1-10-6526/104 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-10-6526

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.2011. a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Täitmiskohtunik Ene Muts Kriminaalasja number 1-10-6526 (09278000091) kirjalikus menetluses Kriminaalasi

Tartu Maakohtu 03.12.2010. a otsuse täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine Taotluse sisu Täiendava kontrollkohustuse määramine Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik E.T Süüdimõistetu, kriminaalhooldusalune V.Z

Elukoht: x, isikukood: xxx;

Süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 03.12.2010. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 25 lg 1, 2, 3 - § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning KarS § 65 lg 1 alusel karistatud liitkaristusega 1 aasta 3 kuud ja 24 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel osalisel

täitmisele pööramata. Koheselt kandmisele kuuluvaks

karistuseks määrati 5 kuud vangistust, tingimisi jäeti täitmisele pööramata 10 kuud ja 24 päeva vangistust katseajaga 3 aastat Katseaja algus 03.12.2010. a, lõpp 02.06.2014. a. RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 74 lg 4; KrMS § 427 lg 1 ja § 432 lg 1, 4

KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata V.Z-ile täiendav kontrollkohustus: pöörduda psühhiaatri vastuvõtule hiljemalt 31.10.2011 ning vajadusel läbida alkoholisõltuvuse ravi ning alluda ravile.

Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus.

Määruse koopia saata V.Z-ile ja Tartu vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast aravates.

2(2) Põhjendused. Tartu Maakohtu 03.12.2010. a otsusega tunnistati süüdi V.Z KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. V.Z tunnistati süüdi ka KarS § 25 lg 1, 2, 4 - § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõisteti karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1

alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti V.Z-i liitkaristuseks 1 (üks)

aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 27.– 29.03.2009. a ning 02.12.2009.a -04.05.2010.a, s.o 5 (viis) kuud ja 6 (kuus) päeva ning mõista V.Z-i

kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 (kümme) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima Tartu Maakohtu 23.11.2010. a otsusega mõistetud karistus 5 (viie) kuu vangistuse suurendamise teel mõisteti V.Z-i liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust osaliselt täitmisele. V.Z-i

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 5 (viis) kuud vangistust, mille kandmise algust arvestati alates 12.07.2010. a. 10 (kümne) kuu ja 24 (kakskümne nelja) päeva pikkust vangistust ei

pööratud täitmisele, kui V.Z ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal nõuetekohaselt KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1, 2, 4 alusel määratud kontrollkohustusi. KarS § 75 lg 2 p 1, 2, 4 alusel määrati V.Z-ile katseajaks järgmised kontrollkohustused:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

- heastada kuriteoga tekitatud kahjusid igakuiselt vähemalt 500 (viiesaja) krooni [32

(kolmekümne kahe) euro] ulatuses alates veebruarist 2011.a;

- otsida endale töökoht ja asuda tööle 1 (ühe) kuu jooksul arvates osalise karistuse

ärakandmisest. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest 03.12.2010.a. Kohtuotsus jõustus 13.05.2011. a Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Tartu Maakohtu 15.06.2011. a määrusega pikendati V.Z-ile määratud katseaega 6 kuu võrra.

Kriminaalhooldusametnik taotleb V.Z-ile katseajaks täiendava kontrollkohustuse määramist - pöörduda psühhiaatri vastuvõtule hiljemalt 31.10.11 ning vajadusel läbida ravi.

Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, kriminaalhooldusalune ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi.

V.Z on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Karistusregistri teatise kohaselt on V.Z 03.04.11 pannud toime väärteo KarS § 262 alusel. Vastavalt Lõuna Prefektuurist 14.07.11 saadud

vastuskirjale vormistati väärtegu KarS § 262 alusel seetõttu, et V.Z lärmas joobeseisundis ja lõhkus maja ees pudeleid. Ka kontrollnõuete ning teiste kohustuste täitmisel esineb vajakajäämisi,

kuid V.Z on hakanud tegema pingutusi nii registreerimisnõude kui kohustuste täitmiseks. V.Z ei ole määratud ajaks tööle asunud, küll aga on ta 30.08.11 pöördunud x ning vormistatud x.

V.Z on peale eelmise erakorralise ettekande esitamist (14.06.11) teinud pingutusi kahjude

hüvitamise kohustuse täitmiseks. Hooldusalune on igakuiselt 32 euro ulatuses hüvitanud kahjusid E.T.Ü juunis ja augustis. Juulis V.Z kahjusid ei hüvitanud, kuid tegi vastava makse septembri

alguses. V.Z ei ole määratud aegades kriminaalhooldusametniku vastuvõtule tulnud: 11.08.;

12.08.; 19.08.; 22.08.; 31.08. ja 01.09.11.a. Eeltoodud aegadel mitteilmumistest on V.Z ametnikku telefoni teel teavitanud. Enamasti on V.Z mitteilmumise põhjusena välja toonud raha puudumise Tartusse sõiduks.

24.08.11 antud seletuskirjas põhjendab V.Z alkoholi tarvitamise keelu rikkumist sellega, et

kohtus sõbraga ja koos otsustati õhtu alkoholi tarvitades veeta. Kuna aga alkoholi sai liialt palju tarvitatud, siis ei andnud endale enam aru, mida ta teeb. Kohaliku maja elanikud kutsusid politsei

ning hooldusalune koos sõbraga viidi kainenema. Seletuskirjas tunnistab hooldusalune, et tal on

3(2) alkoholiga seoses probleeme ning annab nõusoleku pöörduda probleemiga tegelemiseks psühhiaatri vastuvõtule. 02.09.11 antud seletuskirjas põhjendab V.Z tööle asumise kohustuse nõuetekohast mittetäitmist

sellega, et ei ole tööd leidnud. Väidetavalt on ta tööd otsinud interneti vahendusel ja on saatnud CV-sid. 30.08.11 pöördus ta töötukassasse.

Mitteilmumisi 11.08.; 12.08.; 19.08. ja 22.08.11 seletas V.Z 24.08.11 antud seletuskirjas

järgmiselt: "11.08.11 ei tulnud seetõttu, kuna olin Soomes, aga helistasin

kriminaalhooldusametnikule ja ütlesin, et olen Pärnus, aga kriminaalhooldaja teadis juba, et olen

Soomes. 12.08.11.a. lasin helistada enda tööandjal, et olen Soomes tööl ja saan tulla 19.08.11.a..

19.08.11.a. teatasin kriminaalhooldusametnikule, et olen x. Aga ei olnud võimalik tulla, kuna ei

olnud saanud tööandjalt raha. 22.08.11.a. teatasin kriminaalhooldusametnikule, et ei ole võimalik tulla, sest ma ei olnud Tartu kandis". 02.09.11 antud seletuskirjas põhjendas V.Z mitteilmumisi 31.08.11 ja 01.09.11 sellega, et tal puudus raha Tartusse sõiduks. 02.09.11 tõi hooldusaluse vastuvõtule ema. Hoolduskavas on seatud eesmärkidena: alkoholi ja narkootikumide vaba elu, kahjude hüvitamine, ise enda elu peremees olemine ja enda ning teiste säästmine. Alkoholi tarvitamise teemat on hooldusalusega korduvalt arutatud. V.Z on tunnistanud, et tema väärkäitumine on seotud alkoholi tarvitamisega. Probleemiga tegelemiseks on hooldusalune valmis pöörduma psühhiaatri vastuvõtule.

Kahjude tasumisega alustas V.Z juunis 2011.a.. Nii juuni kui augusti igakuise makse tegi ta määratud ajal, kuid juuli makse jäi tegemata. V.Z tasus nö võlas oleva juuli 32 eurose makse

06.09.11.a.. Hooldusalune on avaldanud, et tal on raskusi igakuise kahjude hüvitamise makse

tegemisega. Senini on ta maksete tegemiseks küsinud raha emalt. 06.09.11 toimunud registreerimisel avaldas hooldusalune, et saab tädi juurde Viljandisse minna ning seal võsa lõigata ja sellega teenida raha septembri makse tegemiseks.

V.Z ei ole õnnestunud tööd leida. Ametniku suunamisel pöördus ta 30.08.11 Töötukassa

Tartumaa osakonda ning registreeris x. x saamiseks hooldusalusel õigust ei ole. Töötukassas

registreerumine võimaldab V.Z kasutada ametkonna poolt pakutavaid teenuseid, sealhulgas saada ravikindlustuse. See omakorda tagab võimaluse pöörduda alkoholi probleemiga tegelemiseks psühhiaatri vastuvõtule teenuse eest ise maksmata. Karistusregistri 07.09.11 teatise kohaselt on V.Z pannud katseajal toime neli väärtegu: 04.04.11 kahel korral ühistranspordiseaduse § 54´7 lg 1 alusel ja 03.04.11 KarS § 262 ja 218 lg 1 alusel. V.Z-iga on läbi viidud kümme registreerimist. Registreerimisnõuet on hooldusalune täitnud

problemaatiliselt. Samas on ta ametnikku mitteilmumistest teavitanud. Alates augusti lõpust on

V.Z-i suhtumine käitumiskontrolli muutunud. Hooldusalune on varasema mõneti üleoleva suhtlemise ametnikuga lõpetanud ning valmis koostööks.

Täitmiskohtunik leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. V.Z ei ole nõuetekohaselt täitnud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kontrollkohustust. V.Z on kriminaalhooldusametniku hinnangul hakanud tegema pingutusi käitumiskontrolli nõuete ja määratud kohustuste täitmiseks. Tulenevalt sellest ei pea ettekande koostaja V.Z-ile määratud

vangistuse täitmisele pööramist hetkel otstarbekaks. Kuna rikkumised on aset leidnud ning

vestlustes on hooldusalune tunnistanud alkoholi tarvitamise ja enda väärkäitumise seoseid ning andnud nõusoleku psühhiaatri vastuvõtule pöördumiseks, on rikkumist võimalik heastada täiendava

kontrollkohustuse määramisega. V.Z on kriitiline enda alkoholiprobleemi suhtes.

Käitumiskontrolli ajal on tal probleemiga tegelemiseks kriminaalhooldusametniku tugi. Neil

põhjustel täitmiskohtunik nõustub kriminaalhooldusametniku taotlusega. Karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas, kui süüdlast on võimalik mõjutada vabaduses.

Ene Muts täitmiskohtunik