Legislator Case Law & Legislation
2-23-149784/8 AI generated

2-23-149784/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-23-149784/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista M.S-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks kostja ja Tele2 Eesti AS-i 2.2 viivis 0,05% tasumata põhivõlgnevuselt päevas alates 23.02.2024. a kuni

Legislator headnote

AI generated

2-23-149784/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: a kuni

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2024. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-149784

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M.S-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

335 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital,

registrikood

11919806

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask

Kostja: M.S ; isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M.S-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks kostja ja Tele2 Eesti AS-i

vahel 13.03.2022. a sõlmitud lepingu nr 854186620 alusel:

2.1 põhivõlgnevus 231,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 41,13 eurot ja

sissenõudekulud 20 eurot;

2.2 viivis 0,05% tasumata põhivõlgnevuselt päevas alates 23.02.2024. a kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

3. Menetluskulud jätta M.S-i kanda.

4. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 470

eurot.

5. Mõista M.S-ilt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud

470 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja

õigusabikulud 350 eurot.

6. M.S peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab 22.02.2024. a esitatud hagis M.S-ilt põhivõlgnevuse

231,60 eurot, sissenõudekulude 20 eurot ja viivise väljamõistmist.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti AS 13.03.2022. a liitumislepingu, mille

alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale sideteenust ning kostja kohustus tasuma

saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja kasutas

teenust, kuid ei tasunud esitatud arveid nõuetekohaselt. Kostjale on saadetud tasulisi

meeldetuletuskirju, millest tulenevalt on tekkinud võla sissenõudmiskulud.

Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka meeldetuletuskirjadele ja täiendavale tähtajale

vaatamata, ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles 16.02.2023. a ning loovutas oma nõude

hagejale.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 05.03.2024. a määrusega, andes kostjale hagile

vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates.

Kostja kinnitas hagimaterjalide ja kirjaliku vastuse nõude kättesaamist 18.08.2024. a, seega

oli hagile vastamise viimaseks päevaks 09.09.2024. a. Kostja hagile vastust ei esitanud.

3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

5. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulude 427 eurot väljamõistmiseks. Kokku on hageja

menetluskulud 547 eurot.

Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud 100 euro suuruse

riigilõivu osas põhjendatud. TsMS § 4842 järgi on põhjendatud ka hageja maksekäsu

kiirmenetluse kulud 20 eurot.

Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult

keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja

menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab

kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 350 euro ulatuses.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks seega 470 (riigilõiv 100 eurot +

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 350 eurot) eurot. Menetluskulude

jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks

välja mõista 470 eurot.

6. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin