2-19-12475/15 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2024, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-19-12475

Tsiviilasi

E.F G.U hagi G.U vastu korteriomandi ühisvarasse

kuulumise

tuvastamiseks

ja

korteriomandi

omanikukande parandamiseks nõusoleku saamiseks

selliselt, et hageja ja kostja kantaks kinnistusraamatusse

korteriomandi ühisomanikena

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised

Hageja: E.F G.U, isikukood XXX, lepinguline esindaja

Liivi Tuus

Kostja: G.U , isikukood XXX

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Tuvastada, et korteriomand kinnistusraamatu registriosa numbriga xxx (asukohaga

XXX, xxx, mille eriomandi esemeks on eluruum nr xx) kuulub E.F G.U ja G.U

ühisvara hulka.

3. Kohustada G.U andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa numbriga xxx teises

jaos tema kohta tehtud omanikukande parandamiseks selliselt, tema ja E.F G.U

kantakse kinnistusraamatusse ühisomanikena ning asendada G.U nõusolek

omanikukande parandamiseks kohtuotsusega.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

6. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebe kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu

tasumiseks:

https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/

riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja kohtu põhjendused

1. Kohtu menetluses on E.F G.U hagi G.U vastu. Hageja nõuab korteriomandi abikaasade

ühisvarasse kuulumise tuvastamist ja kostjalt nõusolekut korteriomandi omanikukande

parandamiseks selliselt, et hageja ja kostja kantaks kinnistusraamatusse korteriomandi

ühisomanikena. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on hageja ja kostja abikaasad

(abiellusid 31. märtsil 1994). Kostja omandas 17. novembril 2003 korteriomandi

registriosa numbriga xxx (asukoht xxx ja eriomandi esemeks eluruum nr xx). Kostja ei

avaldanud notarile, et ta on abielus. Seega ei nähtu korteriomandi ostulepingust, et

korteriomand on abikaasadest kostja ja hageja ühisvara ning kostja kanti

kinnistusraamatusse korteri ainuomanikuna. Hageja ja kostja pole sõlminud

abieluvaralepingut, mille kohaselt kostja ostetud vara kuulub tema ainuomandisse. Korter

on poolte ühisvara, seega kinnistusraamatu omanikukanne ei vasta tegelikule olukorrale ja

hageja nõuab kostjalt nõusolekut selle parandamiseks.

2. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale S Vabariigi kompetentse kohtu

kaudu isiklikult kätte toimetatud 10. mail 2022. Vastavalt hagi menetlusse võtmise

määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 28 päeva jooksul alates määruse ja

hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja pole hagile vastanud.

3. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi

õiguslikku põhjendatust. Juhindudes TsMS § 407 lg 1 teeb kohus käesolevas asjas

tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagi kätte toimetatud ja kostja ei vastanud hagile

kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS § 407 lg 4 lubab kohtul abikaasade varasuhteid

puudutava hagi tagaseljaotsusega lahendada. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse

tegemist välistavaid asjaolusid asjas ei esine. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud

asjaoludel õiguslikult põhjendatud.

4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohtu selgitused kostjale

5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab

kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja

esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle

põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja

vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse

esinemise korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt,

(ii) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale

kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi

rahuldamisest.

Menetluskulude jaotus

6. Kohtul tuleb vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märkida kohtuotsuses menetluskulude jaotus

menetlusosaliste vahel. Hagi esemeks on abikaasade varasuhtega (ühisvara) seotud nõue

(TsMS § 102 lg 1 p 4). TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki

pool oma menetluskulu ise. Seega jätab kohus menetluskulud neid kandnud poole enda

kanda. Kuna tsiviilasjas hüvitatavad menetluskulud puuduvad, kohus menetluskulude

rahalist suurust kindlaks ei määra. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

7. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p

2).

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik