3-24-506/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-506

Määruse kuupäev

21. november 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

H.S-i (H.S) kaebus vaadata uuesti läbi nõue, mille ta esitas

kohtuasjas nr 3-23-2457

RESOLUTSIOON

1. Tagastada H.S-i kaebus.

2. Jätta H.S-i riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta H.S-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. H.S esitas 20. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles osutab, et pöördus

kaebusega nr 3-23-2457 kohtu poole, kuid kaebust lahendas Jõhvi kohtumaja kohtunik, kes ei

tunne teda ehk ei ole kursis tema tervisega. Kaebaja palub alustada uut menetlust uue

numbriga ning kasutada haldusasja nr 3-23-2457 toimiku materjale lehekülgedel 66140

(Riigikohtule esitatud kaebus koos lisadega). Kaebaja palub teha nii, nagu oli asjas nr 3-18-

318, kus kohus küll tagastas kaebuse, kuid hiljem võttis kaebuse menetlusse uue haldusasjana

nr 3-18-877 ja rahuldas selle, kuna ta esitas meditsiinikaardist andmeid. Kaebaja selgitab, et

sarnaseid olukordi on olnud veelgi. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist ning riigi

õigusabi.

2. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lõike 2 punkti 22 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne.

3. Kohus on kaebajale korduvalt selgitanud, millistele nõuetele peab vastama halduskohtule

esitatud kaebus, sh seda, et kaebuses peab olema välja toodud kaebuse nõue ja selle alus (vt nt

kohtuasju nr 3-22-2198, 3-22-906, 3-22-589, 3-23-1674). Kohtu ülesanne ei ole tuletada

kaebaja võimalikke nõudeid muudest dokumentidest, näiteks varasemast kohtuasjast. Kaebuse

esitamine selliselt, nagu kaebaja seda praegusel juhul tegi, on käsitletav kaebeõiguse olulise

kuritarvitamisena.

4. Kaebajal on olemas aastatepikkune halduskohtusse pöördumise kogemus, mille jooksul on

talle kohtu poolt erinevates haldusasjades korduvalt selgitatud, et kohtule esitatav kaebus peab

vastama HKMS §-des 37–39 sätestatud nõuetele ning peab olema sõnastatud võimalikult

selgelt ja lühidalt. Kohus leiab, et kaebaja õigust pöörduda kohtusse ei ole oluliselt riivatud,

kui kaebajal tuleb selleks koostada ja uue kohtuasjana esitada nõuetekohane kaebus. Kaebuse

koostamine sedavõrd pealiskaudselt ning kohtu korduvaid juhiseid eirates näitab, et kaebaja

jaoks ei ole oma õiguste kaitsmine kohtus eriti oluline. Sellisel juhul ei saa kaebaja õiguste

riive olla intensiivne.

5. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus H.S-i kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 22 alusel,

kuna kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse

riive on väheintensiivne.

6. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud. Samas hoiatab kohus kaebajat, et HKMS § 28 lõike 2 alusel võib kohus

trahvida menetlusosalist, kes pahatahtlikult takistab asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste

kuludega menetlemist. Kaebuste korduv esitamine nii, et puuduvad kaebuse kohustuslikud

elemendid, on käsitletav asja õige, kiire ja võimalikult väikeste kuludega menetlemise

pahatahtliku takistamisena. Kui kaebaja jätkab selliste kaebuste esitamist, siis kaalub kohus

trahvi määramist kaebajale.

7. Kohus märgib täiendavalt, et kui kohus ei tagastaks kaebust HKMS § 121 lõike 2 punkti 22

alusel, siis tuleks kaebus eelduslikult tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel. Kaebaja

viidatud kohtuasjas nr 3-23-2457 tagastas kohus kaebaja poolt esitatud kaebuse HKMS § 121

lõike 2 punkti 21 alusel, kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebuses

esitatud hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline. Tartu Ringkonnakohus tagastas

kaebaja määruskaebuse kaebuse tagastamise peale, olles seisukohal, et kaebaja võimalus oma

õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Riigikohus jättis kaebaja määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata. Arvestades, et kaebaja ei ole kohtule

antud menetluse raames ega ka haldusasja 3-23-2457 menetluse raames Riigikohtule

kirjeldanud asjaolusid või esitanud dokumente, mis annaksid põhjust asuda käesoleval ajal

teistsugusele seisukohale kui Tartu Halduskohus 30. novembri 2023. a määruses, siis tuleks

kaebus tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.

8. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab sel põhjusel taotluse läbi vaatamata.

9. Kaebaja on palunud ka anda talle advokaat, mida kohus mõistab selliselt, et kaebaja on

esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas. Riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 7 lõike 1 punkt 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt

on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus jätab RÕS § 7 lõike 1 punkti

5 alusel kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kuna määruse punktides 24 ja 7 toodud

põhjendustel on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesoleva kohtuasja raames ilmselt

vähene.

(allkirjastatud digitaalselt)