3-22-885/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

21.11.2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-885

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vangla 10.01.2022. a käskkirja nr

3-22/1-2/21 ja 15.03.2022. a vaideotsuse nr 6-12/64-2

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.12.2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viru Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 11.12.2023. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta

X.X.-i kaebus rahuldamata ning jätta X.X.-i poolt esimese astme kohtus kantud

menetluskulud (kokku 40 eurot) tema enda kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses X.X.-i nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 23.12.2024 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla andis 10.01.2022. a ettekande nr 3-22-251 kohaselt 10.01.2022 kl 14.53 X.X.-

ile korralduse asuda tööle koristajana, kuid kinnipeetav keeldus korraldust täitmast. Enne

korralduse andmist oli X.X. pereõe vastuvõtul, kes kinnipeetavale tööst vabastust ei andnud,

mistõttu X.X. ärritus tugevalt. Korduvale korraldusele asuda tööle kinnipeetav ei allunud.

Kambrisse saatmise käigus lõi X.X. parema käe rusikaga üksuse juhi kabineti ust ja ütles

ärritunud toonil: „Triin, mul on vaja sinuga rääkida!“. Kinnipeetav paigutati kambrisse ja talle

anti teada ettekande koostamisest.

2. X.X. esitas 10.01.2022 vastuväited.

3. Viru Vangla kohaldas 10.01.2022. a käskkirjaga nr 3-22/1-2/21 X.X.-i suhtes täiendavate

julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist; kehakultuuriga tegelemise

keelamist; vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist; ohjeldusmeetmena

käeraudade kasutamist saatmisel ja vanglaametnike kambrisse sisenemisel, võttes aluseks

vangla sisekorraeeskirja § 1² ning vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p-d 1 ja 3-5. Käskkirja

kohaselt X.X. ei soovinud vanglas tööle asuda ning oli tugevalt ärritunud, mida kinnitab

ettekande koostaja valvur K. Sõrg ja juures viibinud valvur A. Kool. Asjaolu, et kinnipeetav

lõi rusikas käega vastu üksuse juhi kabineti ust, näitab kinnipeetava äärmiselt negatiivset

meelestatust ning ilmestab, kuidas kinnipeetav üksuse juhiga rääkida soovib või ennast

väljendab. Videosalvestiselt on näha kinnipeetava ründav kehahoiak ja löögi asend. Tegemist

ei olnud tavapärase koputusega uksele. Tuvastatud intsidendiga näitab kinnipeetav, et ta ei ole

asunud õiguskuulekale teele ja isiku kuritegelik mõtteviis võib leida vanglas väljundi

vanglaametnike vastu suunatud tegevuste (äkilised ning ähvardavad liigutused

vanglaametnike suunas) näol. Lisaks võib kinnipeetav sarnase käitumisega mõjutada teisi

kinni peetavaid isikuid samalaadseid rikkumisi toime panema. Selle ennetamiseks on vajalik

kaebaja isoleerida teistest kinnipeetavatest. Intsident näitab, et kinnipeetava käitumine on

äärmiselt negatiivne ja ettearvamatu. Ennekõike on reaalne ja otsene oht vanglateenistuse

ametnikel, kes puutuvad X.X.-iga kokku teenistusülesannete täitmise käigus igapäevaselt.

Ennetava meetmena on kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabiõude kohaldamine

vajalik.

4. Viru Vangla jättis 15.03.2022. a vaideotsusega nr 6-12/64-2 X.X.-i vaide vangla

10.01.2022. a käskkirja peale rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt reageeris vangla vaide

esitaja käitumisele selleks, et välistada oht teiste isikute elule ja tervisele ning vanglasisese

julgeoleku tagamiseks.

5. X.X. esitas 17.04.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Viru Vangla

10.01.2022. a käskkiri nr 3-22/1-2/21 ja 15.03.2022. a vaideotsus nr 6-12/64-2. Kaebuse

põhjendused:

1) Kaebaja lõi 10.01.2022 rusikaga koputuseks vastu üksuse juhi kabineti ust, sest soovis

üksuse juhiga vestelda, et kontaktisik ei ole kaebaja juurde tulnud ja seetõttu ei olnud kaebaja

raamatuid kartserisse saanud. Ka soovis kaebaja rääkida, et raamatukogus võiks olla laiem

usulise kirjanduse valik, mida saaks kartseris lugeda. Kambrisse jõudes helistas kaebaja

valveruumi ja palus valvuril raamatute kohta uurida. Kaebaja oli rahulik. Kaebaja ei ole

ühtegi vanglaametnikku füüsiliselt rünnanud ega vägivallaga ähvardanud.

2) Kaebaja viibis 03.11.-28.12.2021 üksikvangistuses olles avatud osakonnas. Alates

31.12.2021 paigutati kaebaja jälle üksikvangistusse, kus ta viibis kaebuse esitamise seisuga

katkematult 107 päeva järjest, mille jooksul pidanuks kaebajal olema minimaalselt 214 h

tähendusrikast kontakti inimestega, aga oli 21 h ja 25 min. Kaebaja suhtes ei tohiks

üksikvangistust kohaldada, sest tal on diagnoositud rasked psüühikahäired ning

Sotsiaalkindlustusameti poolt keskmine vaimne puue. Kaebaja füüsilise ja vaimse seisundi

tervisekontrolli ei toimu.

6. Viru Vangla palus 08.07.2022. a vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

1) Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajendiks oli see, et kaebaja

käitus 10.01.2022 ettearvamatult ja äärmiselt negatiivselt, millega ohustas vanglas töötavaid

ametnikke. Eelkõige esines reaalne oht vanglaametnikele, kes puutuvad kaebajaga kokku

igapäevaselt teenistusülesannete täitmise tõttu. Videosalvestisest nähtub, et kaebaja tegi

rusikas käega löögi vastu ust, mida ei saa pidada koputuseks. Kaebaja käitumine väljendas

agressiivsust ja ohtu. Kinnipeetava agressiivne käitumine on vangla suletud keskkonda

arvestades vangla julgeolekut ohustav käitumine, kuivõrd see võib anda tõuke kinnipeetavate

massiliseks vastuhakuks vangla korrale, ka võivad rünnataval tekkida vigastused.

2) Üksikvangistuses alates 03.11.2021 viibimise väidet kaebaja kohtueelses menetluses ei

esitanud. Kaebaja paiknes 07.09.-31.12.2021 tavarežiimil. Piirangud kohaldusid 30.01.-

09.02., 14.-21.02. ja 03.-14.04.2022, kuna teistel ajavahemikel kandis kaebaja

kartserikaristusi. Faktiliste asjaolude järgi ei ole aru saada, et kaebaja terviseseisund vajanuks

igapäevast tervisekontrolli ning sellist kohustust siseriiklik õigus ette ei näe. Kaebaja suhtles

lukustatud režiimil olles aktiivselt vanglaväliselt. Kaebaja suhtes teostati suhtlusprogrammi.

7. Tartu Halduskohus rahuldas 11.12.2023. a otsusega kaebuse; tühistas Viru Vangla

10.01.2022. a käskkirja ja 15.03.2022. a vaideotsuse; mõistis vanglalt kaebaja kasuks välja

menetluskulu 40 eurot. Otsuse põhjendused:

1) Videosalvestis ei kinnita, et kaebaja oleks pärast meditsiinitöötaja vastuvõttu ja tööst

vabastuse mittesaamist olnud tugevalt ärritunud. Kaebaja kehakeel on suhteliselt rahulik, ta ei

ole ründavas või ähvardavas asendis ega tee vanglaametnike suunas äkilisi liigutusi. Kaebaja

ei takistanud enda läbiotsimist. Valvurite kehahoiak on vaba, nad seisavad julgelt kaebajale

suhteliselt lähedal ega paista olevat asendis, mis viitaks valmisolekule tõrjuda rünnet või

kasutada kaebaja suhtes jõudu. Üksnes rahulolematus meditsiinitöötaja otsustusega ja sellest

tingitud mõningane ärrituvus ei tähenda, et kaebaja kujutaks ohtu vangla julgeolekule, s.h

vanglaametnikele. Valvur K. Sõrg ei vaata kuni rusikalöögini tagasi. See kinnitab, et valvur ei

tundnud, et pärast meditsiinikambri juures toimunut võinuks kaebajast ohtu lähtuda. Kaebaja

kõnnib rahulikult valvur K. Sõra juurde ega tee tema suunas ühtegi ründavat ega äkilist

liigutust ega avalda füüsilist vastupanu. Valvurite kehakeel pärast rusikalööki ei kinnita, et

olukord oleks valvurite jaoks ärevaks ja ohtlikuks muutunud. Pärast rusikalööki ei jookse

eemal viibinud valvur A. Kool kaebaja ja valvur K. Sõra juurde, vaid kõnnib nende poole

aeglases tempos.

2) Kaebaja rusikalöök vastu ust ei olnud tingitud tahtest üksuse juhti või mõnda teist

vanglaametnikku ähvardada või muul viisil ohustada, vaid kaebaja soovis saada üksuse juhi

tähelepanu, et lahendada alates 03.01.2022 kerima hakanud probleemi seoses kartseris piisava

vaimse stimulatsiooni puudumisega. Ehkki rusikalöök vastu ust tähelepanu saamiseks on

kahtlemata ebaviisakas käitumine ja sobimatu viis probleemi lahendamiseks ning võis olla

vanglaametnike jaoks ootamatu, ei tähenda see, et tegemist oleks vangla julgeoleku, s.h

vanglaametnike ohustamisega.

3) Kaebaja oli pärast intsidenti kambris rahulik. Kaebaja varasem käitumine vangistuses ei

toeta järeldust, et temast võiks vanglaametnikele ohtu lähtuda. Tööst keeldumine ja kartseris

viibimine ei ole vangla julgeolekut ohustav tegevus. Üksnes teoreetiline oletus, et kaebaja

korrarikkumine võib teisi kinnipeetavaid mõjutada sarnaseid rikkumisi toime panema, ei ole

piisav täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. 10.01.2022. a seisuga ei esinenud

ohuolukorda ega VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluseid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8. Viru Vangla esitas 09.01.2024 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 11.12.2023. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

Salvestiselt nähtuvast järeldub, et kaebaja käitus ettearvamatult ja agressiivselt, millega

ohustas vangla julgeolekut, sest vaatamata sellele, et enne agressiivsuse väljendamist ei

nähtunud kinnipeetava käitumisest kavatsust käituda vägivaldselt, siis jõudes üksuse juhi

kabineti juurde, võttis kaebaja hoogu ja sooritas rusikas käega jõulise löögi vastu üksuse juhi

kabineti ust. Kaebaja käitumine oli ettearvamatu, sest miski ei viidanud eelnevalt kaebaja

kavatsusele käituda agressiivselt. Kaebaja käitus küll enne ja pärast löögi sooritamist näiliselt

rahulikult, kuid hoovõtuga löök vastu ust väljendab, et ta rahulik ei olnud ja tema käitumine

on ettearvamatu, agressiivne ja julgeolekut ohustav. Kohus jättis arvestamata ametniku

ettekande, millest nähtub kaebaja agressiivne käitumine ja tegelik ärritumise põhjus, milleks

oli tööst vabastuse mittesaamine. Kaebaja käitumine väljendas otsest agressiivsust,

ettearvamatust ja ohtu, millele vangla pidi koheselt reageerima ning kaebaja tegevuses

esinesid VangS § 69 lg 1 esimese lause tähenduses toodud tunnused. Kinnipeetava poolt

agressiivne käitumine on vangla suletud keskkonda arvestades vangla julgeolekut ohustav

käitumine, kuivõrd see võib mh anda tõuke kinnipeetavate massiliseks vastuhakuks vangla

korrale, samuti võib rünnatav saada vigastused. Käskkirja andmisel on järgitud vormi- ja

pädevusnõudeid. Käskkiri on põhjendatud.

9. X.X. palub 11.01.2024. a vastuses jätta Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastuse põhjendused:

Vangla püüab enda rikkumist õigustada ja esitab kohtule ülepaisutatud väiteid kaebaja

käitumise osas. Vangla kohaldas 18.01.2019. a käskkirjaga nr 6-4/18-1 kaebaja suhtes

täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuid kohus tühistas käskkirja (haldusasi nr 3-19-978) ning

vangla kaebas edutult kohtuotsused edasi Riigikohtuni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

11. Tartu Halduskohus asus 11.12.2023. a otsuses seisukohale, et vastustajal puudusid alused

kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Halduskohtu hinnangul ei

kinnita videosalvestis, et kaebajast lähtus oht vangla julgeolekule, s.h vanglaametnikele.

Vastustaja apellatsioonkaebuse väitel hoovõtuga löök vastu ust väljendab, et kaebaja rahulik

ei olnud ja tema käitumine on ettearvamatu, agressiivne ja julgeolekut ohustav. Vastustaja

hinnangul esinesid kaebaja tegevuses VangS § 69 lg 1 esimese lause tähenduses toodud

tunnused. Kaebaja vaidles vastustaja apellatsioonkaebusele vastu. Seega on asjas vaidlus selle

üle, kas kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks esinesid VangS § 69

lg-s 1 sätestatud alused. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et vastustajal puudusid

alused kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks.

12. VangS § 69 lg 1 kohaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale,

kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab

oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik

teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka

raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Seega on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine

seotud VangS § 69 lg-s 1 sätestatud alustega, s.t eeskätt oht enda, teiste või vangla

julgeolekule.

13. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS §-s 69 nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise puhul on tegemist ennetava meetmega õigushüve kahjustuse vältimiseks.

Ennetava meetme rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe

pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (RKHKo 19.05.2017,

3-3-1-10-17, p 17 ning seal viidatud kohtupraktika). Seega on täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine prognoosotsus. Tulenevalt VangS § 66 lg-st 1 on vangla kohustatud tagama

julgeoleku vanglas. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve

kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline (TrtRKo

08.06.2021, 3-19-1107, p 9 ning seal viidatud kohtupraktika). Täiendavaid

julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamiseks on piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud

kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada (RKHKo 20.04.2011, 3-3-1-94-10, p 12

ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtupraktikas on tunnustatud vangla olulist

kaalumisruumi täiendavate julgeolekuabinõude kehtestamisel ja valikul, samuti on nenditud,

et vanglaametnikel on vajalik kogemus ohtude märkamisel ja nende tõsiduse hindamisel

(RKHKo 25.10.2012, 3-3-1-28-12, p 14). Seega täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamiseks on piisav, kui faktilistest asjaoludest ilmneb põhjendatud kahtlus, et kaebaja

võib käituda vangla julgeolekut, s.h vanglaametnikke ohustavalt.

14. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub halduskohtule esitatud videosalvestisest, et pärast

pereõe vastuvõttu ja tööst vabastuse mittesaamist ilmneb kaebaja kehakeelest siiski selgelt

ärritumist. Seda ilmestab asjaolu, et pärast pereõe kabinetist väljumist kaebaja pöördub siiski

tagasi kambri poole ja tundub ukse juurest kabinetti sisse vaadates seal viibiva pereõega

suhtlevat. Kaebaja juures viibinud valvuri K. Sõrgi 10.01.2022. a ettekandest (tl 101) nähtub,

et kinnipeetav ärritus, kuna ta ei saanud tööst vabadust ning hakkas pereõelt küsima, miks ta

ei saa tööst vabastust ning et kinnipeetavast oli näha, et ta on tugevalt ärritunud. Seega ka

valvur tõdes ettekandes kinnipeetava ärritumist. Ringkonnakohtul ei ole alust ettekandes

märgitu õigsuses kahelda. Kaebaja ka vaides märkis (p 10, tl 20-23), et see, et ta ei saanud

tööst vabastust, tekitas temas pahameelt. Videosalvestisest nähtuvalt seisab kaebaja pärast

pereõe kabinetist väljumist ja enne esimesest vaheuksest liikuma asumist mõningat aega käed

rinnal risti, mida kehakeele puhul saab pidada siiski ärritunud oleku tunnuseks.

Videosalvestisest nähtuvalt esimese vaheukse juurest hakkasid teise vaheukse juurde liikuma

valvur K. Sõrg ja kaebaja, kuid valvur A. Kool jäi esimese vaheukse taha seisma, milline uks

hakkab sulguma, kuid valvur peab siiski vajalikuks peaaegu sulgunud ukse uuesti avada ning

jääb kaebaja ja valvuri liikumist jälgima. Kaebaja väidab (vaide p 15), et ta mõtles, et A. Kool

läks tagasi valvurite ruumi. Seega kuigi tavapäraselt teine valvur ei pruugi jääda kinnipeetava

kambrisse saatmist jälgima, siis antud juhul pidas valvur vajalikuks jääda olukorda siiski

jälgima. Selle põhjuseks saab olla kaebaja ärritumine pereõe visiidi järel. Videosalvestisest

nähtub, et kui valvur K. Sõrg on teisest vaheuksest läbi läinud ja X.X. on selle vaheukseni

peaaegu jõudnud, siis teeb X.X. äkilise liigutuse keerates kehaga üksuse juhi kabineti ukse

poole ja võttes hoogu lööb rusikas käega vastu ust (kl 14.55) ning seejärel kinnipeetav läbib

teise vaheukse. Vaidlustatud käskkirja kohaselt käis 10.01.2022 medõde kinnipeetava

tervisekahjustusi fikseerimas (kl 19.10), milleks oli punetus parema käe ühel sõrmenukil

(haigusjuht nr A607 2022, tl 47). Seega löögi tegemisest umbes 4 tundi hiljem oli kaebaja

käel ikka veel alles punetus vastu ust tehtud löögist, millest saab järeldada, et löök oli päris

jõuline. Kaebaja vaides märgib (p 20), et ta on kunagi poksiga tegelenud. Videosalvestisest

nähtuvalt oli liigutus löögi tegemiseks ootamatu ja äkiline. Videosalvestiselt nähtub, et X.X.-i

poolt tehtud löögi järel liikus valvur A. Kool kinnipeetava ja teise valvuri juurde. Asjaolu, et

valvur A. Kool ei eemaldunud valvurite ruumi ning pidas vajalikuks minna teise valvuri

juurde, näitab seda, et ta pidas olukorda piisavalt ärevaks.

15. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja käitus ettearvamatult ja agressiivselt.

Silmas pidades, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on seotud VangS § 69 lg-s 1

sätestatud alustega, s.h ohuga enda, teiste või vangla julgeolekule, siis oli põhjendatud

vaidlustatud käskkirjaga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes. Nagu

vangla vaidlustatud käskkirjas märkis, esines reaalne ja otsene oht vanglateenistuse

ametnikele, kes puutuvad kinnipeetavaga kokku teenistusülesannete täimise käigus

igapäevaselt. Ringkonnakohus nõustub ka vastustajaga, et kinnipeetava poolt agressiivne

käitumine oli vangla suletud keskkonda arvestades vangla julgeolekut ohustav käitumine.

16. VangS § 69 lg 2 kohaselt on lubatud järgmised täiendavad julgeolekuabinõud:

kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine (p 1); isiklike riiete

kandmise või esemete kasutamise keelamine (p 2); kehakultuuriga tegelemise keelamine (p

3); eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (p 4); ohjeldusmeetmete kasutamine (p 5).

17. Kohtupraktikas on sedastatud, et nii täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kui ka

konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes

kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme

valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust

(RKHKo 19.05.2017, 3-3-1-10-17, p 16 ning seal viidatud kohtupraktika).

18. Vaidlustatud käskkirjas kohaldas vastustaja kaebaja suhtes täiendavaid

julgeolekuabinõusid VangS § 69 lg 2 p-de 1 ja 3-5 alusel. Ringkonnakohtule ei nähtu, et

vangla oleks kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel

kaalumisvigu teinud. Vaidlustatud käskkirjas on piisaval määral põhjendatud konkreetsete

julgeolekuabinõude kohaldamist ja nende vajalikkust. Ringkonnakohtu hinnangul oli

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine eesmärgipärane ja proportsionaalne. Eelnevat

arvestades leiab ringkonnakohus, et Viru Vangla 10.01.2022. a käskkiri on sisuliselt

õiguspärane. Ka puuduvad menetlus- ja vormivead, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud

käskkirja tühistamise.

19. Kaebaja viide haldusasjas nr 3-19-978 tema kasuks tehtud kohtulahendile ei ole

asjakohane ega anna alust viidatud lahendile tugineda, kuivõrd eelnimetatud haldusasjas

vaidlustatud vangla käskkirjas toodud asjaolud olid käesolevas haldusasjas vaidlustatud

käskkirjas toodud asjaoludest täiesti erinevad. Üksnes see, et mõlema käskkirja puhul

kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, ei ole vaidluse seisukohalt määrav.

20. Kuna vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, on õiguspärane ka Viru Vangla 15.03.2022. a

vaideotsus. Kaebaja ei ole ka asjas väitnud, et vaideotsus rikuks tema õigusi vaidlustatud

käskkirjast eraldiseisvalt. Kaebaja kaebuse väited üksikvangistuse kohaldamise ja sellega

seonduvate tingimuste kohta jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna kaebaja ei ole vanglale

esitatud vaides nendele väidetele tuginenud, vaid esitas need alles halduskohtule esitatud

kaebuses.

21. Kõike eeltoodut arvestades ringkonnakohus rahuldab Viru Vangla apellatsioonkaebuse ja

tühistab Tartu Halduskohtu 11.12.2023. a otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab

X.X.-i kaebuse rahuldamata.

22. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu

lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust.

Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse kaebaja kahjuks, siis

tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab kaebaja menetluskulud kokku

summas 40 eurot (s.o kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot ja esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot) esimese astme kohtus kaebaja enda kanda. Viru

Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud.

Seega puudub vajadus apellatsiooniastmes menetluskulude jaotamiseks.

23. Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nime

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)