2-24-125128/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Tiia Bergson

Tanel Kivi

Määruse tegemise aeg ja koht

20.11.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-125128

Tsiviilasi

AS Ühisteenused hagi L P vastu võla nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine ja menetluskulude suuruse

kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Ühisteenused (registrikood: 11052490;

asukoht: Endla tn 15, 10122 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja A J (e-post:

ahto.jarvela@julianus.ee)

Kostja: L P (isikukood: xxx; elukoht: xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Võtta vastu AS Ühisteenused avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-24-

125128 menetlus.

2. Jätta menetluskulud kostja L Pi kanda.

3. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt L Pilt

hageja AS Ühisteenused kasuks hageja menetluskuludena hagiavalduselt tasutud

riigilõiv summas 82,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning

õigusabikulu 120 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. AS Ühisteenused esitas 03.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 50,00 euro saamiseks. Kohus tegi 08.07.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on

kätte toimetatud 09.07.2024 aadressil xxx. Võlgnik L P esitas 09.07.2024 nõudele e-kirjaga

vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja Harju

Maakohtule menetlemiseks 01.08.2024, mille Harju Maakohus menetlusse võttis 15.08.2024.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 16.09.2021 sõiduauto reg.nr xxx AS Ühisteenused poolt

parkimist opereeritavas xxx, parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu väljastas

hageja kostjale leppetrahvi summas 25 eurot. Trahvinõue nr xxx. Kostja esitas hagejale

pangakonto väljavõtte, mille kohaselt oli ta tasunud võlgnevuse OÜ-le Europark Estonia,

kuid hageja seda ei arvestanud seetõttu, et tegemist ei olnud asjas nõutava leppetrahviga ning

tegemist oli teise ettevõttega. Hagiavalduse kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja

põhinõue summas 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 7,71 eurot,

sissenõudmiskulu 20 eurot ning käesolevaks hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud

viivise osas.

3. Kostja esitas kohtule 16.08.2024, 25.09.2024, 03.10.2024 ja 04.10.2024 erineva sisuga ja

kohati asjasse puutumatuid vastuseid hagi ja kohtumenetluse osas. Kostja pakutud

kompromissiga hageja ei nõustunud ning kohtu hinnangul jäid poolte soovid kompromissi

osas küllaltki erinevateks. Sellele vaatamata tasus kostja hagejale võlgnevuse summas 50

eurot, mida hageja 27.08.2024 teates kinnitas. Kohus küsis hageja seisukohta menetluse

jätkamise osas. Hageja esitas kohtule vastuse 02.10.2024, mille kohaselt seoses võla osalise

tasumisega loobub hageja põhivõlgnevuse 35 euro, viivise ja sissenõudekulu nõudest. Hageja

palus mõista kostjalt välja menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 100 eurot, hageja

esindaja kulu summas 338 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot.

4. Kostja antud taotluse osas asjakohast vastust ei esitanud.

Määruse põhjendused

5. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist

loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse

lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja.

Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

6. TsMS § 4 lg 2 järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning

otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt

hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada

(hagi õigeks võtta). TsMS § 206 lg 1 on hagejal lisaks menetlusosalise õigustele õigus muuta

hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga

õigus hagi õigeks võtta. Käesolevas vaidluses on hageja hagist loobunud ning hagiavaldusest

loobumine ei kahjusta kohtu hinnangul käesolevas vaidluses avalikku huvi ega puuduta

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.

7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb

hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui

menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu

või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4

sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui

ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

9. Hageja on hagist loobunud põhjusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist tasunud.

10. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagejale tekkinud menetluskulud on

põhjustatud kostja tegevusetusest ning on täidetud TsMS § 168 lg 5 eeldus menetluskulude

väljamõistmiseks kostjalt.

11. Kohus selgitab, et kui hageja pöördus kohtusse põhjendatult, eelkõige juhul, kui kostja

rahuldas hageja sissenõutavaks muutunud nõude pärast hagi esitamist, peab menetluskulud

kandma kostja. Seega kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab

eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on hageja nõude

rahuldanud. Käeolevas olukorras on kostja tasunud hagejale põhi- ja kõrvalnõuded, millest

tulenevalt võib asuda seisukohale, et hageja tehtud sooritus kohtusse pöördumisel vastas

eesmärgile, mida ta soovis hagiga saavutada. Kostjal oli võimalus juba maksekäsu

kiirmenetluses nõue õigeks võtta ja võlgnetav summa hageja kontole tasuda. Kostja on

põhjustanud oma tegevusega hagejale hagivalduse koostamise kulu. Siiski toob kohus välja,

et poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule

arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid.

12. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, 100

eurot riigilõiv ja 358,00 eurot esindajakulu.

13. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 03.07.2024 summas 65 eurot ja

hagiavalduselt 05.08.2024 summas 35 eurot. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool

menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 alusel

avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või

hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmed ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud

riigilõivu. Hagejal on õigus taotleda hagimenetluses tasutud poole riigilõivu, s.o 17,50 euro

(35/2) tagastamist. Kohtu hinnangul on hageja õigustatud kostjalt nõudma 82,50 eurot

riigilõivu ning ülejäänud 17,50 euro osas võib hageja esitada taotluse riigilõivu

tagastamiseks. Kohus leiab, et terves ulatuses kostjalt riigilõivu väljamõistmine on

põhjendamatu kuivõrd hageja saab esitada taotluse osaliselt riigilõivu tagastamiseks.

14. Hageja on toonud välja, et tema lepingulise esindaja õigusabikulud on kokku 358 eurot.

Kohus leiab, et hageja esindaja menetluskulud on mõnevõrra ülepaisutatud, kuivõrd tegemist

ei ole mahuka hagiavaldusega ning kohtumenetlus ei ole olnud õiguslikult keeruline.

Hagiavalduse koostamine ning sellega seonduvate menetlustoimingute tegemine on

menetluses eelduslikult kõige mahukam toiming, sest eeldab asjaolude ja tõenditega

tutvumist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, seisukohtade formuleerimist, kuid käesolevas

asjas on põhjust eeldada, et tegu on standardse „täida-lüngad“ stiilis hagiga, mille sarnaseid

hagiavaldusi on kohtule esitatud sadu kui mitte tuhandeid. Kohtumenetlust kui sellist

sisuliselt toimunud ei ole. Kohus vähendab hageja esindaja menetluskulusid ning leiab, et

hageja esindaja õigusabikulude suurus on eelnevast tulenevalt maksimaalselt 120 eurot.

15. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 82,50 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 120 eurot,

arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning menetluse käiku.

16. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

17. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik