2-21-118191/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2024.a, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-118191

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagiavaldus A. G. (G.)

vastu raha tasumise nõudes

Hagihind

40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490,

Estonia pst 9, 10143 Tallinn)

Lepinguline esindaja E. A.

Kostja

A. G. (isikukood xxx, aadress xxx)

Lepinguline esindaja J. D.

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Välja mõista A. G.lt (G., isikukood xxx) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490) kasuks 30 (kolmkümmend) eurot.

3. Jätta rahuldamata Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) hagiavaldus

A. G. (G., isikukood xxx) vastu sissenõudmiskulu 10 (kümme) eurot tasumise nõudes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskuludest 25% (kakskümmend viis protsenti) Osaühingu EUROPARK

ESTONIA (registrikood 10811490) kanda ning 75% (seitsekümmend viis protsenti) A. G.

(G., isikukood xxx) kanda.

5. Välja mõista A. G.lt (G., isikukood xxx) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490) kasuks riigilõiv 56 (viiskümmend kuus) eurot 25 (kakskümmend viis) senti ja

lepingulise esindaja kulu 315 (kolmsada viisteist) eurot.

6. Välja mõista A. G.lt (G., isikukood xxx) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490) kasuks viivis menetluskulude 371 (kolmsada seitsekümmend üks) eurot 25

(kakskümmend viis) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Jätta rahuldamata Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) taotlus

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 (kakskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulu 123

(ükssada kakskümmend kolm) eurot 75 (seitsekümmend viis) senti kindlaksmääramiseks ja

A. G.lt (G., isikukood xxx) väljamõistmiseks.

8. Jätta kindlaks määramata A. G. (G., isikukood xxx) menetluskulude suurus.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise

korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldava

väljajätmine

TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha

asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras

ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse

põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas

oma järeldused.

2. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli kostja sõiduki

registreerimismärgiga xxx omanik või vastutav kasutaja alates 08.05.2012 (dtl 53). Kohus leiab, et

asjaolu ei vaja eraldi tõendamist, sest pooled selle üle ei vaidle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

3. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et sõiduk registreerimismärgiga xxx oli 01.06.2018

pargitud hageja opereeritavale Reisijate 7/9 Depoo parkla, Tallinn parkimisalale (dtl 26). Hageja on

esitanud tõenditena sõidukist tehtud fotod (dtl-d 35-38) ja leppetrahvinõude (dtl 33).

Leppetrahvinõudel on märgitud sõiduki parkimise kohaks Reisijate 7/9 Depoo parkla ja ajaks

01.06.2018 16:32. Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on

pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja

koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas

pargitud (vt ka RKTKo 06.12.2017 2-15-3430, p 18). Eeltoodust tulenevalt eeldatakse parkimist

hageja väidetud kohas, kui sõidukit on pildistatud äratuntavalt ja leppetrahvile on märgitud

parkimise aeg ja koht. Seega oli kostjal koormis tõendada, et sõidukit ei pargitud 01.06.2018 16:32

Reisijate 7/9 Depoo parklas. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud tõendeid selle

kohta, et sõidukit registreerimismärgiga xxx ei pargitud 01.06.2018 16:32 Reisijate 7/9 Depoo

2 (7)

parklas. Kohus leiab, et hageja esitatud fotode (dtl-d 35-38) ja leppetrahvinõudega (dtl 33) on

tõendatud sõiduki registreerimismärgiga xxx parkimine 01.06.2018 16:32 Reisijate 7/9 Depoo

parklas.

4. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et hageja pani 01.06.2018 leppetrahvinõude

kostja sõiduki kojamehe ja esiakna vahele. Kostja vastusest nähtuvalt vaidleb kostja vastu

leppetrahvinõude saamisele hagejalt. Hageja on esitanud tõendina foto, millelt nähtub 01.06.2018

kell 16:33 kollane kviitung sõiduauto kojamehe vahel (dtl 38). Kohus on seisukohal, et hageja on

tõendanud leppetrahvinõude panemise sõiduauto kojamehe vahele.

Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada

tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes,

kui ei esine erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms) (vt ka RKTKo 2-17-

117146 p 12). Kostja ei ole esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul tõendeid selle kohta, et

01.06.2018 seisuga esinesid erandlikud asjaolud, mis muutsid leppetrahvinõude sõiduki esiklaasile

kojamehe vahele paigutamise ebamõistlikuks viisiks tahteavalduse edastamisel. Kohus loeb

eeltoodut arvestades, et kostja on leppetrahvinõude kätte saanud hiljemalt ajast, millal kostja lõpetas

hageja hallataval parkimisalal sõiduki registreerimisnumbriga xxx parkimise. Seega on hageja

teatanud kostjale mõistliku aja jooksul leppetrahvinõudest (VÕS § 159 lg 2).

5. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja sõlmisid sõiduki

registreerimisnumbriga xxx parkimiseks 01.06.2018 parkimislepingu, kui kostja sisenes hageja

hallatavale parkimisalale. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumise eest leppetrahvi 30 eurot

tasumist.

Kohtu hinnangul nähtub hageja esitatud fotolt, et Reisijate 7/9 Depoo territooriumi sissesõidule oli

paigutatud liiklusmärk 387 („Parkimisala“), lisatahvel 578a („Tasuline parkimine“) ning

teatetahvlid tähistusega „EUROPARK“ ja „Parkimistingimused märgi tagaküljel“ (dtl-d 44, 45).

Kohtu hinnangul nähtub liikluskorralduse tähistusest ning teatetahvlitest parkimisala sissesõidul, et

parkimisalal on parkimine tasuline ning parkimistingimustega on võimalik tutvuda liiklusmärgi

tagaküljelt. Hageja esitatud fotolt nähtub, et liiklusmärgi tagaküljele on paigutatud infotahvel

parkimistingimustega (dtl 46). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimuste

lepingu osaks muutumise eelduseks see, et teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada

saada. Kohus leiab, et parkimisalale sisenedes nähtavat liikluskorralduse tähistust ning infotahvlite

paigutust arvestades oli kostjal võimalik teada saada nii parkimise tasulisusest kui ka parkimise

korraldusest.

Hagist nähtuvalt tugineb hageja sellele, et pooltevaheline leping on sõlmitud tüüptingimustel,

kusjuures lepingu sõlmimine on toimunud tüüptingimustes sätestatud korras. Infotahvlil on märgitud

järgmise sõnastusega parkimistingimused: „1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi „Parkimise

korraldaja“) ning sõiduki omanik või kasutaja (edaspidi Sõiduki kasutaja) vahel sõlmitakse leping

(edaspidi „Parkimisleping“) alljärgnevatel tingimustel (edaspidi „Parkimislepingu tingimused).

Parkimise korraldaja väljendab Parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust

Parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb Parkimise korraldaja Sõiduki kasutaja

nõustumise Parkimislepingu sõlmimiseks Parkimislepingu tingimustel antuks“.

Kohus leiab, et parkimistingimused on tüüptingimusteks ning parkimistingimustel sõlmitud

parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Kostjal oli parklasse sisenemisel

mõistlik võimalus tutvuda parkimislepingu tingimustega. Kohus on seisukohal, et kostja poolt

sõiduki parkimisega on hageja ja kostja sõlminud 01.06.2018 parkimislepingu infotahvlil märgitud

parkimislepingu tingimustel.

6. Parkimistingimuste punkt 4 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „4. Sõiduki kasutaja on

kohustatud Parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu olenemata

nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused, viisid ja juhend on

märgitud parkimisautomaadil või vastavalt infotahvlil.“ Parkimistingimuste punkt 5 sisaldab

järgmise sisuga tingimust: „5. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama

koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et

väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine, parkimise alustamise ja

3 (7)

lõpetamise aeg või dokumendi kehtivus, va kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või

pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui Parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil

märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja parkimisalal tasuta parkida, tuleb parkimise algus

sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida.“

Parkimistingimuste punkt 6 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „Parkimislepingu rikkumise korral

kohustub Sõiduki kasutaja tasuma Parkimise korraldajale leppetrahvi kuni 50 eurot. Rikkumise

jätkudes võib vähemalt 24 tunni mõõdudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uue

leppetrahvinõude. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist.“ Parkimistingimuste

punkt 7 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „Leppetrahvinõue muutub sissenõutavaks 14 päeva

möödumisel selle väljastamisest Parkimise korraldaja poolt. Juhul, kui sõiduk on ümber paigaldatud

tõkkepuuga varustatud parklasse või Parkimise korraldaja keeldub omapoolsest kohustuse

täitmisest, muutub leppetrahv sissenõutavaks selle väljastamisest Parkimise korraldaja poolt (dtl

46). Kohus leiab, et parkimistingimustega on ette nähtud parkimiskorraldus, mida hageja hallatavale

parkimisalale oma sõiduki parkinud isikud peavad järgima ning selliste isikute kohustus tasuda

leppetrahvi kuni 50 eurot parkimistingimuste rikkumise eest.

7. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 30 eurot parkimistingimuste rikkumise eest. Hageja

põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ei olnud parkimistasu maksnud (dtl 33). Hageja esitatud

fotodelt nähtuvalt ei olnud sõiduki esiklaasil või armatuurlaual dokumenti, mis parkimistingimuste

kohaselt tõendab parkimise õigust. Kostja ei ole väitnud parkimistasu maksmist ega ole seda ka

tõendanud. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud parkimistingimusi. Kostja ei ole kohtule

avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub

leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Samuti ei ole kostja taotlenud

leppetrahvi vähendamist. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 eurot tasumist.

8. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab,

et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava

tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab võlgnikult

sissenõudmiskulude nõude piirmäärad. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult

sissenõudmiskulude hüvitamist pooltevahelise lepingu alusel või sellise kokkuleppe puudumisel

tegelikult tekkinud kahjuna üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude 10 eurot tasumist. Hageja põhjendab nõuet

Transpordiametile ja rahvastikuregistrile tehtud päringutega ning kostjale posti teel nõudekirja

saatmisega. Hageja ei põhjenda hagiavaldust hageja ja kostja vahelise kokkuleppega

sissenõudmiskulude hüvitamise kohta.

VÕS § 1132 lg 2 kohaselt on meeldetuletuskirjade saatmise kulude (sh ka kokkulepitud suurusega

kulude) nõude eelduseks meeldetuletuskirja võlgniku poolt kättesaamine TsÜS § 69 lg 1 kohaselt

või kättesaaduks lugemine TsÜS § 70 kohaselt. Hagiavalduses ei ole märgitud asjaolusid, millest

nähtub meeldetuletuskirjade kostja poolt kättesaamine (TsÜS § 69 lg 1) või kättesaaduks lugemine

(TsÜS § 70). Kirja väljatrükiga (dtl 54) ja Omniva iseteeninduse veebilehe väljatrükiga saadetiste

teekonna jälgimise kohta (dtl 57) on kohtu hinnangul tõendatud meeldetuletuskirja tähitud postiga

saatmine kostja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile. Kohtu hinnangul tuleb seetõttu

lugeda meeldetuletuskiri TsÜS § 70 järgi kostja poolt kättesaaduks, sest kostjal oli mõistlik

võimalus lepingurikkumise kohta saadetud meeldetuletuskirjaga tutvuda. Transpordiametile päringu

tegemine on tõendatud Transpordiameti vastuse väljatrükiga (dtl 53).

Hageja koormis on tõendada VÕS § 128 lg 3 mõistes kulud, mis tekkisid hagejale

sissenõudmistoimingu tegemisega ning põhjuslik seoses parkimistingimuste rikkumise ja kulude

tekkimise vahel (VÕS § 127 lg 4). Hageja on avaldanud, et tähitud kirja saatmise hinnavahemik on

4 (7)

olenevalt tsoonist 3,99 eurot kuni 4,25 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul ei nähtu

hageja seletusest, milline oli kostjale saadetud tähitud kirja postikulu. Hageja ei ole konkreetse kirja

saatmise postikulude kohta tõendeid esitanud. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostjale

meeldetuletuskirja saatmise postikulu. Hageja on avaldanud, et riigilõivuseaduse (RLS) § 2011 järgi

tuli tasuda ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja andmete väljavõtte või muu

dokumendi väljastamise eest riigilõivu 8 eurot iga töötunni eest. Hageja ei ole avaldanud, kui palju

riigilõivu tasus hageja kostja andmete väljastamise eest. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid

riigilõivu tasumise kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud liiklusregistri andmete eest

riigilõivu tasumist. Hageja on avaldanud, et lisandub trükkimise ja ümbrikustamise tasu. Hageja

seletusest jääb ebaselgeks, kas hageja loeb kuluks trükkimise ja paberi maksumuse ning ümbriku

maksumuse või töö, mida kirja saatmiseks tuli teha. Hageja ei ole tõendanud paberi ja ümbriku

maksumust. Hageja ei ole tõendanud, et hageja pidi seonduvalt kostjale meeldetuletuskirja

saatmisega tegema selliseid kulutusi tööle (täiendav töö- või teenustasu), mida ta ilma kostja

lepingurikkumiseta teinud ei oleks. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud meeldetuletuskirja

trükkimise ja ümbrikustamisega seonduvate kulude suurust.

Hageja on esitanud kohtule tõendina 2021.a majandusaasta aruande, millest nähtuvad tegevuskulud

(üür ja rent, sideteenus ja IT, raamatupidamine, audit, juriidilised teenused, kommunaalkulud,

töövahendid, tehnilised arendused jne, tööjõukulud) (dtl-d 144-178). Hagejale hüvitatavaks kahjuks

ei ole hageja majandustegevuse kulud, mis tekivad sõltumata sellest, kas kostja tasub leppetrahvi või

mitte. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, milline osa hageja raamatupidamises kajastatud

kuludest tekkis seetõttu, et kostja ei tasunud leppetrahvi. Majandusaasta aruanne ei tõenda seetõttu

hageja poolt sissenõudmiskulude 10 eurot tegemist. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud

sissenõudmiskulude suurust, puudub tal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist.

9. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt parkimislepingu rikkumise eest

leppetrahvi 30 eurot tasumist. Kohus tuvastas, et hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulu 10 eurot hüvitamist. Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite (dtl 16).

TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg

1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost

hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine

peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS §

160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu

kiirmenetluses või muus hagita menetluses.

Parkimistingimuste punkti 7 järgi muutus leppetrahvinõue sissenõutavaks 15.06.2018 (dtl-d 33, 46).

Seega pidi nõue TsÜS § 146 lg 1 ja 147 lg 1 järgi aeguma 15.06.2021 möödumisel. Hageja esitas

maksekäsu kiirmenetluse avalduse 15.06.2021 (dtl 7). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et

hageja esitas hagiavalduse enne nõude aegumist ning nõude aegumine peatus TsÜS § 160 lg 1 ja lg

2 p 3 alusel. Seega ei ole hageja nõue aegunud ja kostja ei saa aegumisele tuginedes nõude

täitmisest keelduda.

10. Kohus rahuldab ülaltoodut arvestades hagiavalduse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 30 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse sissenõudmiskulu 10 eurot tasumise

nõudes.

11. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

12. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja esitas hagiavalduse hagihinnaga 40 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele

vastab hagihind 30 eurot. Seega rahuldas kohus hagiavalduse 75% ulatuses (30 40-st on 75%).

Kohus jätab menetluskuludest 25% hageja kanda ning 75% kostja kanda.

13. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja

5 (7)

põhjendatud. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu

tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud

toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja

riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei

ole ette nähtud teisiti. Hageja on taotlenud menetluskulude riigilõivu 75 eurot kindlaksmääramist.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi kuulus hagiavalduselt hinnaga kuni 350

eurot tasumisele riigilõiv 75 eurot. Seetõttu oli riigilõivu 75 eurot tasumine vältimatu kohtukulu,

mille hageja pidi hagiavalduse esitamisel tegema. Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades

kindlaks hageja kohtukulude (riigilõiv) suuruse 56,25 eurot (75% 75-st on 56,25) ja mõistab selle

kostjalt hageja kasuks välja.

14. Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulu 585 eurot kindlaksmääramist (dtl 129).

Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja ajakulu 2021.a 2,5 tundi ja tasumäär 80 eurot tunnis,

millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja ajakulu 2024.a 3,5

tundi ja tasumäär 110 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

(TsMS § 174 lg 10). Seetõttu on hagejal õigus nõuda lepingulise esindaja kulude hüvitamist ilma

käibemaksuta. Kohus leiab, et õigusvaidluse vähest keerukusastet arvestades ei ületa hageja

lepingulise esindaja tasumäärad 80 eurot tunnis ja 110 eurot tunnis sarnase teenuse eest makstava

tasu turuhinda.

Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud 2021.a olid vajalikud. Kohus leiab, et

toimingute tegemisele kulunud ajakulu on vastavuses toimingute mahu, kohtuasja vähese mahu ning

keerukusastmega. Seetõttu olid hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulud 2021.a

200 eurot (2,5x80=200). Lepingulise esindaja tehtud toimingud 2024.a olid vajalikud. Kohtu

hinnangul on arvestades hageja tehtud toimingute mahtu, kohtuasja vähest mahtu ja vähest

keerukusastet, ajakulu 3,5 tundi põhjendamatu 1,5 tunni ulatuses. Seetõttu olid hageja lepingulise

esindaja vajalikud ja põhjendatud kulud 2024.a 220 eurot (2x110=220). Hageja lepingulise esindaja

vajalikud ja põhjendatud kulud olid seega kokku 420 eurot (200+220=420).

Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 315

eurot (75% 420-st on 315) ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab

menetluskulude jaotust arvestades oleks kohus pidanud menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse täies ulatuses rahuldamise korral määrama hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks

438,75 eurot (75% 585-st on 438,75). Kohus määras lepingulise esindaja kulude suuruseks 315

eurot. Kohus jätab seega kindlaks määramata ja kostjalt välja mõistmata lepingulise esindaja kulu

123,75 eurot (438,75-315=123,75).

15. Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja

väljamõistmist. TsMS §-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse

avaldaja menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu

kiirmenetluse võla tasumise tõttu TsMS § 4881 ettenähtud juhul.

Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei

tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks.

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise

väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab avalduse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

viivise menetluskulude 371,25 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

16. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Toimikust ei nähtu kostja menetluskulude

suurust. Kohus jätab seetõttu kostja menetluskulud kindlaks määramata.

6 (7)

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

7 (7)