2-22-16314/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-16314

Tsiviilasi

G.Pi (P) hagi L.Ai (pankrotis; A) vastu ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamiseks ja andmete avaldamise

lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja G.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Jaana Nõgisto

Kostja L.A (pankrotis; isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata

G.Pi hagi kohustada L.At (pankrotis) lükkama Eesti

Rahvaringhäälingu ees ebaõiged faktiväited ja kohustada L.At (pankrotis) esitama Eesti

Rahvaringhäälingule avaldus andmete avaldamise lõpetamiseks.

2. Jätta menetluskulud G.Pi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (22.11.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. G.P (hageja) esitas 31.10.2022 Harju Maakohtule hagi L.Ai (pankrotis; kostja) vastu paludes

kohustada kostjat ebaõigeid andmeid ümber lükkama ja esitada avaldus andmete avaldamise

lõpetamiseks. Hageja palus kohtul mõista kostjalt välja õiglase mittevaralise kahju hüvitise kohtu

äranägemisel. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Kohus jättis 07.06.2023 määrusega pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata hageja nõude mõista

kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Kohus tuvastas, et Harju Maakohus

kuulutas 15.02.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-18487 kostja pankroti.

3. Hagiavalduse kohaselt ilmus 20.11.2019 ETV eetris saade „Pealtnägija“, mis sisaldas kostja

intervjuud. „Pealtnägija“ loo alusel on avaldatud ka venekeelse saate „Инсайт“ saatelõik kostja

intervjuuga. Kostja intervjuu alusel on portaalis err.ee avaldatud eestikeelne artikkel

(„“Pealtnägija“: politsei kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene

ärimeest“) ja venekeelne artikkel („Очевидец“ и „Инсайт“: как бывший налоговый

полицейский из РФ стал крупным инвестором в Эстонии; tõlge: „Pealtnägija“ ja „Insait“:

kuidas endine vene maksupolitseinik sai Eestis suurinvestoriks). Kostja avaldas intervjuus hageja

kohta ebaõigeid andmeid, mis kahjustavad hageja mainet. Samad andmed sisalduvad intervjuu

alusel koostatud eesti- ja venekeelses artiklis. Hageja palus kohustada kostjat valeväited andmete

avaldaja (Eesti Rahvusringhääling) ees ümber lükkama. Lisaks palus hageja kohustada kostjat

esitama andmete avaldajale taotluse kustutada artiklitest ja saadetest hageja kohta avaldatud

andmed.

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja selgitas, et tema ei ole osa hagis esitatud andmeid avaldanud. Muus osas avaldas kostja

õigeid andmeid. Alternatiivselt on tegemist kostja hinnangutega. Portaalis err.ee avaldatud

artiklite aluseks ei ole kostja intervjuu, vaid ajakirjanduslik uurimus ja selle käigus tõstatatud

küsimused.

Kohtu põhjendused

5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

6. Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:



kostja andis ajakirjanikule intervjuu. ETV eetris ilmus 20.11.2019 saade „Pealtnägija“, mis

sisaldas intervjuud kostjaga. „Pealtnägija“ loo alusel on avaldatud venekeelse saate „Инсайт“

saatelõik koos kostja intervjuuga;



kostja intervjuu alusel on portaalis err.ee avaldatud eestikeelne artikkel („“Pealtnägija“:

politsei kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“ (tl 116–119)

ja venekeelne artikkel („Очевидец“ и „Инсайт“: как бывший налоговый полицейский из РФ

стал крупным инвестором в Эстонии; tõlge: „Pealtnägija“ ja „Insait“: kuidas endine vene

maksupolitseinik sai Eestis suurinvestoriks (tl 120–123).

7. Hageja selgitas, et kostja avaldas ajakirjanikule antud intervjuus, mis on kajastatud saadetes

ja artiklites, hageja mainet kahjustavaid andmeid. Hagiavalduses palus hageja kohustada kostjat

lükkama andmete avaldaja ees (Eesti Rahvusringhääling) ümber hageja kohta avaldatud andmed.

Lisaks palus hageja kohustada kostjat esitama andmete avaldajale taotluse kustutada artiklitest ja

saadetest hageja kohta avaldatud andmed.

8. Hageja on esitanud kostja vastu kaks nõuet: andmete ümberlükkamise nõue ja kahju tekitava

tegevuse lõpetamise nõue. Hageja saaks nõuda kostjalt meediaväljaande ees andmete

ümberlükkamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 4 alusel. VÕS § 1047 lg 4

annab hagejale õiguse nõuda, et kostja esitaks taotluse meediaväljaandele ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks tema kulul (RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140, p 11). Kahju tekitava tegevuse

lõpetamise nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 1055 lg 1, § 1045 lg 1 p 4, § 1046, §

1047.

9. Hageja selgitas, et saates „Pealtnägija“ on alates 08:00 kuni 8:19 refereeritud kostja väiteid:

„Raskustes Peterburi ärimees A, kes sellelt samalt Plt abi otsis ja isegi kohtus käimiseks talt

laenu võttis, väidab aga, et viimane tüssas teda“ (hagiavalduse p 1.3 teine punkt (1–3).

Samasisuline väide sisaldub ka kohtule esitatud artiklis “Pealtnägija“: politsei kontrollib varem

elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“ (tl 116–119). Venekeelses telesaates ja

artiklis käsitletavaid väiteid ei avaldatud.

9.1.

Eelnevalt esitatud andmed on hinnatavad liitväitena. Hageja vaidlustas andmeid osas,

milles kostja olevat öelnud, et „hageja tüssas kostjat“. Kostja selgitas, et ta ei ole viidatud väidet

esitanud. Kohus nõustub kostjaga ja märgib, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja

oleks andmeid – „hageja tüssas kostjat“ – avaldanud. Hagiavalduses tõi hageja välja, et saates on

refereeritud kostja väiteid. Sellest nähtub, et kostja ei ole käsitletavat lauset avaldanud, vaid

ajakirjanik oli talle edastatud teabe kokku võtnud ja avaldanud oma seisukohta, et hageja tüssas

kostjat. Ka kohtule esitatud artiklis on andmed esitatud tekstilõigus, kus artikli autor võtab teavet

kokku ja avaldab oma arvamust, et hageja tüssas kostjat. Artikli alusel ei ole võimalik tuvastada,

et kostja oleks käsitletavaid andmeid avaldanud. Hageja esitatud ERR õigus- ja

teabehaldusosakonna juhataja 01.03.2023 kiri ei tõenda, et kostja oleks vaidlusalust väidet

öelnud. Hageja tunnistas istungil, et ERR ei ole esitanud ühtegi dokumenti, kus kostja oleks

käsitletavaid andmeid öelnud; ERR selgitas, et nad ise tegid sellise järelduse kostja erinevatest

väidetest (01.04.2024 kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:31:21 (tl 109–112).

9.2.

Eeltoodust nähtub, et kostja ei ole väidet „hageja tüssas kostjat“ avaldanud. Hageja ei saa

nõuda kostjalt andmete ümberlükkamist ja andmete eemaldamist, mida kostja ei ole avaldanud.

Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat esitama andmete avaldajale taotluse

lükata andmed („hageja tüssas kostjat“) ümber, ning esitama andmete avaldajale taotluse

eemaldada viidatud andmed saatest „Pealtnägija“ ja artiklist „“Pealtnägija“: politsei kontrollib

varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“.

10. Hageja selgitas, et saade „Инсайт“ sisaldab alates 09:06 kuni 09:48 intervjuud kostjaga, kus

kostja avaldas järgmist: „Он предоставил в Арбитражный суд Санкт-Петербурга

незаконный отчет об оценке этого здания с многократно заниженной ценой от лица той

компании, которая выкупила право требования Swedbank. Потом он организовал

проведение торгов этими зданиями в контролируемом режиме.“ (tõlge: „Ta esitas Peterburi

arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande selle hoone väärtuse hindamise kohta mitmekordselt

alandatud hinnaga selle äriühingu nimel, kes ostis nõude Swedpangalt. Seejärel organiseeris ta

enampakkumise nendele hoonetele kontrollitud režiimis“). Samasisuline väide sisaldub ka

kohtule esitatud artiklis „Очевидец“ и „Инсайт“: как бывший налоговый полицейский из РФ

стал крупным инвестором в Эстонии (tõlge: „Pealtnägija“ ja „Insait“: kuidas endine vene

maksupolitseinik sai Eestis suurinvestoriks; tl 120–123). Eestikeelses telesaates ja artiklis

käsitletavaid väiteid ei avaldatud.

10.1.

Eelnevalt esitatud andmed on hinnatavad liitväitena. Kohus leiab, et mõistliku isiku

arusaama järgi avaldas kostja järgmist: „hageja esitas Peterburi arbitraažikohtusse ebaseadusliku

aruande hoone väärtuse hindamise kohta“, „aruanne kajastas hoone mitmekordselt alandatud

hinda“ ja „hageja organiseeris hoonete enampakkumise kontrollitud režiimis“.

10.2.

Kohus on seisukohal, et avaldatud andmed – „hageja esitas Peterburi arbitraažikohtusse

ebaseadusliku aruande hoone väärtuse hindamise kohta“ – on kostja väärtushinnang. Sellele, et

tegemist on kostja hinnanguga hageja tegevusele viitab kasutatud väljend „ebaseaduslik

aruanne“. Tegevuse hindamine seaduslikuks või ebaseaduslikuks kajastab isiku subjektiivset

arvamust. Kuigi andmed sisaldavad ka faktilisi asjaolusid, nt kohtusse aruande esitamine, tuleb

väidet kui tervikut artikli kontekstis väärtushinnanguna käsitleda. Kohus leiab, et ka teised väited

(„aruanne kajastas hoone mitmekordselt alandatud hinda“ ja „hageja organiseeris hoonete

enampakkumise kontrollitud režiimis“) on kostja väärtushinnangud. Hinnates andmeid artikli

kontekstis on selge, et kostja avaldas oma subjektiivset arusaama. Kõik kolm väidet on

keeleliselt piisavalt üldised. Neid ei saa käsitada faktiväidetena, nende tõesust ei saa kontrollida,

vaid nendele saab anda hinnangu, kas iga väide on ebakohane või mitte.

10.3.

Isik ei saa nõuda väärtushinnangu ümberlükkamist. Kohus jätab rahuldamata hageja

nõude kohustada kostjat lükkama andmete avaldaja ees järgmised andmed: „hageja esitas

Peterburi arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande hoone väärtuse hindamise kohta“, „aruanne

kajastas hoone mitmekordselt alandatud hinda“ ja „hageja organiseeris hoonete enampakkumise

kontrollitud režiimis“.

11. Otsustamaks selle üle, kas hagejal on VÕS § 1055 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt

väärtushinnangute avaldamise lõpetamist, tuleb hinnata andmete avaldamise õigusvastasust.

VÕS § 1055 lg 1 seab kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude eelduseks vastava tegevuse

õigusvastasuse.

11.1.

Kohus leiab, et käsitletavad väärtushinnangud riivavad hageja mainet. Andmed kujutavad

hagejat isikuna, kes ei hoidu oma eesmärkide saavutamiseks avalikkuse silmis taunimisväärsete

vahendite kasutamisest. Samas ei pea igasugust väärtushinnangu avaldamist õigusvastaseks

lugema. VÕS § 1046 alusel ei tule lugeda õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab

teatud juhul, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma

(RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847, p 11). Igale ajakirjanduses avaldatud negatiivse sisuga

väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine (RKTKo 03.07.2024, 2-20-

2328, p 12). Asja materjalidest nähtuvalt käsitleti telesaates ja artiklis hageja äritegevust Eestis ja

Venemaal. Sealhulgas kirjeldas kostja ajakirjanikele antud intervjuus tema ja hageja vahel

tekkinud äritüli. Kohus on seisukohal, et konfliktse olukorra kirjeldamisel on lubatud avaldada

hinnanguid, mis ei pruugi isikule meelepärased olla ja mis võivad tema mainet riivata. Kohus

leiab, et arvestades vaidlusaluste hinnangute sõnastust ja hinnangute avaldamise konteksti, ei

peaks neid lugema isiku au teotavaks rohkem kui tühisel määral. Vaidlusalused hinnangud ei

ületa kohtu arvates VÕS § 1046 lg 1 õigusvastasuse künnist, hinnangutel ei ole isikut alandavat,

häbistavat või naeruvääristavat iseloomu. Kohus seisukohal, et väärtushinnangute avaldamine

kostja poolt ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 teise lause alusel.

11.2.

Kuivõrd hinnangute avaldamine ei ole õigusvastane, et saa hageja VÕS § 1055 lg 1 alusel

nõuda kostjalt hinnangute avaldamise lõpetamist. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude

kohustada kostjat esitama andmete avaldajale (Eesti Rahvusringhääling) taotluse kustutada

hinnangud saatest „Инсайт“ ja artiklist „Очевидец“ и „Инсайт“: как бывший налоговый

полицейский из РФ стал крупным инвестором в Эстонии (tõlge: „Pealtnägija“ ja „Insait“:

kuidas endine vene maksupolitseinik sai Eestis suurinvestoriks).

12. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise

tõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Asja materjalide järgi ei

ole kostja menetluskulusid kandnud. Kohus jätab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

13. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2025. a otsusega nr 2-22-

16314.