2-22-14097/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 22.novembril 2024

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-22-14097

Kohtuasi

CELAREX OÜ hagi Roosi OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja

alusetult saadu tagastamiseks kokku 2 487,80 eurot ja

põhinõudelt viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2580,84 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Hageja: CELAREX OÜ (registrikood 12734138,

asukoht Tatari tn 58 Tallinn 10134) lepinguline esindaja T

K

Kostja: Roosi OÜ (registrikood 11937230, asukoht Tatari tn

56b, Tallinn 10134) seaduslik esindaja M M

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta CELAREX OÜ hagi Roosi OÜ vastu kahju

hüvitamiseks ja alusetult saadu tagastamiseks kokku 2

487,80 eurot ja põhinõudelt viivise väljamõistmiseks

rahuldamata

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

Jätta hagimenetluse kulud jätta CELAREX OÜ kanda ja

määrata kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõuded

1. CELAREX OÜ (edaspidi hageja) esitas kohtule hagi Roosi OÜ (edaspidi kostja) vastu

üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kulutuste hüvitamiseks.

2. Hageja esitas 20.05.2024 avalduse hagi muutmiseks loobudes osaliselt nõuetest (kehtetuse tuvastamise

osas), suurendades kahju hüvitise suurust ning asendades esialgselt nõutu asjaolude muutumise tõttu

teise hüve nõudmisega. Hageja uuteks nõueteks on mõista kostjalt hageja kasuks välja ruumides

esinenud hallitusega seotud kahjuhüvitis 936 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulude

kujul tekkinud kahjuhüvitis 160 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõuetelt VÕS §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni;

mõista kostjalt hageja kasuks välja perioodil 01.09.2022 kuni üürilepingu lõppemiseni 14.01.2023

esitatud arvete alusel alusetult saadud üürilepingu kasutustasud kogusummas 1324,80 eurot; mõista

kostjalt hageja kasuks välja tagastamata jäetud tagatisraha 67 eurot ja sellelt viivis VÕS § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras alates haginõude suurendamise taotluse esitamisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni. Kohus rahuldas 08.11.2022 kohtumääruses hageja taotluse hagi muutmiseks ja

menetleb hagiavaldust arvestades 20.05.2024 avalduses muudetud nõudeid.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

3. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 18.11.2016 mitteeluruumide

kasutuslepingu nr H4/153/xxx (edaspidi ka üürileping) xxx asuvate ruumide kasutusse andmiseks.

Üürilepingu punkti 1.3 järgi anti ruumid kasutusse tantsustuudio ruumidena. Ruumide kasutamisel

tekkis probleeme, ruumides viibides tekkis tarinditele kondents ja sellest tulenevalt tekkis ruumides

hallitus. Läbirääkimiste käigus andis kostja 2019.aastal kirjalikult teada, et hallitus ruumidest

eemaldatakse ning ruumiõhu ventileerimiseks tehakse ventilatsiooniavasid. Üürilepingu pooled

sõlmisid 24.05.2019 kokkuleppe, millega muudeti üürilepingus kokkulepitud kasutustasu ja välistati

kostja võimalus perioodil 01.09.2019 kuni 31.08.2022 üürilepingus sätestatud üüri hinda ühepoolselt

muuta. Hageja viis 15.08.2022 läbi biokahjustuste ekspertiisi, mille tulemusel leiti hallitusseente

kolooniaid aknanurkadest ja saali laest. Ekspertiisist nähtub, et hallitusseente tekkepõhjuseks on

akende suur soojusjuhtivus ja saali lae jahe betoonpind ehk ebapiisav soojustus. Ekspertiisist nähtub, et

hallituse uuesti tekkimist on võimalik vältida ehituslike võtetega, sh aknaümbruste nõuetekohasel

soojustamisel ja tihendamisel, katuslae soojustamise ja ripplae aluses piirkonnas õhuvahetuse tagamise

teel. Hageja esitas 26.08.2022 kostjale nõude viia ruumid vastavusse üürilepinguga, sh tagada ruumide

ohutu kasutamine ja hallituskollete tekkimise vältimiseks vajalikud ehitustööd, kuid kostja ei ole

vajalikke töid teinud ja ruumide ohutut kasutamist taganud. Lisaks hagiavalduses esitatud kahju

ulatusele on hageja kandnud kulusid ka seoses hallituse ulatuse ja põhjuste väljaselgitamisega ja tellis

sihtasutuselt Eesti Mükoloogiauuringute Keskus mükoloogilised uuringud. Hageja leiab, et ruumides

esinenud hallituskolded tuli likvideerida kostjal, sh tuli kostjal selgitada välja hallituskollete ulatus ja

ruumide korrashoiuga seotud asjaolud. Hageja esitas nõude hüvitada ruumides esineva hallituse

eemaldamisega seotud kahju summas 686 eurot, mida suurendab 250 euro võrra 936 euroni. Kostja on

kohustatud hüvitama hagejale ka õigusabikulud 160 eurot. Tegemist on hagejale tekitatud kahjuga

VÕS § 128 lg 3 mõttes. Hagejale on enne kohtusse pöördumist osutatud õigusteenust kokku 2 tundi

hinnaga 80 eurot tund. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise eelnevatelt summadelt

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

4. Hageja esitas esialgses hagiavalduses nõude tuvastada, et üürilepingu nr H4/153/xxx punktis 4.2

nimetatud üürilepingu hinna indekseerimine ehk hinna suurenemine alates 01.09.2022 on vastuolus

pooltevaheliste kokkulepetega ning üürilepingu hinda on võimalik indekseerida alles 01.09.2023, kuid

mitte varem kui 01.01.2023. Arvestades, et hageja tasus alates 01.09.2022 suuremat üürihinda ja

üürileping on korraliselt tähtaja saabumisega lõppenud, soovib hageja asendada tuvastusnõude

alusetult tasutud summade tagastamise nõudega. Kostja tahteavalduse kohaselt on alates 01.09.2022

üüri hinna indekseerimist puudutav kokkulepe jõus ja seega septembrikuu 2022 esitatud arvel

kajastatakse üürilepingu hind suurendatuna. Kostja oli hagiavalduse esitamise hetkeks esitanud selles

osas arve, mis oli üürilepingus kokkulepitust 297,60 euro võrra suurem 1200 euro asemel 1497,60

eurot. Hageja on kõik arved tasunud ning üürileping on korraliselt tähtaja saabumisega lõppenud.

Seega hageja tuvastushuvi on ära langenud ning hagejal on alusetult tasutud summade tagastamise

nõue. Kostja on alates 01.09.2022 esitanud üürilepingu kasutustasuga seotud arveid igakuiselt enam

1324,80 euro võrra. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagastamata jäetud tagatisraha 67

eurot ja sellelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates haginõude suurendamise

taotluse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

5. Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt anti hagejale üleandmis-vastuvõtuakti kohaselt üle

puudusteta (s.h hallituseta ruumid). Varasemalt ruumides olnud üürnikul hallitusest tingitud probleemi

ei tekkinud. Hallitus tekkis ruumidesse hageja üürilepingu ajal ja ekspertiisi lisa 1 kohaselt võis

üürniku soovitud vaheseina paigaldus avaldada mõju ruumi sisekliimale, sealhulgas hallitusseente

kolooniate tekkele, kuna polnud tagatud ruumide ventilatsioon mõlemal pool vaheseina. Asjaolu, et

vaheseisna paigaldamiseks oli üürileandja luba, ei muuda ära selle mõju hallituse tekkele. Luba

vaheseisna paigaldamiseks ei tähenda, et sellest tingitud puuduse kõrvaldamise kohustus oleks kostjal.

Üürnikul on kohustus mitte halvendada ruumide seisundit ja mitte kahjustada üürielandja vara, üürniku

erisoovidest tulenev mõju või kahjustus üüriruumidele tuleb heastada üürniku poolt. Üüriruumid on

valminud 1971.a selle aja normide, tavade ja ehitusvõtete kohaselt, mis ei vasta tänapäeval

esitatavatele normidele, kuid ruumide kasutamine ja hagejale väljajuurimine ei ole ebaseaduslik ega

üürilepingu rikkumine. Tulenevalt hoone vanusest selle tuuletõke ega soojustusisolatsioon ei vasta

tänapäeva nõuetele. Samuti puudub üldine nõue, et ruumides peaks olema sundventilatsioon vms. Hagi

seisukoht, et hallituse kõrvaldamiseks peaks üürielandja tegema suuri ümberehtitusi ja sellega seotud

kulutusi, ei põhine lepingul ning on ebamõistlik. Üürnik kõrvaldas puuduse, mida ta lepingu kohaslt

pidigi tegema odavalt ja lihtsate vahenditega. Seega tuleb kahjuhüvitiste 936 ja 67 eurot jätta

rahuldamata. Kuna hallituse kõrvaldamise kulu pidi lepingu järgi kandma hageja, puudub ka alus tema

õigusabikulude hüvitamiseks.

6. Lepingu p 4.2 kohaselt oli üüri tõstmine võimalik üks kord aastas. Lepingu lisa 9 p 3 sätte sisuks on, et

üüri tõusu ei rakendatud ajavahemikul 01.09.2019.-31.08.2022. Enne seda tõusis üür 01.01.2019 ning

perioodil 01.09.2019.-31.08.2022 kehtis poolte vahel üüri tõusu välistav erand. Seega ei rakendatud

üüri tõusu mitte iga 12 kuu möödudes eelmisest tõstmisest, vaid üüri ei tõstetud 44 kuu jooksul

eelmisest tõstmisest ning suurendatud üüri oli üürileandjal õigus nõuda alates lisa 9 p 3 kehtivuse

lõppemist 01.09.2022, kuna sellel päeval kaotas kehtivuse üüri tõstmist välistav erand ning eelmisest

üüri tõstmisest oli möödunud juba rohkem kui 12 kuud.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 18.11.2016 mitteeluruumide kasutuslepingu nr

H4/153/xxx xxx asuvate ruumide kasutusse andmiseks tantsustuudio ruumidena; et üleandmis-

vastuvõtuaktiga anti hagejale üle puudusteta ehk hallituseta ruumid; et hagiavalduses toodud puuduse

(hallituse) kõrvaldas hageja; et üürileping lõppes korraliselt 14.01.2023, et üüri võis tõsta üks kord 12

kuu jooksul, et hageja tasus kostjale indekseeritud üüri alates 01.09.2023.

8. Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal on kohustus hagejale hüvitada ruumides esinenud hallituse

eemaldamisega seotud kulutused ja sellega seotud õigusabikulud ning tagastama hageja tasutud

indekseeritud üüri.

9. VÕS §-s 276 lg 1 sätestab, et üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks

koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles

seisundis lepingu kehtivuse ajal. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punktis 6.1 on pooled kokku

leppinud, et üürnik on kohustatud ruume korras hoidma ning punktis 6.2, et hageja on kohustatud

remontima ruume omal kulul selliselt, et ruumid püsiksid lepingu punktis 3.2 nimetatud üleandmise-

vastuvõtmise aktis kirjeldatud seisundis. Üürniku poolt ruumide remontimisele tehtud kulutused ei

kuulu üürileandja poolt üürnikule hüvitamisele. Kui üürnik ei täida ruumide remontimise kohustust, on

üürileandjal õigus teostada ruumides vajalikud remonditööd üürniku kulul ning nõuda lisaks muule

kahjule üürnikult remonditööde tegemisega seotud kulutuste hüvitamist. Üürilepingu punkti 11.2 järgi

pidi kostja üürileandjana hoidma omal kulul mõistlikus kasutamise seisukorras hoone

põhikonstruktsioonid, kütte-, elektri-, kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteem, kommunikatsioonid ja

üldkasutatavad pinnad (lk 5-22). Seega leppisid pooled üürilepingus remondikohustuse kokku VÕS §-s

276 lg-s 1 sätestatust erinevalt, mistõttu tuli ruumide lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis

hoidmise kulud kanda hagejal, välja arvatud üürilepingu p 11.2 tulenev kostja kohustus hoida omal

kulul mõistlikus kasutamise seisukorras hoone põhikonstruktsioonid, kütte-, elektri-, kanalisatsiooni-

ja veevarustussüsteem, kommunikatsioonid ja üldkasutatavad pinnad.

10. VÕS § 278 punktide 1 ja 3 kohaselt kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest

üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on

takistatud, võib üürnik nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt käesoleva

seaduse §-s 279 sätestatule ja nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist. VÕS § 279 lg 1 ja 3 kohaselt kui

üürileandja käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puudusest või takistusest teab või peab sellest

teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või

takistusest teada sai või teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles

öelda, kui puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral.

Üürnik võib puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

kui üürileandja on puuduse või takistuse kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus

piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral.

11. Lepingu punkti 3.2 kohaselt sätestas üleandmise-vastuvõtmise akt ruumide seisukorra kirjelduse ning

kinnituse, et ruumid on üle antud kasutamiseks sobivas seisukorras. Üleandmis-vastuvõtuakti punkti 2

kohaselt anti ruumid üle värskelt renoveerituna, väga heas seisukorras, puhtalt, koristatuna, seinad

värskelt värvituna ja ruumil olid uued töökorras pakettaknad (lk 73-74). Järelikult oli hageja lepingust

tulenevalt kohustatud remontima ruume omal kulul selliselt, et need püsiksid lepingu p 3.2 nimetatud

üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatud seisukorras ja tema poolt ruumide remontimisel tehtud

kulutused ei kuulunud kostja poolt hüvitamisele. Hagiavaldusest nähtuvalt on saali laest ja

aknanurkadest leitud hallituse põhjuseks ebapiisav ventilatsioon, liigniiskus ja külmasillad, mille

tõendamiseks on esitatud 15.08.2022 läbi viidud biokahjustuste ekspertiis 4993/0822 (edaspidi

ekspertiis). Ekspertiisist nähtuvalt leiti hallitusseente kolooniaid aknanurkadest ja saali laest ning

hallitusseente tekkepõhjuseks on akende suur soojusjuhtivus ja saali lae jahe betoonpind ehk ebapiisav

soojustus. Ekspertiisist nähtub, et hallituse uuesti tekkimist on võimalik vältida ehituslike võtetega, sh

aknaümbruste nõuetekohasel soojustamisel ja tihendamisel, katuslae soojustamise ja ripplae aluses

piirkonnas õhuvahetuse tagamise teel (lk 44-48). Ekspertiisi 30.08.2022 lisast 1 nähtuvalt võis

vaheseina paigaldus avaldada mõju ruumi sisekliimale, sealhulgas hallitusseente kolooniate tekkele,

juhul kui pole tagatud ruumide ventilatsioon mõlemal pool vaheseina või kui vahesein takistab õhu

liikumist (lk 49-50). Riiklikult tunnustatud ekspert xxx eksperthinnangust nähtuvalt on hallituse

põhjuseks asjaolu, et nii laes kui ka akende ning seinte ääres on ebapiisav ventilatsioon, liigniiskus ja

külmasillad ning, et tegemist on ehitustehnilise veaga, mis on kaasa toonud liigniiskuse ja seeläbi

hallituse tekke (lk 90-92). Hageja 18.11.2016 kirjaga kostjale on tõendatud, et hageja taotles ruumis nr

229 kahe kipsplaatidest ustega vaheseina ülesehitamist omal kulul, millega kostja nõustus (lk 51-52).

Seega nähtub ekspertiisist, selle lisast 1 ja poolte kokkuleppest ehitada ruumidesse vahesein, et

hallituse tekke põhjustajaks võis olla ruumidesse ehitatud vahesein, mida ruumide üürile andmisel seal

ei olnud. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et enne hagejale ruumide üürile andmist,

vaheseinte ehitamist ja eelmise üürniku poolt ruumide kasutamist, hoones hallitust ei esinenud.

Lepingu järgi oli hageja kohustatud remontima ruume omal kulul selliselt, et need püsiksid lepingu p

3.2 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatud seisundis. Hageja esile toodud puudused ei

vasta lepingu punktis 11.2 sätestatule, mille järgi oli kostjal kohustus hoida omal kulul mõistlikus

kasutamise seisukorras hoone põhikonstruktsioonid, kütte-, elektri-, kanalisatsiooni- ja

veevarustussüsteem, kommunikatsioonid ja üldkasutatavad pinnad. Väljaspool kostja kohustust

lepingu p 11.2 järgi tuli poolte kokkuleppe kohaselt kõigi tekkivate puuduste kõrvaldamise kulud

kanda hagejal. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76

lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et

täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Järelikult ei ole hageja

tõendanud, et kostja vastutab VÕS § 278 punktide 1 ja 3 ja § 279 alusel hageja poolt ruumide

kasutamise ajal ruumides tekkinud hallituse puhastamise eest, mistõttu tuleb hagejal lähtudes VÕS §

276 lg 2 ning lepingu punktist 6.2 kanda ise ruumide puhastamisega seotud kulud. Hageja 26.08.2022

kirjast kostjale nähtub, et ta esitas nõude viia ruumid vastavusse üürilepinguga, sh tagada ruumide

ohutu kasutamine ja hallituskollete tekkimise vältimiseks vajalikud ehitustööd, kuid pärast kostjalt

tingimusliku üürilepingu ülesütlemise teate saamist puhastas ruumid hallitusest ja jätkas ruumide

kasutamist kuni üürilepingu lõppemiseni (lk 40-43). Seega ei esinenud üüripinna kasutamist takistavat

puudust, hageja ei olnud taotlenud üüri alandamist ega lepingu ennetähtaegset lõpetamist. Kuna hageja

kasutas ruume alates 2016.a detsembrist kuni 2023.a jaanuarini, siis tehtud kulutus 936 eurot ruumide

korrashoiule ei ole hageja remondi- ja korrashoiukohustust arvestades ebamõistlikult suur.

Hagiavalduses toodud seisukoht, et hallituse kõrvaldamiseks peaks üürielandja tegema ümberehtitusi

ja sellega seotud kulutusi, ei põhine lepingul ning on ebamõistlik. Seega ei ole hagi ruumides esinenud

hallitusega seotud kahjuhüvitise 936 euro väljamõistmiseks põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta

rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hallituse kõrvaldamise kulunõude, siis tuleb jätta

rahuldamata ka hageja nõue õigusabikulude kahjuhüvitise 160 euro kostjalt väljamõistmiseks ning

mõlemalt põhinõudelt kõrvalnõudena VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras esitatud

viivise nõue alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

12. Üürilepingu punkt 4.2. sätestas, et iga 12 kuu möödumisel alates 01. jaanuarist 2018 suureneb

üürilepingu hind automaatselt ilma poolte täiendavate kokkulepeteta 4% (nelja protsendipunkti) võrra

eelmisel 12 kuul kehtinud üürist, või juhul kui iga 12 kuu möödumisel alates 01. jaanuarist 2018 on

Eesti Statistikaameti avaldatud tarbijahinnaindeksi kasv olnud suurem kui 6% võrreldes viimati

avaldatud THI-ga enne lepingu sõlmimist või enne eelmist üüri suurendamist, suurendatakse

üürilepingu hinda sama protsendi punkti võrra proportsionaalselt tarbijahinnaindeksi kasvuga antud

perioodil. Lepingu lisa 9 p 3 sätestab, et ajavahemikul 01.09.2019.-31.08.2022 on üüri hinda

puudutavas osas lepingu punkt 4.2. kehtetu (lk 5-18, 35-37). Poolte kirjavahetusest nähtuvalt (lk 40-

43) teavitas kostja hagejat, et alates 01.09.2022 ei ole fikseeritud üüri hinna kokkulepe enam jõus.

07.09.2022 arvel kajastub uus üürilepingu hind 1797,12 (käibemaksuga) (lk 24, 27-34). Hageja

hinnangul on üürilepingu hinna indekseerimine võimalik alates 01.09.2023 ehk alles aasta möödumisel

üürilepingu punkti 4.2 kehtima hakkamisest või alternatiivselt kõige varem 01.01.2023. Hageja arvates

soovib kostja kasutada üürihinna indekseerimist perioodi osas, mil selline kokkulepe ei kehtinud.

Kostja on seisukohal, et lepingu lisa 9 p 3 pikendas ajavahemikku, mil peale 01.01.2019 üüri ei

tõstetud 12 kuult 44-le ning suurendatud üüri oli üürileandjal õigus nõuda alates lisa 9 p 3 kehtivuse

lõppemist 01.09.2022, kuna sellel päeval kaotas kehtivuse üüri tõstmist välistav erand ning eelmisest

üüri tõstmisest oli möödunud juba rohkem kui 12 kuud. Kohus on seisukohal, et kostja väide, et üüri

tõstmist ei rakendatud 44 kuu jooksul eelmisest üüri tõstmisest, sest enne seda tõusis üür 01.01.2019

ning perioodil 01.09.2019.-31.08.2022 kehtis poolte vahel üüri tõusu välistav erand, on põhjendatud.

Järelikult oli üürileandjal suurendatud üüri õigus nõuda alates lisa 9 p 3 kehtivuse lõppemist

01.09.2022. Seega ei ole hagi kostjalt hageja kasuks perioodil 01.09.2022 kuni üürilepingu

lõppemiseni ehk 14.01.2023 esitatud arvete alusel alusetult saadud üürilepingu kasutustasud

kogusummas 1324,80 eurot väljamõistmiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb määrata kindlaks pärast kohtumääruse

jõustumist.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2026 lahendiga.