3-24-2828/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2828

Haldusasi

1-koolitus MTÜ kaebus Eesti Töötukassa kohustamiseks viima

Eesti Töötukassa korraldatava riigihanke viitenumbriga 284789

„Eesti keele A1 taseme koolitus Tallinna linnas“ alusdokumendi

nr 7-2/24/095 punkt 3.4. õigusaktidega vastavusse

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – 1-koolitus MTÜ, volitatud esindaja Merily Rool

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Helle Rebane

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta riigihangete registrist haldusasja materjalide juurde riigihanke viitenumber 284789

alusdokument „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.12.2024.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa (hankija, vastustaja) kuulutas 30.09.2024 riigihangete registris välja

sotsiaal- ja eriteenuste hankemenetluse viitenumbriga 284789 „Eesti keele A1 taseme koolitus

Tallinna linnas“ (riigihange). Riigihankes pakkumuste esitamise tähtaeg oli 21.10.2024 kell

11.00.

2. 1-koolitus MTÜ (kaebaja) esitas 11.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti

Töötukassa 30.09.2024 avaldatud riigihanke viitenumbriga 284789 „Eesti keele A1 taseme

koolitus Tallinna linnas“ dokumendi nr 7-2/24/095 punkti 3.4. osaliselt kehtetuks

tunnistamiseks.

3. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse oma 17.10.2024 määrusega menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-24-2828

Kaebaja seisukohad

4. Kaebaja on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1 Riigihanke alusdokumendi p 3.4 sättega hankija sisuliselt määratles, et ei kohalda

riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 5 olukorras, kus esineb RHS § 95 lg 4 p 4 alus, mistõttu on

hankija riigihanke alusdokumentidega lubamatult välistanud pakkujate õigused, mis tulenevad

mitte üksnes siseriiklikust õigusest, vaid kohalduvast direktiivist.

4.2 RHS § 95 lg-s 4 sätestatud nn vabatahtlikud hankemenetlusest kõrvaldamise alused ei ole

automaatselt ja otse kohaldatavad sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses (RHS § 126 ja

vaildustuskomisjoni otsus asjas nr 137-18/197419, p 10). Kui aga hankija neid valib rakendada

– nagu hankija seda riigihanke alusdokumentides on valinud teha – siis ei ole õigust neid

sisuliselt muuta. Kõrvaldamise alused on midagi, mis ei ole hankija sisustada, vaid need

kehtivad direktiivis ja riigihangete seaduses sätestatud kujul ja hankijal on võimalused neid kas

rakendada või mitte. Hankemenetlusest kõrvaldamise alused kohalduvad seaduse alusel

kõikides hankemenetlustes, sõltumata sellest, kas hankija on neile RHAD-s viidanud. RHS ei

näe hankemenetluses hankijale ette õigust RHS § 95 lg-tes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise aluste

täiendamiseks, muutmiseks, ega nende vahel valiku tegemiseks.

4.3 Asjaolu, et tegemist on sotsiaal- ja eriteenuste menetlusega, ei muuda õiguslikku olukorda.

Vastustaja on nii ise kinnitanud kui ka RHAD-ist on tuvastatav, et RHS § 95 lg 4 p 4 on võetud

õigusruumist üle ning sellega koos olemuslikult ka RHS § 95 lg 5, kuvõrd tegemist on

konkreetselt RHS § 95 lg 4 p 4 kontrollimehhanismiga. Ei ole võimalik asuda seisukohale,

milles hankija rakendab kõrvaldamise alust, aga ei kontrolli seda seaduses sätestatud viisil. RHS

ei näe hankemenetluses hankijale ette õigust RHS § 95 lg-tes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise

aluste täiendamiseks, muutmiseks, ega nende vahel valiku tegemiseks. RHS § 95 lg 4 ja 5 on

olemuselt seotud ega ole omavahel eraldatavad vastustaja kasutatud viisil.

4.4 Hankija on sätte RHAD-i sisse kirjutanud konkreetselt seejärel, kui tehti teatavaks

kaebajaga seotud ilma karistust määramata lõpetatud kriminaalasja lõpetamise otsus. Varasemas

16.04.2024 välja kuulutatud hankes pidas hankija põhjendatuks pelgalt RHS § 95 lg 5 alusel

pakkuja kõrvaldamist. Ajaliselt on ilmne, et vastustajal oli vaja leida viis konkreetselt üksnes

kaebaja osaluse välistamiseks edaspidistelt riigihangetelt ja vastustajaga seotud tegevustest.

Hoolimata sellest, et varasemalt pidas vastustaja oma hangetes RHS § 95 lg 5 kasutamist

piisavaks, pidas ta edaspidi vajalikuks RHAD p 3.4 muuta ja seda ka rakendada. Vastustaja

poolt haldusasjas nr 3-24-2717 esitatud vädetest tuleneb, et vastustaja muutis RHAD p

3.4 võrreldes RHS § 95 lg-ga 5 teadlikult ja just eesmärgiga vajadusel konkreetselt kaebaja

riigihankemenetlusest kõrvaldada ja vastustaja ei ole tegelikkuses kaalunud ega väljendanud

võimalust tugineda siiski RHS § 95 lg-le 4.

4.5 RHS § 95 lg 4 p 4 ei ole süüdi mõistetud otsuse alusel tehtav kõrvaldamise otsus, mistõttu

on ilmne, et väidetavad usaldusväärsust mõjutavad tegurid saavad olla hankijale teada juba

oluliselt varem enne pädeva asutuse otsuse saabumist. Kui aga menetlusest kõrvalejätmise aluse

olemasolu on võimalik tõendada varasemal ajal, peaks menetlusest kõrvaldamise tähtaeg

algama sellest hetkest. Teatavate ja usaldusväärsete teadmiste võimaluste käsitlemine

asjakohase sündmusena ei ole vastuolus Euroopa Kohtu otsusega asjas C-124/17 (p 41).

Eelnevast tulenevalt jääb ka ebaselgeks, miks vastustaja oma hankedokumentide koostamise

praktikat muutis p 3.4 osas. Vastustajal oli selleks kindel tagamõte ja selleks oli kaebaja osaluse

välistamine hangetel kokku 6 aastaks. Vastustaja on konkreetselt loonud olukorra, kus tal enda

tingimuste rakendamisel ei oleks võimalik kasutada RHS § 95 lg 5 alternatiivi, mille kohaselt

saab arvestada kõrvaldamise aluse kasutamise võimalikkust teo toimepanekust alates.

4.6 RHS § 95 lg 4 ei eelda pädeva asutuse otsust selleks, et vastava sätte alusel kõrvaldada

pakkuja. Direktiivi 2014/24/EL põhjendustes (p 101) on rõhutatud, et on just hankija hinnata,

2(7)

3-24-2828

kas pakkuja või taotleja on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu. Vastustaja

kohustuseks on esmalt tuvastada teo raskus ja seejärel teo raskuse mõju aususele. Ei piisa

sellest, et mingi tegu on tuvastatud ja toime pandud, vaid hankija kaalutlusõigus ja

põhjendamiskohustus ulatuvad oluliselt kaugemale, kui pädeva organi otsuses märgitud. RHAD

p 3.4 riivab konkreetselt kaebaja, kui potenstiaalse riigihankel osaleja õigusi.

Vastustaja seisukohad

5. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb

jätta rahuldamata.

5.1 Vastustaja viib riigihanget läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena, mille läbiviimise kord

on sätestatud RHS 3. peatüki 2. jaos. Vastavalt RHS § 126 lõikele 2 määras vastustaja riigihanke

alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra. RHS § 126 lõike 2 viimase lause

kohaselt võis vastustaja lisaks RHS 3. peatüki 2. jaos sätestatud nõuetele sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest RHS sätetest. RHS § 126 lõigete 2 ja 7

kohaselt järgis vastustaja sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra seadmisel RHS §-s 3

sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. RHS ei sätesta kindlaid nõudeid, kui

põhjalik peaks erimenetluse kord olema ja milliseid küsimusi tuleks selles tingimata

reguleerida.

5.2

Riigihanke alusdokumendi „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“

vabatahtlike kõrvaldamise aluste punkt c) kohaselt võib hankija kõrvaldada riigihankest

pakkuja, kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe

küsitavaks (RHS § 95 lg 4 p 4). Vastustaja on kehtestanud RHS § 95 lg 4 p 4 muutmata kujul.

5.3 Vastustaja on RHS § 3 lg-s 1 toodud põhimõtete elluviimiseks määranud RD punktis 3.4

kõrvaldamise aluste kontrollimiseks korra ja lähtus reeglite seadmisel riigihangete seadusest.

RHS 2. ptk-s hankemenetluse kohta kehtestatud menetlusreeglid ei ole sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetluses automaatselt ja otse kohaldatavad, v.a üksikud erandid, mis on sätestatud RHS §-s

126. RHS § 95 lg 5 nende erandite hulka ei kuulu. Hankijal on soovi korral õigus säte enda

jaoks riigihanke alusdokumendiga siduvaks teha. Kui hankija seda teinud ei ole, siis ei kohaldu

otse RHS § 95 lg 5. Kuna vastustajal ei ole RHS-ist tulenevat kohustust rakendada RHS § 95

lõiget 5 ja see säte ei ole ka otsekohalduv, ei saa RD punktis 3.4 sisalduv info, et hankija ei

kohalda RHS § 95 lg 5, olla õiguspäratu.

5.4 RD punktiga 3.4 ei ole tekkinud õiguslikku vastuolu, nagu kaebaja kaebuses väidab. RD

punkt 3.4 ei ole imperatiivne, mis välistaks vastustaja kaalutlusõiguse. Kas konkreetne pakkuja

tuleb riigihankest kõrvaldada ja mis alustel, selgub konkreetsete asjaolude esinemisel ja

vastustaja kaalutluste tulemusel. RD punkt 3.4 määrab, mida vastustaja peab arvesse võtma.

Vastustajal oleks ka RHS § 95 lg-st 5 tulenevalt õigus kaalutleda kas pakkuja kõrvaldamisel

võtta arvesse teo toimepanemise aega või tuleks lähtuda asjaolu esinemisest, sh pädeva asutuse

otsusest. RHS § 95 lg 5 ei kohusta hankijat igal juhul ja alati võtma arvesse teo toimepanemise

aega.

5.6 Vastustaja ei ole sisustanud RHS § 95 lg-s 5 toodud instituuti põhimõtteliselt teisiti, kui seda

on ette näinud seadusandja. Vastustaja on RD punktis 3.4 määranud, kuidas viib läbi kontrolli,

kui pakkuja suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p-s 4 toodud kõrvaldamise alus. Vastustaja on

täpsustanud, et arvestab kolmeaastast perioodi mitte teo toimepanemisest, vaid aluse

esinemisest arvates, st vastava pädeva asutuse otsuse kuupäevast arvates. Sama põhimõtet on

sedastanud Euroopa Kohus asjas C-124/17 ja direktiivi artikli 57 lõiget 7 tõlgendades.

5.7 Kolmeaastase tähtaja arvestamine mitte teo toimepanemisest, vaid pädeva asutuse otsusest

on õiguspärane ka riigihanke kiirema läbiviimise seisukohast. Riigihankemenetluse olemusega

oleks vastuolus rakendada sellises mahus uurimisprintsiipi, mida näiteks maksuhaldur teeb

maksumenetluses.

3(7)

3-24-2828

5.8 RHS ei ole pannud hankijale ülesandeks rikkumiste menetlemist ja asjaolude tuvastamist

sellisel määral, nagu see on näiteks riiklikku järelevalvet teostavatel asutustel ja prokuratuuril

või kohtutel. Teo toimepanemise aeg ei ole mõnel juhul täpselt määratletav. Samuti ei oleks õige

sundida vastustajat võtma seisukohta asjades, mis ei ole tema pädevuses. Vastustajale peab

jääma võimalus tugineda pädeva asutuse poolt tuvastatule. Seda ei saa eeldada ka juhtudel, kui

vastustaja on kriminaalmenetluses tunnistatud kannatanuks.

4(7)

3-24-2828

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

7. Pooled ei vaidle selle üle, et vastustaja viib riigihanke läbi sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetlusena. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et riigihanke eeldatav maksumus kõigis

riigihanke osades kokku on 234 000 eurot, mis ei ületa sotsiaalteenuste riigihanke piirmäära,

ega ka rahvusvahelist piirmäära.

8. Poolte vahel on vaidlus selles, kas vastustaja poolt sätestatud erimenetluse korra p 3.4 on

õiguspärane. Nimetatud sättes on vastustaja sätestanud, et: „Kõrvaldamise aluste kontrollimisel

lähtutakse RHS § 95 lg-tes 2, 3, 5 ja 6 ning § 96 lg-tes 2-5 sätestatust (v.a RHS § 95 lg 4 p 4

aluse puhul). Kui pakkuja suhtes esineb RHS § 94 lg 4 p 4 toodud kõrvaldamise alus, mis on

tuvastatud pädeva asutuse otsusega, mis on tehtud riigisisese õigusega reguleeritud menetluses

ja millega tuvastati õigusnormi rikkuv tegevus (mh järelevalve menetlus, kriminaalmenetlus),

siis arvestab hankija kolmeaastast perioodi mitte teo toimepanemisest, vaid aluse esinemisest

arvates, st pädeva asutuse otsuse kuupäevast arvates.“(dtl 7) .

9. RHS 2. ptk-s hankemenetluse kohta sätestatud menetlusreeglid ei ole sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetluses automaatselt ja otse kohaldatavad, v.a üksikud erandid, mis on sätestatud RHS §-s

126. RHS § 95 lg 5 nende erandite hulka ei kuulu. RHS § 126 lg 2 sätestab, et hankija määrab

riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra. Nimetatu tähendab, et

kui hankija soovib sätte enda poolt korraldatavas hankes siduvalt kohaldatavaks teha, siis tuleks

see sätestada hankija poolt koostatavates riigihanke alusdokumentides. Kui hankija seda teinud

ei ole, siis RHS § 95 lg 5 otse ei kohaldu.

10. Nagu nähtub vastustaja poolt kehtestatud erimenetluse korra punktist 3.4 (dtl 7), siis välistas

hankija RHS § 95 lg 4 punkti 4 kohaldamisel RHS § 95 lg 5 kohaldamise ning kehtestas selleks

olukorraks täiendava menetluskorra. Arvestades, et tegemist on sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetlusega, oli hankijal tulenevalt RHS § 126 lõikest 2 nimetatud regulatsiooni

kehtestamise õigus ning hankijal puudus kohustus kohaldada RHS § 95 lg-t 5. Seega olukord,

kus vastustaja ei teinud erimenetluse korras RHS § 95 lõiget 5 vabatahtliku kõrvaldamise aluse

puhul siduvaks, on õiguspärane ja kooskõlas RHS-ga. Vastustaja täpsustas erimenetluse korras,

millisest sündmusest alates ta RHS § 95 lg 4 punktis 4 sätestatud kõrvaldamise aluse kolme

aastast perioodi arvestama hakkab. Nagu kohus juba eelnevalt selgitas, siis ei ole RHS 2. ptk-s

hankemenetluse kohta sätestatud menetlusreeglid sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses

automaatselt ja otse kohaldatavad, v.a üksikud erandid, mis on sätestatud RHS §-s 126. Seega ei

ole erimenetluse korra punktis 3.4 toodud erisus kehtiva õigusega vastuolus. Seejuures ei sätesta

RHS hankija kohustust juhinduda RHS § 95 lg-s 4 toodud vabatahtlike kõrvaldamise aluste

puhul ilmtingimata RHS § 95 lg-st 5, nagu ekslikult leiab kaebaja.

5(7)

3-24-2828

11. Hankija ei ole erimenetluse korra punktiga 3.4 välistanud ega piiranud enda kaalutlusõigust

konkreetse juhtumi asjaolude arvesse võtmisel. Erimenetluse korra punktis 3.1 on vastustaja

sätestanud, et riigihanke kvalifitseerimistingimused ja kõrvaldamise alused on kehtestatud

riigihanke alusdokumendis „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“. Nimetatud

dokumendi vabatahtlike kõrvaldamise aluste punkti c kohaselt võib hankija kõrvaldada

riigihankest pakkuja, kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab

tema aususe küsitavaks (RHS § 95 lg 4 p 4). Seega ei võta erimenetluse korra punkt 3.4

hankijalt kaalutlusõigust otsustada, kas ja millistel alustel tuleks pakkuja riigihanke menetlusest

kõrvaldada. Vastava asjaolu ilmnemisel on vastustajal võimalus juhtumi asjaolusid sisuliselt

hinnata ning teha otsus. Kas konkreetne pakkuja tuleb riigihankest kõrvaldada selgub sätte

sõnastuse kohaselt riigihanke menetlemisel. Erimenetluse korra punkt 3.4 määrab üksnes, mida

vastustaja peab otsuse tegemisel arvesse võtma. Nimetatust tulenevalt ei ole asjakohased ka

kaebaja argumendid, mis seonduvad vastustaja väidetava sooviga välistada kaebaja osalemine

vastustaja poolt korraldatavatest menetlustest. Vastustajal on kaebaja poolse pakkumuse

laekumisel õigus otsustada, kas konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades on kaebajal võimalik

riigihanke menetluses osaleda. Sellist otsustust ei tee vastustaja erimenetluse korra

kehtestamisel. Kohus võtab käesolevaga riigihangete registrist haldusasja materjalide juurde

riigihanke 284789 alusdokumendi „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“.

12. Kohus märgib täiendavalt, et hankijal oleks ka RHS § 95 lg-st 5 tulenevalt õigus kaaluda,

kas võtta pakkuja kõrvaldamisel arvesse teo toimepanemise aeg või asjaolude esinemise aeg, st

pädeva asutuse otsuse tegemise aeg. RHS § 95 lg 5 sätestab kaks iseseisvat alust, millest

hankija kolme aastast tähtaega arvestama peaks. Praegusel juhul reguleeriski hankija, et mida ta

asjaolu esinemise all mõistab ning kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks tegelikkuses RHS § 95

lg-t 5 kohaldanud põhimõtteliselt seadusandjast erinevalt. Vastustaja on asjakohaselt märkinud,

et ka Euroopa Kohus märkis otsuses C-124/172, et direktiivi 2014/24 artikli 57 lg-t 7 tuleb

tõlgendada nii, et kui ettevõtja on toime pannud teo, mis on selle direktiivi artikli 57 lg 4 punktis

d nimetatud kõrvaldamise alus ja mille eest on pädev asutus määranud karistuse, arvestatakse

kõrvaldamise maksimaalne periood alates selle asutuse otsuse kuupäevast. Direktiivi 2014/24

artikkel 57 lg 7 on aluseks kehtiva RHS § 95 lg-le 5 ning artikkel 57 lg 4 alapunkt d on aluseks

kehtiva RHS § 95 lg 4 punktile 4. Seega asjaolu, et pakkujatele (sh kaebajale) võis olla soodsam

kohaldada kolme aastase perioodi arvestamisel teo toimepanemise aega, ei tähenda, et hankija

pidi sellest juhinduma.

13. Kohus nõustub vastustajaga, et riigihanke olemusega ei oleks kooskõlas rakendada sellises

mahus uurimisprintsiipi, nagu seda teeb näiteks maksuhaldur maksumenetluses. Oleks

ebamõistlik kohustada vastustajat menetluse läbi viimisel tuvastama konkreetse teo

toimepanemise aega ning arvutama teo toimepanemise ajast kolme aasta pikkust tähtaega. Võib

juhtuda, et otsuse tegemiseks pädevad organid ei ole kolme aasta jooksul otsuse tegemiseni

jõudnud, mistõttu langeks vastava asjaolu (teo toime panemise aja ja teo olemuse) tuvastamise

koormus justkui vastustajale, kellel aga puudub selleks vastav pädevus. Nimetatuga haakuvalt ei

ole ühtlasi põhjendatud kaebaja seisukoht, mille kohaselt saaks vastustaja tugineda teo

tuvastamise ajale üksnes siis, kui menetlusest kõrvale jätmise aluseks olev tegu sai vastustajale

teatavaks. Nagu eelnevalt märgitud, siis oli hankijal praegusel juhul pädevus erimenetluse korra

p 3.4 sätestamisel erinevalt RHS-is sätestatust, mistõttu on vastustajal ka õigus tugineda

pädevate asutuste poolt tuvastatud asjaoludele. Vastustajalt ei saa eeldada, et ta hakkaks

paralleelselt selleks pädeva organiga viima läbi menetlust ja tuvastama õigusnormi rikkuva teo

toimepanemise aega pakkuja poolt.

14. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et riigihanke alusdokumendi 7-2/24/095 punkt

3.4 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puuduvad alused. Seega puudub alus kohustada

vastustajat viima vastav säte õigusaktidega vastavusse. Kaebus jääb rahuldamata.

6(7)

3-24-2828

MENETLUSKULUD

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud

nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

7(7)