2-23-144723/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Konsultant

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-144723

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) hagi A M

F vastu põhivõlgnevuse 717,64 euro, intressi 100,30 euro,

sissenõudmiskulude 30 euro ja viivise 179,71 euro nõudes

Tsiviilasja hind

1027,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 10746479), asukoht

Toompuiestee 35, 10149 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: D S; e-post: xxx

Kostja: A M F (isikukood xxx), elukoht xxx; e-post: xxx

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) hagi A M F vastu

võlgnevuse nõudes.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) kanda ning

määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-23-144723, B2 Impact OÜ (endise nimega OK

Incure OÜ) hagi A M F vastu põhivõlgnevuse 717,64 euro, intressi 100,30 euro,

sissenõudmiskulude 30 euro ja viivise 179,71 euro nõudes.

2. Vastavalt 15.02.2024 hagiavaldusele (dtl 24-33) nõuab hageja kostjalt xxx AS-ga

07.09.2019 sõlmitud krediidikontolepingust nr xxx (dtl 34-63), mille järgi sai kostja krediiti

1 100 eurot (dtl 64), tulenevat põhivõlgnevust 717,64 eurot, intressi 100,30 eurot,

sissenõudmiskulusid 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 179,71 eurot. Lepingu

järgne intressimäär on 45,96% aastas.

3. Hageja on oma hagiavalduses välja toonud, et krediidiandja lähtus kostja

krediidivõimelisuse hindamisel kostja laenutaotluses esitatud andmetest, päringust Eesti

pensionikeskusesse eesmärgil arvutada välja ja tuvastada isiku sissetulek ning päringust

Creditinfo andmebaasi, kust selgitada välja, kas isikul on maksehäireid. Creditinfo päringu

vastuse järgi ei olnud laenu taotlemise hetkel kostja kohta avaldatud aktiivseid

maksehäireid. Registri andmete kohaselt kostja sissetulek oli 1 621,50 eurot. Päring toimub

IT süsteemide vahendusel automatiseeritult ning saadud maksuandmete alusel arvutab

krediidiandja IT-süsteem välja pensionimaksete alusel sellele vastava sissetuleku suuruse

vastavalt krediidiandja poolt kehtestatud sisereeglitele.

4. Krediidivõimelisuse arvutustes võttis krediidiandja aluseks taotluse andmete ja

Pensioniregistri andmete võrdluses neist väiksema, s.o 1622 eurot. Vaba raha jäägiks

kujunes 752 eurot. Krediidi väljastamiseks ei näinud xxx krediidireeglid ette vajadust

pangakonto väljavõtte küsimiseks, xxx sise-eeskiri võimaldas väiksemate kuumaksetega

laenutoodete puhul menetleda taotlust automatiseeritud lahenduste abil, kuid üksnes juhul,

kui tarbijal oli olemas kogumispensioni konto, mis võimaldas tema sissetuleku andmeid

kontrollida pensioniregistri andmete alusel. Krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav

pensioniregistrisse laekumiste olemasolu, aktiivsete maksehäirete puudumine ja võlgniku

sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse. Hageja märgib, et krediidiandja poolt teostatud

toimingud on seadusega, sise-eeskirjadega ja Finantsinspektsiooni juhistega kooskõlas.

5. Kostjale A M F olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte

toimetatud 01.06.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 21.06.2024) nõuetekohast

hagivastust ei esitanud.

6. Hagiavalduse punktis 20 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui

kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja

hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi

rahuldamata.

8. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez

Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal

algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata.

Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist

ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-

679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat

positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub

tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

9. Hageja on selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte jälgimise kohta, et krediidiandja

lähtus kostja krediidivõimelisuse hindamisel laenutaotluses esitatud andmetest, päringust

Eesti pensionikeskusesse ning päringust Creditinfo andmebaasi. Päringu vastuse järgi ei

olnud laenu taotlemise hetkel kostja kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid. Registri

andmete kohaselt kostja sissetulek oli 1 621,50 eurot. Päring toimub IT süsteemide

vahendusel automatiseeritult ning saadud maksuandmete alusel arvutab krediidiandja IT-

süsteem välja pensionimaksete alusel sellele vastava sissetuleku suuruse vastavalt

krediidiandja poolt kehtestatud sisereeglitele.

10. Krediidivõimelisuse arvutustes võttis krediidiandja aluseks taotluse andmete ja

Pensioniregistri andmete võrdluses neist väiksema, s.o 1622 eurot. Vaba raha jäägiks

kujunes 752 eurot. Krediidi väljastamiseks ei näinud xxx krediidireeglid ette vajadust

pangakonto väljavõtte küsimiseks, xxx sise-eeskiri võimaldas väiksemate kuumaksetega

laenutoodete puhul menetleda taotlust automatiseeritud lahenduste abil, kuid üksnes juhul,

kui tarbijal oli olemas kogumispensioni konto, mis võimaldas tema sissetuleku andmeid

kontrollida pensioniregistri andmete alusel. Krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav

pensioniregistrisse laekumiste olemasolu, aktiivsete maksehäirete puudumine ja võlgniku

sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse. Hageja märgib, et krediidiandja poolt teostatud

toimingud on seadusega, sise-eeskirjadega ja Finantsinspektsiooni juhistega kooskõlas.

11. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses.

12. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Üksnes kostja

täidetud laenutaotluse andmetest, maksehäirete päringust ja Pensionikonto päringust

lähtumine pole piisav veendumaks kostja krediidivõimelisuses. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 8.11.2021 nr 2-

20-106661, p 55). Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-21-13098 (24.11.2023 määruses) öelnud, et

kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

13. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et konto väljavõte ei olnud vajalik kuivõrd xxx sise-

eeskiri võimaldas väiksemate kuumaksetega laenutoodete puhul menetleda taotlust

automatiseeritud lahenduste abil, kuigi üksnes juhul, kui tarbijal oli olemas kogumispensioni

konto, mis võimaldas tema sissetuleku andmeid kontrollida pensioniregistri andmete alusel.

Laenusaaja krediidivõimelisuse hindamine ei sõltu esiteks laenusumma suurusest, teiseks ei

nõustu kohus hagejaga, et krediidisumma 1100 eurot väike. Tarbija varasemate võimalike

finantskohustuste tegelikku olemasolu ning majapidamiskulude (koos ülalpeetavaga)

vastavust taotluses esitatule ei ole võimalik Pensionikeskuse päringuga kontrollida.

Krediidiandja soov pakkuda kiiret laenuteenust vastavalt sise-eeskirjadele ei vabasta aga

krediidiandjat seadusest tulenevatest kohustustest kontrollida tarbija krediidivõimelisust.

Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete

alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

14. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt

infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

15. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

16. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

17. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

18. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud.

19. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab.

20. Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et

kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud

esile, et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need

kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid

arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava

ümberarvutuseta ei ole kohtul võiM hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab

hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised

ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.

21. Hagiavalduse kohaselt sai kostja krediiti summas 1 100 eurot ning lepingu kehtivuse ajal

tasus krediidisumma katteks 382,36 eurot (dtl 24-33). Kostja viimane tagasimakse oli

10.04.2023 summas 17,98 eurot. Kostja viimane tagasimakse intressi katteks oli 10.04.2023.

22. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega laekumiste arvestuse (dtl 69-70). Laekumiste

arvestusest nähtuvalt on krediidiandja teinud väljamakseid summas 1100 eurot ning kostja

tasunud krediidiandjale kokku 1 703,38 eurot. Sellest on arvestatud krediidisumma katteks

382,36 eurot, intressi katteks 1 313,13 eurot, teenustasude katteks 5 eurot ja viiviste katteks

2,89 eurot.

23. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani

ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal

tagastada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24;

RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on märkinud, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude

nõudmise ka kahjuhüvitisena. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingu

sõlmimise ajal 07.09.2019 oli 0%, mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud

krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034

lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

24. Hagiavaldusele lisatud laekumiste arvestuse (dtl 69-70) alusel on tuvastatav, et kostjale on

krediiti väljastatud kokku 1100 eurot (dtl 64) ja kostja on teinud tagasimakseid kokku

1703,38 eurot. Arvestades, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

kostja on tasunud rohkem, kui krediiti on väljastatud, ei ole hageja nõue põhjendatud ja

tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel

ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

26. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka

kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas

menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

27. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik