2-19-4004/49 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-4004

Tsiviilasi

F. A.’i hagi aktsiaseltsi CREDITINFO EESTI ja osaühingu

Citadele Factoring (varasem ärinimi Citadele Leasing &

Factoring osaühing) vastu hagejat kahjustava tegevuse

lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja F. A. (isikukood XXX, elukoht XXX);

hageja lepinguline esindaja Suido Västra (e-post XXX);

kostja I aktsiaselts CREDITINFO EESTI (registrikood

10256137, asukoht XXX, e-post XXX);

kostja I lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal

(Advokaadibüroo HEED Entsik, asukoht F. R. Kreutzwaldi 3,

10120 Tallinn, e-post XXX);

kostja II osaühing Citadele Factoring (varasem ärinimi

Citadele Leasing & Factoring osaühing, registrikood

10925733, asukoht XXX, e-post XXX);

kostja II volitatud esindaja A. J. (osaühing Citadele Factoring,

varasem ärinimi Citadele Leasing & Factoring osaühing,

registrikood 10925733, asukoht XXX, e-post XXX).

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja F. A. (isikukood XXX) taotlus menetluse peatamiseks.

2. Jätta rahuldamata hageja F. A. ’i (isikukood XXX) hagi kostja I aktsiaseltsi

CREDITINFO EESTI ja kostja II osaühingu Citadele Factoring (varasem ärinimi

Citadele Leasing & Factoring osaühing) vastu hagejat kahjustava tegevuse

lõpetamise nõudes.

2-19-4004

Menetluskulude jaotus

Jätta nii hageja kui kostja I ja II menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad

1. Harju Maakohtu menetluses on F. A. ’i hagi AS CREDITINFO EESTI vastu, milles hageja

palub kohustada kostjat lõpetada hagejat kahjustav tegevus, s.o kohustada kostjat muutma

veebilehel www.krediidiinfo.ee maksehäirete registris kättesaamatuks andmed „F. A. ,

isikukood XXX, kehtivad maksehäired, asutus Citadele Leasing & Factoring, algus 11.10.2017,

lõpetamata, maksehäire viimane suurus 3200 12800, maksehäire maksimum suurus 3200 – 12

800, sisestaja tegevusvaldkond kapitalirent“ või alternatiivselt kohustada kostjat muutma eespool

nimetatud andmed kättesaamatuks kuni Harju Maakohtu tsiviilasjas nr xxxx lõpliku

kohtulahendi jõustumiseni. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue asjaolust, et hageja on

käendajaks liisingulepingutes, millest väidetavalt tekkinud võlanõuded on liisinguandja kostja

veebilehel maksehäirena avaldanud ja milliste avaldamist kostja vaatamata hageja korduvatele

vaietele ei ole lõpetanud. Maksehäire andmete õigsus või ebaõigsus, st võlgnevuse olemasolu või

selle puudumine selgub tsiviilasjas nr xxxx, milles hageja on vaidlustanud liisinguandja

(Citadele Leasing & Factoring OÜ) nõude. Hageja vastuväide Citadele Leasing & Factoring OÜ

võlanõudele põhineb asjaolul, et Citadele Leasing & Factoring OÜ ei ole täitnud kohustust

tagastada hagejale kreeditarves arvestatud käibemaksu ja selle kohustuse rikkumisest tuleneb

viivisnõue, mille alusel hageja käendajana võlanõudele vastu vaidleb.

II Kostja I vastuväited

2. Kostja I hagi ei tunnista ning leiab, et hagil puudub faktiline ja õiguslik alus ja hagi õiguslikud

põhjendused on ekslikud. Kostja on vastuses hagiavaldusele 05.04.2019 selgitanud, et

hagiavaldusest jääb ebaselgeks, millisele seaduse sättele hageja tugineb hagiavalduses esitatud

taotlustes. Kostja arvates tuleb hagi jätta rahuldamata täies ulatuses. Kuna vaidlus toimub

andmete faktilise tegelikkusele vastavuse üle (andmete õigsuse üle), ei ole kostja hinnangul

võimalik seda vaidlust pidada ilma Citadele Leasing & Factoring OÜ-d teise kostjana menetlusse

kaasamata. Kui kohus tuvastab, et hagejal on võlgnevus Citadele Leasing & Factoring OÜ ees,

on ühtlasi tuvastatud, et Citadele Leasing & Factoring OÜ poolt edastatud võlaandmete alusel

kostja poolt maksehäireregistris maksehäirena avaldatud andmed on õiged.

III Kostja II vastuväited

3. Kostja II hagi ei tunnista. 20.10.2022 esitas kostja Citadele Factoring OÜ vastuse

hagiavaldusele. Kostja II hinnangul hagiavaldusest lähtuvalt omab asja lahendamisel

võtmeküsimust vaid üks asjaolu, ja nimelt: kas Citadele Factoring OÜ pidi kreeditarvete järgsed

käibemaksu summad liisinguvõtja kontole rahas üle kandma või mitte.

2-19-4004

Kostja II leiab, et ei ole vaidlust, et hageja ja Citadele Factoring OÜ vahel on Harju Maakohtus

käimas kohtumenetlus tsiviilasjas nr xxxx, kus Citadele Factoring OÜ nõuab hagejalt, kes tolles

menetluses on kostja/käendaja, liisingulepingutest tulenevate võlgnevuste ja kulude välja

mõistmist. Hageja käendas kolmest liisingulepingust tulenevat kohustust kolme erineva

käenduslepingu alusel. Selles osas poolte vahel vaidlust pole. Poolte vahel ei ole vaidlust ka

selles, et liisingulepingud on võlgnevuse tõttu ülesöeldud ja liisinguesemed on kõik tagastatud ja

müüdud. Vaidlust ei ole ka selles, et peale liisinguesemete tagastamist korrigeeris Citadele

Factoring OÜ kreeditarvetega käibemaksu, mille tulemusel arvestas Citadele Factoring OÜ

tasumata jäänud liisingumaksete osalt (liisingu jääkidelt graafikutes, liisingulepingute

ülesütlemise hetkel) käibemaksu tagasi (liisinguandja vähendas enda maksukohustust) ja nende

kreeditarvete alusel tekkis liisinguvõtjal omakorda kohustus samas ulatuses käibemaksu tasuda

(liisinguvõtjal suurenes maksukohustus).

KMS § 29 lg 7 sätestab – kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve

või esitab kauba või teenuse hinna vähendamise tõttu kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe

tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastavad nii müüja kui ka

ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise

maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Viidatud paragrahv võimaldab

kapitalirendilepingus käibemaksu korrigeerida tagasi peale vara tagastamist (liisingvõtja

kohustus, vara välja osta, ei realiseerunud – mistõttu võimaldab käibemaksuseadus tehingut

käsitleda vara tagastamisest edaspidiselt kasutusrendina). Käibemaksu korrigeerimise teel

eraldati liisingulepingute ülesütlemise päeva seisuga olnud graafiku järgsetest jääkidest

proportsionaalne käibemaksu osa ja liisingu jääkmaksumusteks jäi järgi summa ilma

käibemaksuta.

Citadele Factoring OÜ-le on arusaamatu, kust tuleb hagejale selline arusaam, et käibemaksu

korrigeerimise tulemusena peab liisinguandja kandma kreeditarvetel oleva käibemaksu summa

liisinguvõtja kontole rahas. Kapitalirendilepingu sõlmimisel tasub liisinguandja käibemaksu

kogu müügihinna ulatuses riigile (raamatupidamislik võõrandamistehing liisinguandjalt

liisinguvõtjale) ja käibemaksukohustuslasest liisinguvõtja arvestab liisinguandja poolt riigile

tasutud käibemaksu 100% endale (raamatupidamislik vara omandamistehing). Maksuarvestus ja

maksude tasumine on vaid maksukohustuslase ja riigi vaheline suhe. Üks maksukohustuslasest

lepingu pool tasub käibemaksu riigile ja teine maksukohustuslasest lepingu pool küsib sama

käibemaksu riigilt tagasi. Käibemaksu ring suhtes riigiga on sellisel juhul alati null. Kui vara

omandamise lepingut ei täideta lõpuni lepingu ülesütlemise tõttu ja vara tagastatakse, siis

võimaldab KMS § 29 lg 7 arvestada liisinguandjal kreeditarve alusel riigilt tagasi selle

käibemaksu osa, mille võrra jäid vara ostuhinna maksed tasumata ja mille võrra on liisinguandja

tasunud riigile käibemaksu rohkem. Liisinguvõtja aga kohustub tagastama riigile selle

käibemaksu, mille võrra riik on liisinguvõtjale maksnud käibemaksu liisingulepingu sõlmimisel

välja rohkem ehk selles osas, millises liisinguvõtja väljaostu makseid ei ole tasunud. Mõlemad

lepingu pooled kajatavad seda kreeditarve väljastamise perioodis ja deklareerivad vastavalt.

Peale seda on käibemaksu ring suhtes riigiga jälle null.

Kostja II selgituste kohaselt, kuna kapitalirendi korral finantseeritakse vara soetamist koos

käibemaksuga, siis pärast käibemaksu korrigeerimist eraldab liisinguandja tasumata jäänud

ostuhinna osalt (jääkmaksumuselt) kreeditarvetega tagasiarvestatud käibemaksu osa ehk

liisinguandja kohustub sellisel juhul liisinguvõtja põhiosa võlga (jääkmaksumust) liisinguandja

ees vähendama tagasiarvestatud käibemaksu võrra. Selle kohustuse on Citadele Factoring OÜ

liisinguvõtja ees täitnud. Hageja on hagiavalduses lähtunud pelgalt Riigikohtu lahendi nr 3-15-

1022 punkti 18.7 ühe lause grammatilisest tähendusest, omamata seejuures ise arusaama, millist

maksuõiguslikku nüanssi on Riigikohus sellega silmas pidanud. Hageja seisukoht, et vähemalt

2-19-4004

kohtumenetluse ajaks peaks muutma tema suhtes avaldatud maksehäire kättesaamatuks

kolmandatele isikutele, ei tugine seadusele. Kui maksehäire õigsus on kontrollitav ja maksehäire

avaldamiseks on materiaalsed ja formaalsed eeldused täidetud, siis kohtumenetlus ei ole aluseks

maksehäire avaldamise lõpetamiseks või kättesaamatuks muutmiseks.

Kostja II hinnangul antud asjas on vaidlus lihtne ja hageja sisuline vastuväide tugineb ainult

kreeditarvetes kajastatud käibemaksu ülekandmata jätmisele. Citadele Factoring OÜ on

kreeditarvetes kajastatud käibemaksu võrra vähendanud liisingu jääkmaksumust ehk

liisinguandja poolt tagasiarvestatud käibemaks on suunatud liisinguvõtja põhivõla katteks. Seega

hageja põhitees hagis, et kreeditarvetes kajastatud käibemaksu ei ole suunatud liisinguvõtja

jääkmaksumuse vähendamiseks, on väär. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja II, et F. A.

hagiavaldus on tervikuna täiesti põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu.

IV Varasem menetlus

4. Harju Maakohus peatas 08.04.2022 määrusega menetluse kuni tsiviilasja nr xxxx lõpetava

lahendi jõustumiseni. Maakohus määras, et lahendab poolte menetluslikud taotlused, sh

liisinguandja menetlusse kaasamise taotluse pärast menetluse uuendamist. Maakohus kohustas

pooli teavitama kohut kirjalikult tsiviilasja nr xxxx lõpetava lahendi jõustumisest.

26.04.2022 esitas hageja määruskaebuse Harju Maakohtu 08.04.2022 määruse peale, milles

palus maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.

21.09.2022 kohtumäärusega Tallinna Ringkonnakohus rahuldas hageja F. A. ’i määruskaebuse,

tühistas Harju Maakohtu 08.04.2022 määruse ning saatis asi samale maakohtule menetluse

jätkamiseks.

04.10.2022 kohtumäärusega Harju Maakohus rahuldas hageja F. A. ’i taotluse ja kaasas

menetlusse kostjana osaühingu Citadele Factoring (varasem ärinimi Citadele Leasing &Factoring

osaühing, registrikood 10925733). Kohus edastas kostjale osaühing Citadele Factoring (varasem

ärinimi Citadele Leasing & Factoring osaühing) hagimaterjalide ärakirjad, millele kohustas

esitada kostja kirjalik seisukoht 15 päeva peale hagimaterjalide kätte toimetamist. Kohus jättis

rahuldamata kostja aktsiaseltsi CREDITINFO EESTI (registrikood 10256137) taotluse kaasata

osaühing Citadele Factoring (varasem ärinimi Citadele Leasing & Factoring osaühing)

menetlusse kolmanda isikuna. Täiendavalt jättis kohus rahuldamata hageja F. A. ’i taotluse

nõuda kostjalt aktsiaseltsilt CREDITINFO EESTI välja kõik dokumendid, s.h võimalik

kirjavahetus, andmete küsimine, mis on seotud F. A., isikukood XXX, „Eraisiku maksehäire

raport“ koostamise ja avaldamisega seisuga kuni 21.01.2021.

