2-24-14530/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2024, Jõhvi

Kohtuasja number

2-24-14530

Kohtuasi

K. K. hagi K. K. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: K. K. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: J. R. (isikukood XXX,

elukoht XXX, Tel. XXX, e-post: XXX )

Kostja: K. K. (isikukood XXX, registrijärgne elukoht:

XXXe-post: XXX )

Asja läbivaatamise kuupäev

22.11.2024 / kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt K. K.lt (K., isikukood: XXX) igakuine elatis K. K. (isikukood

XXX) kasuks alates 26.09.2024 kuni K. K. täisealiseks saamiseni XXX summas

287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub

iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).

3. K. K.l tuleb elatis kanda igakuiselt elatis K. K. seadusliku esindaja J. R.

arveldusarvele EEXXX, selgitusega „Elatis K. K.“.

4. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid, sh hoiustamisega, ei õnnestu.

1(4)

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv

(riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099

või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792

(viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtusse saabus 26.09.2024 K. K. hagi K. K. vastu elatise nõudes. Hageja palub

kostjalt välja mõista elatise seadusega sätestatud miinimummääras.

MENETLUSE KÄIK

2. Viru Maakohus võttis 04.10.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale

menetlusdokumendid, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates

dokumentide kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud

hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus

menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Kohus toimetas

kostjale hagimaterjalid kätte 05.11.2024 TsMS § 314¹ lg 3 p 1 sätestatud korras. TsMS § 314¹

lg 3 p 1 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus

menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka

teises käimasolevas

kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid

kasutades; hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevat

menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. Kohus märkis, et

dokumendid loetakse kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel teate edastamisest.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust ei esitanud, kohtudokumendid

loetakse kostjale kättetoimetatuks 05.11.2024.

2(4)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid

tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

4. Hagiavaldusele lisatud Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendi koopia

kohaselt ja rahvastikuregistri andmetel on kostja hageja isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1

kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 sätestab, et

ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).

5. Hageja on palunud mõista kostjalt elatise välja seaduslikus miinimummääras.

Perekonnaseaduses (PKS) sätestatud elatise arvutamise kord muutus alates 01.01.2022. PKS §

101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud

elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15

protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike

puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

6. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

Baassumma on 01.04.2024 seisuga 272,76 eurot. Keskmine brutokuupalk oli 2023. aastal

1832 eurot, millest 3% on 54,96 eurot ja seega on elatise miinimummäär 327,72 eurot.

Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg

5 järgi maha arvata lapsele makstavad toetused. Esitatud asjaolude kohaselt moodustab

hagejale makstava peretoetuse suurus 80 eurot kuus.

8. Eeltoodust tulenevalt on alates 26.09.2024 kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise

suurus 278,72 eurot (327,72 – 40). Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu,

muutub vastavalt ka elatise suurus.

9. TsMS § 445 lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle

täitmise viis ja kord. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette.

Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatist iga kalendrikuu

eest ette, hageja arveldusarvele.

10. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna

arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Hageja nõue oli välja mõista elatis summas 278,72

eurot (278,72*9), seega on hagi hind hagiavalduse esitamise ajal 2 589,48 eurot.

3(4)

MENETLUSKULUD

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

12. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1

p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et

hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse

tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.

13. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

kohtunik

4(4)