Legislator Case Law & Legislation
2-23-147446/13 AI generated

2-23-147446/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-23-147446/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Narva linnalt PlusPlus Capital AS kasuks liitumislepingust nr xxx tulenev Välja mõista Narva linnalt PlusPlus Capital AS kasuks viivis põhinõudelt (237,08 eurolt)

Legislator headnote

AI generated

2-23-147446/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Välja mõista Narva linnalt PlusPlus Capital AS kasuks liitumislepingust nr xxx tulenev Välja mõista Narva linnalt PlusPlus Capital AS kasuks viivis põhinõudelt (237,08 eurolt)

Keywords

AI generated
ancillary expenses insurance premium tariff payment of surcharges party costs of attorney excessive price surplus-sharing minimum maintenance calculation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

(TAGASELJAOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-23-147446

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2024. a, Jõhvi

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

PlusPlus Capital AS hagi Narva linna vastu 333,87 euro

võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Hagihind

377,14 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

PlusPlus Capital AS (registrikood

1191806, aadress: Tartu mnt 83-601,

Tallinn)

Hageja esindaja:

Kostja:

T I (volikirja alusel, e-post: xxx )

Narva linn (linnavalitsuse kaudu,

aadress: Peetri plats 2, Narva linn, e-

post: narvalv@narva.ee)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Narva linnalt PlusPlus Capital AS kasuks liitumislepingust nr xxx tulenev

koguvõlgnevus 333,87 eurot (s.h põhinõue 237,08 eurot, viivis 76,79 eurot ja sissenõudekulu

20 eurot).

3. Välja mõista Narva linnalt PlusPlus Capital AS kasuks viivis põhinõudelt (237,08 eurolt)

alates 22.02.2024. a kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,05% päevas.

4. Jätta menetluskulud nende õigustatud ulatuses kostja Narva linna kanda ja välja

mõista Narva linnalt PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud kogusummas 282 eurot,

sh riigilõiv summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot

ja õigusabikulud 122 eurot.

1(5)

4.1. Välja mõista Narva linnalt PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (282

eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kuna

tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab

vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt ja menetluse taastamiselt

riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100

eurot. Riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229

AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või

nr

EE221700017003510302 Luminor Bank.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus,

saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse

peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD

1. PlusPlus Capital AS esitas 23.11.2023. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse A Š vastu 333,00 euro nõudes. 27.11.2023. a tegi kohus makseettepaneku, mida ei

õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 15.02.2024. a

määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse.

2. Esitatud hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja xxx AS vahel 04.09.2022. a ja

11.11.2022. a sõlmitud liitumislepingutest nr xxx, mille alusel xxx AS kohustus pakkuma

kostjale sideteenust ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud

arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. xxx AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille

alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud maksetähtajaks. Kostja jättis oma

kohustused täitmata alates 01.11.2022. a. xxx AS ütles lepingu üles 15.01.2023. a. xxx AS

loovutas 01.06.2023. a nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt

välja mõista hageja kasuks xxx AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest tulenev võlgnevus

2(5)

237,08 eurot, viivised 76,79 eurot, sissenõudekulud 20 eurot ning alates 22.02.2024. a viivis

põhinõude 237,08 euro jäägi täieliku tasumiseni 0,05% päevas. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda ja kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv summas 140 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 427

eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

2. Rahvastikuregistri andmetel on A Š, isikukood xxx, surnud xxx. a.

3. Maakohus peatas 18.03.2024. a määrusega tsiviilasja nr 2-23-147446 menetluse kuni A Š

õigusjärglase selgumiseni. Pärimisregistri andmetel on notar S.N tõestanud pärimismenetluse

algatamise avalduse (28.03.2024. a, reg. nr. xxx). Pärimistunnistuse kohaselt on A Š pärijaks

Narva linn.

4. Kohus uuendas 04.09.2024. a määrusega menetluse ja kohustas hageja esindajal esitada

seisukoht menetluse edasise käigu kohta. Hageja esindaja on seisukohal, et menetluse

lõpetamise alused puuduvad ning menetlust tuleb jätkata sealt kus see pooleli jäi.