04.10.2022 edastas kohus menetlusosalisetele kohtuistungi kutse 08.11.2022 kell 15.30.

02.11.2022 esitas hageja seisukoha ja taotluse tõendite kogumiseks. Taotluse kohaselt

liisinguandja on hageja kohta avaldatud maksehäire aluseks olevad liisinglepingud

pealkirjastanud kapitalirendilepingud, kuid liisinglepingute lk 3 alajaotuses üldtingimused

mõisted ja tõlgendused on liisingmakse igakuine makse, mille hulgas on ka käibemaks. Hageja

selgituste kohaselt kapitalirendi tüüpi liisinglepingu puhul tuleb liisingueseme üleandmisel

liisinguvõtjale maksta käibemaksu kogu liisingueseme hinnalt, liisinguandja esitab ka arve kogu

eseme väärtuse peale. Igakuised maksed on seejärel käibemaksuta ning koosnevad põhiosast ja

intressist (Riigikohtu 09.12.2008 otsus tsiviilasja nr 3-2-1-118-08, p 24). Hageja leiab, et

tegemist on kapitalirendilepingutega, viitab kostja liisinglepingute punktile 8.7, mille kohaselt

lepingu lõppemise korral, kui liisinguvõtja on täitnud liisinguandja ees kõik lepingust tulenevad

2-19-4004

kohustused ja liisinguobjekti omandiõigus läheb üle liisinguvõtjale, on liisinguvõtja kohustatud

tegema omanikukande muudatused liiklusregistris kahe nädala jooksul.

Hageja on seisukohal, et liisinguvõtja on tasunud hagejale perioodil 21.08.2015 kuni 27.06.2016

käibemaksu kokku 8 569.65 eurot:

1) liisinglepingu nr xxxx alusel 3 209.81 eurot;

2) liisinglepingu nr xxxx alusel 3 209.92 eurot,

3) liisinglepingu nr xxxx alusel 2 149.92 eurot, milleks alust ei olnud ja sellest tulenevalt on

hageja maksehäire alusetu.

Hageja hinnangul asjaolu, kas hageja väide on õige või mitte peaks selguma liisinguandja

arvetest liisinguvõtjale ja liisinguvõtja maksetest liisinguandjale, st tõenditest, mis liisinguandjal

on olemas. Hageja selgituste kohaselt ei ole ta alates 26.10.2016 liisinguvõtja juhatuse liige ning

liisinglepingute täitmise kohta seetõttu hagejal andmeid ei ole.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kohustada kostjat II esitama kohtule kõik liisinglepingute nr

xxxx, nr xxxx ja nr xxxx alusel liisinguvõtjale esitatud arved ja kõik liisinguvõtja maksed

kostjale II nende lepingute alusel, nende arvete tasumiseks (kostja II pangakonto väljavõte).

07.11.2022 arvamuses selgitas Citadele Factoring OÜ, et kostja II ei mõista, mida annavad

hagejale kõikide lepingute arved ja mida konkreetselt antud hagi alustest lähtuvalt hageja nende

arvetega veel lisaks tõendada soovib. Citadele Factoring OÜ esitas siiski maksegraafikud, mille

alusel on arved koostatud. Kostja II selgituste kohaselt graafikutest nähtuvad ka kõikide arvete

andmed, graafikutest on näha, et igakuistele liisingumaksele ei ole käibemaksu lisatud ja

kapitalirendis kuumaksetele käibemaksu ei lisatagi, sest kapitalirendis tasub

liisinguvõtjaajatatuna vara väljaostu makseid, mille kohta on müügiarve liisinguvõtjale juba täies

vara maksumuses ette ära esitatud. Kostja II leidis, et kuivõrd hagi ese, hagi alus, hageja

taotlused ja nende eesmärk kogumis on tervikuna niivõrd segamini teise tsiviilasjaga, siis ei saa

Citadele Factoring OÜ aru, millist teed ja tõendeid mööda kavatseb hageja oma eesmärgini jõuda

antud tsiviilasjas, arvestades antud hagi eset ja antud hagi alust. Citadele Factoring OÜ ei mõista,

mida ja kuidas hageja soovib antud hagi kontekstis tõendada teises tsiviilasjas esitatud

taotlustega.

07.11.2022 esitas hageja täiendava taotluse tõendite kogumiseks, paludes liisinglepingute nr

xxxx, nr xxxx ja nr xxxx alusel esitatud arved liisinguvõtjale ja kostja II pangakonto väljavõte

nende arvete tasumise kohta kostjalt II välja nõuda.

07.11.2022 esitas kostja I vastuväite hageja taotlustele. Kostja I tõi välja, et kaaskostja on

vastuse esitanud 20.10.2022 ning selle on hageja saanud kätte 24.10.2022. Seega oli hageja

teadlik alates 24.10.2022 kaaskostja vastuses esitatud seisukohtadest. Kostja I leidis, et TsMS §

331 lg 1 kohaselt menetleb kohus hilinenud taotlust vaid juhul, kui hilinemiseks on mõjuv

põhjus, mille peaks hageja olema oma taotlustes esile toonud. Kostja I hinnangul on oluline

rõhutada, et vajadus tõendada oma väiteid ei saanud olla hagejale üllatuslik. Samuti leidis kostja

I, et hagejal oli aega pärast 24.10.2022 aega vähemalt 7 päeva selleks, et järgida TSMS § 329 lg

2 teises lauses sätestatud tähtaega, seda enam, et hageja oli teadlik istungipäevast. Taotluste ja

tõendite esitamine selliselt, et neist viimane on esitatud päev enne istungit, on lubatav vaid

erandjuhtudel. Kostja I hinnangul hageja ei olnud oma taotlustes põhjendanud, miks ta ei saanud

taotlusi varem esitada ning miks ta ei järginud TsMS § 329 lg 2 esimeses lauses sätestatud

tähtaega, mistõttu puudub alus hageja taotluste ja tõendite menetlemiseks. Seetõttu esitas kostja

hageja taotlustele hilinemise vastuväite ja palub kohtul jätta taotlused menetlemata ning hageja

poolt taotlustega esitatud tõendid asja juurde võtmata.

2-19-4004

08.11.2022 kohtuistungil kohus määras (kohtuistungi protokoll 00:26:45) jätta hageja taotlus

kostja Citadele Factoring OÜ pangakontode väljavõtete väljanõudmiseks rahuldamata. Kohus

selgitas, et kostja Citadele Factoring OÜ on nõustunud liisingvõtjale esitatud arvete ja

liisinguvõtja tehtud maksete andmete esitamiseks. Kohus määras täiendavalt anda hagejale

tähtajaks 21.11.2022 täpsustatud hagiavalduse esitamiseks, kostjatele tähtajaks 05.12.2022

seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning hagejale tähtajaks 15.12.2022 kostjate seisukohtade

osas omapoolsete seisukohtade esitamiseks (kohtuistungi protokoll 00:37:19).

21.11.2022 esitas hageja hagiavalduse täienduse ja taotluse hageja vande all üle kuulamiseks.

Hageja palus:

1. Kohustada AS-i CREDITINFO EESTI ja Citadele Factoring OÜ-d lõpetama F. A. ’it

kahjustav tegevus, s.o kohustada AS-i CREDITINFO EESTI ja Citadele Factoring OÜ-d

muutma veebilehel www.krediidiinfo.ee maksehäirete registris kättesaamatuks andmed

„ F. A., isikukood XXX, kehtivad maksehäired, asutus Citadele Leasing & Factoring OÜ,

algus 11.10.2017, lõpetamata, maksehäire viimane suurus 3200 12800, makshäire

maksimum suurus 3200 – 12800, sisestaja tegevusvaldkond kapitalirent.“

2. Alternatiivselt, kohustada AS-i CREDITINFO EESTI ja Citadele Factoring OÜ-d

muutma kättesaamatuks eelmises punktis nimetatud andmed kuni Harju Maakohtu

tsiviilasjas nr xxxx lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.

3. F. A. vande all üle kuulata faktilise asjaolu osas, et Citadele Factoring OÜ on käendaja

teavitamiskohustust rikkunud.

4. Lahendada asi kohtuistungil.

5. Menetluskulud jätta kostjate kanda.

02.12.2022 esitas kostja II Citadele Factoring OÜ vastuse 21.11.2022 hagiavaldusele. Kostja II

on seisukohal, et käesoleval juhul on tõendatud, et hageja väited selle kohta, et temale ei ole

võlast teatatud, on valed. Kostja II on seisukohal, et hämmastav on sealjuures veel see, et hageja

kavatseb lisaks vande all väita (hagi punkt 5), et seda, mida Citadele Factoring OÜ on

kirjeldanud ja enda hinnangul tõendanud ei ole toimunud.

13.04.2023 kohtumäärusega jättis kohus rahuldamata hageja F. A. ’i 21.11.2022 taotluse hageja

vande all ülekuulamiseks.

03.09.2024 teavitas kostja Vitadele Factoring OÜ esindaja kohut, et Riigikohus jättis F. A.

määruskabuse menetlusse võtmata, mis tähendab, et jõustus Harju Maakohtu kohtuotsus

tsiviilasjas nr xxxx, milles kohus Citadele Factoring OÜ hagi võlanõudes F. A. A. vastu

rahuldas. See tähendab nüüd, et F. A. väide, et tal puudus võlanõue Citadele Factornig OÜ ees,

millest tulenevalt on maksehäire avaldamine ebaõige, on väär ja alusetu.

04.09.2024 ja 02.10.2024 andis kohus pooltele võimaluse kompromissläbirääkimiste pidamiseks

menetluskulude osas.

Kostja II ei pidanud kompromissi võimalikuks ning hageja esitas taotluse menetluse

peatamiseks, sest ta osales Ukraina sõjas, mille käigus sai haavata ja viibib praegu Ukrainas

Rovno linna haiglas taastusravil. Hageja palus peatada menetlus kuni hageja Ukraina sõjast

Eestisse tagasi saabumiseni.

V Kohtu põhjendused

5. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

2-19-4004

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232

lg 1 kohaselt.

6. Harju Maakohtu menetluses on F. A. ’i hagi aktsiaseltsi CREDITINFO EESTI ja osaühingu

Citadele Factoring (varasem ärinimi Citadele Leasing & Factoring osaühing) vastu hagejat

kahjustava tegevuse lõpetamiseks.

7. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue asjaolust, et hageja on käendajaks

liisingulepingutes, millest väidetavalt tekkinud võlanõuded on liisinguandja kostja I veebilehel

maksehäirena avaldanud ja milliste avaldamist kostja vaatamata hageja korduvatele vaietele ei

ole lõpetanud. Maksehäire andmete õigsus või ebaõigsus, st võlgnevuse olemasolu või selle

puudumine selgub tsiviilasjas nr xxxx, milles hageja on vaidlustanud liisinguandja (Citadele

Leasing & Factoring OÜ) nõude. Hageja vastuväide Citadele Leasing & Factoring OÜ

võlanõudele põhineb asjaolul, et Citadele Leasing & Factoring OÜ ei ole täitnud kohustust

tagastada hagejale kreeditarves arvestatud käibemaksu ja selle kohustuse rikkumisest tuleneb

viivisnõue, mille alusel hageja käendajana võlanõudele vastu vaidleb. 21.11.2022 esitas hageja

hagiavalduse täienduse paludes:

1. kohustada AS-i CREDITINFO EESTI ja Citadele Factoring OÜ-d lõpetama F. A. ’it

kahjustav tegevus, s.o kohustada AS-i CREDITINFO EESTI ja Citadele Factoring OÜ-d

muutma veebilehel www.krediidiinfo.ee maksehäirete registris kättesaamatuks andmed

„ F. A. , isikukood XXX, kehtivad maksehäired, asutus Citadele Leasing & Factoring

OÜ, algus 11.10.2017, lõpetamata, maksehäire viimane suurus 3200 12800, makshäire

maksimum suurus 3200 – 12800, sisestaja tegevusvaldkond kapitalirent;“

2. alternatiivselt, kohustada AS-i CREDITINFO EESTI ja Citadele Factoring OÜ-d muutma

kättesaamatuks eelmises punktis nimetatud andmed kuni Harju Maakohtu tsiviilasjas nr

xxxx lõpliku kohtulahendi jõustumiseni;

3. menetluskulud jätta kostjate kanda.

8. Kostja I ja II hagi ei tunnista.

03.09.2024 teavitas kostja Vitadele Factoring OÜ esindaja kohut, et Riigikohus jättis F. A.

määruskabuse menetlusse võtmata, mis tähendab, et jõustus Harju Maakohtu kohtuotsus

tsiviilasjas nr xxxx, milles kohus Citadele Factoring OÜ hagi võlanõudes F. A. A. vastu

rahuldas. See tähendab nüüd, et F. A. väide, et tal puudus võlanõue Citadele Factornig OÜ ees,

millest tulenevalt on maksehäire avaldamine ebaõige, on väär ja alusetu.

9. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et

hagiavaldus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

10. Kohus selgitab, et VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku

majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete

avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui

avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega

pidanudki sellest teadma. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on

kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda

2-19-4004

ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist.

Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste

rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist

(lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste

abinõude rakendamist.

Hagiavalduse kohaselt sõltub kostja I veebilehel avaldatud maksehäire andmete õigsus või

ebaõigsus, st võlgnevuse olemasolu või selle puudumine tsiviilasjas nr xxxx tehtavast lahendist.

Tsiviilasjas nr xxxx rahuldas kohus 13.03.2024 kohtuotsusega OÜ Citadele Factoring hagi F. A.

vastu võla nõudes osaliselt ning mõistis F. A.-lt Citadele Factoring OÜ kasuks välja

põhivõlgnevuse summas 5418.83 eurot, kahju summas 2577.19 eurot, viivise summas 367.14

eurot ning viivise põhiosa tagasimaksete võlgnevuselt (s.o 3278.02 eurolt) 0,02% päevas alates

09.10.2018 kuni põhiosa tagasimaksete võla tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 02.09.2024.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud, kuna tsiviilasjas nr xxxx on tuvastatud

hageja võlgnevus kostja II ees. Seega on kostja I veebilehel www.krediidiinfo.ee hageja kohta

avaldatud maksehäire andmed korrektsed ning puudub alus nende andmete kõrvaldamiseks.

Eelnevast tulenevalt puudub hagejal nõue kostjate vastu.

Kohtu hinnangul pole põhjendatud ka hageja alternatiivne nõue muuta kättesaamatuks andmed

kuni Harju Maakohtu tsiviilasjas nr xxxx lõpliku kohtulahendi jõustumiseni, kuna xxxx

kohtuotsus jõustus 02.09.2024.

11. Peale kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas nr xxxx andis kohus pooltele võimaluse

kompromissiläbirääkimiste pidamiseks seoses menetluskuludega, millele kostja oli tähelepanu

juhtinud, kuid pooled kompromissi ei saavutatud.

Hageja esitas 16.09.2024 ja 23.10.2024 taotluse menetluse peatamiseks, põhjendades seda

asjaoluga, et ta osales Ukraina sõjas, mille käigus sai haavata ja viibib praegu Ukrainas Rovno

linna haiglas taastusravil. Hageja palub peatada menetlus kuni hageja Ukraina sõjast Eestisse

tagasi saabumiseni.

Kostja II hinnangul tuleb hageja taotlus menetluse peatamiseks jätta tähelepanuta. TsMS § 3551

kohaldamiseks pole mingit alust, sest aktiivne menetlus on lõppenud ja kõikide taotluste

esitamise tähtajad on möödas ning kohtul on jäänud vaid välja kuulutada kohtuotsus. Hageja

väidetav haiglas viibimine ei takista kohtuotsuse tegemist ega raskenda seda.

Kohus nõustub kostjaga II, et menetluse peatamiseks puudub alus. Käesoleva tsiviilasja menetlus

on lõpule viidud, mistõttu puudub vajadus menetluse peatamiseks. Kohus andis pärast tsiviilasjas

nr xxxx tehtud kohtuotsuse jõustumist pooltele täiendava võimaluse leida kompromiss

menetluskulude osas, kuid kompromissi ei saavutatud. Arvestades, et hagejal on menetluses

lepinguline esindaja, ei ole hageja taastusravil viibimine takistanud hagejal menetluses osalemist.

Kohus jätab hageja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja aktsiaseltsi CREDITINFO EESTI ja osaühingu

Citadele Factoring (varasem ärinimi Citadele Leasing & Factoring osaühing) vastu hagejat

kahjustava tegevuse lõpetamiseks rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata ka hageja alternatiivse

nõude muuta kättesaamatuks kostja I veebilehel avaldatud andmed kuni Harju Maakohtu

tsiviilasjas nr xxxx lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.

2-19-4004

Menetluskulude jaotus

13. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

14. Kohus leiab, et kuivõrd kohus jättis hagiavalduse tervikuna rahuldamata, tuleb tulenevalt

TsMS § 162 lg 1 nii hageja kui kostja I ja II menetluskulud jätta hageja kanda.

15. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik