2-23-122818/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-122818

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi X.A vastu 5931,83 eurot ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6449,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bigbank AS (registrikood 19183757), lepinguline

esindaja M.H

Kostja X.A (isikukood XXX), lepinguline esindaja Z.O

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus Bigbank AS-i nõudes mõista X.A-lt välja 20.04.2023 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 30,90 eurot.

2. Jätta rahuldamata Bigbank AS-i hagi X.A vastu.

3. Jätta menetluskulud Bigbank AS-i kanda. Mõista Bigbank AS-ilt X.A kasuks välja

menetluskulud 455 eurot. Bigbank AS-il tuleb menetluskulude hüvitis kanda Eurocity OÜ

arvelduskontole nr xxx, AS LHV Pank.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (21.11.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Bigbank AS (hageja) esitas 01.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

X.A (kostja) vastu 5574,70 euro saamiseks. 06.06.2023 koostas kohus võlgnikule

makseettepaneku. Kohus toimetas maksekäsu kostja lepingulisele esindajale kätte 13.06.2023.

Võlgnik nõudele vastuväidet ei esitanud ning 04.07.2023 koostas kohus maksekäsu. Kostja

esindaja esitas 09.07.2023 määruskaebuse, mille kohaselt ei saanud võlgnik vastuväidet

makseettepanekule esitada ning võlgniku lepinguline esindaja viibis statsionaarsel haiglaravil.

Pärnu Maakohus jättis 29.11.2023 määrusega määruskaebuse rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 01.12.2023 määrusega Pärnu Maakohtu 29.11.2023 määruse, rahuldas

kostja määruskaebuse ja andis hageja nõude kostja vastu üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 23.01.2024 Harju Maakohtule hagi paludes mõista kostjalt välja 5931,83 eurot

ja viivise põhinõudelt alates 24.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni 11% tagastamata

krediidisummalt aastas. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.06.2022 tarbijakrediidilepingu, mille järgi andis

hageja kostjale laenu 5000 eurot. Hageja väljastas kostjale 4925 eurot tasaarvestades 75 eurot

kostja kohustusega tasuda lepingu sõlmimise tasu. Kostja kohustus laenu igakuiste osamaksetena

hiljemalt 15.12.2026 tagasi maksma. Kostja pidi tasuma intressi 11% tagastamata

krediidisummalt aastas. Kostja ei ole alates 02.06.2022 lepingu alusel mitte ühtegi laenu

osamakset teinud. Hageja ütles 20.04.2023 avaldusega lepingu üles. Hageja palub mõista kostjalt

välja tagastamata laenusumma 5000 eurot, intress 460,62 eurot, lepingu haldustasu 19,90 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 418,90 eurot ja viivis põhinõudelt 11% aastas alates 24.01.2024

kuni põhinõude täitmiseni.

2022. a juulis jõudis hagejani teave, et 02.06.2022 leping võib olla sõlmitud pettuse teel ning asja

menetleb politsei kriminaalasja raames. Kriminaalmenetlus lõpetati 2023. a veebruaris, kuna

kuriteo toimepandud isikut ei õnnestunud tuvastada. Kuivõrd kriminaalmenetluses ei ole

tuvastamist leidnud, et kostja nimel oleks lepingu sõlminud keegi kolmas isik, siis on lepingust

tulenevate kohustuste eest vastutav kostja. Alusetu on hageja väide, et tema ei ole avaldanud

soovi lepingut sõlmida. Kostja allkirjastas lepingu digitaalselt oma Smart-ID koode kasutades.

Seega on kostja isik tuvastatud ja kostja avaldas tahet leping sõlmida.

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja selgitas, et ta ei ole laenulepingu sõlmimiseks tahteavaldust avaldanud. Kohustus hageja

ees võeti kolmandate isikute poolt kostja indentiteeti pettuse teel kasutades. Kostjalt peteti välja

Smart-ID koodid ja tänu sellele sõlmiti laenuleping. Hageja ei ole tuvastanud, et kostja soovib

lepingut sõlmida.

Kohtu põhjendused

4. Hageja avaldas 25.10.2024 menetlusdokumendis, et ta loobub lepingu ülesütlemise seisuga

(20.04.2023) sissenõutavaks muutunud viivisest (dtl 130–133). Hagiavalduse järgi oli

20.04.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 30,90 eurot (dtl 63–67). Kohus lõpetab

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 menetluse hageja nõudes mõista kostjalt

välja 20.04.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 30,90 eurot.

5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

6. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja 02.06.2022 lepingust tulenevalt tagastamata

laenusumma 5000 eurot, intressi 460,62 eurot, lepingu haldustasu 19,90 eurot, sissenõutavaks

2

muutunud viivise 418,90 eurot ja viivise põhinõudelt 11% aastas alates 24.01.2024 kuni

põhinõude täitmiseni. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja selgitas, et tema ei avaldanud soovi

laenulepingut sõlmida. Lepingu allkirjastamiseks kasutatud PIN-koodid peteti kostjalt välja.

7. Kohtule on esitatud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 11.10.2022 kriminaalmenetluse

lõpetamise määrus. Dokumendist nähtuvalt alustati 03.06.2022 kriminaalmenetlust

karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 1 tunnustel tulenevalt järgmistest asjaoludest: 02.06.2022

helistati kostjale numbrilt +xxx. Helistaja ütles, et ta on Google´st ja selgitas, et väidetavalt

käisid häkkerid kostja postkastis. Küsiti, ega kostjal ei ole galeriis dokumentidest pilte, et neid

võivad häkkerid pankades kostja tuvastamiseks kasutada. Lisaks helistati kostjale väidetavalt

SEB Panga´st numbrilt +xxx ja öeldi, et kostja nimele on tahetud Bondora´st, Inbank´st ja

Bigbank´st laenu võtta. Lubati pankadega ühendust võtta, et need taotlused tühistada. Kostja pidi

kõik asjad PIN koodidega kinnitama. Lisaks pidi kostja minema Omniva esindusse oma isikut

tuvastama, sest väidetavalt soovis Inbank kostja isikut tuvastada. Kostja käis Omniva kontoris

oma isikut tuvastamas. Kogu selle aja jooksul kostja kõnet ei katkestanud. Omnivas kästi kostjal

öelda, et „tuvastan ennast laenu pärast“. Kostja tegi kõik nagu juhendati ja ei katkestanud kõnet.

Kodus veel mõned korrad kinnitas kostja oma Smart-ID koode. Pärast seda ütles isik, et kostja

peab paar tuhat eurot sularaha välja võtma ja selle Western Unioni kaudu edasi saatma. Sellega

ei olnud kostja nõus ja siis öeldi, et saab ka neti kaudu edastada, kuid see võtab rohkem aega.

Pärast seda tegi kostja viimased kinnitused, siis lõpetati kõne ning lubati järgmine päev uuesti

helistada. Kõne kestis 8 tundi ja selle aja jooksul suunati kostja kõned teistele numbritele.

03.06.2022 helistati kostjale hommikul uuesti ja kostja kinnitas taas PIN-koode. Siis hakkas ta

kahtlustama ja helistas panka, kust sai teada, et tegemist oli kelmidega, kes on tema nimele laenu

võtnud. Laen võeti Inbank´st 7600 eurot, Bigbank´st 4925 eurot ja lisaks kanti kostja digikassast

kostja kontole 5210 eurot. Samal päeval on tehtud kolm ülekannet Trustly Group AB arvele

kokku 9320 eurot (dtl 85-87, dlt 121-123).

8. Kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et eelmises punktis

kirjeldatud asjaolud on kostja poolt politseile kuriteoteates avaldatud teave. PPA 11.10.2022

määrus on dokumentaalne tõend (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 1 ja 2), mida

kohus saab praeguses vaidluses kasutada.

9. Lepingu sõlmimine eeldab vastastikuste tahteavalduste esitamist (VÕS § 9 lg 1). Hageja

esitas kohtule 02.06.2022 laenulepingu, millel on hageja ja kostja digitaalsed allkirjad (allkirjade

leht dtl 73, leping dtl 74–80). Hageja selgitustest nähtuvalt kasutas kostja lepingu

allkirjastamiseks Smart-ID koode. Ka otsuse p-s 7 esitatud kostja selgituste järgi kasutas kostja

Smart-ID paroole. Kohtule esitatud PPA 11.10.2022 määrus tõendab, et kostjale helistati

02.06.2022 ja loodi mulje, et tema nimel tahetakse laenu võtta; selgitati, et selleks, et laenu mitte

võtta, peab kostja toiminguid PIN-koodidega kinnitama. Kostja tegigi nii, nagu tal paluti (dtl 85-

87, dlt 121-123). Eeltoodud PPA määrus tõendab, et kostja ei allkirjastanud 02.06.2022 lepingut

eesmärgiga hagejalt laenu võtta. Sama määrus tõendab ka seda, et kostja ei andnud koode

kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil laenuleping sõlmida. Kolmandad

isiku petsid kostjalt Smart-ID koodid välja. Seetõttu ei saa rääkida sellest, et kostjal olnuks tahe

koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitust (RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p

11). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole ise ega esindaja kaudu avaldanud

tahet hagejaga laenulepingut sõlmida. Lepingu puudumise tõttu jätab kohus hagi täies ulatuses

rahuldamata.

10. Praegu ei oma tähtsust PPA 11.10.2022 määruses sisalduv kostja selgitus, et tema käis

Omniva esinduses isikut tuvastamas, kuna esinduses käimine toimus Inbank nõudmisel. Kostja

tegu ei ole seotud hageja poolt esitatud lepinguga.

3

11. Hageja 25.10.2024 menetlusdokumendi p-s 2.1 esitatud selgitused ja viited Riigikohtu

lahendile nr 2-16-124450 ei ole asjakohased (dtl 130–133). Praeguse vaidluse aluseks olevad

faktilised asjaolud erinevad hageja viidatud Riigikohtu lahendi aluseks olnud asjaoludest.

Lahendis nr 2-16-124450 oli tegemist olukorraga, kus laenusaaja andis talle väljastatud ID-

kaardi ja selle PIN-koodid vabatahtlikult kolmanda isiku valdusesse, kes andis laenisaajana

esinedes lepingu tekkimise eelduseks oleva tahteavalduse. Praeguses vaidluses on kohus

tuvastanud, et hagejalt peteti välja Smart-ID koodid välja. Sellisel juhul ei ole tegemist

olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et

nende abil tehtaks tehingud (vt RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p 11).

12. Hagi rahuldamata jätmise tõttu pole vaja poolte muid väiteid (sh vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise kohta) käsitleda.

13. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

14. Kostja esitas 19.11.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuluks

lepingulise esindaja tasu 585 eurot (ilma käibemaksuta). Nimekirja järgi osutati kostjale õigusabi

tunnihinnaga 130 eurot kokku 4 tundi ja 30 minutit.

15. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on kostja lepingulise

esindaja tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik.

16. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal 20.05.2024 toimingule

(hageja esmane nõustamine, hagiavaldusega tutvumine ja analüüs) üks tund ning 30.05.2024

toimingule (vastuse hagiavaldusele koostamine ja edastamine kohtule) kolm tundi. Kohus

möönab, et kostja esindaja pidi hagejaga hagiavaldust arutama. Kostja vastas 31.05.2024 hagile

(dtl 116–120). Kostja hagiavastus on küll viiel lehel, kuid oluline osa vastusest on PPA

11.10.2022 määruse tsiteerimine ja erinevad seadusesätted. Kohus võtab kostja esindaja

20.05.2024 ja 30.05.2024 toimingud kokku ja määrab hagivastuse koostamise (sisaldab hageja

nõustamist) ajakuluks kolm tundi. Kostja esindaja 19.11.2024 menetlustoimingu

(menetluskulude nimekirja ja avalduse nende kindlaksmääramine koostamine ja kohtule

edastamine) ajakulu 30 minutit on mõistlik. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja

menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud ajamahus kokku 3 tundi ja 30 minutit.

Arvestades seda, et kostjale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 130 eurot, määrab kohus kostja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 455 eurot (käibemaksuta). Kostja taotlusel määrab kohus,

et hagejal tuleb menetluskulude hüvitis kanda Eurocity OÜ arvelduskontole.

17. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik

4