2-23-152437/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-152437

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.Q vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5084,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema;

kostja Z.Q, isikukood XXX, lepinguline esindaja

Sergei Desjatnikov.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Määrata kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 240

eurot (s.o lepingulise esindaja kulu).

4. Välja mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt Z.Q kasuks menetluskulude

katteks 240 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. OÜ Aktiva Finance Group (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse Z.Q

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid

21.04.2023 järelmaksulepingu nr L89012136048, ning 24.04.2023 järelmaksulepingu

L89012159038. Lepingu L89012136048 alusel soetas kostja kauba maksumusega

3138 eurot. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu nr

L89012136048 alusel põhivõla 3138 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 373,13 eurot ja edasiulatuva viivise alates

29.02.2024 kuni põhinõude summas 3138 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses

määras 24% aastas ning lepingu nr L89012159038 alusel põhivõla 615,75 eurot,

sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 37,1 eurot ning

edasiulatuva viivise alates 29.02.2024 kuni põhinõude summas 615,75 eurot

täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

2. Lepingu nr L89012136048 krediidi kulukuse määr on 0,00% aastas ja intressimäär

0,00% aastas. Täiendavaid tasusid ei lisandunud. Kostja kohustus kauba eest tasuma

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 05.06.2023-05.05.2025.

Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset põhiosa katteks. Lepingu L89012159038

alusel soetas kostja kauba maksumusega 615,75 eurot. Lepingu nr L89012159038

kohaselt on jaotatud ostusumma kolmeks osamakseks, 205,25 eurot kuus.

Täiendavaid tasusid ei lisandunud. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus

kokku lepitud aja jooksul. Kostja kohustus tasuma 205,25 eurot kuus, 24. kuupäeval

ning 3 osamakset. Lepingute krediidi kulukuse määr ei ületa seaduses ettenähtud

piirmäära. Krediidiandja on teinud kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks

päringuid maksehäireregistritesse, creditinfo.ee ja taust.ee registritesse. Kostjal

puudusid varasemad maksehäired. Krediidiandja küsis kostjalt andmed sissetulekute

ja kohustuste kohta laenutaotluses.

3. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 08.08.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võla tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 31.08.2023 saatis

esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei

tasunud võlga täiendava tähtaja jooksul. Inbank Finance AS loovutas 31.08.2023

hagejale lepingutest tulenevad nõuded, mille kohta kostjale saadeti teade. Hageja on

kohtuväliselt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi e-postile.

KOSTJA VASTUVÄITED

5. Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata.

6. Kostja ei ole Inbank Finance AS-ga lepinguid sõlminud ega saanud raha ega

vallasasju. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud.

7. Kostja ei ole midagi isiklikult allkirjastanud ja ta ei olnud teadlik lepingu

sõlmimisest. Tegemist on pettusega, mille kohta on esitatud Politsei- ja

Piirivalveametile avaldus kriminaalmenetluse algatamiseks. Kriminaalmenetlus on

algatatud ja praegu käib uurimine. Kostja on arvatavasti petturite ohver. Järelmaksu

lepingutesse on märgitud vale e-postiaadress ja vale telefoninumber. Kostja ei tea,

miks lepingus on märgitud kostja andmed ja kes on sõlminud lepingud, kuid eeldab,

et see oli W.X.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

9.Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest

(TsMS § 5 lg 1). Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab (TsMS § 5 lg 2). Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et

ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-

41-15, p 19). Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, on kostjal TsMS § 230

lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet tõendada (RKTKo 06.02.2008, 3-2-1-137-07, p

13).

10. Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist seoses 21.04.2023

järelmaksulepinguga nr L89012136048 ja 24.04.2023 järelmaksulepinguga nr

L89012159038. Hageja on avaldanud vastuolulisi seisukohti nõuete aluseks olevate

lepingute liigi kohta. Hagiavalduses on hageja viidanud tarbijakrediidilepinguid

käsitlevatele õigusnormidele ning põhjendanud muu hulgas ka krediidi kulukuse

määra vastavust seadusele ja krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist. Seejuures nähtub hageja esitatud tõendist, et lepingule nr

L89012136048 on lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo leht (dtl 37). Ka

hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses on hageja märkinud nõuete

alusena tarbijakrediidilepingud (dtl 4). Samas leiab hageja 24.10.2024 seisukohas, et

tegemist ei ole tarbijakrediidilepingutega. Kostja peab lepinguid

tarbijakrediidilepinguteks (dtl 94, 96). Hageja kirjeldustest ja tõenditest on võimalik

tuvastada, et mõlemal juhul on tegemist lepinguga, millega Inbank Finance AS on

finantseerinud tarbijast kostja vallasasja ostu kolmandalt isikult. Seejuures on

mõlemas lepingus viidatud, et müüja on loovutanud oma nõuded kostja vastu Inbank

Finance AS-ile ja osamaksed tuleb tasuda Inbank Finance AS-ile (dtl 21-22). Seega

on tegemist kolmepoolsete õigussuhetega, millel on nii tarbijakrediidi-, müügi- kui

ka faktooringulepingu tunnused võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 208 lg 1, 256 lg 1 ja

402 lg 1 mõistes. Hageja toob esile, et Inbank Finance AS on loovutanud talle

lepingutest tulenevad nõuded.

11.Kostja on esitanud vastuväite, et tema ei ole lepingute sõlmimiseks tahteavaldusi

andnud, vaid seda on teinud kolmas isik tema teadmata tema isikuandmeid

õigusvastaselt kasutades. Seega tuleb esmalt kontrollida, kas lepingud on AS Inbank

Finance ja kostja vahel kehtivalt sõlmitud.

12.Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Lepingu võib sõlmida

suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu

kohustuslikku vormi (VÕS § 11 lg 1). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui

seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg

1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik

tagajärg (TsMS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib

järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). Tarbijakrediidilepingu

puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle

koopia püsival andmekandjal (VÕS § 404 lg 1).

13. ID-kaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on

samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal. Digitaalallkirja andmise

vahendite hoidmisel on seega kõrge hoolsuskohustus (RKTKo 16.12.2019, 2-16-

124450, p 23). Juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-

koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja

PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti

kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks

võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest

välja tema süüta, tema tahte vastaselt (RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450, p 22).

Tsiviilasjas nr 2-16-124450 on kolleegium poolte tõendamiskoormuse jaotust

selgitades märkinud, et hageja peab tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid

välja ja lepingud sõlmis keegi teine (RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p 10).

14.Juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise

isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada

esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades

tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle

nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-

135-16, p 16). Juhul, kui hagejalt peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist

olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult

selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et hagejal

olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vrd RKTKo

16.12.2019, 2-16-124450, p-d 23 ja 24; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p 11).

15.Lahendi arusaadavuse ja selguse tagamiseks kontrollib kohus esmalt lepinguga nr

L89012136048 ja seejärel lepinguga nr L89012159038 seonduvaid asjaolusid.

16.Hageja on lepingu digitaalse ärakirjaga tõendanud, et 21.04.2023 sõlmitud leping

nr L89012136048 kannab kostja digitaalset allkirja (dtl 34). Seega tuleb lepingu

sõlmimiseks kostja tahteavaldust eeldada ning kostjal tuleb tõenditega see eeldus

ümber lükata. Kuna kostja väitel ei ole ta lepingu sõlmimisest teadlik ja tegemist on

pettusega ning kostja ei ole väitnud, et andis väidetavale kolmandale isikule oma

PIN-koodid kasutamiseks vabatahtlikult, tuleb tal tõendada, et tema Smart-ID PIN-

koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt.

17.Kostja on tõendina esitanud Politsei- ja Piirivalveameti teatise kriminaalmenetluse

alustamisest (dtl 100). Kohus leiab, et teatis ei tõenda, et kostja on täitnud oma

hoolsuskohustust oma PIN-koodide suhtes ning need on tema valdusest läinud välja

tema süüta ja tema tahte vastaselt. Kriminaalmenetluse algatamise fakt ei saa

põhimõtteliselt tõendada seda, et kuritegu on kirjeldatud kujul ka toime pandud (vt

kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 1).

18.Kostja toob esile, et lepingus märgitud e-postiaadress ja elukoha aadress ei kuulu

temale. Asjaolu, et lepingusse on märgitud rahvastikuregistrisse kantust erinevad

kontaktandmeid, ei tähenda, et andmeid esitav pool andmeid ei tea ja/või tegemist on

vale isikuga, kuigi vastutustundlikult krediidiandjalt võiks eeldada nende andmete

kontrollimist ja erinevuse põhjuse kindlakstegemist. Hageja ei ole esile toonud, kas ja

kui jah, siis milliseid toiminguid tegi esialgne võlausaldaja täiendavalt kostja

isikusamasuse kontrollimiseks, seega tuleb asuda seisukohale, et ta lähtuski üksnes

Smart-ID PIN-koodide õigsusest. Siiski ei ole see kohtu hinnangul asjaolu, mis tooks

kaasa kogu lepingu tühisuse, kuna asjaolud ei viita käesolevalt sellele, et hageja oleks

pidanud olema teadlik, et lepingu sõlmib isik, kellele autentimisvahendid ei kuulu.

Krediidiandja vastutustundetus ei too aga kaasa terve lepingu tühisust.

19.Vaatamata kohtu 11.10.2024 määruses toodud selgitustele, ei ole kostja rohkem

tõendeid oma vastuväidete toetamiseks esitanud.

20.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole ümber lükanud eeldust, et ta on

sõlminud 21.04.2023 järelmaksulepingu nr L89012136048 ning hageja saab nõuda

kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist.

21.Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on kontrollida, kas hagejal on

nõue kostja vastu, mitte võimaliku kuriteo asjaolusid tuvastada. Juhul kui

tuvastatakse, et kolmas isik vastutab kohustuste eest solidaarselt kostjaga või tekib

kostjal tema vastu kahju hüvitamise nõue, ei välista käesoleva hagi rahuldamine,

samuti nõude võimalik täitmine kostja poolt, kostjal oma nõuete maksmapanekut

selle isiku vastu.

22.Järgmisena kontrollib kohus, kas lepingust nr L89012136048 tulenevad nõuded

kostja vastu on muutunud sissenõutavaks.

23. Hageja toob esile, et lepingu nr L89012136048 alusel soetas kostja kaks

nutitelefoni Apple iPhone 14 Pro Max 256GB väärtusega 3138 eurot ning kohustus

tasuma ostuhinna igakuiste osamaksetena 130,75 eurot (dtl 35). Lepingupooleks on

lepingu päises märgitud lisaks kostjale ja Inbank Finance AS-ile müüja rollis Tele2

Eesti Aktsiaselts. Lepingu p-s 5 on pooled kokku leppinud järgmist: „Teenuseleping

jõustub Kauba üleandmisel Sulle tagasiulatuvalt alates Teenuselepingu sõlmimisest

ning seetõttu võib esimese Osamakse tegelik suurus olla väiksem kui

Maksegraafikus“ (dtl 35). Seega on pooled sidunud lepingu jõustumise kauba

üleandmisega kostjale, seega osamaksete tasumise kohustus kokkulepitud korras

tekib kostjal pärast kauba üleandmist.

24. Kostja on väitnud, et ta ei ole saanud raha ega vallasasju (dtl 94). Hageja on

selgitanud, et kostja „sai kauba järelmaksuga“ (dtl 21, 22) ning leping sõlmiti

interneti kaudu (dtl 109), kuid ei ole kauba üleandmisega seonduvaid asjaolusid

sisustanud ega ka vastavaid tõendeid esitanud. Seega ei ole hageja põhjendanud ega

tõendanud, et kostja lepingulised kohustused oleksid muutunud sissenõutavaks.

25.Järgmisena kontrollib kohus, kas hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja

vastu lepingu nr L89012159038 alusel.

26. Hagiavalduse järgi oli lepingu nr L89012159038 sisuks internetipoes pakutav

makseviis, mis võimaldab kliendil jagada ostukorvi kolmeks osamakseks ilma ühegi

lisatasuta. Kostja soetas kauba maksumusega 615,75 eurot ning kohustus kauba eest

tasuma kolme igakuise osamaksena summas 205,25 eurot, iga kuu 24. kuupäeval.

Hageja ei ole täpsustanud, millise kauba kostja soetas ning seda ei nähtu ka esitatud

laenutaotlusest (dtl 26, 45). Kohtule esitatud lepingu (allkirjastamata) digitaalses

ärakirjas nähtub viide ostule kaupmehelt Rademar OÜ (dtl 39).

27.Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest oleks

võimalik tuvastada, et AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 24.04.2023 lepingu nr

L89012159038. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on selle digitaalselt allkirjastanud.

Hageja väited lepingu allkirjastamisega seonduvate asjaolude kohta on vastuolulised,

kuna hagiavalduse alguses väidab hageja, et kostja on lepingu digitaalselt

allkirjastanud (dtl 22), kuid hagiavalduse p-s 5 viitab ainult Smart-ID PIN 1 kaudu

autentimisele ja lepingutingimuste kinnitamisele „linnukesega“ (dtl 25, 109). Hageja

ei ole esile toonud, et lepingutingimusi oleks arutatud ka muude meediumite

vahendusel ega esitanud kohtule muid tõendeid, millest oleks võimalik tuvastada

lepingu sõlmimine VÕS § 404 lg 1 vorminõuet järgides.

28.Arvestades hageja viimast seisukohta lepingu liigi osas, märgib kohus täiendavalt,

et asjaolud ei viita ka lepingu sõlmimiseks kaudsete tahteavalduste andmisele.

Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et müüja oleks täitnud oma lepingulise

põhikohustuse ehk andnud asja kostjale üle ega ka seda, et faktoor oleks täitnud oma

kohustuse müüja ees, samuti ei ole kostja asunud osamakseid tasuma. Seega ei ole

võimalik tuvastada lepingu sõlmimiseks vajalike tahteavalduste andmist kaudselt

lepingu täitmise kaudu.

29. Seega ei ole tõendatud, et leping nr L89012159038 oleks kehtivalt sõlmitud.

30. Kohus märgib ka seda, et isegi juhul, kui leping nr L89012159038 oleks kostja

poolt digitaalselt allkirjastatud, ei ole hageja analoogselt lepinguga nr L89012136048

esile toonud ega tõendanud asjaolusid nõude sissenõutavaks muutumise kohta. Kuigi

pooled ei ole lepingu nr L89012159038 jõustumist sõnaselgelt sidunud müügilepingu

eseme kättesaamisega kostja poolt, on asja üleandmine kostjale siiski hageja nõude

sissenõutavuse eelduseks, kuna kostjapoolset lepingurikkumist ei saa tuvastada

olukorras, kus müüja on lepingut ilmselgelt rikkunud ning kostjal tekkinud õigus oma

kohustuste täitmisest keelduda (VÕS §-d 101 lg 1 p 2, § 111 lg 1).

31. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

32. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses

kindlaks menetluskulude jaotuse ning hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

33. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

34. Kostja on 09.04.2024 hagivastuses teatanud, et tema menetluskulu on

õigusabikulu 3 tunni eest hinnaga 120 eurot tund, kokku 360 eurot. Rohkem ei ole

kostja menetluskuludest teatanud. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulu ei

ole täies ulatuses põhjendatud. Kostja esindaja toiminguid ja esitatud dokumendi sisu

arvestades on põhjendatud õigusabikulu kahe tunni eest ehk 240 eurot. Seega tuleb

hagejalt kostja kasuks välja mõista 240 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik