2-23-13218/54 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.11.2024, Paide

Tsiviilasja number

2-23-13218

Tsiviilasi

Balti Ehitusmeistrid OÜ hagi Kaimadli osaühingu vastu

kahjuhüvitise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

28 111,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Balti Ehitusmeistrid OÜ (registrikood 12054550),

lepinguline esindaja vandeadvokaat PP

Kostja: Kaimadli osaühing (registrikood 11220526),

lepinguline esindaja CC

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Kaimadli osaühingult Balti Ehitusmeistrid OÜ kasuks kahjuhüvitis perioodi

01.11.2023-03.11.2023 eest 54 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

perioodi 04.11.2023-22.11.2024 eest 7,01 eurot ja alates 23.11.2024 põhinõudelt (54 eurot) viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Välja mõista Kaimadli osaühingult Balti Ehitusmeistrid OÜ kasuks kahju 62,50 eurot ja viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodi 09.09.2023-22.11.2024 eest 9,26 eurot ja

alates 23.11.2024 põhinõudelt (62,50 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni,

4. Jätta menetluskulud Kaimadli osaühingu kanda 96% ulatuses ja Balti Ehitusmeistrid OÜ kanda

4% ulatuses.

5. Välja mõista Kaimadli osaühingult Balti Ehitusmeistrid OÜ kasuks menetluskuluna 5250

eurot.

6. Kaimadli osaühingul tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5250) tasuda Tallinna

linnale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Balti Ehitusmeistrid OÜ (hageja) esitas 18.09.2023 Harju Maakohtule hagi Kaimadli osaühing

(kostja) vastu kontori ja trükikoja pindade kostja valdusest hageja valdusesse väljamõistmiseks

ning kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks.

2. Harju Maakohus oma 06.10.2023 kohtumäärusega edastas hagi kohtualluvuse järgi Pärnu

Maakohtule.

3. 12.10.2024 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja esitada

kohtule kirjalik vastus hagile 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

4. 26.10.2023 esitas kostja vastuse hagile.

5. 02.11.2023 esitas hageja oma seisukoha kostja vastusele.

6. 27.11.2023 seisukohas teavitas hageja, et kostja on osaliselt hageja nõuded täitnud.

7. 27.11.2023 andis kohus hagejale tähtaja täpsustamaks, kas hageja loobub osaliselt esitatud

nõuetest või võtab hagi osaliselt tagasi.

8. 04.12.2024 esitas hageja taotluse hagi osaliseks tagasivõtmiseks.

9. 15.12.2024 esitas kostja seisukoha hageja taotluse osas.

10. 18.01.2024 määras kohus korraldada korraldav kohtuistung, ning edastas pooltele kutsed

09.02.2024 kell 11:00 toimuvale korraldavale kohtuistungile.

11. 08.02.2024 teavitas kostja seaduslik esindaja, et ei saa osaleda 09.02.2024 kell 11:00

korraldaval kohtuistungil tervislikel põhjustel.

12. Kohus edastas pooltele uued kohtukutsed 25.03.2024 kell 11:30 toimuvale korraldavale

kohtuistungile.

13. 22.03.2024 teavitas kostja esindaja, et ei osale 25.03.2024 kell 11:30 toimuval korraldaval

kohtuistungil tervislikel põhjustel.

14. 25.03.2024 määras kohus tühistada 25.03.2024 kell 11:30 määratud korraldav kohtuistung.

15. 09.04.2024 kohtumäärusega jättis kohus läbivaatamata hageja hagi kostja vastu järgmiste

nõuete osas:

15.1.

mõista Kaimadli osaühingu (registrikood 11220526) valdusest välja ja kohustada

Kaimadli osaühingut (registrikood 11220526) andma Balti Ehitusmeistrid OÜ (registrikood

12054550) otsesesse valdusesse XXX, 72215 XXX (registriosa nr x; katastriüksus x) asuva

kontori ja trükikoja pinnad;

15.2.

Kaimadli osaühingu (registrikood 11220526) poolt nimetatud ruumide Balti

Ehitusmeistrid OÜ-le (registrikood 12054550) välja andmata jätmisel tõsta Kaimadli

osaühing (registrikood 11220526) märgitud ruumidest täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras välja;

15.3.

mõista Kaimadli osaühingult (registrikood 11220526) Balti Ehitusmeistrid OÜ

(registrikood 12054550) kasuks välja 540 eurot;

15.4.

mõista Kaimadli osaühingult (registrikood 11220526) Balti Ehitusmeistrid OÜ

(registrikood 12054550) kasuks välja kahjuhüvitis alates 01.09.2023 kuni ruumide

üleandmise kohustuse täitmiseni 540 eurot/kuus, milline kohustus muutub sissenõutavaks ja

kuulub täitmisele iga kuu esimesel kuupäeval;

15.5.

mõista Kaimadli osaühingult (registrikood 11220526) Balti Ehitusmeistrid OÜ

(registrikood 12054550) kasuks välja 945,75 eurot.

15.6.

Pärnu Maakohus jätkas menetlust järgmiste nõuete osas:

15.6.1. mõista Kaimadli osaühingult (registrikood 11220526) Balti Ehitusmeistrid OÜ

(registrikood 12054550) kasuks välja kahjuhüvitis 10/2023 eest 540 eurot ning

01.11.2023-03.11.2023 eest 54 eurot;

15.6.2. mõista Kaimadli osaühingult (registrikood 11220526) Balti Ehitusmeistrid OÜ

(registrikood 12054550) kasuks välja viivis põhinõudelt 594 eurot VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

16. 24.04.2024 esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse.

17. 10.05.2024 teavitas kostja, et ei nõustu hagi muutmisega.

18. 15.05.2024 kohtumäärusega keeldus Pärnu Maakohus andmast hagejale luba hagi

muutmiseks.

19. 20.06.2024 kohtumäärusega jättis Pärnu Maakohus läbivaatamata hageja hagi kostja vastu

järgmiste nõuete osas:

19.1.

mõista Kaimadli osaühingult (registrikood 11220526) Balti Ehitusmeistrid OÜ

(registrikood 12054550) kasuks välja kahjuhüvitis perioodi 01.10.2023-31.10.2023 eest

summas 540 eurot;

19.2.

mõista Kaimadli osaühingult (registrikood 11220526) Balti Ehitusmeistrid OÜ

(registrikood 12054550) kasuks välja kohtueelsed õigusabikulud 4,25 euro osas.

19.3.

Jätkata menetlust järgmiste nõuete osas:

19.3.1. mõista Kaimadli osaühingult (registrikood 11220526) Balti Ehitusmeistrid OÜ

(registrikood 12054550) kasuks välja kahjuhüvitis perioodi 01.11.2023-03.11.2023 eest

54 eurot;

19.3.2. mõista Kaimadli osaühingult (registrikood 11220526) Balti Ehitusmeistrid OÜ

(registrikood 12054550) kasuks välja viivis põhinõudelt 54 eurot VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 09.09.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni;

19.3.3. mõista Kaimadli osaühingult (registrikood 11220526) Balti Ehitusmeistrid OÜ

(registrikood 12054550) kasuks välja 941,50 eurot;

19.3.4. mõista Kaimadli osaühingult (registrikood 11220526) Balti Ehitusmeistrid OÜ

(registrikood 12054550) kasuks välja viivis põhinõudelt 941,50 eurot VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

20. 21.08.2024 kohtumäärusega määras kohus lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

21. Oma lõplikus nõudes palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise perioodi 01.11.2023-

03.11.2023 eest 54 euro, viivise põhinõudelt 54 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 09.09.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni; kahju 941,50 eurot ja viivise

põhinõudelt 941,50 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2023 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

22. Hageja on XXX asuva kinnistu (registriosa nr x) omanik. Kinnistul asuvad kontori (25 m2)

ja trükikoja (100 m2) pinnad (edaspidi ruumid).

23. Hageja ja kostja sõlmisid 01.10.2018 tähtajatu äriruumide üürilepingu. Kostja kohustus

ruumide kasutamise eest igakuiselt tasuma 360 eurot (käibemaksuga) ning alates 01.04.2023 540

eurot (käibemaksuga).

24. 06.01.2023 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate, millega teavitas kostjat lepingu

korralisest ülesütlemisest alates 08.05.2023 . Vastavalt lepingule tuli lepingu ülesütlemisest aga

ette teatada vähemalt kuus kuud. Seega loetakse leping VÕS § 311 lg 2 kohaselt ülesöelduks

kokkulepitud tähtaja möödumisega. 06.01.2023 saadetud ülesütlemisavalduse sai lugeda

kättesaaduks hiljemalt 07.01.2023 (RKTKo 3-2-1-123-07, p 12). Leping lõppes TsÜS § 136 lg

3 järgi 07.07.2023 ning alates 08.07.2023 pidi kostja ruumid tagastama.

25. 11.07.2023 saatis hageja kostjale nõudekirja, milles nõudis ruumide vabastamist ja hagejale

üleandmist. Hageja hoiatas, et ruumide valduse tagastamisega viivitamise korral nõuab ta kostjalt

VÕS § 335 kohase kahjuhüvitise ning samuti kogu muu hagejale tekitatava kahju hüvitamist.

26. 17.08.2023 esitas hageja kostjale korduva nõudekirja. 21.08.2023 saatis hageja kostjale

täiendava e-kirja, milles märkis, et kostja ei ole 17.08.2023 korduvale nõudekirjale vastanud ega

ruume vabastanud. Hageja märkis, et kostja valdus on pahauskne, kuna sellel puudub mistahes

õiguslik alus, kuid kostja ei ole ka teinud midagi, et valdust tagastada. Hageja rõhutas, et ruumid

tuleb viivitamatult vabastada. 22.08.2023 vestles hageja lepinguline esindaja veel kostja

seadusliku esindajaga telefoni teel, püüdes asjale leida lahendust, mille käigus kostja esindaja

märkis, et edastab e-kirjas konkreetse tähtpäeva, millal ta on ruumide vabastamiseks valmis.

27. 23.08.2023 saatis kostja e-kirja, milles kinnitas, et on kirjad kätte saanud ja vastab 14 päeva

jooksul.

28. 24.08.2023 saatis hageja täiendava e-kirja kostjale, milles andis ruumide vabastamiseks ja

üleandmiseks täiendava võimaluse kuni 31.08.2023, mis tähendas, et 01.09.2023 seisuga pidid

ruumid olema vabastatud ja üle antud. Hageja märkis, et ruumide vabastamata ja üleandmata

jätmise korral pöördub ta oma õiguste kaitseks kohtusse.

29. 28.08.2023 vastas kostja hageja e-kirjale, milles väitis, et on ruumide vabastamisega

tegelenud alates juulikuust ning püüab 15.09.2023 seisuga kolimisega lõpule jõuda.

30. 29.08.2023 saatis hageja kostjale e-kirja, milles märkis, et kostja oleks pidanud ruumide

vabastamisega seonduvate ettevalmistustega jõudma lõpule juba juulikuus, mitte alles nendega

juulis alustama. Hageja jäi nõude juurde vabastada ja anda ruumid üle hiljemalt 31.08.2023.

31.08.2023 vastas kostja hagejale ning kirjutas, et vabastab ruumid 15.09.2023. 31.08.2023

vastas hageja kostjale, et ruumide vabastamise ja üleandmise tähtpäev on 31.08.2023.

31. Kostja vabastas ruumid 03.11.2023.

32. Kostja valdas ruume ebaseaduslikult alates 08.07.2023-03.11.2023. Kostja oli ruumide eest

kohustatud tasuma VÕS § 335 alusel kahjuhüvitist 540 eurot kuus kuni ruumide vabastamiseni.

Kostjal on tasumata perioodi 01.11.2023-03.11.2023 eest 54 eurot.

33. Hagejale tekkinud kahju seoses kohtueelsete õigusabikuludega summas 1891,50 eurot, mis

koosneb õigusabiteenusest kogumahus 9,65 tundi (olenevalt töö tegijast tunnihinnaga 175 eurot +

km või 100 eurot + km). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud

tunnitasu 175 eurot (RKTKo nr 2-19-5942) ja 200 eurot käibemaksuta (RKTKo nr 2-16-3785, p

31.4). Hageja püüdis lahendada vaidluse kohtuväliselt. Hageja on kostjale õigusabikulude eest

esitanud arve MA2303153 tasumise tähtajaga 08.09.2023. Kostja on tasunud hagejale

õigusabikuludest pool ehk 945,75 eurot. Kostjal on tasumata 945,57 eurot.

34. Nõuetele lisandub seadusjärgne viivis alates 09.09.2024.

Kostja vastus

35. Kostja sai hagejalt e-kirja ruumide vabastamise kohta 06.01.2023. Etteteatamistähtaeg

üürilepingu järgi on kuus kuud, seega kostja pidi vabastama ruumid 06.07.2023. Esialgselt soovis

hageja, et ruumid oleksid vabastatud 06.05.2023. Kostja andis teada hagejale, et vabastab ruumid

hiljem, kuna kostjal on palju tellimusi, mida on vaja täita. Kostja maksis üüri edasi. 31.08.2023

edastas kostja e-kirja, et 31.08.2023 peavad ruumid olema vabastatud. Kostja ei suutnud päevaga

ruume vabastada ja palus pikendust kuni 15.09.2023. Kostja tunnistab, et kasutas ruume

pikemalt, kuid on selle eest hagejale tasunud. Kostja vabastas kontoriruumid 12.07.2023 ja muud

ruumid 26.10.2023. Hageja seaduslik esindaja võttis ruumid vastu alles 03.11.2023.

36. Kostja on tasunud kohtueelsete õigusabikulude eest hagejale 945,75 eurot. Ülejäänud

summaga kostja ei nõustu. Hageja ei pidanud endale võtma lepingulist esindajat.

Kohtuotsuse põhjendused

37. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et

hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi

lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi

kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole

kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

38. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud:

39. XXX-i kuulub hagejale (dtl 50-51).

40. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 01.10.2018 tähtajatu leping ruumide kostja kasutusse

andmiseks, mille eest kostja kohustus tasuma igakuiselt alates 01.04.2023 koos käibemaksuga

540 eurot.

41. 06.01.2023 edastas hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles teavitas, et leping

lõppeb 05.05.2023. Leping lõppes võlaõigusseadus (VÕS) § 311 lg 2 ja lepingust kokku lepitust

lähtuvalt 07.07.2023 (dtl 57, 87).

42. Kostja vabastas ruumid 03.11.2023 (dtl 111).

43. VÕS § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

VÕS § 292 lg 1 kohaselt, lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud

kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude

eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse

kõrvaldamisega. Äriruum on majandustegevuses kasutatav ruum (VÕS § 272 lg 1 teine lause).

VÕS §-de 313 ja 316 kohaselt võib tähtajatu üürilepingu erakorraliselt üles öelda tasumisega

viivitamise tõttu.

44. Käesoleval juhul lõppes üürileping poolte vahel hageja korralise ülesütlemise tõttu alates

07.07.2023 (dtl 57). Kostja on kinnitanud, et on ülesütlemise avalduse kätte saanud 06.01.2023

(dtl 87). Asja materjalide kohaselt ei ole kostja üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud.

45. VÕS § 334 lg 1 esimese lause järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu

lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kuivõrd vaidlust ei

ole selles, et äriruumi üüripinna suhtes on üürileping lõppenud, ei olnud kostjal alates 08.07.2023

õiguslikku alust XXX-i vallata. Kostja põhjendused, et kostjal oli palju tellimusi, ei ole aluseks

ruumide kasutamiseks peale lepingu lõppemist. Kostja oli juba 06.01.2023 teadlik, et on

kohustatud ruumid tagastama 07.07.2023, ehk kostjal oli kuus kuud aega oma tööde

lõpetamiseks. Hageja tuli niigi kostjale vastu ja pikendas ruumide üleandmise aega kuni

31.08.2023 (dtl 68-70). Kostja on ruumid vabastanud 03.11.2023 (dtl 111). Kostja väited, et

kostja vabastas kontoriruumid juba 12.07.2023 ja muud ruumid 26.10.2023, kuid hageja

seaduslik esindaja keeldus neid vastu võtmast, on tõendamata.

46. Seega lõppes üürileping 07.07.2023. Asjas ei ole tõendatud, et kostjal oli õigus vallata ruume

kuni 03.11.2023.

47. Seoses ruumide kasutamisega ilma loata palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 54

eurot, võlgnevuse pealt arvestatud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

09.09.2023 kuni võlgnevuse tasumiseni, ning kohtueelsed õigusabikulud 941,50 eurot ja viivise

põhinõudelt 941,50 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2023 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja leiab, et on kõik summad seoses ruumide kasutamisega

tasunud. Õigusabikulude osas märgib kostja, et on pooles ulatuses kulud hüvitanud. Hagejal ei

olnud kohustust endale võtta lepingulist esindajat.

48. VÕS § 271 kohaselt kohustub üks isik (üürileandja) üürilepinguga andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga

seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu

üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

49. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja kohustus hagejale alates 01.04.2023 tasuma ruumide

kasutamise eest koos käibemaksuga 540 eurot kuus + kõrvalkulud (dtl 55).

50. Hageja on esitanud kostjale kahjuhüvitise arveid perioodi 08.07.2023-31.10.2024 eest (dtl 67,

69, 101), kokku 2222,03 eurot. Kostja on tasunud arved summas 2222,03 eurot (dtl 193-194).

Tasumata on 54 eurot perioodi 01.11.2023-03.11.2023 eest. Tõendatud on, et ruumid tagastati

03.11.2023. VÕS § 335 kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib

üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri,

mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui

üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista

üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava

kahju hüvitamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodi 01.11.2023-

03.11.2023 eest 54 eurot.

51. Viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1. Hageja nõuab viivist viidatud sätte teise lause

järgi alates 09.09.2023. Kohus leiab, et kuna 54 euro maksmise kohustus muutus sissenõutavaks

alates 04.11.2023, siis tuleb viivis välja mõista alates 04.11.2023. Kostja ei esitanud viivise

nõudele eraldi vastuväiteid. Viivisekalkulaatori (viivisekalkulaator.ee) kohaselt on 04.11.2023-

22.11.2024 eest põhivõlalt 54 eurolt sissenõutavaks muutunud viivis 07,01 eurot, mille kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Lisaks tuleb kostjal maksta edasiulatuvalt viivist sama

määra järgi kuni põhivõla tasumiseni.

52. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks.

Hagejal on tekkinud kahju seoses kohtueelsete õigusabikuludega summas 1891,50 eurot (dtl 73-

77). Kostja on tasunud kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks 950 eurot (dtl 193-194).

Tasumata on 941,50 eurot.

53. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu

ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Hüvitatav kahju võib olla varaline või mittevaraline (VÕS §

128 lg 1). Hageja nõuab kohtueelsete õigusabikulude näol varalise kahju hüvitamist. Varaline

kahju on eelkõige otsene varaline kahju (VÕS § 128 lg 2), mis hõlmab kahju tekitamise tõttu

kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulutusi, sh mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks,

kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).

Kohtupraktikas on leitud, et otsese varalise kahjuna selles tähenduses on käsitatavad lepingu

rikkumise tõttu kantud kohtueelsed vajalikud ja mõistliku suurusega õigusabikulud (nt RKTKo

24.11.2021, 2-18-13432, p 24 ja sealsed viited). Sarnaselt on kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamine võimalik ka delikti korral (nt RKTKo 21.04.2021, 2-14-6942, p 14). Kohtuväliste

õigusabikulude hüvitamisel peab kohus hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes

vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi

kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega

(RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 28). Kostja on käesolevalt tasunud hagejale kohutueelsete

õigusabikulude hüvitisena 950 eurot ja leiab, et ülejäänud osas on kulud põhjendamatud, kuna

hageja ei olnud kohustatud lepingulist esindata võtma. Seega kohus saab mh kontrollida, kas

kogu hageja esile toodud kohtueelne õigusabikulu on otsese varalise kahjuna hüvitatav.

54. Kohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine vajalik, sest isikult ei saa eeldada ilma

õigusteadmisteta isiku abita argumenteeritud nõude esitamist. Hageja on ilma lepingulise

esindajata edastanud kostjale lepingu ülesütlemise teate, kuid nähes, et kostja vabatahtlikult

ruume ei vabasta tähtaegselt, oli hageja õigustatud pöörduma abi saamiseks õigusteadmistega

isiku poole.

55. Kohtu hinnangul oli aga kohtueelses menetluses hagejale osutatud õigusabi mõistlik ja

vajalik ajakulu 6 t 34 min järgmiste toimingute osas:

55.1.

1 t ja 30 min ulatuses arvel nr 2308178 kajastatud toimingud (nõudekirja koostamine 1 t

ja nõupidamine 30 min). Kohtule ei ole esitatud 29.03.2024 e-kirja;

55.2.

3 t ja 45 min ulatuses arvel nr 2309106 kajastatud toimingud (korduv nõudekiri 2 t, e-

kirjade koostamine ja nendega tutvumine 1 t ja 45 min).

56. Kohus leiab, et kohtueelses menetluses ei olnud hagejal põhjendatud vajadust pidada iga e-

kirja osas eraldi nõupidamisi oma esindajaga. Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ei ole nõuda

avaldajalt puudutatud isiku ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist (RKTKm

27.11.2019 nr 2-18-10073, p 22). Samuti leiab kohus, et kostjale saadetud e-kirjade koostamine

ning kostjalt saadud e-kirjade sisuga tutvumine ei võinud nõuda sellist ajakulu, nagu on esitatud

arvel nr 2309106.

57. Hageja kasutas kohtueelses menetluses advokaadi õigusabi, mille eest tal tuli tasuda 100

eurot ja 175 eurot tunnis (lisandus käibemaks 20%). Kohtu hinnangul on käesoleva juhtumi

asjaoludel nimetatud õigusabi hind kohane. Kokku on hageja kohtueelse menetluse kulud

hüvitatavad summas 1012,50 eurot ((1 x 100) + (4 t ja 15 min x 175) + 20%). Hagejal tekkinud

kahju on põhjuslikus seoses kostjale ette heidetava õigusvastase käitumisega (VÕS § 127 lg 4).

Kui kostja oleks vabastanud ruumid õigeaegselt, poleks hagejal õigusabikulu tekkinud. Kohtu

hinnangul on kahju hüvitamine hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p 2 kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg

2) ja selle hulka kuulub käesoleval juhul hageja kohtueelne õigusabikulu.

58. Eelnevat arvestades saab hageja kahjunõude osaliselt rahuldada summas 1012,50 eurot. Kuna

kostja on hüvitanud 950 eurot, siis tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista 62,50 eurot.

59. Viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1. Hageja nõuab viivist viidatud sätte teise lause

järgi alates 09.09.2023, so alates arve nr MA2303153 maksetähtpäevale järgnevast päevast (dtl

77), mis on kooskõlas VÕS § 113 lg 2 lausega 1. Kostja ei esitanud viivise nõudele eraldi

vastuväiteid. Viivisekalkulaatori (viivisekalkulaator.ee) kohaselt on 09.09.2023-22.11.2024 eest

põhivõlalt 62,50 eurolt sissenõutavaks muutunud viivis 9,26 eurot, mille kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja. Lisaks tuleb kostjal maksta edasiulatuvalt viivist sama määra järgi kuni

põhivõla tasumiseni.

60. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

61. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

62. Hageja on lõpliku menetluskulude nimekirja esitanud 02.09.2024 Hageja menetluskuludeks

on: riigilõiv 1400 eurot ja hageja poolt esindajale makstud tasu 8321,25 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada.

63. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab,

et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja

mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka

esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt RKTKm

14.04.2021 nr 2-19-10324/42, p 17). Põhjendatud ei ole nõuda avaldajalt puudutatud isiku ja

advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist (RKTKm 27.11.2019 nr 2-18-10073, p 22).

64. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

65. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS

§ 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

66. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

(Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

67. Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1400 eurot. Käesoleva

tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 28 111,28 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) §

59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 1400 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 1400

eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

68. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 1 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

vandeadvokaat. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 175 eurot tunnis (ilma

käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu 175 eurot tund ilma

käibemaksuta on kohtupraktikast tulenevalt põhjendatud ja mõistlik.

69. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt

põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud.

70. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 39 t ja 33 min summas 6921,25 eurot.

71. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega õigusvaidlusega, kuna

kostja ei ole sisuliselt vastu vaielnud, on ruumid vabastanud ja suuremas osas hageja nõuded

rahuldanud. Seega peab kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 23 t ja 15 min.

Põhjendatud ei ole kulud advokaadi ja hageja esindaja suhtlusele (4 t ja 45 min) ning täiendatud

hagiavalduse koostamisele (11 t ja 33 min), millele kohus ei andnud luba. Arvestades lepingulise

esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku

4068,75 eurot ilma käibemaksuta (23 t ja 15 min × 175 eurot).

72. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 5468,75 eurot, millest 1400 eurot on

riigilõiv ja 4068,75 eurot on lepingulise esindaja kulu.

73. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

74. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jääb 96% ja hageja kanda 4%.

75. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 96% hageja põhjendatud menetluskuludest,

millele vastab summa 5250 eurot.

76. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Seega kohus kostja menetluskulude

rahalist suurust kindlaks ei määra.

77. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

78. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik