. KrMS

§ 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõiste

tavaks menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 391,15 €.

Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.

KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg le 5 määratud -

kaitsja poolt kaitsealustele B.V-le , P.O-le ja L.P

kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud . – 14,13 €

KrMS annatanule, tunnistajale, eksperdile ja § 175 lg 2 kohaselt on menetluskuluks k

spetsialistile. -

. Kriminaalasjas on KrMS § s 178 sätestatud kulud kokku – 3,78 €

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus

-le 1 kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja

ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas

mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

B.V-lt sundraha väljamõistmisele ei kuulu, kuna see on väljamõistetud kohtuotsusega hilisemate kuritegude eest. Arvestades, et N.V on kuriteo toime pannud alaealisena on tuleb varalist seisundit ja

resotsialiseerumise väljavaateid sundraha jätta välja mõistmata arvestades, tuleb temalt ja

menetluskulud riigi kanda. 152.86 € Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

1) B.V-lt ja muu välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 377,82 €

kriminaalmenetluse kulu riigi kasuks; 6,60 €

2

) N.V lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena õigusabi tasu 200 € riigi kasuks; -

3) P.O-lt , riigi

välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 €

õigusabi tasu € 6,60 € 391,15 ja muu kriminaalmenetluse kulu riigi kasuks;

4
L.P-lt ) välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 €, riigi õigusabi

tasu ja muu kriminaalmenetluse riigi kasuks. 391,15 € 4,71 €

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.

5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel

Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast P.O ja Sven L.P lahkumise keelud tuleb tühistada.

Kriminaalasja juures olevad asitõendid: 1) 02.09.2009 Järvamaal Paide vallas Mäo külas

asuvas Statoili tankla turvakaamera salvestus CD plaadil tuleb KrMS § 12 3 p 1 alusel jätta 6 lg

kriminaalasja juurde; 2) pudel viina (hoiul politsei asitõendite laos); 3) sündmuskoha

12

vaatlusprotokollis 02.09.2009 fikseeritud esemed (hoiul politsei asitõendite laos – tuleb KrMS §

126 lg 3 p 4 . alusel hävitada B.V on viibinud eelvangistuses 16.09.2009-14.05.2010, s.o 7 kuud ja 28 päeva ja

18.11.- vangistus karistusaja hulka, kus- 19.11.2010, s.o 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel

juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev vangistus . Eelvangistuses oldud aeg 8 kuud

tuleb arvestada kantud karis B.V kandmata tusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda

karistuseks . vangistus 2 aastat 1 kuu ja 19 päeva N.V on kahtlustatavana kinni peetud 16.09.2009, seega on N.V viibinud eel-

vangistuses vangistus karistusaja hulka, kus 1 päev. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel juures ühele

eelvangistus . Seoses N.V-le päevale vastab üks vangistuspäev KarS § 74 kohaldamisega,

tuleb eelvangistuses oldud aeg arvestada kantud karis 1 päev tusena mõistetud vangistuse hulka ja

lugeda N.V kandmata karistuseks . vangistus 3 kuud 29 päeva

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. -

Toomas Lillsaar

Kohtunik