2-24-120458/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-120458

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi N Bi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

347,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: S R (Julianuse Õigusbüroo

OÜ; e-post: xxx)

Kostja: N B (isikukood xxx; registreeritud elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt N Bilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhinõue

summas 188,79 eurot, sissenõudmiskulud summas 30 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis summas 83,69 eurot.

3. Välja mõista kostjalt N Bilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis alates

01.10.2024 tasumata põhinõudelt (188,79 eurot) kuni selle täitmiseni

lepingujärgses määras 0,065% päevas.

4. Jätta menetluskulud kostja N Bi kanda.

5. Välja mõista kostjalt N Bilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

menetluskulud summas 220 eurot. Hageja õigusabikulu on vähendatud TsMS §

175 lg 1 alusel.

6. Välja mõista kostjalt N Bilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib

kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on xxx AS ja kostja vahel 15.02.2021 sõlmitud liitumisleping nr xxx

telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi

teenuseid ning kuutasule lisandusid paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt xxx

AS hinnakirjale. xxx AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid

arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas xxx AS teenuseid nende eest tasumata. xxx

AS on kostjaga sõlmitud lepingu üles öelnud 27.10.2022 ning loovutas oma nõude 01.03.2024

kostja vastu OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab

arvete nr xxx, nr xxx, nr xxx ja nr xxx alusel põhinõudena 188,79 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivist summas 83,69 eurot ja sissenõudmisega seotud kulusid summas 30 eurot.

Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse avaliku e-toimiku kaudu

nähtavaks ja kätte toimetatavaks alates 17.10.2024, kuid kostja pole dokumente

kättetoimetamise portaalis avanud. Kohus saatis menetlusdokumendid ka e-posti aadressile

xxx. Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte väljaande

Ametlikud Teadaande kaudu 07.11.2024. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et

kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi

rahuldada. Kostja kohustus hagile vastama hiljemalt 21.11.2024, kuid kohtu poolt määratud

tähtajaks ega ka hiljem ei ole kosja vastanud.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt

arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka.

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu

100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja

õigusabikulu 338 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.

Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu

kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus

piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause

kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle

hagimenetluseks, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna

maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas nr 2-18-129072 asunud

seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning

nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks

mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat

ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on

erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi

koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Tallinna

Ringkonnakohus on 28.02.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-10648 märkinud, et

mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Kohus märgib, et hageja lepinguline esindaja ei ole

advokaat.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid

hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise

esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse

esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Seega eeltoodust tulenevalt kohus

seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh

dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte tundi tunnihinnaga 100 eurot.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 100 eurot

käibemaksuta.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 220 (100 + 20 + 100) eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 220 eurot

ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik