3-24-2456/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedkohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 23.12.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada
Legislator headnote
AI generatedArt. 8 on; 3-24-2456/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 23.12.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadriann Ikkonen
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. november 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2456
Haldusasi
X kaebus Siseministeeriumi 14.08.2024 otsuse nr 1-24/163
tühistamiseks osas, millega lubati Yl nime muuta
Menetlusosalised
Kaebaja - X
Vastustaja - Siseministeerium, esindaja Rebeka Pintson
Kolmas isik - Y
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1. Jätta X kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlus-
osaliste endi kanda.
3. Asendada kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalide või
tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on
23.12.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada
vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest
arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §
52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib
apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral
eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui
menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada
ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §
116 lg 6).
ASJAOLUD
1. Y esitas 25.07.2024 Siseministeeriumile avalduse perekonnanime muutmiseks.
2. Siseministeeriumi rahuldas 14.08.2024 otsusega nr 1-24/163 avalduse nimeseaduse (NS) § 171 lg
2 p 5 alusel.
3. Kaebaja esitas 29.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi haldusakti
tühistamiseks, mille alusel anti Y uus perekonnanimi Y.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4. Kaebaja ja kolmas isik olid abielus kuni 10.01.2021. Abielu lahutamisel 11.01.2021 võttis
kolmas isik enda soovil varem kantud perekonnanime Y. Pärast abielu lahutamist on kaebaja ja
kolmas isik suhelnud väga vähe ning neil on üksnes ühised lapsed.
5. Kaebajal on kaebeõigus tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg-st 1.
Kolmas isik sekkub kaebaja eraellu ja kaebajal puuduvad peale halduskohtu poole pöördumise
muud tõhusad õiguskaitsevahendid. Kohaldub NS § 171 lg 3 p-s 2 sätestatud piirang, kuna
rahvastikuregistris oli enne kolmandale isikule uue perekonnanime andmist 4 sama nimega isikut.
Seega pidi vastustaja NS § 171 lg 3 p-s 2 sätestatud piirangut kaaluma.
6. Siseministeeriumil puudus õiguslik alus kolmandale isikule perekonnanime X andmiseks,
mistõttu on vastav haldusakt õigusvastane. Puudub NS § 171 lg 1 p-s 3 sätestatud alus, kuna
kolmas isik ei olnud perekonnanime muutmise hetkel kaebajaga abielus või abiellumas. NS § 171 lg
1 p 3 mõte ei ole, et isik võib igal ajal võtta endise abikaasa perekonnanime. Samuti ei esine ühtegi
muud NS § 171 lg-s 1 nimetatud eeldust kolmandale isikule perekonnanime X andmiseks.
7. Haldusorgan oleks pidanud perekonnanime X andmisest keelduma NS § 171 lg 3 p-s 2 alusel. NS
§ 171 lg-s 4 sätestatud välistusi ei esine.
8. Ühestki õigusnormist ei tulene, et endine abikaasa oleks perekonnaliige ka juhul, kui neil on
ühised lapsed, kes kannavad endise abikaasa perekonnanime. Kui inimene võtab endale 3,5 aasta
järel peale lahutust endise abikaasa perekonnanime, siis kahjustab ta perekonnanime kandva
abikaasa ja tema perekonna identiteeti. Kolmas isik loobus ise vabatahtlikult endise abikaasa ja
laste perekonnanimest, kasutades oma neiupõlvenime aastaid.
9. Kolmanda isiku viide perekonnanime Šarõmova väidetavalt tavatule kujule pole muuks
mõjuvaks põhjuseks NS § 171 lg 2 p 5 mõttes uue nime saamisel. Põlvnemise kontekstis võib isik
võtta ülenejate, mitte alanejate sugulaste perekonnanime. Vastasel juhul oleks selline võimalus
otseselt NS-s sätestatud.
10. Vastustaja NS § 171 lg 2 p-st 5 tulenev kaalutlusõigus pole piiramatu. Siseministeerium ei tohi
omistada NS § 171 lg 2 p-le 5 tähendust, mida seadusandja silmas ei pidanud. Vastustaja ja
kolmanda isiku tõlgendus, et NS § 171 lg 2 p 5 annab isikule õiguse võtta laste perekonnanime,
võib viia absurdse olukorrani, kus igaüks võib kõnealuse sätte alusel võtta oma lapse
perekonnanime.
11. Vaidlustatud haldusakt ei arvesta kaebaja huve. Kaebaja ei soovi, et kolmas isik kannaks tema
perekonnanime. Kaebaja ei soovi, et üldsusel tekiks ekslik arusaam, et kolmas isik on kasvõi
kaudselt seotud kaebaja või tema perekonnaga. Kolmas isik sekkub nime vahetamisega
intensiivselt kaebaja eraellu.
12. Vastustaja seisukoht, et kolmandal isikul on õigus võtta oma endine perekonnanimi tagasi, ei
põhine seadusel. Perekonnanime muutmise taotluse esitamise hetkel laienesid taotlusele ja
vastustajale kehtiva NS sätted. NS ei sätesta erandeid taotlejatele, kes taotlevad endise abikaasa
perekonnanime tagasi.
13. X on kaebaja ema poolse suguvõsa perekonnanimi ja kolmandal isikul puudub selle nimega
seos. Vastustaja on kaalutlusõigust küll teostanud, kuid selle teostamisel on vastustaja ületanud
volituse piire, jättes kohaldamata NS § 171 lg 3 p 2 ja NS § 171 lg 4.
14. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) valdava kohtupraktika kohaselt on riikidel õigus kehtestada
perekonnanime muutmist puudutavaid reegleid, kui sellised reeglid ei ole vastuolus EIÕK artikliga
8 (vt nt kaasuses Stjerna vs. Soome). Praeguses asjas ei ole tõstatatud küsimust, et NS § 171 lg-d 3
ja 4 oleksid vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 26 või EIÕK artikliga 8. Seega vastustaja viide
viidatud sätetele ei ole asjakohane.
15. Kaebaja diskrediteerimiseks on kolmas isik toonud mängu elatise teematika. Kolmas isik
manipuleerib faktidega ja jätab mainimata, et elatise vaidlus oli ajendatud sellest, et kolmas isik
soovis ka enda ülalpidamist, millega kaebaja ei nõustunud. Kolmas isik saab kaebajalt igakuiselt
elatist, kuid kaebaja on sunnitud ostma lastele riideid ja andma talle toidu- ja taskuraha.
16. Kolmanda isiku küünilisus ja jäme tänamatus on üks põhjustest, miks kaebaja ei soovi, et
kolmas isik kannaks kaebaja perekonnanime. Arvestades kolmanda isiku varasemat ja ka praegust
käitumist, on kolmanda isiku soov kanda kaebaja perekonnanime ajendatud muust, kui soovist
kanda lastega ühist perekonnanime. Kolmas isik on vaba valima ükskõik millise eestipärase
perekonnanime, kui ta vajab seda näiteks karjääriks või millekski muuks.
17. Kummaline on vastustaja viide kinkelepingule ja perekonnanime andmisele kinkelepingu
alusel. Kaebaja on küll viidanud kolmanda isiku jämedale tänamatusele, kuid see ei puuduta
kinkelepingut. Jäme tänamatus kui sotsiaalne nähtus ei ole seotud üksnes kinkelepingu
regulatsiooniga.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
18. Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata. Kuigi kaebaja ja
kolmas isik kannavad nüüd sama perekonnanime, siis ei ole kolmanda isiku nime muutmise
lubamisega rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Vaidlustatud haldusakt puudutab üksnes nime
muutmist taotlevat isikut. Kuigi NS § 171 lg 3 p-s 2 esineb ka arvuline piirang, millisel juhul teatud
perekonnanimesid ei anta, siis nimetatud piirang ei kohaldu, kuna kolmas isik ei ole
perekonnaväline isik ühiste laste tõttu.
19. Uue perekonnanime andmisega ei ole riivatud kaebaja PS §-s 26 sätestatud põhiõigust. Uus
perekonnanimi on antud NS § 171 lg 2 p 5 alusel. Kolmas isik on avalduses muutmise
põhjendusena nimetanud soovi kanda sama perekonnanime oma alaealiste lastega ning vabaneda
tavatu kujuga perekonnanimest. Siseministeerium luges antud põhjendused piisavalt mõjuvaks ning
andis Yle uue perekonnanime.
20. Vaatamata kaebaja selgitustele, et tema ja kolmanda isiku suhted abikaasadena on lõppenud,
siis ei muuda see fakti, et kolmas isik on perekondlikult seotud ühiste lastega, kes kannavad sama
perekonnanime. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus isik on omale soovinud võtta suvalise
kolmanda isiku perekonnanime ning oleks oht viimase perekonna või suguvõsa identiteedi
kahjustumisele.
21. NS § 171 lg 3 p 2 eesmärgiks ei ole takistada vanematel ja lastel ühe perekonnanime kandmist
pelgalt seetõttu, et sellise nime kandvaid isikuid on arvuliselt vähe. Ka NS § 6 lg 2 kohaselt
mõistetakse ühise perekonnanimena abielus, suguluses või hõimluses olevate või olnud isikute
perekonnanimesid. Seega ei ole korrektne kaebaja hinnang, et endine abikaasa ei tohi kanda sama
perekonnanime nagu kaebaja. Kui abikaasad lahutavad, siis puudub isikul kohustus tagasi võtta
oma neiupõlvenimi. Ka sellisel juhul kannavad sama nime endised abikaasad. Vastustaja peab
asjakohatuks kaebaja viiteid perekonna definitsioonile.
22. Nime muutmise avaldusest nähtub, et lisaks lastega sama nime kandmise soovile on
perekonnanime muutmise soovimise põhjuseks soov vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest.
Kuna peamiseks põhjuseks on kanda sama nime oma lastega, siis ei ole põhjendatud ka see, et
kolmas isik oleks pidanud nime muutma uueks perekonnanimeks, millega tal puudub perekondlik
seos. Sellisel juhul erineks tema perekonnanimi jätkuvalt laste omast. Kolmas isik soovis võtta
nime, mida ta oli varasemalt juba kandnud, st sisuliselt soovis ta tagasi võtta enda nime.
23. Õigus muuta oma perekonnanime võib kuuluda PS § 19 lg 1 ja § 26 kaitsealasse (RKPJKo 3-4-
1-6-01 p 15). Kuivõrd tegemist on perekonnanime muutmisega lastega sama nime kandmise
eesmärgil, siis kuulub see PS § 26 kaitsealasse. PS § 26 sõnastamise eeskujuks on olnud
inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) art 8, mille esimese lõike kohaselt on
igaühel õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning sõnumite saladust (vt
EIKo 18684/07, 21101/07 Aktaş ja Aslaniskender vs Türgi, 25.06.2019, EIKo 19475/20 Künsberg
Sarre vs Austria, 17.01.2023). Nii PS § 26 kui ka EIÕK art 8 on asjassepuutuvad arvestades
Siseministeeriumi võimalust keelduda kolmandale isikule uue perekonnanime andmisest. Kuigi
perekonnanime muutmine omal soovil on kaalutlusotsus, siis puuduvad alused, millele tuginedes
oleks Siseministeerium pidanud jätma kolmanda isiku avalduse rahuldamata. Kolmandale isikule
avalduse alusel uue perekonnanime andmisega ei ole rikutud kaebaja PS §-s 26 sätestatud õigust
perekonna- ja eraelu puutumatusele.
24. Kaebajal on õigus, et tavapäraselt ei saa isik võtta endale oma laste nime ning vabalt valitud
nime puhul tuleb arvestada NS § 171 lg 3 piirangutega (näiteks nii keeleliste, arvuliste jmt). X võib
küll olla Soome päritolu, kuid see ei tähenda, et nimi ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka
või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu,
millisel juhul peaks hakkama hindama nime vastavust muukeelsele nimetraditsioonile ning isiku
seotust sellega.
25. Kolmandal isikul oli abielu ajal perekonnanimi X. Asjaolu, et kolmas isik kandis vahepeal
neiupõlvenime, ei muuda fakti, et mingil perioodil elus oli tema nimi just X. NS § 10 lg 1 ja NS §
171 lg 1 p 3 kohaselt otsustab isik oma perekonnanime üle ise, abikaasa perekonnanime võtmiseks
ei ole vajalik abikaasa nõusolek. Samuti on abielu lahutamisel isikul õigus otsustada lahutuse järel
kantava perekonnanime üle (NS § 11 lg 1). Õige ei ole kaebaja käsitlus, et kuna NS sõnaselgelt ei
näe ette endise abikaasa nime võtmise võimalust, siis peaks see olema keelatud.
26. Vastustaja peab asjassepuutumatuks kolmanda isiku ja kaebaja selgitusi elatise ning
kasvatuslike erimeelsuste osas. Nimetatud erimeelsused ei kuulu lahendamisele praeguse kohtuasja
raames ning ei oma tähtsust, kas Siseministeerium teostas kaalutlusõigust õigesti. Nime andmine ei
toimu kinkelepinguga, et peaks hindama jämeda tänamatuse olemasolu või puudumist.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
27. Kolmas isik palus jätta kaebuse läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata. Kolmandal isikul
oli õigus NS § 171 alusel saada endale uus perekonnanimi. Kaebaja ja kolmas isik olid vabaabielus
2002-2007.a ning abielus 11.07.2007-11.01.2021. 2002-2021. a ajavahemikul sündisid kaebajale ja
kolmandale isikule kolm last. Kolmas isik on oma laste otsene sugulane. Kolmas isik kandis abielu
ajal kaebajaga sama perekonnanime. Kolmas isik esitas taotluse uue nime saamiseks, kuna soovis
ühist perekonnanime oma lastega. Sama perekonnanimi aitab kaasa suguvõsa ja perekonna
ühtekuuluvusele. Ühine perekonnanimi sugulaste vahel muudab peresuhete tõendamise lihtsamaks.
Samuti lihtsustab reisimist ja aitab igapäevaste probleemide lahendamisel. Kaebaja ja kolmanda
isiku alaealised lapsed elavad peale lahutust kolmanda isikuga. Seega on nimevahetamise põhjus
arusaadav, loogiline, õiglane ja seaduspärane.
28. Alates juulist 2021.a suhtlevad kaebaja ja kolmas isik üksnes kohtu vahendusel, kuna kaebaja
keeldus oma alaealistele lastele elatise maksmisest. Alates 14.08.2024 pidi kolmas isik teavitama
Politsei-ja Piirivalveametit ja teisi asutusi isikuandmete muutumisest. Kuna kaebaja maksab
igakuiselt elatist, pidi kolmas isik ka kaebajat teavitama kolmanda isiku nime muutumisest.
29. Tulenevalt PS §-st 26 on kolmandal isikul õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Erinevate
päringute tegemisega ning kahju nõudmisega rikub kaebaja kolmanda isiku eraelu puutumatust.
Kaebaja ei märkinud, kuidas talle kahju tekitati, ning kuidas ühiste alaealiste laste ema võib
kahjustada perekonna identiteeti. Perekondlike suhete olemasolu ei määra sarnane perekonnanimi,
vaid abielu registreerimine.
30. Kaebaja käsitleb oma nime omandina, ent jätab tähelepanuta, et ka kolmanda isiku alaealised
lapsed kannavad sama perekonnanime. Vaidlustatud haldusakt on õiglane ja seaduslik. Otsuse
tegemisel arvestas Siseministeerium kõiki asjaolusid ning tegutses seaduslikult.
KOHTU PÕHJENDUSED
31. Vastustaja ja kolmas isik taotlesid kaebuse läbivaatamata jätmist kaebeõiguse puudumise tõttu.
HKMS § 44 lg 1 järgi võib kohtusse pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja on
kaebuses kirjeldanud asjaolusid, mis tema hinnangul rikuvad tema subjektiivseid õigusi. Riigikohtu
seisukoha järgi on kohtul kohustus haldusasja menetleda juba siis, kui ta möönab kaebaja õiguste
rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.05.2008
määrus asjas 3-3-1-9-08, p 15). Kaebuse kohaselt rikkus vastustaja kaebaja subjektiivseid õigusi
sellega, et ei hinnanud vaidlustatud haldusaktis NS § 171 lg 3 p-s 2 sätestatud piiranguid, mistõttu
tuleb kohtul kaebus sisuliselt läbivaadata. Kohus jätab vastustaja ja kolmanda isiku taotluse
rahuldamata ning hindab järgnevalt vaidlustatud haldusakti õiguspärasust.
32. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei lähtunud valedest kaalutlustest, lubades
kolmandal isikul võtta kaebajaga sama perekonnanime. Kaebaja ja kolmas isik olid abielus
ajavahemikul 11.07.2007-11.01.2021 ning kolmas isik kandis sellel ajal kaebajaga sama
perekonnanime. Kaebajal ja kolmandal isikul on kolm ühist last, kellest kaks on alaealised.
Kaebaja lapsed kannavad kaebajaga sama perekonnanime. Kaebaja hinnangul oleks vastustaja
pidanud keelduma kolmandale isikule kaebaja perekonnanime andmisest tulenevalt NS § 171 lg 3
p-s 2 sätestatud piirangust.
33. Kolmas isik esitas taotluse uue perekonnanime saamiseks, kuna eelmine nimi on eesti keeles
võõrapärane. Samuti soovis kaebaja kanda oma lastega sama perekonnanime (dtl 24-25).
Vastustaja rahuldas taotluse NS § 16 lg 61 ja § 171 lg 2 p 5 alusel (dtl 26).
34. NS § 17¹ lg 2 kohaselt võib uue isikunime anda isiku põhjendatud soovil. Kui taotletava nime
muutmine ei ole hõlmatud NS § 171 lg-s 1 sätestatud üldreegliga, näeb sama paragrahvi lg 2 ette
erandid, millal on isikul lisaks lg-le 1 täiendavalt õigus taotleda perekonnanime muutmist ja uut
perekonnanime. NS § 171 lg-s 2 sätestatud erandite kataloog ei ole ammendav, kuna sama lõike p 5
lubab taotleda perekonnanime muutmist ja uue perekonnanime võtmist ka mõjuval põhjusel. Seega,
kui perekonnanime muutmiseks esineb mõjuv põhjus, on haldusorganil kohustus kaaluda, kas
perekonnanime muutmist lubada või mitte. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse
piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning
kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Kui perekonnanime muutmiseks ja uue nime
taotlemiseks esineb mõjuv põhjus, peavad esinema ka kaalukad argumendid selleks, et keelduda
perekonnanime muutmisest ja uue perekonnanime andmisest. Viimati märgitut eeskätt põhjusel, et
mõjuv põhjus võib tähendada seda, et põhjus omab sellist kaalu, et selle alusel on põhjendatud
perekonnanime muutmine (vt nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
(Riigikogu XI koosseisu 531 SE seletuskiri, lk 7).
35. HKMS § 158 lg 3 järgi kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu
õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude
kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse
otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust
haldusorgani eest. Kaalutlusotsuseid kontrollitakse üldjuhul mõõdukalt intensiivse ratsionaalsuse
testi abil. See seisneb ennekõike kaalutlusreeglite järgimise kontrollis, õiguste piiramise korral ka
kolmeastmelise proportsionaalsuse testi (sobivus, vajalikkus, mõõdukus) tegemises (HMS § 4 lg 2,
HKMS § 158 lg 3 esimene lause; Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus haldusasjas nr 3-
20-1198, p 13).
36. Vaidlust ei ole, et kaebaja perekonnanime kannab vähem kui 20 elavat isikut. NS § 171 lg 2 p 5
alusel uue perekonnanime andmisel ei või uueks perekonnanimeks olla nimi, mida
rahvastikuregistri andmetel kannab 1–20 elavat isikut (NS § 171 lg 3 p 2). NS § 171 lg 3 p 2
eesmärgiks on kaitsta niisuguse perekonna või suguvõsa nime, mida tavaliselt kannab üks suguvõsa
või perekond (vt nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XI
koosseisu 531 SE) seletuskiri, lk 7). Seaduseelnõu seletuskirjast järeldub seega, et normi mõtteks
on välistada eelduslikult vähelevinud nime kandva perekonna või suguvõsa kahjustamist seeläbi, et
selle perekonna või suguvõsa väline isik võtab endale sama nime. Avalikkusele võib sellises
olukorras jääda ekslik mulje, et ka harva esineva perekonnanime saanud isik kuulub seda
perekonnanime kandvasse perekonda või suguvõsasse ning seeläbi võib kahjustuda selle perekonna
või suguvõsa identiteet. Asjakohatu on kaebaja etteheide, et ta ei soovi olla seotud kolmanda
isikuga, kuivõrd kolmandal isikul ja kaebajal on ühised, sh alaealised, lapsed. Ei saa väita, et
kolmas isik on kaebaja perekonna jaoks võõras inimene ka juhul, kui kaebaja ja kolmas isik ei ole
abielus.
37. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 30.04.2021 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-20-1427, p-s 14:
„Kuigi NS-i mõttes mõistetakse ühise perekonnanimena abielus, suguluses või hõimluses olevate
või olnud isikute perekonnanimesid (NS § 6 lg 2), ei saa tegemist olla ainumäärava kaalutlusega
otsustamaks selle üle, kas anda isikule taotletav perekonnanimi. NS § 171lg 2 p 5 alusel mõjuval
põhjusel perekonnanime muutmine ja uue perekonnanime võtmine ei ole piiritletud üksnes nende
isikute ringiga, kelle vahel puuduvad eraelulised perekondlikud sidemed. Viidatud norm ei sätesta
absoluutset keeldu mõjuva põhjuse olemasolu korral anda isikule sama perekonnanimi, kellega ta
kuulub ühte leib- ja perekonda. Erinorm on loodud nende olukordade tarvis, kus üldnorm ei
kohaldu. Perekonnanimed ei ole üksnes pärilikud ning nende alusel pole võimalik kõiki
sugulussuhteid tuvastada. Paljud perekonnanimed kattuvad, kuigi isikute vahel sugulussuhted
puuduvad.“ Samas lahendis jätkas ringkonnakohus, et mõjuva põhjuse olemasolu korral ei piisa
perekonnanime muutmise taotluse rahuldamata jätmiseks üksnes selle konstateerimisest, et nime
kannab alla 20 elava isiku. Nime muutmine ja uue nime võtmine mõjuva põhjuse olemasolu korral
tuleb otsustada endiselt kaalutlusõiguse alusel. Kohus nõustub eelneva ringkonnakohtu
seisukohaga.
38. Vastustaja tugines õiguspäraselt asjaolule, et kaebajal ja kolmandal isikul on ühised, sh
alaealised lapsed. Seega on väärad kaebaja väited osas, et kolmas isik on kaebaja jaoks võõras
inimene. Omavahelised suhted ei määratle perekonna olemust. NS § 6 lg 2 sätestab, et NS-s
käsitatakse ühise perekonnanimena omavahel abielus, suguluses või hõimluses olevate või olnud
isikute perekonnanimesid, mille kirjapilt on täht-tähelt kokkulangev. Kuivõrd kolmas isik on
suguluses oma lastega, oli perekonnanime muutmise lubamine õigustatud. NS-s puudub keeld võtta
alanejate sugulaste nime. Lisaks puudub kaebajal subjektiivne õigus otsustada, millise nime kolmas
isik peab võtma.
39. NS § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku
avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud
perekonnanimi. NS-s ei ole sätestatud tähtaega, millal abielu lahutanud isik peab vastava otsuse
tegema. Ka kohtupraktikas on leitud, et NS § 11 ei näe ette teise abikaasa õigust perekonnanime
valikut ehk otsustust vaidlustada, kas abielludes nime vahetanud isik soovib jätta abielu ajal kantud
perekonnanime või taastada varem kantud perekonnanime (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2019
määrus tsiviilasjas nr 2-18-12475, p 6). Asjaolu, et kolmas isik ei jätnud kohe peale abielulahutust
abielu ajal kantud perekonnanime, ei võta temalt õigust taastada vana perekonnanime. Vastustaja ei
pidanud hindama kolmanda isiku taotluse lahendamisel kolmanda isiku ja kaebaja omavahelistest
suhtetest tulenevaid, sh tsiviilõiguslikke asjaolusid.
40. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ja
kolmas isik ei esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad menetlusosaliste
menetluskulud nende endi kanda.
41. Tulenevalt kaebaja taotlusest ning HKMS § 175 lg-st 3 asendada kohtuotsuses kaebaja nimi
initsiaalide või tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)