2-23-13153/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Indrek Parrest, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. november 2024

Tsiviilasja number

2-23-13153

Tsiviilasi

Leonid Kondranini avaldus XXXXXX korteriühistu

vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. mai 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Leonid Kondranini määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Leonid Kondranin

(isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Marina Suhnjova

Vastustaja (puudutatud isik): XXXXXX korteriühistu

(registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Igor

Sumarok

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Leonid Kondranini määruskaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 10. mai 2024. a määrus,

millega jäeti Leonid Kondranini avaldus rahuldamata.

3. Teha tsiviilasjas uus määrus, millega rahuldada

Leonid Kondranini avaldus XXXXXX korteriühistu

vastu.

Mõista XXXXXX korteriühistult Leonid Kondranini

kasuks välja kahjuhüvitis 267 eurot 12 senti, 20.

novembri 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 41 eurot 51 senti ja viivis kahjuhüvitiselt 267

eurolt 12 sendilt alates 21. novembrist 2024 kuni nõude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

XXXXXX korteriühistu kanda.

5. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast lõpplahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Leonid Kondranin (avaldaja) esitas 16. septembril 2023 Viru Maakohtule avalduse

XXXXXX korteriühistu (puudutatud isik) vastu, milles palus puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja mõista kahjuhüvitise 267 eurot 12 senti, viivise 16. septembri 2023. a seisuga 2

eurot 81 senti, viivise põhivõlalt 267 eurolt 12 sendilt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17. septembrist 2022 kuni kohustuse täitmiseni,

avaldaja menetluskulud ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Avaldaja on korteriomandi aadressil XXXXXXXXX omanik. Maja hooldab puudutatud isik.

15. mail 2023 purunes püstakus sooja vee toru, mis kuulub korteriomanike kaasomandi hulka.

Meke Sillamäe AS-i 15. mail 2023 koostatud aktis märgiti avarii põhjusena ajaga tekkinud

korrosioon. Avaldaja korteris tekkinud kahjustused on fikseeritud SilverSon Advisory OÜ

ülevaatusaktis. Veetoru purunemine näitab, et puudutatud isik ei täitnud korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 2 järgseid kohustusi kaasomandi eseme korrashoiul ja

remondil. Avaldaja juhtis puudutatud isiku tähelepanu veetorustiku remondi vajadusele alates

2021. aastast, ta on teinud kõik, et vähendada kahju ja vee valgumist alumisele korrusele.

Korteriühistu 2022. a finantsmajandusliku tegevuse kontrollimise aktist nähtub, et

hooldusteenuse kulud ületasid tulusid 1640 euro 10 sendi võrra seoses avariitööde suure

mahuga. Korteriomanik ei pea tegema oma eriomandi piires asuvate tehnoseadmete

ekspertiisi, vaid teatama avarii tekkimisest.

Kahjustuste parandamiseks vajaliku töö kirjeldus ja maht on kajastatud SilverSon Advisory

OÜ 24. mai 2023. a hinnapakkumises. Kahju suurus on 890 eurot 40 senti. Kindlustusandja IF

P&C Insurance AS maksis avaldajale hüvitise 573 eurot 28 senti. Avaldaja pöördus

kindlustusega katmata 317 euro 12 sendi suuruse kahju hüvitamiseks puudutatud isiku poole.

Puudutatud isik hüvitas avaldajale 50 eurot ja keeldus ülejäänud 267 euro 12 sendi

maksmisest. Avaldaja hinnangul peab puudutatud isik talle hüvitama kogu kahju VÕS § 115

lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 3 ja § 132 lg 1 alusel.

Kuna köögipõrand oli üle ujutatud, liigutas avaldaja köögikappi ja valamut. Avariiteenistusele

ligipääsu andmiseks tuli osaliselt demonteerida garderoobikapp. Mööbli liigutamine ja selle

liigutamise käigus kahjustada saamine on otseses põhjuslikus seoses avariiga.

Lisaks ülevaatuse aktis fikseeritule sai kahjustada köögi korkparkett. Tegelik kahju on 1141

eurot 7 senti, kuid avaldaja nõuab kahju hüvitamist 267 euro 12 sendi ulatuses. Kuna avaldaja

kaupluste tšekke ei säilita, palub ta kohtul kahju suurus määrata vastavalt siseveendumusele ja

esitatud kaudsetele tõenditele, milleks on veebipoodide ekraanipildid. Garderoobikapi riiulite,

köögikapi põhja ja abimaterjalide hind (vastavalt 148 eurot 25 senti, 180 eurot ja 30 eurot) ei

ületa SilverSon Advisory OÜ hinnapakkumist. Uue parketi hind 42 eurot/m2 ei ületa vana

parketi hinda. Materjalide ja parandamise kulud 634 eurot vastavad turuhinnale. Töid tegi

avaldaja ise ja kasutas materjali transpordiks isiklikku sõiduautot. Avaldaja hindab

tööjõukuluks 475 eurot 75 senti ja transpordikuluks 31 eurot 32 senti.

2. Puudutatud isik ei tunnistanud nõuet ja palus jätta avalduse rahuldamata.

Puudutatud isik ei vaidle, et avaldaja korteris purunes korteriomanike kaasomandis olev

soojaveetoru, kuid puudutatud isik ei ole oma kohustusi rikkunud. Avaldaja ei nimetanud,

milles puudutatud isiku rikkumine seisnes. Avaldaja ei teavitanud puudutatud isikut, et

veetoru vajab vahetust, kuigi see oli tema kohustus ja mõjusfäär. Avaldaja pidi oma korteris

olevaid veetorusid kontrollima, KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevalt on korteriomanikul kohustus

aidata kaasa kaasomandi eseme korrashoiule. See kohustus hõlmab ka kohustust jälgida

eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut

kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. Vastutuse välistamiseks ei piisa

üldkoosolekul esitatud üldisest väitest, et kogu maja veesüsteem tuleb välja vahetada. Ei vasta

tõele, et aastatel 2021‒2023 toimus majas 30 veeavariid, esitatud tabelis on enamuses

märgitud torustiku korralised remonditööd. Ka revisjonikomisjoni aruanne ei käsitle

veeavariisid. Avaldaja oli korteriühistu juhatuse liige kuni 10. septembrini 2021 ega pidanud

torustiku renoveerimist vajalikuks. Hoolsuskohustuse rikkumisega soodustas avaldaja kahju

tekkimist.

Kahju tekkimine, selle suurus ega põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel ei ole tõendatud.

Kindlustusandja nõustumine kahju hüvitamisega ei tõenda kahju tekkimist. Ülevaatusaktist

tuleneb, et köögikapi põhi sai kahjustada teisaldamise, mitte veelekke tõttu. Väidetav kahju

saaks olla 890 eurot 40 senti siis, kui SilverSon Advisory OÜ oleks teinud taastamisremondi.

Hinnapakkumine sisaldab kulusid, mida ilma töid tegemata ei olnud (garderoobikapi

demonteerimine, transport, abivahendid/materjalid, jäätmete utiliseerimine ja objekti

koristamine). Lisaks on hind antud koos käibemaksuga, mida avaldajal ei ole. Kui avaldaja

teeb tööd ise, on kulu väiksem. Hüvitisest tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel maha arvata säästetud

kulud. Remondist loobumise tõttu vähendati makstavat hüvitist 30% võrra. Avaldaja kinnitas

sellega kaudselt, et tegelik kahju oli väiksem.

Pole tõendatud, et parkett köögis sai kahjustada just selle juhtumi tagajärjel. Pole tõendatud

kahjustuse ulatus ega selle taastamise maksumus.

Avaldaja hindas ise kogukahjuks 634 eurot. Kindlustusandja hüvitas 573 eurot 28 senti ja

puudutatud isik 50 eurot, kokku 623 eurot 28 senti. Kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu

rikastumise allikaks. Enda tehtud tööde eest ei või tööjõukulu hüvitamist nõuda,

transpordikulu on tõendamata, materjalide ostmiseks tehtud kulude kohta ei ole esitatud

ühtegi tõendit.

Hüvitist tuleb VÕS § 139 lg 1 ja § 140 lg 1 alusel vähendada nullini ehk jätta avaldus

rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus jättis 10. mai 2024. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda. Maakohus mõistis avaldajalt välja menetluskulud 1053 eurot ja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

Avaldaja on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi asukohaga XXXXXXXXX linn

(registriosa number 2504608) omanikuna. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kahju

hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.

Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib

kahjustatud korteri omanik nõuda korteriühistult, kui korteriühistu on oma kohustusi rikkunud

(VÕS § 115 lg 1), vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole

vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128),

mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja

kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (RKTKo 2-18-13649, p 13).

Vaidlust ei ole, et vesi lekkis kaasomandi eseme hulka kuuluvast veetorust. Elamu

kasutamiseks vajalikud ühised kommunikatsioonid on korteriomanike kaasomandis vaatamata

sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (RKTKo 3-2-1-155-14, p 12). Pooled

vaidlevad muu hulgas selle üle, kas puudutatud isik vastutab tekkinud kahju eest. Puudutatud

isik leiab, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud, tema meelest on oma kohustusi rikkunud

hoopis avaldaja.

Kindlustuse aktis on avarii põhjusena märgitud ajaga tekkinud korrosioon. Fotolt on näha, et

toru on vana. Seega ei tekkinud kahju eelduslikult mitte vale paigalduse, mehhaanilise

vigastuse vms tõttu, vaid tegemist on millegagi, mida võib pidada normaalseks kulumiseks.

Põhjuse üle pooled ei vaidle, kumbki neist ei ole väitnud, nagu oleks toru kahjustatud aktiivse

tegevusega.

Puudutatud isik on avaldaja enda vastutuse alusena viidanud KrtS § 31 lg-st 1 tulenevatele

korteriomaniku kohustustele. Avaldaja on vastuoluliselt väitnud, et tegemist oli ettenähtamatu

ja ootamatu sündmusega, ja et remondivajadusele on aastaid tähelepanu juhitud.

KrtS § 31 lg-s 1 loetletud kohustused ei hõlma korteriomaniku kohustust kaasomandiosa

aktiivselt korras hoida, korrashoiukohustus puudutab ainult eriomandiosa. Kaasomandit ei või

kahjustada ehk tekitada „omandi tavakasutust ületavaid mõjusid“. Korteriomaniku

seisukohast on tegemist eelkõige hoidumiskohustusega koos kohustusega kaasomandi eseme

seisukorda jälgida ja selle kahjustumisest või kahjustumise ohust teada anda (vt nt RKTKo 2-

18-13649, p 16). Seega ei olnud avaldajal kohustust veetoru hooldada või muud moodi toru

korrashoiu jaoks aktiivselt tegutseda. Toru ei paiknenud selliselt, et see oleks olnud

igapäevaselt nähtav. Avarii päeval, 15. mail 2023, teatas avaldaja sellest puudutatud isikule.

Asjas esitatud tõendite pinnalt ei saa väita, nagu oleks avaldaja korteriomanikuna oma

hoolsuskohustust rikkunud.

Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide

korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike

otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (RKTKo 3-2-1-129-

13, p 51). Avaldaja väitel juhtis ta alates 2021. aastast tähelepanu veetorustiku kehvale

seisukorrale, kuid puudutatud isik ei võtnud midagi ette.

Ühe tõendina esitas avaldaja korteriühistu 16. mai 2023.a üldkoosoleku protokolli väljavõtte,

koosolekul otsustati vahetada sooja vee tsirkulatsioonitorud avariipüstakutel ning kirjas on

avaldaja eriarvamus: kogu majas on vaja teha sooja ja külma vee varustuse remont,

küttesüsteemi remont (sh soojusisolatsioon). Kuivõrd koosolek toimus päev pärast avariid, ei

saa seda pidada tõendiks selle kohta, et avaldaja juhtis enne avariid puudutatud isiku

tähelepanu torustiku seisukorrale.

2019‒2021. a korteriühistu tulude ja kulude analüüsist on näha, et ühistu kulutas igal aastal

midagi veesüsteemide hoolduseks ja remondiks. 22. märtsi 2023 finantsmajandusliku

tegevuse kontrollimise aktis on märgitud, et hooldustööde ülekulu 2022. a-l 1640 eurot 10

senti on seotud sooja ja külma vee ja kanalisatsioonisüsteemides toimunud avariitööde suure

mahuga. Esitatud on tabelid avarii- ja remonttööde kohta aastatel 2021‒2023. Puudutatud

isiku 7. augusti 2023. a e-kirjast avaldajale tuleneb, et 2023. a-l on puudutatud isik lisaks

avaldaja korteris tekkinud kahjule kompenseerinud veel ühes korteris toru purunemise tõttu

tekkinud kahju.

Seega tegeles puudutatud isik pidevalt veetorude hoolduse ja remondiga ning torude seisukord

oli talle teada. Nii avariitööde suur maht kui ka juba varasem toru purunemine pidid andma

puudutatud isikule märku, et torude seisukord on halb.

Puudutatud isik on vastuoluliselt väitnud nii seda, et ta on täitnud piisavalt oma

hoolsuskohustust, kui ka seda, et avaldaja ei teinud korteriühistu juhatuse liikmena piisavalt

torude heakorra tagamiseks. Avaldaja oli korteriühistu juhatuse liige 28. juunist 2018 kuni 10.

septembrini 2021, ta avaldas soovi juhatusest lahkuda korteriühistu 5. augusti 2021

üldkoosolekul. Tõendites märgitud avariitööde ülekulu ja väljamakstud kahjuhüvitis

pärinevad ajast pärast avaldaja lahkumist juhatuse liikme kohalt. Seega isegi kui avaldaja ei

teinud juhatuse liikmena piisavalt selleks, et torude seisukorda parandada, ei ole puudutatud

isik ka pärast avaldaja juhatusest lahkumist midagi torude seisukorra oluliseks parandamiseks

ette võtnud. Seega saab puudutatud isikut pidada oma kohustusi rikkunuks. Puuduvad viited

rikkumise vabandatavusele. KrtS § 35 lg 2 p-s 1 nimetatud kaasomandi eseme tavapärase

korrashoiu ja remondi kohustuse eesmärgiks on ka korteriomanikele kahju tekkimise

vältimine.

SilverSon Advisory OÜ fikseeris ülevaatusaktis köögikapi ja garderoobikapi kahjustused ja

tegi 24. mail 2023 remondiks hinnapakkumise kokku 890 eurole 40 sendile. Hinnas

sisalduvad ka transport, utiliseerimine ja koristamine. Kuivõrd avaldaja soovis

kindlustusandjalt remondi asemel hüvitist rahas, on kindlustusandja hüvitanud avaldajale 573

eurot 28 senti. Hüvitisest on maha arvatud 30% hinnapakkumisest ja avaldaja omavastutus 50

eurot. Puudutatud isik on avaldajale hüvitanud omavastuse 50 eurot.

Avaldaja soovitud hüvitis 267 eurot 12 senti on hinnapakkumisega võrreldes vähem saadud

summa. Kindlustusandja makstud hüvitise vähendamine 30% võrra oli eelduslikult tingitud

sellest, et hinnapakkumises sisaldus kulu, mida ilma remonttöid tellimata ei tekkinud,

eelkõige transport, jäätmete utiliseerimine ja objekti koristamine. Avaldaja esitas tõendeid

selle kohta, et tegelikult tekkinud kahju oli suurem kui hüvitiseks saadud summa ‒ avaldaja

enda arvestuste kohaselt 1141 eurot 7 senti. Avaldaja toodud arvestustes sisaldub ka kappide

ja riiulite maksumus, mis sisaldusid juba ka SilverSon Advisory OÜ hinnapakkumises ja mida

saab pidada avaldajale hüvitatuks. Kappide kahjustumist avarii ja liigutamise tulemusena saab

pidada usutavaks ja ülevaatuse aktiga tõendatuks. Täiendavate kuludena on avaldaja

nimetanud parketivahetust, tööjõukulu ja transpordikulu.

Avaldaja sõnul remontis ta mööbli ja vahetas parketi ise. Kohtuistungil kinnitas avaldaja, et

tegi seda tööst vabal ajal ja tal ei jäänud remonttööde tõttu tulu saamata. Avaldaja ei väitnud,

et tal oleks tööde tegemisest tekkinud valu või kannatusi. Avaldajal ei tekkinud seega tööde

tegemisega ei varalist ega mittevaralist kahju VÕS § 128 mõttes. Tegutsemine ja vaeva

nägemine enda kodus ja enda huvides ei ole käsitletav hüvitatava kahjuna. Maakohus jättis

tööjõukulu arvestuse aluseks olnud OÜ Strons PV hinnapakkumise selles osas tähelepanuta.

Transpordikulu osas viitab avaldaja Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määrusele nr 164

„Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse

pidamise ja hüvitise maksmise kord“, mille § 5 järgi võib maksuvabalt maksta hüvitist kuni

0,3 eurot ühe teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta.

Tegemist ei ole kahjuhüvitisele analoogse olukorraga, sisuliselt nõuab avaldaja sarnaselt

tööjõukuludele oma isikliku ajakulu kompenseerimist. Varalise kahju tekkimine seoses

isikliku sõiduki kasutamisega ei ole tõendatud. Maakohus jättis tähelepanuta sõiduaja ja

marsruutide kohta esitatud skeemid.

Kahjustatud parketi kohta esitas avaldaja esitanud foto ning ekraanipildi avaldusest

kindlustusfirmale, kus parketi kahjustamist on nimetatud. Puudutatud isik viitas, et

ekraanipildil näha olevat avaldust ei ole pildi tegemise hetkel veel esitatud, kuid arvestades

lekkinud vee kogust ja asjaolu, et tegemist oli parketiga, mis ei kannata niiskust, on kahju

tekkimine parketile usutav sõltumata selle varasemast seisukorrast. Kuigi tunnistaja ei osanud

parketi kahjustamise kohta midagi öelda, märkis ta siiski, et kui selline parkett on kord juba

lahti võetud, on seda keeruline jälle kokku saada. Tunnistaja ja puudutatud isiku hinnangul ei

sobi korkparkett kööki, kuid hooldusjuhendi kohaselt võib seda kööki paigaldada, mistõttu ei

saa parketi kasutamist köögis avaldajale ette heita. Avaldaja sõnul ei olnud sama parketti

võimalik uuesti paigaldada, mida kinnitas ka tunnistaja.

VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks

tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel,

võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist

kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

Avaldaja on uue parketi maksumuseks hinnanud 366 eurot 80 senti (331,80+35) ja esitanud

selle tõenduseks veebipoodide ekraanipildid, uue parketi paigalduse hinnapakkumise ning

fotod uuest parketist. Selle kohta, et avaldaja on ka tegelikult kulusid kandnud, tõendeid

esitatud ei ole. Teisalt on avaldaja ise parketi ja kappide remondiks vajalikku kulu kokku

hinnanud 634 eurole. Selline kogukulu on usutav muu hulgas seetõttu, et avaldaja otsustas

remonttööd teha ise, mitte kindlustusfirma kaudu. Seega on avaldajale tekkinud kahju

sisuliselt hüvitatud, sest kindlustusandja ja puudutatud isik on talle kokku maksnud 623 eurot

28 senti, saadud hüvitisest suurema kahju tekkimine ei ole tõendatud.

Avaldaja 26. aprilli 2024. a seisukoht on esitatud hilinemisega, lisaks on see keeleliselt

osaliselt arusaamatu, mistõttu tuleb see jätta tähelepanuta.

Kuna maakohus jättis avalduse rahuldamata, oli maakohtu hinnangul õiglane jätta

menetluskulud põhjendatud ulatuses avaldaja kanda. Puudutatud isik palus välja mõista

lepingulise esindaja kulud 1293 eurot (sh käibemaks) (ajakulu 10,7 tundi, tunnihind 100 eurot,

lisandub käibemaks). Maakohus vähendas osaliselt lepingulise esindaja ajakulu ja mõistis

avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 1053 eurot. Maakohus võttis arvesse ka seda, et

menetluskulude vähendamiseks on puudutatud isik pakkunud avaldajale kokkulepet, millega

avaldaja ei ole nõustunud.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uus määrus, millega tema avaldus rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja

jätta puudutatud isiku kanda.

Maakohtu määrus põhineb materiaal- ja menetlusõiguse normi ebaõigel kohaldamisel ning

õigusnormi kohaldamata jätmisel. Maakohus leidis põhjendamatult, et avaldajale tekkinud

kahju on hüvitatud, sest kindlustusandja ja puudutatud isik on talle kokku maksnud 623 eurot

28 senti ning saadud hüvitisest suurema kahju tekkimine ei ole tõendatud. Maakohus rikkus

hagita menetluses rakendatavat uurimispõhimõtet (TsMS § 5 lg 3, § 477 lg-d 5 ja 7), jättis

tähelepanuta avaldaja tõendid kahju suuruse kohta ja selgitused. Maakohus jättis tähelepanuta

avaldaja taotluse rakendada VÕS § 127 lg-t 6, samuti TsMS § 233 lg-t 1, mis annavad kohtule

diskretsiooniõiguse kahjuhüvitise suuruse määramisel juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks

tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa nt tõenduslike raskuste tõttu kindlaks teha (vt nt

RKTKo 30.11.2005, 3-2-1-12305, p 33). Maakohus põhjendas oma lahendit ainult tõendite

puudumisega. Maakohtu rikkumised on toonud kaasa vastuolulise määruse ning määrus ei ole

õiguslikult põhjendatud.

Avaldaja nõudis kahju 267 euro 12 sendi hüvitamist, lähtudes SilverSon Advisory OÜ 24. mai

2023. a hinnapakkumusest ja kahju osaliselt hüvitamisest kindlustusfirma ja puudutatud isiku

poolt. Avaldaja selgitas 6. detsembri 2023. a menetlusdokumendis, et lisaks hinnapakkumuses

kajastatud veekahjustustele oli oluliselt kahjustatud ka köögi parkettpõranda korkparkett

ROMBO. Avaldaja andis 15. märtsi 2023. a avalduses kindlustusandjale teada ja juhtis ka

kahjuhindaja tähelepanu sellele, et parkett on kahjustatud. Vaatamata sellele ei olnud

kahjustatud parketiga seotud kulusid kantud SilverSon Advisory OÜ 24. mai 2023. a

hinnapakkumisele. Avaldaja esitas foto ja dokumentaalsed tõendid selle kohta, et parkett oli

kahjustatud ja avaldaja teatas sellest koheselt kindlustusandjale. Puudutatud isikul ei ole

õigust väita, nagu oleks avaldaja juhtumit ära kasutanud selleks, et parkett ära vahetada.

Puudutatud isik ei ilmunud avariikohale, vaatamata sellele, et ta oli kutsutud. Avaldaja esitas

tõendid selle kohta (hooldusjuhend), et puudusid piirangud korkparketi ROMBO kööki

paigaldamiseks. Samuti on üldteada, et köök ei ole kõrge niiskusega ruum. Köögil on aken,

seega on olemas hea ventilatsioon. Täiendavad kahjuriskid korkparketti ROMBO paigaldusest

puudusid. Avaldaja esitatud tõendid tõendavad, et 15. mail 2023 toimunud üleujutus

kahjustanuks mis tahes materjalist põrandat.

Tunnistaja kinnitas, et märg parkett on nii kahjustatud, et isegi pärast kuivatamist ei saa seda

uuesti kokku panna. Seega köögis kahjustatud põrand tuleks parandada, mida pole võimalik

teha teisiti, kui asendada tervikuna uue põrandakattega. Avaldaja esitas tõendid selle kohta, et

põrandakatte parandamiseks vajaliku materjali maksumus on 366 eurot 80 senti.

Avaldaja piiras oma nõude 267 euro 12 sendiga, mis moodustab 73% uue parketi TAMM

RUSTIK müügihinnast e-poest või 54% OÜ Strons PV hinnapakkumisest. Sellega on

arvestatud asja võimalik väärtuse vähenemine ehk amortisatsioon. Avaldaja ei nõua omal jõul

tehtud tööde maksumuse hüvitamist. Avaldaja esitas kulude kalkulatsioonid, et lihtsustada

kahjuhüvitise suuruse kindlakstegemist erinevate allikate põhjal, sest avaldaja ei säilitanud

tšekke uue parketi ostmisel.

Maakohus on jaotanud menetluskulud ebaõiglaselt. Kohtumenetluses on tuvastatud, et

avaldaja nõue oli sisuliselt põhjendatud. On tuvastatud, et kahju on tekitatud, et kahju tekitaja

on puudutatud isik, kes peab kahju eest vastutama, kahju tekitamine on põhjuslikus seoses

puudutatud isiku tegevusetusega. Maakohus ei suutnud ainult kahju suurust kindlaks määrata,

sellele vaatamata, et avaldaja esitas materjalide hindade kohta palju kaudseid tõendeid.

Maakohus ei võtnud arvesse avaldaja 24. oktoobri 2023. a menetlusdokumenti koos

kompromissiettepanekuga. Samuti jättis kohus tähelepanuta avaldaja 20. novembri 2023. a

menetlusdokumendi selgitusega, et avaldaja on vastanud puudutatud isiku ettepanekule 3.

oktoobri 2023. a e-kirjaga selliselt, et edastas puudutatud isikule oma kohtuliku kompromissi

projekti. Puudutatud isik selle vastanud ei ole, ei ole nõustunud. Ülaltoodust saab teha

järelduse, et kohus ei ole erapooletu ja õiglane. Kõiki asjaolusid arvestades ei ole

menetluskulude jaotus õiglane.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Puudutatud isik leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata.

Avaldaja loobus parandustöödest ja soovis saada raha, mille tõttu kindlustusandja vähendas

väljamakstavat hüvitist 30% võrra. Avaldaja tugines kahjustuste ja nende parandamiseks

vajaliku töö tõendamiseks kindlustusjuhtumi käsitlemise käigus tehtud SilverSon Advisory

OÜ 24. mai 2023. a hinnapakkumisele, mille järgi sai kahjustada vaid avaldaja mööbel. Muud

kahju kahjukäsitleja ega kindlustusandja ei tuvastanud. Hiljem väitis avaldaja menetluses, et

lisaks SilverSon Advisory OÜ poolt tuvastatud kahjule on kahjustatud ka köögipõrand ja

avaldaja soovis põrandale tehtud kulutuste hüvitamist.

Kohus selgitas 11. märtsil 2024 toimunud kohtuistungil avaldajale põhjalikult menetluslikku

olukorda ja tõendamiskoormist ning andis tähtaja tõendite esitamiseks. Avaldaja tõendeid ei

esitanud. Avaldaja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul oma lõppseisukohti ja

menetluskulude nimekirja. Avaldaja ei selgitanud, milles seisnes uurimispõhimõtte rikkumine

ega esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks selgelt, et põrand sai kahjustada. Avaldaja ei ole

esitanud ka tõendeid väidetava kahju suuruse kohta.

Puudutatud isik on jätkuvalt seisukohal, et avaldaja ei ole tõendanud ei kahju koosseisu ega

selle suurust. Avaldaja ei ole tõendanud, et tema korteri põrandakate sai kahjustada ja

kahjustus tekkis veelekke tagajärjel. Avaldaja ei ole tõendanud põrandakatte väidetava

kahjustuse ulatust (pindala) ega selle taastamise maksumust ja uue põrandakatte soetamist.

11. märtsi 2024. a kohtuistungil ära kuulatud tunnistaja ei kinnitanud põrandakatte kahjustust.

Tunnistaja ei viibinud avaldaja korteris. Tunnistaja kinnitas vaid seda, et vastutab

ülevaatusakti sisu eest, kus on fikseeritud vaid mööbli vigastused, ja peale aktis märgitu

midagi lisada ei saa. Avaldajal ei olnud kahju hindamisega seonduvalt pretensioone

kindlustusandjale. Seega oli avaldaja nii kindlustusandja otsuse kui ka akti sisuga nõus.

Määruskaebuses toodud vastuväited menetluskulude jaotamise kohta on vastuolulised,

asjakohatud ja põhjendamatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tuleb

TsMS § TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse,

millega rahuldab avalduse, mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 267 eurot 12

senti, 20. novembri 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 41 eurot 51 senti ja

viivise kahjuhüvitiselt 267 eurolt 12 sendilt alates 21. novembrist 2024 kuni nõude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning muudab menetluskulude jaotust.

Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad puudutatud isiku kanda.

7. Avaldaja korteriomanikuna nõuab puudutatud isikult kui korteriühistult kahju hüvitamist

VÕS § 115 lg 1 alusel.

Vaidlust ei ole poolte vahel ringkonnakohtus selles, et veetoru purunes avaldaja

korteriomandi eriomandi piires olevast kaasomandisse kuuluvast torustikust. Korteriomandite

kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust täidavad korteriomanikud KrtS § 12 lg

1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu (vt RKTKo, 19.03.2021, 2-18-13649, p 17).

Korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige tagada

korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud

ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asjas esitatud tõendite hindamisel jõudnud

järeldusele, et puudutatud isik on oma kohustust rikkunud, ta vastutab kohustuse rikkumise

eest ja rikkumine ei ole vabandatav (maakohtu otsuse p-d 25 jj).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et avaldajal ei olnud kohustust veetoru kui

kaasomandi osa korrashoiu jaoks aktiivselt tegutseda, vaidlust ei ole maakohtu poolt

tuvastatus, et purunenud toru ei paiknenud selliselt, et see oleks olnud igapäevaselt nähtav

(maakohtu otsuse p 24). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega

korda neid TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult jätnud avaldaja kahju hüvitamise nõude

rahuldamata.

Avaldaja esitas oma kahju tõendamiseks SilverSon Advisory OÜ hinnapakkumise, mille

kohaselt on kahju kõrvaldamiseks tehtavate kulutuste maksumuseks koos käibemaksuga 890

eurot 40 senti (dtl 10). Sellest summast on lähtunud ka kindlustusandja avaldajale hüvitise

väljamaksmisel. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kahelda SilverSon Advisory OÜ

hinnapakkumises, kostja ei ole ka menetluses väitnud, et hinnapakkumine oleks ülepaisutatud,

sellest lähtus ka kindlustusandja hüvitise väljamaksmisel.

Lisaks on maakohus õigesti tuvastanud, et avaldaja pidi vahetama välja ka parketi, mida

SilverSon Advisory OÜ hinnapakkumises ei ole. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja

esitatud foto (dtl 106), ekraanipilt avaldusest kindlustusfirmale (dtl-d 103‒105, tõlge dtl-d

113‒114) ja fotod uuest parketist lubavad järeldada, et kahju tekkimine parketile on usutav

sõltumata selle varasemast seisukorrast. Tunnistaja ütluste kohaselt oli põrand kahju

tekkimise järgselt üles võetud (dtl 165).

Ringkonnakohus ei ole nõus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei kuulu hüvitamisele

kahju, mis sisaldub hinnapakkumises ja mille kindlustusandja jättis avaldajale hüvitamata.

Põhjus, miks kindlustusandja kogu kahju ei hüvitanud, ei mõjuta avaldaja nõude suurust

puudutatud isiku vastu. Tegemist on avaldaja ja kindlustusandja omavaheliste õiguste ja

kohustustega. Maakohus jättis ka ekslikult parketi vahetamisega seonduva tööjõukulu

arvestuse aluseks olnud OÜ Strons PV hinnapakkumise tööjõukulu osas tähelepanuta.

Avaldaja on menetluses tõendanud, et tema kahju oli suurem, kui kindlustusandja poolt

tasutud summa. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et tegutsemine ja vaeva

nägemine enda kodus ja enda huvides mõjutab avaldaja nõude suurust.

Riigikohus on mitmes lahendis leidnud (vt nt RKTKo 13.12.2011, 3-2-1-124-11, p 16), et asja

kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132

lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud. Samas juhul, kui ta on asja korda teinud,

võib ta sellele vaatamata nõuda kahju hüvitamist kalkulatsiooni, mitte tegelikult kantud

kulutuste alusel. Kalkulatsiooni alusel kahjuhüvitise määramise korral mõistab kohus

kahjuhüvitise välja kulutuste eest mõistlikus ulatuses, arvestades seejuures teise poole

vastuväiteid. Seega ei saa sõltuda vähemalt üldjuhul kahjuhüvitise suurus sellest, kuidas isik

seda hüvitist kasutab (nt teeb kahju kõrvaldamisega seotud tööd ise).

Avaldaja nõuab puudutatud isikult 267 eurot 12 senti. Maakohus tuvastas, et avaldaja on uue

parketi maksumuseks hinnanud 366 eurot 80 senti (331,80+35), kindlustusandja poolt jäi

avaldajale hüvitamata 317 eurot 12 senti, millest puudutatud isik tasus avaldajale 50 eurot.

Avaldaja kahju on maakohtu poolt tuvastatud asjaolude põhjal 633 eurot 92 senti.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on arvestada puudutatud isiku vastuväiteid, mis

puudutavad hinnapakkumistes nimetatud käibemaksu, mida avaldaja tööd ise tehes ei oleks

pidanud arvestama. Samas isegi juhul, kui hageja menetluses tuvastatud kahjust arvestada

maha käibemaks, tuleks avaldaja nõue puudutatud isiku vastu rahuldada.

Avaldaja kahju on ka põhjuslikus seoses puudutatud isiku poolse kohustuse rikkumisega.

Puudutatud isik oleks saanud kahju tekkimist vältida, kui ta oleks teinud piisavalt torude

seisukorra parandamiseks.

9. Põhinõude rahuldamise tõttu tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada ka avaldaja

viivisenõue.

Avaldaja palub 267 eurolt 12 sendilt välja mõista 16. septembri 2023. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 2 eurot 81 senti (17. august 2023–16. september 2023) ja

alates 17. septembrist 2023 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Avaldaja teatas oma nõudest puudutatud isikule 30. juunil 2023 dtl 12). Seega on VÕS § 113

lg-t 2 arvestades viivise väljamõistmine alates 17. augustist 2023 põhjendatud.

TsMS § 367 teise lause järgi võib viivist nõuda eelkõige selliselt, et kohus mõistaks selle välja

kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Ajavahemiku eest 17. september 2023–20. november 2024 on 267 eurolt 12 sendilt

sissenõutavaks muutunud viivis 38 eurot 70 senti.

20. novembri 2024. a seisuga on seega sissenõutavaks muutunud viivis kokku 41 eurot 51

senti (2,81 + 38,7). Alates 21. novembrist 2024 mõistab ringkonnakohus 267 eurolt 12 sendilt

välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

10. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 ja § 659 järgi kindlaks

maakohus (vt RKTKo 10.04.2019, 2-15-1553/166, p 25).

(allkirjastatud digitaalselt)