3-24-746/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. novembril 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-746

Haldusasi

X kaebus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 17. jaanuari 2024.

a otsuse tühistamiseks ja valla kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja XXX, esindaja Piret Müür

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 17. jaanuari

2024. a otsus nr 2-8/27. Jätta rahuldamata X nõue kohustada XXXa tagama talle

elamiskõlblik eluruum.

2. Tagastada Xle riigilõiv 20 eurot. Jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

3. Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20. detsembril 2024 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 9. novembril 2023 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele taotluse sotsiaaleluruumi

saamiseks.

3-24-746

2. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus otsustas 15. detsembri 2023. a otsusega nr 2-8/376 tagada

kaebajale sotsiaaleluruumi xxxxxxx hiljemalt 1. veebruarist kuni 31. juulini 2024. Eluruum on

ühiskasutatava WC ja pesuruumiga.

3. Kaebaja ei soovinud eluruumiga koha peal tutvuda, kuid palus saata endale sellest pilte.

20. detsembri 2023. a kirjas palus kaebaja, et eluruumis tehtaks remont enne, kui ta sinna

kolib. Valla esindaja selgitas kaebajale, et korteris tehakse vaid hädavajalikud elektritööd.

Muid remonditöid ei tehta.

4. 11. jaanuaril 2024 võttis kaebaja ühendust Vändra piirkonna sotsiaaltööspetsialistiga nii

e-posti kui ka telefoni teel. Kaebaja leidis, et ta ei saa sellistesse tingimustesse elama asuda.

Ta soovib siiski sõlmida üürilepingu.

5. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus tunnistas 17. jaanuari 2024. a otsusega nr 2-8/27

varasema otsuse kehtetuks. Vastustaja tugines sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 19

lg 1 p-le 7 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg-tele 1–3. Kui kaebaja ei soovi hakata

eluruumi kasutama, ei ole tal seda vaja. Ühtegi muud sotsiaalpinda vallavalitsusel parajasti

pakkuda ei ole. Kaebaja saab otsida endale sobiva eluruumi üüriturult.

6. Kaebaja esitas 31. jaanuaril 2024 vaide.

6.1. Kaebaja pakkus 11. jaanuaril 2024 toimunud telefonivestluses välja, et võiks vallaga

üürilepingu ära sõlmida. Pärast seda saaks tegeleda ruumide korda tegemisega. Vald vastas, et

ruumide korrastamiseks pole raha. Kaebaja pakkus, et teeb heategevusliku korjanduse, et

tagada võimalus elada eluruumis inimväärikalt. Kaebajale öeldi, et ta ei tohi seda teha.

6.2. Kaebaja pakkus 22. jaanuaril 2024 toimunud kohtumisel vallaametnikele välja, et

remondib ruumid ise, kui vald tagab talle ehitusmaterjalid. Vald selgitas, et nii ei saa, kuna

teha tuleb hange. Kaebaja küsis ametnikult, kas tema elaks sellises toas. Ametnik vastas

eitavalt.

6.3. Kaebaja pole väitnud, et ei soovi talle pakutud eluruumi. Tema soov on saada eluruum

remondituna ja elamiskõlbulikuna. Kaebaja leiab, et ametnikud on teda õigusvastaselt

diskrimineerinud.

7. Vallavalitsus jättis vaide 9. veebruari 2024. a vaideotsusega nr 2-8/27-1 rahuldamata.

7.1. Kaebaja on korduvalt väljendanud tahet loobuda õigusest talle pakutud eluruumi

kasutada. Kaebaja ei ole astunud samme, millega näitaks üles huvi talle pakutud eluruumi

kasutada. Seetõttu pole võimalik üürilepingut sõlmida. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §

41 lg 1 kohaselt on eluruumi tagamise teenuse eesmärk tagada eluruumi kasutamise võimalus.

Üürileping sõlmitakse ainult juhul, kui eluruumi tegelikult kasutatakse.

7.2. SHS §-s 43 on sätestab nõuded eluruumile. Kaebajale pakutud eluruum vastas ehitus-

seadustiku (EhS) § 11 lg 4 alusel majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määrusega nr 85

vastu võetud „Eluruumidele esitatavatele nõuetele“. Eluruum on remontimata, aga

kasutuskõlblik.

8. Kaebaja esitas 12. märtsil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus 17.

jaanuari 2024. a otsuse tühistada ja kohustada valda tagama kaebajale elamiskõlblik eluruum.

8.1. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei soovi talle pakutud eluruumi. Kaebaja soovib saada

xxxxxxx eluruumi enda kasutusse remondituna ja elamiskõlblikuna.

8.2. Õiguskantsler leidis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-18-7 esitatud

arvamuses, et põhiseadusest tuleneb riigi kohustus abistada inimesi sotsiaalsete riskide

ilmnemisel. Tagada tuleb, et peamised sotsiaalsed õigused oleks ühtmoodi tagatud kogu

2(6)

3-24-746

Eestis. Abimeetmete miinimumtaseme määramise kohustus on sätestatud ka rahvusvahelises

õiguses.

8.3. Kaebaja ei ole väitnud, et ei soovi valla määratud eluruumi. Kaebaja ei ole rahul eluruumi

seisukorraga. Kaebaja tegi vastustajale ettepanekud eluruumi parendamiseks ning pakkus

välja, et võib vastustaja või enda organiseeritud vahenditega ise eluruumi remontida.

9. Kohus tegi 27. märtsi 2024. a määruses pooltele ettepaneku pidada kompromissiläbi-

rääkimisi. Kohus leidis, et tekkinud vaidluse saaks kõige tõhusamalt lahendada, kui pooled

jõuaksid kokkuleppele, milliseid parendusi on korterile vaja teha selleks, et seal oleks tagatud

kaebaja jaoks olulised ja ka objektiivselt põhjendatud tingimused elamiseks.

10. Vastustaja esitas 26. aprillil 2024 vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

10.1.

Vastustaja nõustus, et tekkinud vaidlus oleks otstarbekas lahendada läbirääkimiste

teel. Vallavalitsus andis kaebajale 3. aprillil 2024 teada, et talle pakutud eluruumis on tehtud

remonditöid. Värvitud on seinad ja lagi, vahetatud on põrandakate. Korter on sisustatud uue

voodi, kummuti, laua ja toolidega. Kaebajale tehti ettepanek tulla eluruumiga tutvuma. Kui

ruum sobib, tuleb kaebajal esitada selgesõnaline kirjalik taotlus, milles ta väljendab oma

valmisolekut üürileping sõlmida ja eluruumi elama asuda.

10.2.

Kaebaja käis eluruumiga tutvumas 16. aprillil 2024. Kaebaja esitas seejärel uue

taotluse, milles leidis, et valla pakutud kompromiss pole pädev ja diskrimineerib teda. Valla

sotsiaaltöötaja pani kirja ka kaebaja suulised selgitused.

10.3.

Vald leiab, et tema pakutud kompromissi tulemus oleks samaväärne kaebuse

rahuldamisega. Sellegipoolest ei nõustunud kaebaja seda vastu võtma. Kaebuse põhjendus –

et eluruum pole elamiskõlblik – ei ole seega asjakohane. Kaebajale pakutud eluruum on

elamiskõlblik ja remonditud. Kaebus ei ole seega põhjendatud.

10.4.

Vaidlustatud otsuse tühistamine tooks kaasa 15. detsembri 2023. a otsuse kehtivuse

taastumise. See tagaks kaebajale sama eluruumi kasutusõiguse, millest ta ka teistkordsel

pakkumisel keeldus. Seega pole alust vaidlustatud otsust tühistada.

11. Kaebaja esitas 18. mail 2024 kaebuse täienduse.

11.1.

Kaebaja vaatas talle pakutud eluruumi üle. Toas oli remont tehtud. Üldkasutatavad

ruumid ei olnud aga endiselt kasutuskõlblikud. Ruumid on remontimata, elektrisüsteem vajab

korrastamist. Pesemisvõimalused vannitoas on puudulikud. Vannituba vajab sanitaarremonti.

Vannitoas on 60-liitrine elektriboiler. Sellest ei piisa, et inimestel oleks võimalik end pesta.

11.2.

Köök ei ole sihtotstarbeliselt kasutatav. Sinna on kogutud mööblit ja muud

ebavajalikku. Vallaametnik pakkus, et kaebaja võib teha süüa oma toas. See lahendus pole

kaebajale vastuvõetav.

11.3.

Üldkasutatavaid ruume peab kaebaja jagama inimesega, kes liigtarvitab alkoholi ja

kelle elukombed ei sobi kaebajale. Naabriga elab koos liikumispuudega elukaaslane.

11.4.

EhS § 11 lg 2 alusel peab ehitis vastama selle kasutamise nõuetele ja olema ohutu.

Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole praegusel juhul seaduses sätestatud nõudeid järginud.

Kaebaja ei saa sõlmida kompromissi ja võtta vastu valla poolt pakutud eluruumi.

11.5.

Vallal on teisi sotsiaaleluruume, kuid kaebajale neid ei pakuta. Kaebaja leiab, et neid

ei pakuta talle põhjusel, et ta on viibinud korduvalt kinnipidamisasutuses. Kaebajat

diskrimineeritakse tema mineviku tõttu.

11.6.

Pärast praeguse kaebuse esitamist on vald keeldunud kaebajale erinevaid

sotsiaaltoetusi ja toimetulekutoetust määramast. Sellise käitumisega provotseeritakse kaebajat.

Praeguse kaebuse menetlusse see siiski ei puutu.

3(6)

3-24-746

11.7.

Kaebaja soov ja eesmärk on elada õiguskuulekalt, kuid eluruumid, kuhu kaebajat

soovitakse elama suunata, ei vasta neile eesmärkidele. Eelkõige põhjusel, et majas elavad

inimesed liigtarvitavad alkoholi ega sobi oma eluviiside poolest kaebajale. Lisaks ei ole üld-

kasutatavaid ruume võimalik kasutada täielikult sihtotstarbeliselt (vajavad sanitaarremonti,

kasutuskõlbmatu elektrisüsteem ja kõrvaliste isikute asjad).

11.8.

Kaebaja jääb oma algsete taotluste juurde. Kaebaja palub tühistada 17. jaanuari 2024.

a otsuse ja kohustada valda võimaldama talle elamiseks inimväärne eluruum.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kaebaja on esitanud kaks nõuet: esiteks valla 17. jaanuari 2024. a otsuse

tühistamise nõude ja teiseks valla kohustamise nõude. Otsuse kui haldusakti

õiguspärasust hindab kohus selle andmise aja seisuga. Kohustamisnõude lahendamisel

teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).

13. SHS § 41 lg 1 järgi on eluruumi tagamise teenuse eesmärk kindlustada

eluruumi kasutamise võimalus inimesele, kes ei ole võimeline enda vajadustele

vastavat eluruumi ise hankima. Eluruum peab vastama eluruumile esitatavatele

nõuetele (vt EhS § 11 lg 2 ja määrus „Eluruumile esitatavad nõuded“) ja ruumi

kasutajate põhjendatud vajadustele (SHS § 43 lg 1 p- d 1 ja 2). Viidatud määruse järgi

peab eluruum olema eeskätt ohutu ja tagama tervisliku elukeskkonna.

14. Kaebajale pakutud toa seisukord enne remonti on näha kaebusele lisatud

fotodel (digitoimiku lehed (dtl) 9–11). Eluruumi seisukord enne remonti ei olnud hea.

Tapeet oli seintelt lahti tulnud, vaip ja põrandakate määrdunud ja kulunud. Ka

vastustaja hilisem tegevus kinnitab, et tuba vajas remonti. Seetõttu leiab kohus, et

kaebaja palve teha ruumis remont enne seda, kui ta sinna sisse kolib, oli põhjendatud.

Vastustaja pakutud ruum ei vastanud enne remondi tegemist kaebaja põhjendatud

vajadustele.

Vastustaja leidis seetõttu põhjendamatult, et kaebaja on eluruumi taotlemisest loobunud ja

tema õigus saada eluruum seetõttu lõppenud (SÜS § 19 lg 1 p 7). Vastustaja 17. jaanuari

2024. a otsus nr 2-8/27 oli seega õigusvastane. Kaebus tuleb tühistamisnõude osas rahuldada.

15. Pärast seda, kui kaebaja pöördus kohtu poole, korraldas vastutaja eluruumis

remondi. Poolte vahel ei ole enam vaidlust selle üle, et eluruumi koosseisus olev

kaebajale pakutud tuba on remonditud ja kasutamiskõlblik (vt ka kaebaja 16. aprilli

2024. a taotlus, dtl 47). Seda kinnitavad vastustaja esitatud fotod (dtl 40–43). Tuba on

värskelt remonditud, puhas ja sisustatud uue korras mööbliga.

16. Kaebaja leiab, et eluruumi ühiskasutatavad osad ei vasta nõuetele. Kaebaja on

esile toonud, et köök on liiga väike, seal on üleliigne mööbel jm esemed. 60-liitrine

soojaveeboiler pesuruumis on kaebaja hinnangul liiga väike. Lisaks ei ole kaebaja

rahul sellega, et tal tuleks üldkasutatavaid ruume jagada inimesega, kes tema sõnul

kuritarvitab alkoholi.

17. Kohus leiab, et kaebaja väited pole põhjendatud ega anna alust

kohustamisnõuet rahuldada. Vastustaja on pakkunud kaebajale õigusaktides sätestatud

nõuetele vastavat eluruumi.

17.1.

Pesuruumi foto järgi (dtl 12) vastab see kasutajate minimaalsetele põhjendatud

vajadustele. 60-liitrine boiler ei ole ilmselgelt liiga väike selleks, et ruumide

kasutajatel oleks võimalik end sooja veega pesta (vrd „Eluruumile esitatavad nõuded“

§ 5 lg 2: eluruumis peab olema tagatud vähemalt külma vee saamise võimalus).

4(6)

3-24-746

17.2.

Köök (foto dtl 15) vastab samuti kasutajate vajadustele: selles on olemas

kraanikauss, külmik ja seadmed sooja toidu valmistamiseks. Köök võib olla väike ja

kitsas, kuid see pole vastuolus õigusaktidega sätestatud nõuetega. Miinimumsuuruse

nõuded on sätestatud üksnes elu- töö- ja magamistoa suurusele (vt „Eluruumidele

esitatavad nõuded“ § 2). Ei foto ega kaebaja väidete põhjal pole põhjust järeldada, et

köök oleks ebasanitaarne, ohtlik või ei vastaks selle kasutajate minimaalsetele

vajadustele. Kuna köök on ühiskasutuses, tuleb eluruumi elanikel omavahelise

suhtluse käigus teha kokkulepped, mis tagavad ruumi korrashoiu ja kõigi kasutajate

heaolu.

17.3.

Kaebaja pole selgitanud, millel põhineb tema arvamus, et inimene, kellega tal

tulnuks eluruumi ühiskasutuses olevaid pindu jagada, kuritarvitab alkoholi. Isegi kui

see nii on, ei pruugi see tähendada, et naabriga poleks võimalik koos elada. Kui naaber

tõepoolest ei järgi käitumisnorme, mis on ühiseluks või korra tagamiseks olulised,

ning naabrite omavaheline suhtlus ei anna tulemusi, saab sellest teavitada valda kui

eluruumi omaniku. Vald saaks sellisel juhul omakorda kaaluda, milliseid abinõusid

tarvitusele võtta. Kaebaja väide ei anna seetõttu alust järeldada, et vastustaja pakutud

eluruum ei vastanud ka pärast remonti nõuetele.

18. Esmane vastutus sotsiaalsete riskidega toimetulekuks on inimesel endal (SHS §

5 lg 1). Abi taotlemisel peab inimene olema koostöövalmis ja käituma heauskselt (vt

SHS § 5 lg 2).

19. Vastustaja on esitanud valla sotsiaaltöötaja kirjelduse kaebaja ütluste kohta 16.

aprillil 2024, kui talle näidati remonditud eluruume (dtl 46). Kirjelduse järgi ei soovigi

kaebaja Vändrasse elama kolida, vaid tahab elamispinda Pärnu-Jaagupi kandis, kus

elavad tema lähedased ja sõbrad. Kaebaja väljendas suuliselt valmisolekut Vändra

korter vastu võtta, kuid keeldus kirjalikku nõusolekut andmast. Kaebaja väljendas end

ametniku hinnangul tahtlikult segaselt selleks, et talle ei eraldataks sotsiaaleluruumi,

protsess jätkuks ja asi jõuaks kohtuni. Ametniku kirja pandud tsitaadi järgi kaebajale

„meeldib jalgu saagida ja tema eesmärk on saada sotsiaaltöötajatele või

osakonnajuhatajale distsiplinaarkaristus“.

20. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kaebaja ei käitunud heauskselt. Tema

keeldumine talle pakutud remonditud eluruumi vastuvõtmisest polnud põhjendatud.

21. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt

kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Menetlusosalised pole taotlenud

menetluskulude teiselt osapoolelt välja mõistmist. Võimalikud kulud jäävad seega

nende endi kanda.

22. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg

2 p 2 järgi on kaebaja toetuse taotlejana riigilõivust vabastatud. Tasutud lõiv tuleb

seega kaebajale tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8).

23. Otsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg-

d 3 ja 4).

Pihel Sarv

5(6)

3-24-746

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)