2-22-4949/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta hageja A D hagi AS Inges Kindlustus vastu alusetult saadu tagastamise nõudes menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
Legislator headnote
AI generated2-22-4949/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kadri Mälberg
Määruse tegemise aeg ja koht
20. november 2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-4949
Tsiviilasi
A D hagi AS Inges Kindlustus vastu alusetult saadu
tagastamise nõudes
Tsiviilasja hind
1334,57 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: A D (isikukood xxx), lepinguline esindaja A N
Kostja: AS Inges Kindlustus (registrikood 10089395),
lepinguline esindaja A J
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta hageja A D hagi AS Inges Kindlustus vastu alusetult saadu tagastamise nõudes
rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
2. Jätta menetluskulud hageja A D kanda.
3. Määrata kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult teatavaks tegemisest.
Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,
võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
2-22-4949
Hageja nõue ja asjaolud
1. A D (hageja) esitas 04.04.2022 Harju Maakohtule hagi AS Inges Kindlustus (kostja) vastu
alusetult saadu tagastamise nõudes. Hageja palub kohustada kostjat tagastama hagejale
alusetult saadu 1235,71 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised mitte kindla
summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina nõude summalt kuni põhinõude täitmiseni
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, arvestades esimeses järjekorras tasutuks
viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda
(dtl 2-8).
Hagiavalduse kohaselt oli täiteasjas nr xxx täitmisel kostja nõue hageja vastu. 29.04.2021
esitas hageja kohtutäiturile avalduse, milles palus lõpetada täitemenetlus seoses põhinõude
täitmise aegumisega. Täiteasja täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 24.03.2011 määrus
tsiviilasjas nr xxx, mis on esmakordselt kohtutäiturile täitmiseks esitatud 15.04.2011.
Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega 15.04.2011. Kuna
sissenõudja (kostja) kohtutäituri korraldust vastuse esitamisel ei täitnud, siis pöördus hageja
kohtusse vastava avaldusega. Hageja esitas 26.07.2011 Harju Maakohtule avalduse täiteasjas
nr xxx täitemenetluse lõpetamiseks. Kohus on tsiviilasjas nr xxx 06.10.2021 lahendis leidnud,
et nimetatud täiteasjas täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates
05.04.2021. 03.09.2021 laekus kohtutäituri ametialasele arveldusarvele hageja pensioni
väljamakse 1228,96 eurot ning samal päeval kandis kohtutäitur kostjale 1235,71 eurot. Hageja
leiab, et vastav laekumine oli kostjale teostatud ajal, mil nõue oli juba aegunuks muutunud.
Seega oli kostja alusetult saanud vähemalt 1235,71 eurot. Vastav summa kuulub hageja
pangakontole tagastamiseks.
Kostja vastuväited
2. Kostja oma vastuses vaidleb hageja hagile vastu. Kostja ei ole hagejalt raha võtnud ega
kogu väidetavalt esitatud ulatuses raha saanud. Hagejalt võttis raha täitemenetluse käigus
kohtutäitur. Nõude aegumistähtaja saabumine ei too endaga kaasa nõude lõppemist ega
täitemenetluse automaatset lõpetamist. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse 29.11.2021.
Kohtutäitur kandis täitemenetluses hagejalt saadud summa 1034,77 eurot üle kostjale
09.09.2021. Eelnevalt johtuvalt oli kostja saanud täitemenetluse raames 1034,77 eurot enne
nõude ning täitemenetluse lõppemist. Kostja ei tea millal ning kuidas oli täitur hagejalt selle
summa kätte saanud. Kuivõrd kostja oli raha saanud täiturilt ning enne nõude lõppemist, siis
on kostja saanud raha täitemenetluse raames õiguspäraselt (dtl 101-103).
Kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, leiab, et
hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte
esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on
pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata
või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab
ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool
hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui
vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei
vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne
ka poole muudest avaldustest.
5. Hageja on palunud kostjalt välja mõista alusetult saadud 1235,71 eurot. Hageja on
tuginenud sellele, et nimetatud summa laekumine täitemenetluses oli kostjale teostatud ajal,
mil kostja nõue hageja vastu oli juba aegunuks muutunud. Kostja on hageja nõuetele vastu
vaielnud ning leidnud, et nõude aegumistähtaja saabumine ei too endaga kaasa nõude
2-22-4949
lõppemist ega täitemenetluse automaatset lõpetamist. Kostja oli saanud täitemenetluse raames
1034,77 eurot enne nõude ning täitemenetluse lõppemist.
6. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool omaks võttis või mille vaidlustamise
tahe ei ilmnenud tema avaldusest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4
ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
-
Kohtutäitur xxx menetluses oli hageja suhtes täiteasi nr xxx, milles kohtutäitur täitis
Pärnu Maakohtu 24.03.2011 määrust tsiviilasjas nr xxx;
-
29.04.2021 esitas hageja kohtutäiturile avalduse, milles palus lõpetada täitemenetlus
asjas xxx seoses põhinõude täitmise aegumisega (dtl 9);
-
03.09.2021 laekus kohtutäituri ametialasele arveldusarvele hageja pensioni väljamakse
1228,96 eurot (dtl 18), millest 1034,77 eurot kanti 09.09.2021 kostja arvelduskontole
(dtl 107);
-
Harju Maakohus 06.10.2021 määrusega rahuldas hageja avalduse ning määras
lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 034/2011/462 (dtl 15-17);
-
Kohtutäitur xxx on 29.11.2021 otsusega otsustanud lõpetada hageja suhtes 15.04.2021
alustatud täitemenetlus täiteasjas nr xxx (dtl 106).
7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja)
midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt
tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
8. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo
tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg)
jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS
§ 142 lg 1 lause 2 annab võlgnikule õiguse keelduda aegunud kohustuse täitmisest.
9. Kuigi TsÜS § 142 lg 1 lause 2 annab võlgnikule õiguse keelduda aegunud kohustuse
täitmisest, siis nõue ei lõpe aegumisega, samuti ei ole tulene seadusest võlausaldajale keeldu
nõuda aegunud nõude täitmist. VÕS § 1028 lg 2 p 2 näeb ette, et kui võlgnik aegunud nõude
rahuldab, ei ole tal võimalik nõuda nimetatud summa tagastamist.
10. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei anna asjaolu, et Harju Maakohus on oma
06.10.2021 määrusega tsiviilasjas nr xxx tuvastanud, et kostja nõue hageja vastu on aegunud
alates 05.04.2021 ning täitemenetlus täiteasjas nr xxx tuleb nõude aegumise tõttu lõpetada,
hagejale alust nõuda täitemenetluses tasutud raha tagastamist. Käesoleval juhul on kohtutäitur
enne täitemenetluse lõpetamist, sh ka enne kohtu 06.10.2021 lahendit, teinud täitemenetluses
kostjale väljamakse. Kohus on seisukohal, et nimetatud summa kostjale kandmine on olnud
õiguspärane. Nõuete aegumine ei anna hagejale õigust nõuda täitemenetluses hagejalt
sissenõutud raha tagastamist.
11. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja põhinõue summas 1235,71 eurot jätta rahuldamata.
Kuivõrd kohus jätab rahuldamata põhinõude, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.
12. Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta
arvestamata kui asjas mitte tähtsust omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238).
Menetluskulud
13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
14. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus
jätab hüvitatavate menetluskulude suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Mälberg
kohtunik