3-24-1727/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1727

Määruse kuupäev

22. november 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

KM ja RM kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks (läbiotsimised 11.11.2017, 13.02.2018,

30.08.2018, 28.03.2019, 23.04.2019, 25.05.2021)

Menetlusosalised

Kaebajad: KM, RM, mõlema volitatud esindaja MM

Vastustaja: Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Lubada MM tegutseda käesolevas kohtuasjas kaebajate

esindajana.

2. Lõpetada menetlus.

3. Asendada määruse avaldamisel kaebajate ja nende

esindaja nimed initsiaalidega.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte kaebajatele (esindaja vahendusel).

Asjaolud

1. Kaebajad KM ja RM esitasid 08.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju

hüvitamiseks, kumbki kaebaja taotles hüvitist 3500 eurot. Nõude aluseks on kaebajate

lahtiriietumisega läbiotsimised Viru Vanglas, mis toimusid 11.11.2017, 13.02.2018,

30.08.2018, 28.03.2019, 23.04.2019 ja 25.05.2021.

Kaebajad on Viru Vangla kinnipeetava MM vanemad ja läbiotsimised toimusid, kui kaebajad

saabusid vanglasse pikaajalistele kokkusaamistele. Kaebajad pidid täielikult lahti riietuma

suvaliste vanglaametnike ees, neil tuli võtta erinevaid poose ja teha kükke. Lahtiriietumisega

läbiotsimised alandasid kaebajate inimväärikust, riivasid eraelu ja privaatsust ning

kahjustasid kaebajate vaimset tervist. Kükkide tegemine põhjustas mitu päeva kestva põlve- ja

puusavalu.

2. Kaebajad said 2023. aasta juulikuus teada, et Tallinna Halduskohtu otsusega asjas 3-21-

2616 tunnistati vanglas külastajate alasti läbiotsimised õigusvastaseks ning mõisteti

mittevaralise kahju hüvitamiseks 3500 eurot. Kaebetähtaega tuleb arvestada sellest lähtudes

ja kaebus on tähtaegne.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 31 lg 1 alusel võib menetlusosaline

halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. HKMS § 32 lg 1 p 7 järgi võib

volitatud esindajaks halduskohtumenetluses olla esindatava menetlusosalise alaneja sugulane.

Rahvastikuregistri andmete põhjal on MM kaebajate poeg. Kohtule on esitatud 27.05.2024

kuupäeva kandev allkirjastatud volikiri kaebajate esindamiseks halduskohtus seoses alasti

läbiotsimistega Viru Vanglas (dtl 8). Kohus lubab MM tegutseda praeguses kohtuasjas

kaebajate esindajana.

4. Kaebajad on esitanud hüvitamiskaebuse ning taotlevad mittevaralise kahju hüvitamist.

Nõude aluseks on 11.11.2017, 13.02.2018, 30.08.2018, 28.03.2019, 23.04.2019 ja 25.05.2021

Viru Vanglas toimunud läbiotsimised.

Kaebuses välja toodud läbiotsimised kujutavad endast iseseisvaid toiminguid. Tegemist ei ole

jätkuva toiminguga.

5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 sätestab, et taotlus või kaebus kahju

hüvitamiseks tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja

selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10

aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

6. Kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus on

esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

Kohtupraktikas mõistetakse mittevaralise kahju all füüsilist või hingelist valu või kannatust.

Päevaks, mil kaebajad kahjust ja selle põhjustanud isikust teada said või pidid teada saama

tuleb lugeda päev, mil kaebajad said teada või pidid teada saama, et vastav lahtiriietumisega

läbiotsimine põhjustas neile valu ja kannatusi.

7. Kohtu hinnangul pidid kaebajad kahju tekkimisest aru saama läbiotsimise toimumise ajal

või vahetult pärast seda. Ei ole eluliselt usutav, et alles aastaid hiljem said kaebajad aru, et

vastava läbiotsimise ajal tajusid nad kaebuses kirjeldatud häbi, piinlikkust, alandatuse tunnet,

äärmist ebameeldivust ja vastikuse tunnet, valu kükkide tegemisel ja mitme päeva jooksul

pärast seda. Samuti pidi kaebajatele kohe läbiotsimise ajal olema arusaadav, et neile kahju

põhjustanud isik on Viru Vangla.

Kaebetähtaeg hüvitamiskaebuse esitamiseks oli iga läbiotsimise osas kolm aastat arvates

vastava läbiotsimise toimumise päevast. Hiliseima läbiotsimise puhul tuli kaebus esitada

hiljemalt 27.05.2024 (25.05 oli laupäev). Kaebajad esitasid kaebuse 08.06.2024. Kaebus ei

ole esitatud kaebetähtaja jooksul.

8. Kaebetähtaega ei ole võimalik arvestada juulist 2023, kui kaebajad said teada

kohtulahendist asjas 3-21-2616. See ei tähenda teadasaamist kahju tekkimisest või kahju

põhjustanud isikust, vaid teadasaamist sellest, et teine sarnases olukorras olnud isik on

saavutanud endale mitterahalise kahju hüvitamise.

Sarnases küsimuses on olemas ulatuslik kohtupraktika seoses kaebustega, mis esitati alates

aastast 2014 Tallinna Vangla vastu varem kasutusel olnud Tallinna vangla hoone tingimuste

(eelkõige ruumikitsikuse) alusel. Ka nendes asjades järgnes esimese kahju hüvitamise nõude

rahuldamisele kaebuste esitamine, milles kaebetähtaega püüti siduda teadasaamisega sellest,

et kohus tegi kindlaks tingimuste õigusvastasuse ja mõistis kaebuse esitajale välja hüvitise.

Kohtupraktikas seda lähenemist ei aktsepteeritud, vaid kaebetähtaega arvestati lähtudes ajast,

mil kaebuse esitaja viibis vastavates tingimustes ning sai aru või oleks pidanud aru saama, et

need tingimused põhjustavad talle valu ja kannatusi.

Nii näiteks leidis Riigikohus lahendis 3-3-1-15-17 (p 11), et kahjunõude esitamiseks

kehtestatud kolmeaastase tähtaja kulgema hakkamine on seotud kaebaja subjektiivse

arusaamaga kahju tekkimisest. Asjas 3-3-1-20-15 (p 11) selgitas Riigikohus, et nõude

esitamise tähtaja kulgemise algus on määratletud päevaga, mil kannatanu sai kahjust ja selle

põhjustanud isikust teada. Seejuures pole oluline, et kannatanu teaks kõiki kahju tekitamise

või kahjuga seonduvaid asjaolusid. Määrav on, et kannatanul oleksid teada kahjunõuet

õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus. Oluline pole

küsimus, kas kahju tekitaja oma vastutust eitab. Kahjust teadasaamise hetke ei saa siduda EIK

kohtuasjas Tunis vs. Eesti 19.12.2013 tehtud otsusega, sest õigusliku hinnangu saamine

asjaoludele (antud juhul hinnang, et teatud tingimustel võib alla 3 m2 kambripinda ühe isiku

kohta olla kvalifitseeritav EIÕK artikli 3 rikkumisena) ei oma kaebetähtaja kulgema

hakkamise seisukohalt tähtsust. Riigikohus kordas sama seisukohta hilisemates lahendites,

näiteks 3-3-1-68-15 p 11, 3-3-1-20-15 p 10. Tegemist on kohtupraktikas kindlaks kujunenud

seisukohaga, mida on rakendatud ka arvukates halduskohtu ja ringkonnakohtu lahendites.

9. RVastS § 17 lg 3 sätestatud kolmeaastane tähtaeg on pikk tähtaeg. Ka õiguslikult

kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja

määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu lahend 3-3-1-57-02 p 19). Kaebajatel oli kolme

aasta jooksul vastavast läbiotsimisest piisavalt aega otsustamaks, kas esitada vastustaja

tegevuse tõttu kaebus ja nõuda hüvitist. Ka õiguslikult kogenematul isikul on selle perioodi

jooksul võimalik aru saada kaebuse esitamise vajadusest.

10. Kohus ei suuna kaebajaid esitama kaebetähtaja ennistamise taotlust, kuna selleks ette

nähtud tähtaeg on möödas. HKMS § 71 lg 2 sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda

seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva

põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud

takistus ära langes.

Kui siiski aktsepteerida kaebajate lähenemist, et kaebajad ei saanud esitada kaebust

tähtaegselt, kuna nad ei teadnud, et toimunud läbiotsimisi saab pidada õigusvastaseks, siis

langes see takistus ära, kui kaebajad said juulis 2023 teada nende viidatud lahendi tegemisest.

Kaebajatel oleks tulnud sellest arvates 14 päeva jooksul esitada kaebus ja kaebetähtaja

ennistamise taotlus.

11. Kohus märgib, et RM esitas esindaja MM vahendusel 27.07.2023 Viru Vanglale taotluse

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 30.07.2020 toimunud lahtiriietumisega

läbiotsimisega ning pärast taotluse rahuldamata jätmist kaebuse Tartu Halduskohtule

(kohtuasi 3-23-2376). Kohtul puudub alus arvata, et KM ei olnud selle nõude esitamisest

teadlik, s.h esitati kohtuasjas tõendina KM kirjalik seletus.

See näitab, et kaebajatel ei olnud objektiivseid ega subjektiivseid takistusi esitada kaebus

seoses 25.05.2021.a läbiotsimisega tähtaegselt, samuti ei olnud kaebajatel muude kaebuses

nimetatud läbiotsimiste osas takistust esitada kaebus ja kaebetähtaja ennistamise taotlus kohe,

kui nende hinnangul seda takistanud asjaolu möödus, ehk 2023. aasta juulis. Praegu ei ole

kaebetähtaja ennistamise taotlemine enam võimalik.

12. Kokkuvõttes on menetluse lõpetamise eeldused täidetud - kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja kaebetähtaja ennistamine ei ole võimalik.

13. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebajad uuesti esitada sama nõuet samal alusel

(HKMS § 43 lg 1 p 2). See tähendab, et kaebajad ei saa uuesti taotleda kahju hüvitamist

alustel, millele nad tuginesid käesolevas kohtuasjas.

14. Kaebajad ei ole kaebuselt tasunud riigilõivu ega esitanud menetlusabi taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks. Menetluse lõpetamise korral puudub vajadus riigilõivu küsimust

täpsustada.

15. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel vastavalt kaebajate taotlusele määruse

avaldamisel kaebajate nimed initsiaalidega. Kohtu hinnangul tuleb sel juhul kaebajate

eesmärgi saavutamiseks asendada initsiaalidega ka kaebajate esindaja nimi.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks