2-23-149784/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista M.S-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks kostja ja Tele2 Eesti AS-i 2.2 viivis 0,05% tasumata põhivõlgnevuselt päevas alates 23.02.2024. a kuni
Legislator headnote
AI generated2-23-149784/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: a kuni
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Roman Levin
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. november 2024. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-149784
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M.S-i vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
335 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital,
registrikood
11919806
Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask
Kostja: M.S ; isikukood XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista M.S-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks kostja ja Tele2 Eesti AS-i
vahel 13.03.2022. a sõlmitud lepingu nr 854186620 alusel:
2.1 põhivõlgnevus 231,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 41,13 eurot ja
sissenõudekulud 20 eurot;
2.2 viivis 0,05% tasumata põhivõlgnevuselt päevas alates 23.02.2024. a kuni
põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
3. Menetluskulud jätta M.S-i kanda.
4. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 470
eurot.
5. Mõista M.S-ilt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud
470 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja
õigusabikulud 350 eurot.
6. M.S peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva
otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses.
7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
8. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei
võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30
päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;
samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik
asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.
Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja
mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr
EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr
EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.
Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed
riigilõivu tasumise kohta.
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1. Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab 22.02.2024. a esitatud hagis M.S-ilt põhivõlgnevuse
231,60 eurot, sissenõudekulude 20 eurot ja viivise väljamõistmist.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti AS 13.03.2022. a liitumislepingu, mille
alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale sideteenust ning kostja kohustus tasuma
saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja kasutas
teenust, kuid ei tasunud esitatud arveid nõuetekohaselt. Kostjale on saadetud tasulisi
meeldetuletuskirju, millest tulenevalt on tekkinud võla sissenõudmiskulud.
Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka meeldetuletuskirjadele ja täiendavale tähtajale
vaatamata, ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles 16.02.2023. a ning loovutas oma nõude
hagejale.
2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 05.03.2024. a määrusega, andes kostjale hagile
vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates.
Kostja kinnitas hagimaterjalide ja kirjaliku vastuse nõude kättesaamist 18.08.2024. a, seega
oli hagile vastamise viimaseks päevaks 09.09.2024. a. Kostja hagile vastust ei esitanud.
3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha
tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud
vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised
väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad
tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja
põhjendava osata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
5. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §
175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 eurot, maksekäsu
kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulude 427 eurot väljamõistmiseks. Kokku on hageja
menetluskulud 547 eurot.
Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud 100 euro suuruse
riigilõivu osas põhjendatud. TsMS § 4842 järgi on põhjendatud ka hageja maksekäsu
kiirmenetluse kulud 20 eurot.
Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult
keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja
menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab
kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 350 euro ulatuses.
Kokku on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks seega 470 (riigilõiv 100 eurot +
maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 350 eurot) eurot. Menetluskulude
jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks
välja mõista 470 eurot.
6. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
7. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik Roman Levin