5. 02.10.2024. a määrusega jätkas kohus menetlust sealt, kus see pooleli jäi ja asendas kostja A

Š uue kostjaga - pärija Narva linnaga. Kohus kohustas kostjal esitada kirjalik vastus

hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtudokumentide kättesaamisest.

6. Kohus edastas 02.10.2024. a, 10.10.2024. a ja 25.10.2024. a kostjale kohtudokumendid e-

posti aadressile xxx ja xxx. Kohus selgitas, et kohtudokumentide kättesaamist tuleb kinnitada,

juhul kui kostja ei kinnita dokumentide kättesaamist loeb kohus dokumendid kostjale kätte

toimetatuks viie tööpäeva möödumisel dokumentide saatmisest (TsMS § 3111 lg lg 51 ). Kostjale

on kohtudokumendid kätte toimetatud 04.11.2024. a. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud

tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

7. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

8. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega

vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub

kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 rahuldamisele

tagaseljaotsusega.

10. Pärimisregistri andmetel on notar S.N tõestanud pärimismenetluse algatamise avalduse

(28.03.2024. a, reg. nrxxx). Pärimistunnistuse kohaselt on A Š pärijaks Narva linn.

11. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 järgi võivad tsiviilõigused ja -kohustused

ühelt isikult teisele üle minna (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga

lahutamatult seotud. Isiku surma korral läheb surnud isiku vara (pärand) pärimisseaduse

(PärS) § 1 lg 1, § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 järgi üle pärijale. Pärand hõlmab PärS § 2 ja § 130 lg 1

kohaselt pärandaja vara ehk tema õigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis seadusest

tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga ega saa pärijatele üle

minna (nt vanema ja lapse sugulussuhe). Pärandi avanemisel läheb pärand PärS § 4 lg 1 ja §

3(5)

130 lg 1 kohaselt pärijale üle tervikuna. Pärija saab pärandaja üldõigusjärglaseks

tagasiulatuvalt alates pärandi avanemise ajast.

12. TsMS § 407 lõikele 1 ja 3 kohaselt, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

13. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi

üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

14. TsMS § 444 lõike 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa võib

välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

15. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, § 113 2 lg 2, TsMS § 367,

pärimisseaduse (PärS) § 4 lg 1 ja § 130 lg 1.

16. Vastavalt TsMS § 468 lõikele 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

17. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

18. TsMS § 174 lõike ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20

eurot ja õigusabikulud 427 eurot, kokku 587 eurot.

Hageja esindajal on õigusabi osutamise ajakulu dokumentide komplekteerimine ja analüüs

hagiavalduse koostamine ja esitamine 3, 5 tundi, maksumusega 100 eurot tund millele

lisandub käibemaks.

19. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus

on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest

427 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur.

Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele

võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund,

sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku

positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest

asjaoludest.

Käesoleval juhul on tegemist trafaretse hagiga tavapärase keerukusega võlaõiguslikus

vaidluses. Hagiavaldus on 3 leheküljel, millest sisulist teksti on 0,5 leheküljel, ülejäänud

hagiavaldus koosneb paragrahvidest ja lepingust kopeeritud tekstist. Kohtu hinnangul on

õigusabikulu ülepaisutatud ning taotluses märgitud õigusabitoimingutele väidetavalt kulutatud

aeg ei vasta menetlusdokumendi koostamisele ja tõendite kogumisele tavapärase keerukuse ja

mahuga võlaõiguslikus vaidluses tegelikult vajaminevale ajakulule. Menetluskulude

4(5)

väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusteenust

seoses menetlusosalise kohtus esindamisega s.o kohtule menetlusdokumentide koostamise

ning kohtule esitamisega. Samuti ei ole hageja esindaja pidanud osalema kohtuistungitel,

tutvuma kostja vastusega või vastuväidetega. Arvestada tuleb ka asjaoluga, kas on

põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem kui oli nõude suurus. Seega on

põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 142 eurot. Menetluskulud koos maksekäsu kiirmenetluse

kulu ja riigilõivuga on 282 eurot.

20. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik

5(5)