2-24-9757/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

s

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-9757

Tsiviilasi

R L hagi R L vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

ja

selle

tegemise viis

kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine;

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R L (isikukood xxx)

Hageja seaduslik esindaja: S K (isikukood xxx; e-post

xxx)

Hageja lepinguline esindaja: J K (e-post xxx)

Kostja: R L (isikukood xxx; e-post xxx)

Kostja lepinguline esindaja: K M (e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada R Lu ja R Lu vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss:

1.1 R L kohustub tasuma R Lule elatist alates 01.10.2024 kuni R Lu täisealiseks

saamiseni (s.o xxx) igakuiselt summas 287,72 eurot (baassumma 272,76, millele

lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud

pool lapsetoetust 40 eurot).

1.2 Kompromissi kinnitava kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 märgitud elatis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.3 Elatis tuleb tasuda iga kuu 20. kuupäevaks jooksva kuu eest S K

arvelduskontole nr xxx, selgitusega: elatis.

1.4 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-9757 R L hagis R L vastu elatise nõudes.

3. Määrus saata pooltele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on R L hagi R L vastu elatise nõudes. 20.11.2024 esitasid pooled

kohtule kompromissi.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses

lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss

tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt välistab kohus menetlusosaliste kokkuleppel määrusekaebuse

esitamise õiguse.

Kohus selgitab TsMS § 430 lg 6 ja 8 ning TsMS § 432 alusel, et:

-

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe

notariaalset tõestamist.

-

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei

ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss

sõlmiti, jätkub.

-

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja

vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei

tulene teisiti.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik