2-23-15982/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-15982

Kohtuasi

Y.U kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse

10.11.2023 otsusele täiteasjas nr 022/2015/544

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.12.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y.U määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Y.U (isikukood XXX)

Puudutatud isik Gatsby OÜ (registrikood 10100978),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadi Saluste

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.12.2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt

täiendada kohtumääruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Parandada Harju Maakohtu 08.12.2023 määruse sissejuhatuses ja resolutsioonis

esinenud ilmne ebatäpsus, lugedes määruse sissejuhatuses menetluse esemes ja

resolutsioonis Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse vaidlustatud otsuse kuupäevaks

10.11.2023.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Jätta rahuldamata avaldaja Y.U (Y.U) 15.11.2023 vastuväide kohtu

tegevusele.

4.2. Jätta rahuldamata avaldaja Y.U (Y.U) 12.11.2023 kaebus Tallinna kohtutäitur

Elin Vilippuse 10.11.2023 otsusele täiteasjas nr 022/2015/544.

4.3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.3.1. Jätta menetluskulud avaldaja Y.U kanda.

4.3.2. Mõista avaldajalt Y.U-lt välja puudutatud isiku I Gatsby OÜ kasuks

menetluskulud summas 666 eurot.

4.3.3. Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti 4.3.2. kohaselt hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal Y.U-l tasuda puudutatud isikule I

2-23-15982

Gatsby OÜ-le käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.4. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

5. Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud Y.U kanda.

6. Rahuldada Gatsby OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määrata

Gatsby OÜ hüvitatavate menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 450

eurot ja mõista see summa Y.U-lt Gatsby OÜ kasuks välja.

7. Y.U-l tuleb tasuda Gatsby OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y.U (avaldaja, võlgnik) esitas 12.11.2023 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur

Elin Vilippuse (kohtutäitur) 10.11.2023 otsusele täiteasjas nr 022/2015/544 (täiteasi) paludes

kohustada kohtutäiturit avaldaja 25.10.2023 kaebus uuesti läbi vaatama.

1.1. Avalduse kohaselt oli kohtutäituri toiming, s.o kinnisasja enampakkumine, õigusvastane.

Kohtutäituril tuleb viivitamata lõpetada kinnisasja nr XXXXXXXX avaldaja kaasomandiosa

enampakkumine ja eemaldada vastav teade Riigi Teatajast, oksjonikeskkonnast ja kv.ee-st.

1.2. Avaldaja vaidlustas täituri määratud kinnisasja hinna, mille osas toimub kohtumenetlus

tsiviilasjas nr 2-23-2184. Avaldaja esitas määruskaebus Riigikohtule, mis on menetlusse

võtmise otsustamisel. Määruskaebus põhineb mh väitel, et lahend jõustati õigusvastaselt.

Kuna avaldaja oli kohtutäituri määratud hinna vaidlustanud ja kuna kohtulahendile kantud

jõustumismärge võib olla kantud ekslikult, ei olnud kohtutäituril põhjust täitemenetlusega

jätkata.

1.3. Kohtutäitur jättis arvestamata kinnisvara hinna muutumisega. Kinnisasja müügihind ei

vastanud turuhinnale, kuna hind määrati 2019. a-l, kuid müük toimus 2023. a-l ning

kinnisvarahinnad on üksnes kasvanud. Lisaks tõi ekspert EE esile, et turul ilma kasutuskorra

kokkuleppeta kinnisasja kaasomandiosasid ei võõrandata.

1.4. Kohtus menetletakse kohtutäituri taandamisavalduse lahendamist, milles avaldaja tugineb

täituri erapoolikusele. Täituri erapoolikust kinnitab ka pakkumise samm 200 eurot, samas kui

teistel kinnisvara oksjonitel on see 2000 eurot. Lisaks tähendab määratud pikenemise intervall

5 minutit seda, et selleks et 5 korda alla turuhinna müüki pandud objekti hind kerkiks näiteks

10 000 euro võrra, peaks pakkuja arvuti taga aega veetma 4 tundi. Turuhinnani jõudmine

eeldaks mitu ööpäeva ekraani taga viibimist. See kõik viitab kokkumängule.

2-23-15982

1.5. Avaldaja on esitanud sissenõudja vastu ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

(tsiviilasi nr 2-23-14856), mis oli menetlusse võtmise otsustamisel.

1.6. Kohtutäitur jättis arvestamata proportsionaalsuse põhimõttega, s.o tasakaalu

saavutamisega põrkuvate huvidega avaldaja ja sissenõudja vahel.

Menetluse edasine käik

2. Avaldaja esitas 12.11.2023 taotluse, milles palus esialgse õiguskaitse korras peatada

täitemenetlus täiteasjas kuni siinses asjas avalduse lahendamiseni ning esialgse õiguskaitse

korras tühistada või kohustada kohtutäiturit tühistama avaldaja kaasomandi mõttelise osa

enampakkumine, millega kohtutäitur müüb avaldajale kuuluvat mõttelist osa (1/2

kaasomandist) kinnisasjast asukohaga XXX.

3. Avaldaja esitas 14.11.2023 vastuväite kohtu tegevusele. Avaldaja taotles, et kohus

lahendaks tema esialgse õiguskaitse taotluse viivitamatult.

4. Maakohus jättis 14.11.2023 määrusega avaldaja 12.11.2023 esialgse õiguskaitse taotluse ja

14.11.2023 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.

5. Avaldaja esitas 15.11.2023 vastuväite maakohtu tegevusele. Vastuväite kohaselt palus

avaldaja esialgse õiguskaitse korras 12.11.2023 avaldusega ka täitemenetluse peatamist

täiteasjas, kuid maakohus seda taotlust ei ole lahendanud.

Puudutatud isikute seisukohad

6. Sissenõudja palus jätta avaldaja kaebus läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda.

6.1. Sissenõudja väitel keeldus Riigikohus tsiviilasjas nr 2-23-2184 avaldaja määruskaebuse

menetlusse võtmisest. Seega on tsiviilasjas nr 2-23-2184 lahend jõustunud. Tsiviilasjas nr 2-

23-2184 oli menetluses kohtutäituri taotlus eksperdi määramiseks avaldajale kuuluva

kinnisasja ½ kaasomandiosale uue hindamise korraldamiseks. Kohtutäitur taotles kohtult uue

hindamise korraldamiseks eksperdi määramist, kuivõrd avaldaja vaidlustas kinnisasja

hindamise täitemenetluses. Kohus kohustas avaldajat tasuma ekspertiisitasu. Kuna avaldaja ei

tasunud ekspertiisitasu, siis lõpetas maakohus menetluse ekspertiisi läbi viimata. Harju

Maakohtu 05.07.2023 määrus oli viivitamata täidetav. Seega oli kohtutäituril õigus lähtuda

enampakkumise korraldamisel varasemalt määratud avaldaja vara alghinnast.

Väär on avaldaja seisukoht, et tsiviilasja nr 2-23-2184 määrusele oli jõustumismärge lisatud

ekslikult. Maakohtu 05.07.2023 määrus oli vaidlustatav üksnes osas, millega maakohus

keeldus avaldajale menetlusabi andmisest. Tallinna Ringkonnakohus jättis avaldaja

määruskaebuse rahuldamata. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg-ga

1 ei olnud Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-23- 2184 edasikaevatav.

Tegemist oli jõustunud lahendiga, mille osas avaldajal puudus õigus esitada Riigikohtusse

määruskaebus.

2-23-15982

Seega jätkas kohtutäitur põhjendatult täiteasja menetlusega ja korraldas vara enampakkumise.

Kohtutäituril tuli täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 9 lause 2 järgi lugeda, et hindamist

ei oldud vaidlustatud.

6.2. Kohtutäituri taandamiseks puudub alus. Kohtutäitur on täiteasjas tegutsenud ja tegutseb

jätkuvalt erapooletult ning kooskõlas seadusega. Harju Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-23-

12103 avaldaja taotluse kohtutäituri taandamiseks rahuldamata.

Kohtutäituri taandamise aluseks ei ole asjaolu, et vara enampakkumise hinnasamm oli 200

eurot ega muud kaebuse välja toodud paljasõnalised ja ebaõiged väited.

6.3. Tsiviilasjas nr 2-23-14856 esitas avaldaja alusetu ja põhjendamatu hagi. Seda kinnitab ka

asjaolu, et maakohus keeldus selles asjas avaldaja hagi menetlusse võtmast.

7. Kohtutäitur jäi oma vaidlustatud otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtutäitur märkis

veel, et menetlus tsiviilasjas nr 2-23-2184 on lõppenud, samuti on lõppenud vara

enampakkumine. Asjakohatud on väited, et enampakkumine toimus turuhinnast 5 korda

väiksema hinnaga. Asjaolu, et avaldajale kuulus mõtteline osa kinnisasjast, ei välistanud vara

arestimist ja selle võlgnevuse katteks realiseerimist.

7.1. Arusaamatuks jäid avaldaja viited liiga madalale enampakkumise sammule ja pikenevale

intervallile. Mõistlik pakkumise samm tagab rohkemate huviliste registreerimise ja

pakkumiste tegemise. Ükski huviline ei olnud enampakkumise sammu osas kohtutäiturile

vastuväiteid esitanud.

Pakkumise tegemiseks võib osaleja seada automaatpakkuja ning pakkumise tegemise

eelduseks ei ole ka lõpu intervalli möödumine – pakkumisi võib esitada koheselt pärast

ülepakkumise fikseerimist. Hoopis liiga kõrge samm viib reeglina selleni, et mitte ühtegi

ülepakkumist ei tehta.

7.2. Kohtutäitur on tegutsenud erapooletult ja kõikide menetlusosaliste õigusi arvestades ning

antud küsimus on juba lahendamisel kohtumenetluses nr 2-23-12103.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 08.12.2023 määrusega rahuldamata avaldaja 15.11.2023 vastuväite

kohtu tegevusele ja avaldaja 12.11.2023 kaebuse kohtutäituri 09.11.2023 otsusele täiteasjas.

Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt sissenõudja kasuks välja

menetluskulud 666 eurot. Kohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

avaldajal tasuda sissenõudjale kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

seaduses ettenähtud ulatuses.

8.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli täitemenetluse algatamise aluseks Harju

Maakohtu 21.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-14-57649. Avaldaja esitatud tõenditest ei

nähtunud asjaolusid, mis võimaldanuks kohtutäituril täitemenetluse algatamisest keelduda või

mis saaks olla aluseks juba algatatud täitemenetluse lõpetamiseks. Esitatud tõendid ei

kinnitanud avaldaja väidet, nagu oleks täitemenetluse jätkamine ebaõige ja põhjendamatu.

8.2. Kohus tuvastas, et Riigikohus keeldus 10.11.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-2184

avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmisest. Samuti selle, et Harju Maakohus jättis

30.10.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-12103 avaldaja taotluse kohtutäituri taandamiseks

2-23-15982

rahuldamata. Lisaks keeldus Harju Maakohus 15.11.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-

14856 avaldaja hagi sissenõudja vastu sundtäitmine lubamatuks tunnistamiseks menetlusse

võtmast.

8.3. Kuna avaldaja kinnisasja alghinda ei vaidlustanud, siis ei olnud tal ka põhjust kinnisasja

enampakkumise alghinna üle kaevata. Nimelt jättis maakohus tsiviilasjas nr 2-23-2184

05.07.2023 määrusega läbi vaatamata kohtutäituri taotluse eksperdi määramiseks avaldajale

kuuluva ½ mõttelise osa kinnisasja uue hindamise korraldamiseks, kuivõrd avaldaja

ekspertiisitasu ette ei maksnud. Kui hindamise vaidlustanud isik ehk avaldaja eksperditasu ei

tasu, siis tuleb vastavalt TMS § 74 lg 9 teisele lausele lugeda, et ta ei ole hindamist

vaidlustanud.

8.4. Avaldaja ei toonud välja ühtki asjaolu ega esitanud ühtki tõendit, et täitur oli oma

tegevuses erapoolik. Avaldaja väited olid põhjendamata ning alusetud. Ekslik oli avaldaja

arvamus, et kaasomandi osa müük ilma kasutuskorra kokkuleppeta täitemenetluses ei ole

põhjendatud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg 1 alusel võib kaasomanik temale kuuluva

mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. TMS

§ 150 lg 1 kohaselt on sundenampakkumise ese kinnisasi ja koos sellega arestitud esemed.

TMS § 138 lg 2 lubab sissenõude pöörata ka kinnisasja osale, kui see on kaasomaniku

mõtteline osa.

8.5. Kohtutäitur tegi mõistliku aja jooksul kõik põhilised toimingud, mis olid vajalikud

täitedokumendi täitmiseks täiteasjas.

8.6. Kohus jättis avaldaja 15.11.2023 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Kohus

lahendas esialgse õiguskaitse taotluse 14.11.2023 määrusega, mille resolutsiooni p-is 1 on

toodud välja kohtu otsus avaldaja taotluse mõlemale punktile. Täitemenetluse peatamine on

kohtu kaalutlusotsus.

8.7. Maakohus jättis TsMS § 172 lg-test 1 ja 10 tulenevalt menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtutäitur kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Sissenõudja 21.11.2023

menetluskulude nimekirja kohaselt koosnes tema menetluskulu õigusabikulust 666 eurot (ilma

käibemaksuta), s.o õigusteenuse osutamine kestusega 3 tundi ja 42 minutit tunnitasuga 180

eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus luges sissenõudjale õigusteenuse osutamise ajakuluga 3

tundi ja 42 minutit tervikuna põhjendatuks ja mõistis avaldajalt sissenõudja kasuks välja

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 666 eurot (3,7 tundi x 180 eurot).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märkis kohus sissenõudja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist seaduses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus

9. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse selle

resolutsiooni p-de 1–4 osas ning jätta menetluskulud kohtutäituri või sissenõudja kanda.

9.1. Avaldaja vastuväite rahuldamata jätmine oli põhjendamatu. Maakohus ei lahendanud

esialgse õiguskaitse taotlust tähtaegselt. Kohus oleks pidanud lahendama esialgse õiguskaitse

taotluse selle saamisest järgmisel tööpäeval, isegi kui lõiv oleks olnud tasumata. Samuti ei ole

esialgse õiguskaitse lahendamise määruse resolutsioonist ega põhjendustest võimalik

tuvastada, et kohus lahendas täitemenetluse peatamine taotluse täiteasjas. Maakohus samastas

meelevaldselt esialgse õiguskaitse taotluse p-d 1.1 ja 1.2.

2-23-15982

9.2. Maakohus järeldas ebaõigesti, et avaldaja ei toonud välja ühtki asjaolu ega esitanud ühtki

tõendit, et kohtutäitur oli erapoolik. Kinnisasi võõrandati ilma kehtiva täitedokumendita.

Kohtutäitur jättis arvestamata võimaliku kinnisvara hinna muutumisega. Kinnisasja

müügihind peab vastama turuhinnale. Kinnisasja hind määrati 2019. a-l ja müük toimus 2023.

a-l. Kinnisvarahinnad on üksnes kasvanud. Täitur tekitas sellega avaldajale majanduslikku

kahju.

Lisaks jäi kinnisasja müügi osas põhjendamatult arvestamata ekspertarvamus. Kinnisasja

hindamise menetluses avaldas ekspert EE, et turul ei ole võimalik sellise hinna eest vara müüa

ning turul ilma kasutuskorra kokkuleppeta kinnisasja kaasomandiosasid ei võõrandata. Täitur

oleks pidanud ekspertarvamusest tulenevalt ümber hindama kinnisasja hinna.

9.3. Täituri erapoolikust kinnitab ka pakkumise samm – 200 eurot, s.o nagu vallasvara puhul,

samas kui teistel kinnisvara oksjonitel on samm 2000 eurot. Lisaks tähendab pikenev lõpp 5

minutit seda, et selleks, et 5 korda alla turuhinna müüki pandud objekti hind kerkiks näiteks

10 000 eurot, peaks pakkuja arvuti taga veetma 4 tundi. Turuhinnani jõudmine eeldaks mitu

ööpäeva ekraani taga viibimist. See kõik viitab kokkumängule.

9.4. Avaldaja vaidlustas ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse. Kuna sissenõudja

väited olid valed ja asjakohatud, siis ei olnud põhjendatud menetluskulude avaldaja kanda

jätmine. Menetluskulud tuleb jätta kas sissenõudja või kohtutäituri kanda.

Menetlusosaliste seisukohad

10. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta maakohtu määrus muutmata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

11. Kohtutäitur määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

Menetluse edasine käik

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja §

659 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada kohtumääruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

14. Võlgnik on esitanud kohtutäiturile kaebuse TMS § 217 lg 1 alusel. Kaebuses vaidlustas

võlgnik kohtutäituri ametitoimingu, s.o avaldajale kuulunud kinnisasja mõttelise osa

enampakkumise korraldamise, paludes täituril elektrooniline enampakkumine lõpetada ja

eemaldada enampakkumise teated internetikeskkondadest.

15. Täitemenetlust saab alustada jõustunud kohtulahendist tulenevalt (TMS § 2 lg 1 p 1).

TMS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja

avalduse ja täitedokumendi alusel. Avaldaja väidab määruskaebuses, et kinnisasi võõrandati

2-23-15982

täiteasjas ilma kehtiva täitedokumendita. Avaldaja 25.10.2023 esialgsest kaebusest

kohtutäiturile ei nähtu, et avaldaja oleks selles kaebuses kahtluse alla seadnud täitedokumendi

kehtivuse. Kuna TMS § 218 lg 1 lause 2 järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma

eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa, siis ei saa avaldaja sellist

väidet kohtus esitada. Siiski märgib ringkonnakohus, et maakohus tuvastas vaidlustatud

määruses, et täitemenetluse algatamise aluseks täiteasjas oli Harju Maakohtu 21.11.2014 otsus

tsiviilasjas nr 2-14-57649.

16. Täitemenetluse eesmärk on saavutada täitedokumendis märgitud tulemus. Maakohus

viitas õigesti TMS § 8 lg-le 1, mis sätestab, et kohtutäitur on kohustatud viivitamata

tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kui võlgnik

keeldub täitedokumenti vabatahtlikult täitmast, pöörab kohtutäitur muu hulgas sissenõude

võlgniku varale. Vaidlustamata asjaoludel oli kohtutäitur alustanud avaldajale kuuluva

arestitud kinnisasja osa müümisega avalikul enampakkumisel. Täitemenetluse abinõuks on 6.

peatüki II jao kohaselt ka müük täitemenetluses (TMS § 78 jj ja § 150 jj). Täitemenetluse

müügi kord ja tingimused sätestab seadus. Seega saab täitemenetluse kontekstis hinnata

eelkõige seda, kas täitemenetluses enampakkumise läbiviimine on olnud kooskõlas seadusega,

eelkõige täitemenetluse seadustiku sätetega.

17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, et avaldaja ei toonud esile

asjaolusid ega neid kinnitavaid tõendeid, millest võiks järeldada täituri tegevuses

erapoolikust. Lisaks jäi avaldaja taotlus tsiviilasjas nr 2-23-12103 kohtutäituri taandamiseks

rahuldamata.

18. Avaldaja on määruskaebuses jätkuvalt seisukohal, et kaasomandi osa müük ilma

kasutuskorra kokkuleppeta ei olnud täitemenetluses põhjendatud. Ringkonnakohus selle

määruskaebuse väitega ei nõustu. Maakohus on määruses põhjendatult tuginenud TMS § 138

lg-le 2, mis lubab sissenõude pöörata ka kinnisasja osale, kui see on kaasomaniku mõtteline

osa.

19. Avaldaja vaidlustab jätkuvalt enampakkumise alghinna suurust. Ringkonnakohus järgib

selles osas maakohtu määruse põhjendusi viitega TMS § 74 lg-le 9. Avaldajal oli võimalus

hinda vaidlustada, kuid ta jättis kohtu määratud tähtaja jooksul eksperdikulu tasumata,

mistõttu jäi tsiviilasjas nr 2-23-2184 kohtutäituri avaldus, avaldajale kuulunud kinnisasja

mõttelise osa uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks, läbi vaatamata. Seega ei

saa täiturile ette heita, et ta lähtus elektroonilise enampakkumise korraldamisel varasemalt

määratud avaldaja vara alghinnast.

20. Avaldaja tugines elektroonilise enampakkumise sammu ja lõpu intervalli

ebamõistlikkusele. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus selles osas avaldaja kaebuse

väidetele oleks vastanud, mistõttu täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.

TMS § 84 sätestab vallasasja müügile enampakkumise korra, kuid vastavalt TMS §-le 137

kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude

pööramise sätteid, kui 8. peatüki sätetest ei tulene teisiti. TMS § 84 lg 1 p 9 sätestab, et

enampakkumise kuulutuses märgitakse mh elektroonilise enampakkumise korraldamisel

enampakkumise lõpu aeg ja pikeneva lõpu intervall. TMS § 88¹ lg 5 lause 3 sätestab, et

elektrooniline enampakkumise pikenemise intervall võib olla 1–60 minutit. TMS § 88¹ lg 1

lause 2 sätestab, et enampakkumisel tehtavate pakkumiste sammu määrab kohtutäitur,

arvestades müüdava asja väärtust.

2-23-15982

Kohtule esitatud täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teatest nähtub, et

enampakkumisel tehtavate pakkumiste samm oli kohtutäituri poolt määratud 200 eurot ja

pikeneva lõpu intervall 5 minutit (dtl 40). Kohtutäituri määratud pikenemise intervall on

kooskõlas TMS § 88¹ lg 5 lauses 3 märgitud vahemikuga. Ringkonnakohtul puudub alus

arvata, et kohtutäitur oleks pakkumise sammu suurust määrates tegutsenud avaldaja huve

kahjustaval eesmärgil.

21. Avaldaja tugineb määruskaebuses ka sellele, et tema maakohtus esitatud vastuväite

rahuldamata jätmine oli põhjendamatu. Avaldaja maakohtus esitatud vastuväide puudutas

maakohtu tegevust avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel. Ringkonnakohus

märgib, et avaldaja ei saa vaidlustada maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis

rahuldamata avaldaja vastuväite esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise määruse peale.

Samuti ei oma määruskaebuse väited, mis seonduvad maakohtu tegevusega avaldaja esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamisel, asja sisulisel lahendamisel tähendust. Seega

ringkonnakohus neid avaldaja väiteid ei käsitle.

22. Avaldaja vaidlustab ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis

menetluskulud avaldaja kanda, viidates seejuures TsMS § 172 lg-tele 1 ja 10.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäituri otsuse peale esitatud edutu kaebuse

menetluskulud jäävad lg 1 teise lause ja lg 10 alusel kaebuse esitaja kanda. Siinses asjas ei

esine asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude avaldaja asemel sissenõudja või kohtutäituri

kanda jätmise.

23. TsMS § 447 lõike 2 kohaselt võib kohus igal ajal parandada oma otsuses ilmsed

ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Maakohus on määruse sissejuhatuses menetluse

esemes ja resolutsioonis ekslikult märkinud, et vaidlustatud kohtutäituri otsus on tehtud

09.11.2023, õigeks vaidlustatud otsuse kuupäevaks tuleb lugeda 10.11.2023 (dtl 7).

Nimetatud ebatäpsuse parandamine määruse sisu ei muuda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda.

25. Sissenõudja esitas määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja 28.10.2024.

Sissenõudja menetluskulude nimekirjade kohaselt on tema menetluskuluks ringkonnakohtus

esindajakulu 450 eurot (käibemaksuta). Esindaja ajakulu oli kokku 2,5 tundi, mis kulus

määruse analüüsile ja e-kirja saatmiseks kliendile, määruskaebuse analüüsile ja sellele vastuse

koostamiseks ning 25.10.2024 ringkonnakohtu kirjaga tutvumiseks ja menetluskulude

nimekirja koostamiseks. Avaldaja vaidles menetluskuludele vastu. Ringkonnakohus leiab, et

sissenõudja esindaja ajakulu ringkonnakohtus on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja

vajalik. Lepingulise esindaja toimingute ajakulu vastab toimingute sisule. Ringkonnakohus

leiab, et põhjendatud on sissenõudja lepingulise esindaja tunnitasu määr 180 eurot. Esindaja

tunnitasu suurus ei ületa keskmist advokaadi tunnitasu määra. Seega tuleb avaldajalt

sissenõudja kasuks välja mõista menetluskulu hüvitis 450 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4

märgib kohus sissenõudja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

avaldajal tasuda kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist seaduses ettenähtud

ulatuses.

2-23-15982

26. TMS § 218 lg 3 teise lause ning TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 kohaselt saab ringkonnakohtu

määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu/