2-24-112721/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-24-112721

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtujurist

Gerda Johanson

Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2024, Tallinn

Tsiviilasi

Bondora AS-i hagi V Ci vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS

(registrikood 11483929),

lepinguline esindaja E A (e-post xxx)

Kostja: V C (isikukood xxx)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Võtta Bondora AS hagist loobumine vastu ja lõpetada tsiviilasja nr 2-24-112721

menetlus.

2. Jätta menetluskulud Bondora AS kanda.

3. Rahuldada V C´i menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt ja mõista Bondora AS-

lt V C´i kasuks välja 171,52 eurot.

4. Tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 211,74 eurot

Bondora AS arvelduskontole xxx.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on Bondora AS-i hagi V Ci vastu võla nõudes. Hageja

esitas 15.11.2024 kohtule taotluse hagist loobumiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 429 lg 1 alusel ja riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel.

2. Kohus edastas hagist loobumise avalduse kostjale ja määras tähtaja vastamiseks.

Kostja ei vaidle haginõudest loobumisele vastu ja palub kohtul hageja taotlus rahuldada.

3. Hagejal on õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades

selleks avalduse (TsMS § 206 lg 1, TsMS § 429 lg 1). Kuivõrd kohus ei ole käesolevas

tsiviilasjas lõpplahendit teinud, on hagejal TsMS § 429 lg 1 alusel õigus hagiavaldusest

loobuda. TsMS § 429 lg 1 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse.

4. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja

vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise

tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS §

432).

5. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus ei

tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 märgitud asjaolusid.

6. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus

lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse

võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS §

174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse

sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.

7. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu,

et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja

menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Hageja on kohtule teatanud, et kostja ei ole nõuet pärast

hagi esitamist rahuldanud, seega ei ole loobumise põhjuseks kostjapoolne hagi rahuldamine

pärast selle esitamist. Seetõttu tuleb käesoleva tsiviilasja menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4

alusel hageja kanda.

8. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

9. Kostja esitas 15.11.2024 kohtule taotluse mõista hagejalt välja määruskaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv summas 171,52 eurot ning õigusabi eest kantud kulud summas 600

eurot, mis sisaldas õigusnõustamist ja kohtudokumentide tõlkeid eesti keelest vene keelde ja

vastupidi.

Tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses

sätestatud hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 12. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 23). Toimiku

materjalidest nähtuvalt ei ole kostjat menetluses esindanud lepinguline esindaja, ühtegi

toimingut ei ole tehtud ega menetlusdokumenti koostatud esindaja poolt. Kuna kostjat ei

esindanud tsiviilasja menetluses esindaja, kelle kulude hüvitamist ta saaks taotleda kooskõlas

TsMS § 144 p-s 1 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga, siis ei ole kostjal õigusabikuludena hüvitatavaid

menetluskulusid.

10. TsMS § 150 lg 5 sätestab, et hageja hagist loobumine ei piira kostja õigust nõuda

hagejalt tema menetluskulude, muu hulgas tasutud riigilõivu tervikuna väljamõistmist

käesoleva seadustiku § 168 lõikes 4 sätestatud korras. Kostja tasus maksekäsu kiirmenetluses

määruskaebuse esitamisel riigilõivu 171,52 eurot. Pärnu Maakohus rahuldas 15.08.2024

määrusega kostja määruskaebuse ning märkis, et riigilõiv kuulub edasises menetluses

tagastamisele TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel vastava taotluse esitamisel. TsMS § 150 lg 1

p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale või tööstusomandi

apellatsioonikomisjoni otsuse peale maakohtule kaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral,

kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise

menetlusosalise kanda. Seega TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi tagastatakse riigilõiv määruskaebuse

esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi. Käesoleval

juhul osaleb menetluses ka hageja, mistõttu tuleb kostja tasutud riigilõiv jätta TsMS § 168 lg 4

alusel hageja kanda.

11. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud hageja kanda, siis kohus hageja menetluskulusid

rahaliselt kindlaks ei määra.

12. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku summas summas 595 eurot, sellest

171,52 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning 423,48 eurot hagiavalduse

esitamisel.

Hageja

palub

hagist

loobumise

dokumendis

tagastada

riigilõiv

vastavalt

TsMS § 150 lg 2 p-le 2. Eelnimetatud sätte kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud

riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata

jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei

tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli,

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele,

kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus tagastab hagejale seoses

hagist loobumisega pool hagiavalduse kohtule esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 211,74 eurot

(423,48/2). Riigilõiv tuleb vastavalt taotlusele kanda hageja arvelduskontole.

13. Vastavalt TsMS § 433 lg-le 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada

määruskaebuse.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud

digitaalselt/ Helvia

Räägel kohtunik