1-08-8059/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Kriminaalasi nr. 1-08-8059 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 12. septembril 2011.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-8059 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 12.09.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Oleg Guštšin´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Oleg Guštšin, isikukood 37301272216, viibib xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta Oleg Guštšin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 08.08.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Guštšin´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Oleg Guštšin on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 08.08.1996 kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2, § 17 lg 6- § 141 lg 2 p 1,2,3, § 17 lg 6- § 141 lg 2 p 1,2,3,5, § 17 lg 6- § 101 p 1, §17 lg 6- § 101 p 1,8 järgi KrK § 40 kohaldamisega 15 aastase vabadusekaotusega. KrK § 41 liideti mõistetud karistusega Kohtla-Järve Linnakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning määrati lõplikuks karistuseks 15 aastat vabadusekaotust. Viru Ringkonnakohtu 08.11.1996 kohtuotsusega karistati KrK § 17 lg 6-141 lg 2 p 1,2,3 ,§17 lg 6-101 p 1,8 järgi KrK § 40 lg 1 kohaldamisega 15 aastase vabadusekaotusega. KrK § 41 liideti osaliselt kandmata karistuse osa Kohtla-Järve Linnakohtu 18.11.1992 otsuse alusel. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 15 aastat vabadusekaotust.

2 Viru Maakohtu 20.06.2008 määrusega Oleg Guštšin vabastati tingimisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga kuni 05.10.2010. Harju Maakohtu 21.07.2010 määrusega ärakandmata karistuse osa pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 09.08.2010 ja lõpp 13.11.2012.

Kinnipidamisasutuses Oleg Guštšini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub elama vanemate juurde aadressil xxx-xxx. Kinnipeetaval on puusepp-mööblitisleri eriala ning töö käigus omandatud sarrustaja oskused. Enne vangistust töötas xxx, kus garanteeritakse talle töökoht peale vabanemist. Vangistuses on hõivatud tööga Eesti Vanglatööstuse AS puidutsehhis. Vanglas suunati Guštšin sotsiaalprogrammi Convictus, mis tegeleb sõltuvusprobleemidega, kuid isik arvati grupist välja motivatsiooni puudumise ja sõltuvusprobleemi mitte tunnistamise tõttu. Viru Vangla toetab Oleg Guštšini tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt varasemalt Oleg Guštšinile on valmistanud raskusi talle määratud katseaja tingimuste täitmine ning lähedaste toetus, erialaja töökoha omamine pole mõjutanud teda hoiduma uute seaduserikkumiste toimepanemisest.

Prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt vangistusest.

Oleg Guštšin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Oleg Guštšini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Oleg Guštšini isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Oleg Guštšin on korduvalt karistatud kriminaalkorras (valdavalt varavastaste kuritegude eest ning ka raske esimese astme isikuvastase kuriteo eest) kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning olles vabastatud tingimisi enne tähtaega katseajal taas pani toime uued kuriteod. Asjaolu, et katseajal pani ta toime uued kuriteod näitab, et tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja ka uue kriminaalhoolduse teostamine probleemne. Olles varem kriminaalhooldaja järelevalve all Oleg Guštšin ei suutnud täita kontrollnõudeid ja reaalse karistuse kandmisest vabastamise tingimusi, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja võimet käituda seaduskuulekalt. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega (2 korda karistatud joobes juhtimise eest) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (eluja töökoht ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Oleg Guštšinil oli ka enne vangistust eluja töökoht ning lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal toime panemast kuritegu.

Karistusaja lõpuni on veel üle aasta, mis on küllaldaselt pikk aeg, et läbida sotsiaalprogramme, mis toetavad õiguskuulekat käitumisharjumust vabanemise korral ja suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Oleg Guštšini vabastamisega temale Ida- Viru Maakohtu 08.08.1996 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Loretta Pikma

Ärakiri õige Nooremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 27.09.2011 Nooremreferent

Liivi Õun