1-10-8431/7
T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 12. september 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-10-8431 (kohtueelses menetluses nr 09230115216; 10284000334; 10384000197) riik B.V, N.V, P.O ja versus L.P kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Marj...
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 12. september 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-10-8431 (kohtueelses menetluses nr 09230115216; 10284000334; 10384000197)
riik B.V, N.V, P.O ja versus L.P kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav
B.V
(isikukood xxx; elukoht xxxx x xxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus
KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8; § 209 ( ) ( lg 2 p Vargus Kelmus)
1; § 215 lg 2 p 1 ja 2; § 120 ( ) Asja omavoliline kasutamine
( ); ( ning
Ähvardamine Kehaline väärkohtlemine § 121 )
§ järgi 266 ( lg 2 p 1 Omavoliline sissetung)
Kaitsja advokaat Raul Tosmann Süüdistatav
N.V
(isikukood xxx; elukoht xxxxxxx x-
xxxxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx;; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8; § 202 lg 1 ning § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi Kaitsja asenduskaitsja advokaat Margo №rmann Süüdistatav
P.O
(isikukood xxx; elukoht
xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx;; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi Kaitsja advokaat Karl Saavo Süüdistatav
L.P
(isikukood XXX; elukoht
xxxxxxx x-xx xxxxxxxxx xxxxx xxx xxxxxxxxxxx;; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 215 lg 2 p 2 järgi Kaitsja advokaat Rainer Objartel
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning
juhindudes
-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises
mõista talle karistusena vangistus 1 aasta ja 6 kuud B.V süüdi KarS
; tunnistada
§ 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 kuud
; tunnistada B.V
süüdi KarS § 120 järgi ja mõista talle mõista talle karistusena 3 kuud; tunnistada B.V
süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud ning tunnistada
B.V süüdi KarS § 266 lg järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud; 2 p 1
KarS § e raskemaga kaetuks lugemisega mõista B.V le - 64 alusel kergema karistust te
liitkaristus vangistusena 2 (kaks) aastat; KarS 65 lg 1 alusel suurendada Tartu Maakohtu §
liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud, millest arvestada lõplikuks
vangistus 8 kuud 12 kantuks (kandmata karistuseks vangistus 2 aastat 9 kuud 18
päeva
päeva ; KarS § ) 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 8 kuud aja hulka ja mõistetud vangistuse
lugeda B.V ja lõplikuks kandmata karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu
september 2011 kohtuotsu ; tõkend vahistamine jätta B.V se täitmise tagamiseks muutmata;
vangistus 2 kuud; ning tunnistada N.V süüdi KarS § 202 lg 1 järgi ja mõista talle
karistusena vangistus 1 kuu
ning tunnistada N.V süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi
ja mõista talle arS § karistusena vangistus 4 (neli)kuud; K 64 alusel k gema karistuse er
raskemaga kaetuks lugemisega liitkaristus vangistusena 4 (neli) kuud mõista N.V le - ;
KarS § vangistuse aeg 1 päev mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda 68 alusel arvata eel
N.V kandmata karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud 29 (kakskümmend üheksa)
päeva; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 kuud 29 päeva jääb
täielikult tingimisi kohaldamata; määrata N.V le - katseaeg 18 (kaheksateist) kuud
ning mõistetud vangistust päeva ei pöörata täitmisele, kui N.V ei pane
katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumis 75 lg-s kontrolli
nõuded; määrata N.V le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks -
xxxxxxx x-xx
xxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ;
karistus o 160 ( 66 lg 50 (viiskümmend) päevamäära, s. ükssada kuuskümmend €; KarS § ) 1
alusel määrata P.O le mõistetud rahaline karistus € -
160 tasumisele ositi mitte
vähem kui 16 (kuusteist) € Pärnu Maakohtu 14. juuli 2011 otsusega mõistetud
kuus;
vangistus 4 kuud 27 päeva, mis asendatud üldkasuliku tööga 294 tundi jätta iseseisvale
täitmisele; tühistada P.O le tõkendina kohal -
datud elukohast lahkumise keeld;
karistus 30 ( o 66 lg 1 kolmkümmend) päevamäära, s. 96 (üheksakümmend kuus) €; KarS §
alusel määrata L.P le mõistetud rahaline kar 96 € -
istus tasumisele ositi mitte
vähem kui 32 (kolmkümmend kaks) € kuus; tühistada Heigo Kalame tõkendina kohal
hele - datud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
osa s:
3
ja P.O-lt 2 630 aks tuhat kuus 60 senti J.A. (k sada kolmkümmend) € kasuks;
2.1.3
rahuldada täielikult K.N’i tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt B.V lt ja N.V lt - -
K.N.kasuks; 290 (kakssada üheksakümmend) € 80 senti
riigi õigusabi tasu 377 (kolmsada seitsekümmend seitse) € 82 senti
kriminaalmenetluse kulu 6 (kuus 60 senti riigi kasuks; ) € määrata kriminaalmenetluse
kulud 384,42 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a oktoobri kuust igakuise
menetluskulu osa 32 ( senti tasumine, kuni menetluskulude
kolmkümmend kaks € ) 04
täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; -
200 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a oktoobri kuust igakuise menetluskulu
osa 16 (kuusteist 67 senti ) € tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas
kuus tasutava os -
a tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev;
sundraha 417 (nelisada seitseteist) € 03 senti, riigi õigusabi tasu
(kolmsada ks) 15 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 6 (kuus üheksakümmend ü € € 60 )
senti riigi kasuks; kulud 814,78 määrata kriminaalmenetluse € tasumisele ositi järgmiselt:
1) alates 2011 a oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 67 ( seitse 90 kuuskümmend ) €
senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa
tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; -
( ) ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli kolmsada üheksakümmend üks € 15 senti € 71 )
senti riigi kasuks;
määrata kriminaalmenetluse kulud 812,89 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 67 (kuuskümmend seitse) € 75
senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa
tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; -
2.3
kohtuotsuse jõustumisel asitõendid: 1) 02.09.2009 Järvamaal Paide vallas Mäo külas asuvas Statoili tankla turvakaamera salvestus CD plaadil jätta kriminaalasja juurde; 2) pudel viina
(hoiul politsei asitõendite laos) hävitada; 3) sündmuskoha vaatlusprotokollis 02.09.2009 -
fikseeritud esemed (hoiul polit )
sei asitõendite laos – hävitada;
õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu €
Kalamehele õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 127,52 € jätta riigi kanda
;
2.5
kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud
kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Raul Tosmannile 312 (kolmsada kaksteist) € 53 senti, Margo Normannile 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) € 64 senti, Anu Rannaveskile 65 (kuuskümmend) viis) € 19 senti Karl Saavole 519 (viissada üheksateist) € 87 senti ja Rainer Objartelile 468 (nelisada kuuskümmend kaheksa) € 75 senti. Selgitused kohtuotsusele
osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle
pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel
kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad
tähtaegselt tasunud angas või
rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P
kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber
4100065035 -10-
ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1 8431“);
menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on
rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB
P korraldusele: viitenumber angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse
2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1 8431“); -10-
kohaselt vaid -de 383 392); lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § –
kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Prokuratuur on saatnud kohtule süüdistusakti. Süüdistusaktis on B.V le , N.V le - -
, P.O le ja L.P le esitatud süüdistused. - -
Veel süüdistatakse KarS § 215 lg järgi võõra vallasvara omavolilises B.V 2 p 1 ja 2
ajutises 1) kasutamises. Süüdistuse kohaselt B.V : olles varem toime pannud võõra
vallasasja omavolilise kasutamise, võttis omavoliliselt 01. septembril 2009 ajavahemikul kella
03.30-st kuni kella 08.30-ni Harjumaal Saue vallas xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx juurest J.A
kuuluva sõiduauto registreerimismärgiga väärtusega 40 000 krooni ühes
VW Golf XXX XXX
autosse jäänud juhiloaga ning sõitis sellega koos N.V J.A ja P.O-ga 01. ja 02. septembril 2009 Järva ja Viljandi maakonnas; 2) 13. septembril 2009 ajavahemikul kella 15.30-st
kuni 19.00- - ni Harjumaal Kose vallas Kuivajõe külas Kuivajõe Farmer OÜ le kuuluva sõiduauto
Citroen Berlingo registreerimisnumbriga XXX XXX 000 krooni, milles olid väärtusega 55
sõidudokumendid, nimele väljastatud ID kaart, juhiluba ja pangakaardid, sõiduki paagis M.K -
kütust ca 10 liitrit ning sõitis sellega ringi koos N.V, P.O ga ja L.P; -
3) olles varem toime pannud vargusi ja asja omavolilise kasutamise, võttis omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil 14.11.2010 ajavahemikul kella 02.30 kuni kella 07.00
Tartumaal Rannu vallas Neemisküla külas OÜ Ranna Farmi lauda eest OÜ-le Finorest kuuluva
kuid O.K kasutuses oleva sõiduauto Volkswagen Touareg reg. märgiga , millega sõitis XXX XXX Pärnu linna ning eeluurimisega seni tuvastamata kohtadesse ning mille tagastas 14.11.2010 kella 18.00 paiku Tartumaal Rannu vallas Neemisküla külas asuva OÜ Ranna Farmi juures O.Kle; ning 4) 18.11.2010 ajavahemikul kella 04.50 kuni kella 06.55 Pärnumaal Vändra vallas xxxxxxx xxxxx
xxxxxxxx xxxx R.T kuuluva kuid laudahoonete hoovilt ära Õ.Õ kasutuses oleva sõiduauto Ford
Escort reg.märgiga väärtusega 11 000 krooni (703.03 euri) ühes autosse jäänud Õ.Õle XXX XXX
kuuluva rahakotiga, milles olid kuuluvad dokumendid ning sularaha 300 krooni (19.17 euri), Õ.Õ
5
millega sõitis Pärnumaal are vallas Suigu külas olevasse tühjana seisvasse laudahoonesse jättes sõiduki sinna.
Veel süüdistatakse B.V KarS § järgi võõra vallasasja
199 lg 2 p 7, 8 ja 9
äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupiga, sissetungimisega ning süstemaatiliselt. Süüdistuse kohaselt B.V, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna,
varastas: 1) 08. septembril 2009 kella 15.30 paiku Viljandimaal Tarvastu vallas Kärstna külas
Saimre talu sigala lukustamata riidehoiust H.K. riiete taskust rahalise väärtuseta sõiduauto võtmed ja rahakoti, koos dokumentide ja sularaha 100 krooni; 2) 08. septembril 2009 kella 15.30
paiku Viljandimaal Tarvastu vallas Kärstna külas Saimre talu sigala juures varastas H.Kle
kuulunud sõiduauto registreerimismärgiga väärtusega 17 Ford Mondeo XXX XXX 000 krooni ja
müüs auto hiljem 1 500 krooni eest T.K 3) 15. septembril 2009 ajavahemikul kella 13.15-st le;
kuni kella 16.00-ni sissetungimisega ukse avamise teel isikute grupis koos N.V-ga
Tartumaal xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx asuvast xxxxxxxx xxxx elamust
digitaalfotoaparaadi
Pentax Optio S6 väärtusega 600 krooni, rahalise väärtuseta punutud korvikese, milles olid: 2 abielusõrmust väärtusega kokku 1600 krooni, kuldkella väärtusega 4000
krooni, kuldketi väärtusega 1500 krooni, 2 kullast kõrvaehet väärtusega kokku 800 krooni,
kõrvarõnga väärtusega kokku 1400 krooni, käeketi väärtusega 500 krooni, hõbedast kaelaketi
väärtusega 1500 krooni, kolm hõbedast kaelaketti väärtusega kokku 300 krooni, kaks hõbedast
sõrmust väärtusega kokku 900 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 350 krooni, hõbedast
sõrmuse väärtusega 200 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 500 krooni, hõbedast sõrmuse
väärtusega 650 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 380 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 180 krooni, punase kiviga hõbedast sõrmuse väärtusega 350 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 300 krooni, suure hõbedast sõrmuse väärtusega 300 krooni, roosa kiviga sõrmuse väärtusega 50
krooni, helesinise kiviga sõrmuse väärtusega 50 krooni, kolm paari hõbedast kõrvarõngaid
väärtusega kokku 600 krooni, hõbedast laiad kõrvarõngad väärtusega 380 krooni. Vargusega põhjustati kannatanu K.Nile varalist kahju kokku 17 390 krooni ulatuses; 4) varastas 14.11.2010
ebaseadusliku omastamise eesmärgil 14.11.2010 kella 08.29 ajal Pärnumaal Pärnu linnas AS Eesti Statoil Riia mnt teenindusjaamast aadressil Riia mnt 233 Pärnu linn halli värvi sõiduautosse
Volkswagen Touareg XXX XXX reg. märgiga diiselkütust kogumahuga 79.07 liitrit ning lahkus tankla territooriumilt kütuse eest tasumata, tekitades antud teoga AS Eesti Statoilile varalist kahju
kokku 1 472.21 krooni ( ). 94.09 €
Veel süüdistatakse B.V KarS § 20 järgi varalise kasu saamise eest
tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime
pannud varguse. Süüdistuse kohaselt B.V : 1) olles varem toime pannud varguse, pani toime ühtsest tahtlusest kantuna lühikese ajavahemiku jooksul sama objekti vastu sarnasel viisil
jätkuva kelmuse, mis seisnes selles, et tema, olles eelnevalt ärandanud sõiduauto, sõitis
ajavahemikul 02.-15. september 2009 AS Eesti Statoili „tangi siis maksa“ tüüpi tanklasse ning tankis kütust eesmärgiga pärast kütuse tankimist selle eest maksmata ära sõita: 2) 02. septembril
2009 kella 09.34 paiku tankis ta Järvamaal Paide vallas Mäo külas asuvas Statoili tanklas
sõiduautosse registreerimisnumbriga 371 MKC 56,86 liitrit kütust ning lahkus
VW Golf
maksmata, millega põhjustas AS-le Eesti Statoil varalist kahju 921.13 krooni ulatuses; 3) 08.
septembril 2009 kella 19.24 paiku tankis ta Viljandi linnas Riia mnt 52a asuvas Männimäe
Statoili tanklas sõiduautosse registreerimismärgiga 523 TDX 60 liitrit kütust 95 Ford Mondeo
Euro ning lahkus maksmata, millega põhjustas AS-le Eesti Statoil varalist kahju 954 krooni ulatuses; 4) 14. septembril 2009 kella 00.18 paiku tankis ta Viljandi linnas Riia mnt 52a asuvas
Männimäe Statoili tanklas sõiduautosse registreerimismärgiga 859 MGB 47,41 Citroen Berlingo
liitrit kütust Diisel Euro Fortis ning lahkus maksmata, põhjustades AS- Eesti Statoil varalist le kahju 723 krooni ulatuses; 5) 14. septembril 2009 kella 19.26 paiku tankis ta Tartu linnas Ringtee
registreerimismärgiga 859 MGB 48,41 liitrit kütust Diisel Euro Fortis ning lahkus maksmata,
põhjustades AS-le Eesti Statoil varalist kahju 738.25 krooni ulatuses; 6) 15. septembril 2009
6
kella 05.58 paiku tankis ta Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita külas asuvas Märjamaa
Statoili tanklas sõiduautosse registreerimismärgiga 859 MGB 25,01 liitrit kütust Citroen Berlingo
Diisel Euro Fortis ning lahkus maksmata, põhjustades AS-le Eesti Statoil varalist kahju 381.40 krooni ulatuses n ing 7) 15. septembril 2009 kella 21.43 paiku tankis ta Tartu linnas Võru tn 250
asu
vas Statoili tanklas sõiduautosse Citroen Berlingo registreerimismärgiga 859 MGB 96,35
liitrit -le Eesti Statoil varalist kahju 1 469.34 diiselkütust ning lahkus maksmata, põhjustades AS krooni ulatuses.
Veel süüdistatakse B.V KarS § 120 järgi isega ähvardamises. Süüdistuse
tapm
kohaselt B.V , viibides juulis 2010 oma üürikorteris Viljandimaal xxxxxxxx xxxxxxxx
xxxxxxxx xxxxx xx-x , asetas tekkinud tüli käigus noa rindkerele, ähvardades V.R lapse V.V.R.
lapsed ja V.R tappa, kui viimane ta mah V.Rl a jätab. oli reaalne alus karta ähvarduse täideviimist, sest B.V on varem vägivaldne olnud.
Veel süüdistatakse B.V KarS § 121 teise isiku löömises. Süüdistuse kohaselt
B.V
: 1) 11. juulil 2010.a kella 21.00 paiku, olles eelnevalt tunginud A.S elukohta
Viljandimaal xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx-xxxx
elamusse, lõi A.Si kaks korda
rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkus kannatanu peaga ämbrisse, seejärel peksis B.V
kannatanut jalgadega keha piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi:
rindkere ja jäsemete hulgihematoomid ja huule marrastuse; 2) juulikuus 2010, viibides oma
üürikorteris, Viljandimaal xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx xx- , karistas 1 aasta ja 10 kuu x vanust last H.Ht , lüües teda vitsaga vastu käsi ja jalgu, mille tulemusel laps nuttis valjuhäälselt
ning lapsele oli tekitatud kätele ca 2 3 cm pikkused nahapinnast kõrgemad roosakad vorbid ja -
reitele ca 4-5 cm pikkused vorbid. B.V tekitas lapsele tervisekahjustused ja va 3) lu;
viibides 03.08.2010 oma üürikorteris Viljandimaal xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xx-x,
tungis tekkinud tüli käigus kallale oma elukaaslasele , keda lõi rusikaga näkku. Löömisega V.Rl tekitas B.V kannatanule valu ja tervisekahjustuse ning 4) viibides 26.10.2010 oma
üürimajas, Viljandimaal xxxxx-xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx talus, tungis
tekkinud tüli käigus kallale oma elukaaslasele ning lõi teda rusikaga kõhtu ja jalaga näkku, V-Rle millega tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustuse.
Veel süüdistatakse B.V KarS § 266 lg 2 p 1 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse
ruumi ebaseadusliku tungimise B.V : 1) B.V 11. juulil
s. Süüdistuse kohaselt
2010 kella 21.00 paiku ukseluku lõhkumise teel tungis valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult
A.Si elukohta Viljandimaal xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxx-xxxxx elamusse;
u kahju 350 krooni ning 2) olles varem toime kseluku lõhkumisega tekitati kannatanule varalist
pannud omavolilise sissetungi, tungis lukustamata uste avamise teel 18.11.2010 ajavahemikul
kella 04.50 kuni kella 06.55 valdaja tahte vastaselt Pärnumaal xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx
xxxxx xxxxxxxx talu laudahoone riietusruumi, rikkudes sellega
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud ning võttis sealt ebaseadusliku
omastamise eesmärgil Õ.Õ jope taskust viimasele kuuluva mobiiltelefoni W205 Sony Ericsson
koos sell
es olnud mälukaardi ja SIM kaardiga koguväärtusega 301 krooni (19.24 €).
N.V KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamises
grupiga ning isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise. Süüdistuse
kohaselt N.V , olles varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise kasutamise: 1) teades, et B.V ärandas 01. septembril 2009 ajavahemikul kella 03.30-st kuni kella 08.30-
ni Harjumaal xxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx J.Ale kuuluva
mõisa juures
sõiduauto
VW Golf XXX XXX registreerimismärgiga , sõitis selle autoga isikute grupis koos
B.V ja P.O ga 01. ja 02. septembril09.2009 Järva ja Viljandi maakonnas - ning 2) distatakse N.V selles, et olles varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise kasutamise, teades, et B.V ärandas 13. septembril 2009 ajavahemikul kella 15.30-st kuni
19.00- - ni Harjumaal Kose vallas Kuivajõe külas Kuivajõe Farmer OÜ le kuuluva sõiduauto
7
Citroen Berlingo registreerimismärgiga , sõitis selle autoga isikute grupis koos B.V XXX XXX , P.O ja L.P ga 14. septembril 2009 Eesti ja Läti Vabariigis. -
Veel süüdistatakse N.V KarS § järgi võõra vallasasja äravõtmises 199 lg 2 p 7 ja 8
selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupiga ning sissetungimisega. Süüdistuse kohaselt
N.V isikute grupis koos B.V-ga tungis 15. septembril 2009 ajavahemikul kella
13.15-st kuni kella 16.00-ni ukse avamise teel sisse Tartumaal xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx
xxxxx asuvasse xxxxxx xxxx elamusse, kust varastas digitaalfotoaparaadi Pentax Optio S6
väärtusega 600 krooni, rahalise väärtuseta punutud korvikese, milles olid: 2 abielusõrmust
väärtusega kokku 1 600 krooni, kuldkella väärtusega 4 000 krooni, kuldketi väärtuseg
a 1500
krooni, 2 kullast kõrvaehet väärtusega kokku 800 krooni, kõrvarõnga väärtusega kokku 1400
krooni, käeketi väärtusega 500 krooni, hõbedast kaelaketi väärtusega 1 500 krooni, kolm
hõbedast kaelaketti väärtusega kokku 300 krooni, kaks hõbedast sõrmust väärtusega kokku 900
krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 350 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 200 krooni,
hõbedast sõrmuse väärtusega 500 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 650 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 380 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 180 krooni, punase kiviga hõbedast
sõrmuse väärtusega 350 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 300 krooni, suure hõbedast
sõrmuse väärtusega 300 krooni, roosa kiviga sõrmuse väärtusega 50 krooni, helesinise kiviga
sõrmuse väärtusega 50 krooni, kolm paari hõbedast kõrvarõngaid väärtusega kokku 600 krooni,
hõbedast laiad kõrvarõngad väärtusega 380 krooni. Vargusega põhjustati kannatanu K.Nile varalist kahju kokku 17 390 krooni ulatuses.
Veel süüdistatakse N.V KarS § järgi süüteo toimepanemise 202 lg 1 tulemusena
saadud vara omandamises. Süüdistuse kohaselt N.V selles, et olles teadlik, et B.V
tankis kütust – AS-le Eesti Statoil kuuluvatest tanklatest 1) 02. septembril 2009 Järvamaal Paide vallas Mäo külas 56,86 liitrit kütust väärtusega 921.13 krooni, 2) 08. septembril 2009 Viljandi linnas Riia mnt 52a Männimäe tanklast 60 liitrit kütust väärtusega 954 krooni, 3)
väärtusega 723 krooni, 4) 14. septembril 2009 Tartu linnas Ringtee 71 asuvas Tartu Lõunakeskuse tanklast 48,41 liitrit kütust väärtusega 738.25 krooni; 5) 15. septembril 2009 Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita külas 25,01 liitrit kütust väärtusega 381.40 krooni ning 6) 15.
septembril 2009 469,34 Tartu linnas Võru tn 250 asuvast tanklast 96,35 liitrit kütust väärtusega 1
krooni - ning teades, et B.V ei tasunud kütuse eest, tarbis kuriteo tulemusena saadud
kütust, mis seisnes selles, et tema sõitis autoga, mille paagis oli nimetatud kütus.
P.O süüdistaks järgi süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara 202 lg 1
omandamises. Süüdistuse kohaselt P.O 1) teades, et B.V ärandas 01.
Septembril 2009 ajavahemikul kella 03.30-st kuni kella 08.30-ni Harjumaal xxxx xxxxxx
xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx J.Ale
mõisa juures kuuluva sõiduauto VW Golf
registreerimismärgiga , sõitis selle autoga isikute grupis koos B.V ja N.V ga - XXX XXX
omavolilise kasutamise ning teadlik sellest, et B.V ärandas 13. septembril 2009
ajavahemikul kella 15.30-st kuni 19.00-ni Harjumaal Kose vallas Kuivajõe külas Kuivajõe
Farmer OÜ le kuuluva sõiduauto registreerimismärg , sõitis selle -
iga XXX XXX Citroen Berlingo autoga isikute grupis koos B.V, N.V ja L.P-ga 14.09.2009 Eesti ja Läti Vabariigis.
L.P süüdistatakse KarS § 215 lg 2 p 2 järgi võõra vallasasja omavolilise
ajutise kasutamises grupiga. Süü B.V ärandas 13.
distuse kohaselt, olles teadlik, et septembril 2009 ajavahemikul kella 15.30-st kuni 19.00-ni Harjumaal Kose vallas Kuivajõe külas
Kuivajõe Farmer OÜ le kuuluva sõiduauto registreerimismärgiga -
sõitis selle autoga isikute grupis koos B.V , N.V ja P.O-ga 14. septembril 2009 Järva ja Viljandi maakonnas.
8
Eelmenetluse käigus on prokuratuur esitanud kohtule taotluse kriminaalasjaga liitmiseks
kaks kriminaalasjas. Kriminaalasjas nr 1-10-14648 (kohtueelses menetluses nr 10284000197)
esitatud süüdistusaktis B.V süüdistatud KarS § 121 ja 266 lg 1 järgi. Kriminaalasjas on
nr 1-11-1376 (kohtueelses menetluses nr 10284000334) on B.V esitatud süüdistusaktis
süüdistat KarS § 120: § 121: § 215 lg 2 p 1; § 266 lg 2 p 1 ning § ud B.V 199 lg 2 p 4
järgi. Süüdistavate kaitsjad on toetanud kriminaalasjade liitmist. Tartu Maakohtu
2011 määrusega on kriminaalasjad ühendatud riik B.V, N.V , P.O versus
ja L.P (kohtu menetluses nr 1-10-8431) nr 09230115216, riik B.V versus
(kohtu menetluses nr 1-10-14648) ja riik B.V (kohtu menetluses nr 1-11- versus
1376) na nr 1-10-8431). ühiseks menetlemiseks (kohtu menetluses oleva kriminaalasja
2.
okkulepped Kriminaalasjas sõlmitud k
Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppe-
menetluses. Prokurör, süüdistatava ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud d
kokkulep : ped süüdistatavate süüdimõistmiseks
1) B.V 121 ja karistamiseks vangistusega 6 kuud; ja KarS § järgi KarS § 120 järgi
karistamiseks vangistusega 3 kuud; ja karistamiseks vangistusega 8 KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi
kuud; ja karistamiseks vangistusega3 kuud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ;
järgi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat;
ja karistamiseks
vangistusega 1 aasta ja 6 kuud; KarS KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat. § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja 6 kuud, suurendades Tartu Maakohtu
28.06.2011 otsusega mõistetud karistust 3 aastat ja 2 kuud 4 kuu võrra. Tartu Maakohtu
28.06.2011 otsusega ärakantud karistus, so 8 kuud ja 11 päeva, arvestada karistusest maha ning
karistuseks mõista vangistus 2 aasta 9 kuud ja 19 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse
kandmise hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.09.2009-14.05.2010, so 7 kuud ja 28 päeva ja
18.11-19.11.2010, so 2 päeva, kokku 8 kuud ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 2 aastat 1 kuu ja 19 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 30.12.2010.
2) N.V KarS 199 lg 2 p 7, 8
§ järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud; KarS § 202 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 kuu; KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi vangistuse 4 kuud; KarS §
hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.09.2009 kell 03:20 kuni 16.09.2009 kell 16:15, so 1 päev ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 3 kuud ja 29 päeva; KarS § 74 lg 1 ja
lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata N.V le -
katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile alalise
elukohaga xxxxxxx x-xx xxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ning kohustada teda täitma kontrollnõudeid.
3) P.O 215 lg 2 p 1 ja rahalise karistusega 50
KarS § järgi ja karistamiseks 2
päevamäära, s.o 160 € § 66 lg 1 alusel määrata, et karistuse kandmine ositi 16 € ; KarS kuni
karistuse täieliku tasumiseni. Pärnu Maakohtu 14.07.2011 otsusega mõistetud vangistus 4 kuud 27 päeva, mis asendatud üldkasuliku tööga 294 tundi jätta iseseisvale täitmisele.
4) L.P 215 lg 2 p 2 KarS § järgi ja karistamiseks rahalise karistuse 30 päevamäära, so 96 €. KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi kolme kuu jooksul iga kuu 32 €.
3.1.
Põhjendused süüdimõistmises
Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib
-s 239, mille kohaselt k
süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt
KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos - , mille eest
karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.
Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid
vastavalt kokkulepetele ja tekitatud kahjude heastamises. süüdimõistmises ning karistamises Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -
mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja
menetlemisel on tõendamis
eseme asjaolud selged, te vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega
ning tule d . süüdistatavad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepe va tele
õhjendused karistus mõistmis te el
KarS 199 ( lg 2 § näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni Vargus)
viieaastase vangistusega; KarS 209 ( lg 2 rahalise § Kelmus) näeb ette süüdlase karistamise
karistuse või kuni viieaastase vangistusega; KarS § 215 g 2 näeb ( ) l Asja omavoliline kasutamine
ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega; § 120
KarS
( dlase karistamise
Ähvardamine) näeb ette süü rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega
KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni ( ) Kehaline väärkohtlemine
kolmeaastase vangistusega 266 ( ning KarS § lg 1 näeb ette süüdlase Omavoliline sissetung)
karistamise
rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppe-
menetluses. id tuleb karistada le. Süüdistatava vastavalt sõlmitud kokkulepete
KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju
tekitanud isik (kahju tekitaja) peab ka
hju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.
J.A on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi
€ välja mõista solidaarselt
ja P.O-lt 2 J.A kasuks. 630,60 €
H.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi
348,32 €. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb dada ning välja mõista 348,32 € rahul B.V-lt
H.K.e kasuks.
K.N on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi
290,80 €. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt B.V-lt
ja N.V-lt K.Ni kasuks. 290,80 €
AS Eesti Statoil on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks
tsiviilhagi B.V-lt 422,74 €. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista
422,74 kasuks. € AS Eesti Statoil
V.R on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta eks mata kahjude hüvitamis 400 €.
Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista B.V lt 400 € - V.R kasuks.
õhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses
menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri
10
määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse
kulu
de hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev
sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o
417,03 . € KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud
kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määrab -
uurimis nud, kuid on asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat vali
taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja
osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. (RÕS) § 4 lg 3 p Vastavalt
riigi õigusabi seaduse -le 1 on
riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi
osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi
õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri
juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi
osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi
õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi ). Korras koos kord
hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
Süüdistatava kohtueelsel uurimisel on määratud
B.V kaitsja esinemise eest
hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna € Süüdistatava 65,29 . B.V kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 312,53 €.
Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud
N.V
hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 19,18 € Süüdistatava . N.V-lt
kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud
õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 352,83 €
.
Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud
P.O
hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38,35 € Süüdistatava . P.O
kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud
õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina € 3 ,83 52 . Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 391,15
€ ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutat €. Sõiduga
ud aeg kokku 127,52
seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei
kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva
advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise
õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi
andmiseks tehtud kulutused sõitudele € jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt 127,52
jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud
advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt
advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata. KrMS
§ 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks menetluskuludeks
osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 391,15 €.
Süüdistatava uurimisel on määratud
L.P kaitsja esinemise eest kohtueelsel
hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38,35 € Süüdistatava . L.P
kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud
õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina € 352,80 . Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 391,15
€ ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku €. Sõiduga
127,52
11
seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei
kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva
advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise
õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi
andmiseks tehtud kulutus
ed sõitudele 127,52 € jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt
jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud
advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt
advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata. KrMS
§ 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõiste
tavaks menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 391,15 €.
Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.
KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg le 5 määratud -
kaitsja poolt kaitsealustele B.V-le , P.O-le ja L.P
kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud . – 14,13 €
KrMS annatanule, tunnistajale, eksperdile ja § 175 lg 2 kohaselt on menetluskuluks k
spetsialistile. -
. Kriminaalasjas on KrMS § s 178 sätestatud kulud kokku – 3,78 €
Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus
-le 1 kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja
ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu
varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib
süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et
kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas
mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.
B.V-lt sundraha väljamõistmisele ei kuulu, kuna see on väljamõistetud kohtuotsusega hilisemate kuritegude eest. Arvestades, et N.V on kuriteo toime pannud alaealisena on tuleb varalist seisundit ja
resotsialiseerumise väljavaateid sundraha jätta välja mõistmata arvestades, tuleb temalt ja
menetluskulud riigi kanda. 152.86 € Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:
1) B.V-lt ja muu välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 377,82 €
kriminaalmenetluse kulu riigi kasuks; 6,60 €
2
) N.V lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena õigusabi tasu 200 € riigi kasuks; -
3) P.O-lt , riigi
välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 €
õigusabi tasu € 6,60 € 391,15 ja muu kriminaalmenetluse kulu riigi kasuks;
tasu ja muu kriminaalmenetluse riigi kasuks. 391,15 € 4,71 €
Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
5.
Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel
Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast P.O ja Sven L.P lahkumise keelud tuleb tühistada.
Kriminaalasja juures olevad asitõendid: 1) 02.09.2009 Järvamaal Paide vallas Mäo külas
asuvas Statoili tankla turvakaamera salvestus CD plaadil tuleb KrMS § 12 3 p 1 alusel jätta 6 lg
kriminaalasja juurde; 2) pudel viina (hoiul politsei asitõendite laos); 3) sündmuskoha
12
vaatlusprotokollis 02.09.2009 fikseeritud esemed (hoiul politsei asitõendite laos – tuleb KrMS §
126 lg 3 p 4 . alusel hävitada B.V on viibinud eelvangistuses 16.09.2009-14.05.2010, s.o 7 kuud ja 28 päeva ja
18.11.- vangistus karistusaja hulka, kus- 19.11.2010, s.o 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel
juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev vangistus . Eelvangistuses oldud aeg 8 kuud
tuleb arvestada kantud karis B.V kandmata tusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda
karistuseks . vangistus 2 aastat 1 kuu ja 19 päeva N.V on kahtlustatavana kinni peetud 16.09.2009, seega on N.V viibinud eel-
vangistuses vangistus karistusaja hulka, kus 1 päev. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel juures ühele
eelvangistus . Seoses N.V-le päevale vastab üks vangistuspäev KarS § 74 kohaldamisega,
tuleb eelvangistuses oldud aeg arvestada kantud karis 1 päev tusena mõistetud vangistuse hulka ja
lugeda N.V kandmata karistuseks . vangistus 3 kuud 29 päeva
KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest
või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. -
Toomas Lillsaar
Kohtunik