3-24-2456/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2456

Haldusasi

X kaebus Siseministeeriumi 14.08.2024 otsuse nr 1-24/163

tühistamiseks osas, millega lubati Yl nime muuta

Menetlusosalised

Kaebaja - X

Vastustaja - Siseministeerium, esindaja Rebeka Pintson

Kolmas isik - Y

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlus-

osaliste endi kanda.

3. Asendada kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalide või

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

23.12.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Y esitas 25.07.2024 Siseministeeriumile avalduse perekonnanime muutmiseks.

2. Siseministeeriumi rahuldas 14.08.2024 otsusega nr 1-24/163 avalduse nimeseaduse (NS) § 171 lg

2 p 5 alusel.

3. Kaebaja esitas 29.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi haldusakti

tühistamiseks, mille alusel anti Y uus perekonnanimi Y.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebaja ja kolmas isik olid abielus kuni 10.01.2021. Abielu lahutamisel 11.01.2021 võttis

kolmas isik enda soovil varem kantud perekonnanime Y. Pärast abielu lahutamist on kaebaja ja

kolmas isik suhelnud väga vähe ning neil on üksnes ühised lapsed.

5. Kaebajal on kaebeõigus tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg-st 1.

Kolmas isik sekkub kaebaja eraellu ja kaebajal puuduvad peale halduskohtu poole pöördumise

muud tõhusad õiguskaitsevahendid. Kohaldub NS § 171 lg 3 p-s 2 sätestatud piirang, kuna

rahvastikuregistris oli enne kolmandale isikule uue perekonnanime andmist 4 sama nimega isikut.

Seega pidi vastustaja NS § 171 lg 3 p-s 2 sätestatud piirangut kaaluma.

6. Siseministeeriumil puudus õiguslik alus kolmandale isikule perekonnanime X andmiseks,

mistõttu on vastav haldusakt õigusvastane. Puudub NS § 171 lg 1 p-s 3 sätestatud alus, kuna

kolmas isik ei olnud perekonnanime muutmise hetkel kaebajaga abielus või abiellumas. NS § 171 lg

1 p 3 mõte ei ole, et isik võib igal ajal võtta endise abikaasa perekonnanime. Samuti ei esine ühtegi

muud NS § 171 lg-s 1 nimetatud eeldust kolmandale isikule perekonnanime X andmiseks.

7. Haldusorgan oleks pidanud perekonnanime X andmisest keelduma NS § 171 lg 3 p-s 2 alusel. NS

§ 171 lg-s 4 sätestatud välistusi ei esine.

8. Ühestki õigusnormist ei tulene, et endine abikaasa oleks perekonnaliige ka juhul, kui neil on

ühised lapsed, kes kannavad endise abikaasa perekonnanime. Kui inimene võtab endale 3,5 aasta

järel peale lahutust endise abikaasa perekonnanime, siis kahjustab ta perekonnanime kandva

abikaasa ja tema perekonna identiteeti. Kolmas isik loobus ise vabatahtlikult endise abikaasa ja

laste perekonnanimest, kasutades oma neiupõlvenime aastaid.

9. Kolmanda isiku viide perekonnanime Šarõmova väidetavalt tavatule kujule pole muuks

mõjuvaks põhjuseks NS § 171 lg 2 p 5 mõttes uue nime saamisel. Põlvnemise kontekstis võib isik

võtta ülenejate, mitte alanejate sugulaste perekonnanime. Vastasel juhul oleks selline võimalus

otseselt NS-s sätestatud.

10. Vastustaja NS § 171 lg 2 p-st 5 tulenev kaalutlusõigus pole piiramatu. Siseministeerium ei tohi

omistada NS § 171 lg 2 p-le 5 tähendust, mida seadusandja silmas ei pidanud. Vastustaja ja

kolmanda isiku tõlgendus, et NS § 171 lg 2 p 5 annab isikule õiguse võtta laste perekonnanime,

võib viia absurdse olukorrani, kus igaüks võib kõnealuse sätte alusel võtta oma lapse

perekonnanime.

11. Vaidlustatud haldusakt ei arvesta kaebaja huve. Kaebaja ei soovi, et kolmas isik kannaks tema

perekonnanime. Kaebaja ei soovi, et üldsusel tekiks ekslik arusaam, et kolmas isik on kasvõi

kaudselt seotud kaebaja või tema perekonnaga. Kolmas isik sekkub nime vahetamisega

intensiivselt kaebaja eraellu.

12. Vastustaja seisukoht, et kolmandal isikul on õigus võtta oma endine perekonnanimi tagasi, ei

põhine seadusel. Perekonnanime muutmise taotluse esitamise hetkel laienesid taotlusele ja

vastustajale kehtiva NS sätted. NS ei sätesta erandeid taotlejatele, kes taotlevad endise abikaasa

perekonnanime tagasi.

13. X on kaebaja ema poolse suguvõsa perekonnanimi ja kolmandal isikul puudub selle nimega

seos. Vastustaja on kaalutlusõigust küll teostanud, kuid selle teostamisel on vastustaja ületanud

volituse piire, jättes kohaldamata NS § 171 lg 3 p 2 ja NS § 171 lg 4.

14. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) valdava kohtupraktika kohaselt on riikidel õigus kehtestada

perekonnanime muutmist puudutavaid reegleid, kui sellised reeglid ei ole vastuolus EIÕK artikliga

8 (vt nt kaasuses Stjerna vs. Soome). Praeguses asjas ei ole tõstatatud küsimust, et NS § 171 lg-d 3

ja 4 oleksid vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 26 või EIÕK artikliga 8. Seega vastustaja viide

viidatud sätetele ei ole asjakohane.

15. Kaebaja diskrediteerimiseks on kolmas isik toonud mängu elatise teematika. Kolmas isik

manipuleerib faktidega ja jätab mainimata, et elatise vaidlus oli ajendatud sellest, et kolmas isik

soovis ka enda ülalpidamist, millega kaebaja ei nõustunud. Kolmas isik saab kaebajalt igakuiselt

elatist, kuid kaebaja on sunnitud ostma lastele riideid ja andma talle toidu- ja taskuraha.

16. Kolmanda isiku küünilisus ja jäme tänamatus on üks põhjustest, miks kaebaja ei soovi, et

kolmas isik kannaks kaebaja perekonnanime. Arvestades kolmanda isiku varasemat ja ka praegust

käitumist, on kolmanda isiku soov kanda kaebaja perekonnanime ajendatud muust, kui soovist

kanda lastega ühist perekonnanime. Kolmas isik on vaba valima ükskõik millise eestipärase

perekonnanime, kui ta vajab seda näiteks karjääriks või millekski muuks.

17. Kummaline on vastustaja viide kinkelepingule ja perekonnanime andmisele kinkelepingu

alusel. Kaebaja on küll viidanud kolmanda isiku jämedale tänamatusele, kuid see ei puuduta

kinkelepingut. Jäme tänamatus kui sotsiaalne nähtus ei ole seotud üksnes kinkelepingu

regulatsiooniga.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

18. Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata. Kuigi kaebaja ja

kolmas isik kannavad nüüd sama perekonnanime, siis ei ole kolmanda isiku nime muutmise

lubamisega rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Vaidlustatud haldusakt puudutab üksnes nime

muutmist taotlevat isikut. Kuigi NS § 171 lg 3 p-s 2 esineb ka arvuline piirang, millisel juhul teatud

perekonnanimesid ei anta, siis nimetatud piirang ei kohaldu, kuna kolmas isik ei ole

perekonnaväline isik ühiste laste tõttu.

19. Uue perekonnanime andmisega ei ole riivatud kaebaja PS §-s 26 sätestatud põhiõigust. Uus

perekonnanimi on antud NS § 171 lg 2 p 5 alusel. Kolmas isik on avalduses muutmise

põhjendusena nimetanud soovi kanda sama perekonnanime oma alaealiste lastega ning vabaneda

tavatu kujuga perekonnanimest. Siseministeerium luges antud põhjendused piisavalt mõjuvaks ning

andis Yle uue perekonnanime.

20. Vaatamata kaebaja selgitustele, et tema ja kolmanda isiku suhted abikaasadena on lõppenud,

siis ei muuda see fakti, et kolmas isik on perekondlikult seotud ühiste lastega, kes kannavad sama

perekonnanime. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus isik on omale soovinud võtta suvalise

kolmanda isiku perekonnanime ning oleks oht viimase perekonna või suguvõsa identiteedi

kahjustumisele.

21. NS § 171 lg 3 p 2 eesmärgiks ei ole takistada vanematel ja lastel ühe perekonnanime kandmist

pelgalt seetõttu, et sellise nime kandvaid isikuid on arvuliselt vähe. Ka NS § 6 lg 2 kohaselt

mõistetakse ühise perekonnanimena abielus, suguluses või hõimluses olevate või olnud isikute

perekonnanimesid. Seega ei ole korrektne kaebaja hinnang, et endine abikaasa ei tohi kanda sama

perekonnanime nagu kaebaja. Kui abikaasad lahutavad, siis puudub isikul kohustus tagasi võtta

oma neiupõlvenimi. Ka sellisel juhul kannavad sama nime endised abikaasad. Vastustaja peab

asjakohatuks kaebaja viiteid perekonna definitsioonile.

22. Nime muutmise avaldusest nähtub, et lisaks lastega sama nime kandmise soovile on

perekonnanime muutmise soovimise põhjuseks soov vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest.

Kuna peamiseks põhjuseks on kanda sama nime oma lastega, siis ei ole põhjendatud ka see, et

kolmas isik oleks pidanud nime muutma uueks perekonnanimeks, millega tal puudub perekondlik

seos. Sellisel juhul erineks tema perekonnanimi jätkuvalt laste omast. Kolmas isik soovis võtta

nime, mida ta oli varasemalt juba kandnud, st sisuliselt soovis ta tagasi võtta enda nime.

23. Õigus muuta oma perekonnanime võib kuuluda PS § 19 lg 1 ja § 26 kaitsealasse (RKPJKo 3-4-

1-6-01 p 15). Kuivõrd tegemist on perekonnanime muutmisega lastega sama nime kandmise

eesmärgil, siis kuulub see PS § 26 kaitsealasse. PS § 26 sõnastamise eeskujuks on olnud

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) art 8, mille esimese lõike kohaselt on

igaühel õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning sõnumite saladust (vt

EIKo 18684/07, 21101/07 Aktaş ja Aslaniskender vs Türgi, 25.06.2019, EIKo 19475/20 Künsberg

Sarre vs Austria, 17.01.2023). Nii PS § 26 kui ka EIÕK art 8 on asjassepuutuvad arvestades

Siseministeeriumi võimalust keelduda kolmandale isikule uue perekonnanime andmisest. Kuigi

perekonnanime muutmine omal soovil on kaalutlusotsus, siis puuduvad alused, millele tuginedes

oleks Siseministeerium pidanud jätma kolmanda isiku avalduse rahuldamata. Kolmandale isikule

avalduse alusel uue perekonnanime andmisega ei ole rikutud kaebaja PS §-s 26 sätestatud õigust

perekonna- ja eraelu puutumatusele.

24. Kaebajal on õigus, et tavapäraselt ei saa isik võtta endale oma laste nime ning vabalt valitud

nime puhul tuleb arvestada NS § 171 lg 3 piirangutega (näiteks nii keeleliste, arvuliste jmt). X võib

küll olla Soome päritolu, kuid see ei tähenda, et nimi ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka

või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu,

millisel juhul peaks hakkama hindama nime vastavust muukeelsele nimetraditsioonile ning isiku

seotust sellega.

25. Kolmandal isikul oli abielu ajal perekonnanimi X. Asjaolu, et kolmas isik kandis vahepeal

neiupõlvenime, ei muuda fakti, et mingil perioodil elus oli tema nimi just X. NS § 10 lg 1 ja NS §

171 lg 1 p 3 kohaselt otsustab isik oma perekonnanime üle ise, abikaasa perekonnanime võtmiseks

ei ole vajalik abikaasa nõusolek. Samuti on abielu lahutamisel isikul õigus otsustada lahutuse järel

kantava perekonnanime üle (NS § 11 lg 1). Õige ei ole kaebaja käsitlus, et kuna NS sõnaselgelt ei

näe ette endise abikaasa nime võtmise võimalust, siis peaks see olema keelatud.

26. Vastustaja peab asjassepuutumatuks kolmanda isiku ja kaebaja selgitusi elatise ning

kasvatuslike erimeelsuste osas. Nimetatud erimeelsused ei kuulu lahendamisele praeguse kohtuasja

raames ning ei oma tähtsust, kas Siseministeerium teostas kaalutlusõigust õigesti. Nime andmine ei

toimu kinkelepinguga, et peaks hindama jämeda tänamatuse olemasolu või puudumist.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

27. Kolmas isik palus jätta kaebuse läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata. Kolmandal isikul

oli õigus NS § 171 alusel saada endale uus perekonnanimi. Kaebaja ja kolmas isik olid vabaabielus

2002-2007.a ning abielus 11.07.2007-11.01.2021. 2002-2021. a ajavahemikul sündisid kaebajale ja

kolmandale isikule kolm last. Kolmas isik on oma laste otsene sugulane. Kolmas isik kandis abielu

ajal kaebajaga sama perekonnanime. Kolmas isik esitas taotluse uue nime saamiseks, kuna soovis

ühist perekonnanime oma lastega. Sama perekonnanimi aitab kaasa suguvõsa ja perekonna

ühtekuuluvusele. Ühine perekonnanimi sugulaste vahel muudab peresuhete tõendamise lihtsamaks.

Samuti lihtsustab reisimist ja aitab igapäevaste probleemide lahendamisel. Kaebaja ja kolmanda

isiku alaealised lapsed elavad peale lahutust kolmanda isikuga. Seega on nimevahetamise põhjus

arusaadav, loogiline, õiglane ja seaduspärane.

28. Alates juulist 2021.a suhtlevad kaebaja ja kolmas isik üksnes kohtu vahendusel, kuna kaebaja

keeldus oma alaealistele lastele elatise maksmisest. Alates 14.08.2024 pidi kolmas isik teavitama

Politsei-ja Piirivalveametit ja teisi asutusi isikuandmete muutumisest. Kuna kaebaja maksab

igakuiselt elatist, pidi kolmas isik ka kaebajat teavitama kolmanda isiku nime muutumisest.

29. Tulenevalt PS §-st 26 on kolmandal isikul õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Erinevate

päringute tegemisega ning kahju nõudmisega rikub kaebaja kolmanda isiku eraelu puutumatust.

Kaebaja ei märkinud, kuidas talle kahju tekitati, ning kuidas ühiste alaealiste laste ema võib

kahjustada perekonna identiteeti. Perekondlike suhete olemasolu ei määra sarnane perekonnanimi,

vaid abielu registreerimine.

30. Kaebaja käsitleb oma nime omandina, ent jätab tähelepanuta, et ka kolmanda isiku alaealised

lapsed kannavad sama perekonnanime. Vaidlustatud haldusakt on õiglane ja seaduslik. Otsuse

tegemisel arvestas Siseministeerium kõiki asjaolusid ning tegutses seaduslikult.

KOHTU PÕHJENDUSED

31. Vastustaja ja kolmas isik taotlesid kaebuse läbivaatamata jätmist kaebeõiguse puudumise tõttu.

HKMS § 44 lg 1 järgi võib kohtusse pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja on

kaebuses kirjeldanud asjaolusid, mis tema hinnangul rikuvad tema subjektiivseid õigusi. Riigikohtu

seisukoha järgi on kohtul kohustus haldusasja menetleda juba siis, kui ta möönab kaebaja õiguste

rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.05.2008

määrus asjas 3-3-1-9-08, p 15). Kaebuse kohaselt rikkus vastustaja kaebaja subjektiivseid õigusi

sellega, et ei hinnanud vaidlustatud haldusaktis NS § 171 lg 3 p-s 2 sätestatud piiranguid, mistõttu

tuleb kohtul kaebus sisuliselt läbivaadata. Kohus jätab vastustaja ja kolmanda isiku taotluse

rahuldamata ning hindab järgnevalt vaidlustatud haldusakti õiguspärasust.

32. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei lähtunud valedest kaalutlustest, lubades

kolmandal isikul võtta kaebajaga sama perekonnanime. Kaebaja ja kolmas isik olid abielus

ajavahemikul 11.07.2007-11.01.2021 ning kolmas isik kandis sellel ajal kaebajaga sama

perekonnanime. Kaebajal ja kolmandal isikul on kolm ühist last, kellest kaks on alaealised.

Kaebaja lapsed kannavad kaebajaga sama perekonnanime. Kaebaja hinnangul oleks vastustaja

pidanud keelduma kolmandale isikule kaebaja perekonnanime andmisest tulenevalt NS § 171 lg 3

p-s 2 sätestatud piirangust.

33. Kolmas isik esitas taotluse uue perekonnanime saamiseks, kuna eelmine nimi on eesti keeles

võõrapärane. Samuti soovis kaebaja kanda oma lastega sama perekonnanime (dtl 24-25).

Vastustaja rahuldas taotluse NS § 16 lg 61 ja § 171 lg 2 p 5 alusel (dtl 26).

34. NS § 17¹ lg 2 kohaselt võib uue isikunime anda isiku põhjendatud soovil. Kui taotletava nime

muutmine ei ole hõlmatud NS § 171 lg-s 1 sätestatud üldreegliga, näeb sama paragrahvi lg 2 ette

erandid, millal on isikul lisaks lg-le 1 täiendavalt õigus taotleda perekonnanime muutmist ja uut

perekonnanime. NS § 171 lg-s 2 sätestatud erandite kataloog ei ole ammendav, kuna sama lõike p 5

lubab taotleda perekonnanime muutmist ja uue perekonnanime võtmist ka mõjuval põhjusel. Seega,

kui perekonnanime muutmiseks esineb mõjuv põhjus, on haldusorganil kohustus kaaluda, kas

perekonnanime muutmist lubada või mitte. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse

piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Kui perekonnanime muutmiseks ja uue nime

taotlemiseks esineb mõjuv põhjus, peavad esinema ka kaalukad argumendid selleks, et keelduda

perekonnanime muutmisest ja uue perekonnanime andmisest. Viimati märgitut eeskätt põhjusel, et

mõjuv põhjus võib tähendada seda, et põhjus omab sellist kaalu, et selle alusel on põhjendatud

perekonnanime muutmine (vt nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

(Riigikogu XI koosseisu 531 SE seletuskiri, lk 7).

35. HKMS § 158 lg 3 järgi kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu

õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse

otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust

haldusorgani eest. Kaalutlusotsuseid kontrollitakse üldjuhul mõõdukalt intensiivse ratsionaalsuse

testi abil. See seisneb ennekõike kaalutlusreeglite järgimise kontrollis, õiguste piiramise korral ka

kolmeastmelise proportsionaalsuse testi (sobivus, vajalikkus, mõõdukus) tegemises (HMS § 4 lg 2,

HKMS § 158 lg 3 esimene lause; Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus haldusasjas nr 3-

20-1198, p 13).

36. Vaidlust ei ole, et kaebaja perekonnanime kannab vähem kui 20 elavat isikut. NS § 171 lg 2 p 5

alusel uue perekonnanime andmisel ei või uueks perekonnanimeks olla nimi, mida

rahvastikuregistri andmetel kannab 1–20 elavat isikut (NS § 171 lg 3 p 2). NS § 171 lg 3 p 2

eesmärgiks on kaitsta niisuguse perekonna või suguvõsa nime, mida tavaliselt kannab üks suguvõsa

või perekond (vt nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XI

koosseisu 531 SE) seletuskiri, lk 7). Seaduseelnõu seletuskirjast järeldub seega, et normi mõtteks

on välistada eelduslikult vähelevinud nime kandva perekonna või suguvõsa kahjustamist seeläbi, et

selle perekonna või suguvõsa väline isik võtab endale sama nime. Avalikkusele võib sellises

olukorras jääda ekslik mulje, et ka harva esineva perekonnanime saanud isik kuulub seda

perekonnanime kandvasse perekonda või suguvõsasse ning seeläbi võib kahjustuda selle perekonna

või suguvõsa identiteet. Asjakohatu on kaebaja etteheide, et ta ei soovi olla seotud kolmanda

isikuga, kuivõrd kolmandal isikul ja kaebajal on ühised, sh alaealised, lapsed. Ei saa väita, et

kolmas isik on kaebaja perekonna jaoks võõras inimene ka juhul, kui kaebaja ja kolmas isik ei ole

abielus.

37. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 30.04.2021 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-20-1427, p-s 14:

„Kuigi NS-i mõttes mõistetakse ühise perekonnanimena abielus, suguluses või hõimluses olevate

või olnud isikute perekonnanimesid (NS § 6 lg 2), ei saa tegemist olla ainumäärava kaalutlusega

otsustamaks selle üle, kas anda isikule taotletav perekonnanimi. NS § 171lg 2 p 5 alusel mõjuval

põhjusel perekonnanime muutmine ja uue perekonnanime võtmine ei ole piiritletud üksnes nende

isikute ringiga, kelle vahel puuduvad eraelulised perekondlikud sidemed. Viidatud norm ei sätesta

absoluutset keeldu mõjuva põhjuse olemasolu korral anda isikule sama perekonnanimi, kellega ta

kuulub ühte leib- ja perekonda. Erinorm on loodud nende olukordade tarvis, kus üldnorm ei

kohaldu. Perekonnanimed ei ole üksnes pärilikud ning nende alusel pole võimalik kõiki

sugulussuhteid tuvastada. Paljud perekonnanimed kattuvad, kuigi isikute vahel sugulussuhted

puuduvad.“ Samas lahendis jätkas ringkonnakohus, et mõjuva põhjuse olemasolu korral ei piisa

perekonnanime muutmise taotluse rahuldamata jätmiseks üksnes selle konstateerimisest, et nime

kannab alla 20 elava isiku. Nime muutmine ja uue nime võtmine mõjuva põhjuse olemasolu korral

tuleb otsustada endiselt kaalutlusõiguse alusel. Kohus nõustub eelneva ringkonnakohtu

seisukohaga.

38. Vastustaja tugines õiguspäraselt asjaolule, et kaebajal ja kolmandal isikul on ühised, sh

alaealised lapsed. Seega on väärad kaebaja väited osas, et kolmas isik on kaebaja jaoks võõras

inimene. Omavahelised suhted ei määratle perekonna olemust. NS § 6 lg 2 sätestab, et NS-s

käsitatakse ühise perekonnanimena omavahel abielus, suguluses või hõimluses olevate või olnud

isikute perekonnanimesid, mille kirjapilt on täht-tähelt kokkulangev. Kuivõrd kolmas isik on

suguluses oma lastega, oli perekonnanime muutmise lubamine õigustatud. NS-s puudub keeld võtta

alanejate sugulaste nime. Lisaks puudub kaebajal subjektiivne õigus otsustada, millise nime kolmas

isik peab võtma.

39. NS § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku

avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud

perekonnanimi. NS-s ei ole sätestatud tähtaega, millal abielu lahutanud isik peab vastava otsuse

tegema. Ka kohtupraktikas on leitud, et NS § 11 ei näe ette teise abikaasa õigust perekonnanime

valikut ehk otsustust vaidlustada, kas abielludes nime vahetanud isik soovib jätta abielu ajal kantud

perekonnanime või taastada varem kantud perekonnanime (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2019

määrus tsiviilasjas nr 2-18-12475, p 6). Asjaolu, et kolmas isik ei jätnud kohe peale abielulahutust

abielu ajal kantud perekonnanime, ei võta temalt õigust taastada vana perekonnanime. Vastustaja ei

pidanud hindama kolmanda isiku taotluse lahendamisel kolmanda isiku ja kaebaja omavahelistest

suhtetest tulenevaid, sh tsiviilõiguslikke asjaolusid.

40. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ja

kolmas isik ei esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

41. Tulenevalt kaebaja taotlusest ning HKMS § 175 lg-st 3 asendada kohtuotsuses kaebaja nimi

initsiaalide või tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)