2-23-115383/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

20.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-115383

Kohtuasi

Z.N-i hagi G.R-i vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.10.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.N-i apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

684,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Z.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Marjana Šestel

Kostja G.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Aleksandra Bolšakova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Z.N-i apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17.10.2024 otsuse peale Tallinna

Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Z.N-i

kanda. G.R-il

ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud

tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

2-23-115383

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Z.N (hageja) esitas 11.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G.R-

ilt (kostja) 626,42 euro saamiseks. Kostja esitas avaldusele vastuväite. Seetõttu lõpetas kohus

09.05.2023 maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 23.05.2023 oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ning palus kostjalt

hageja kasuks välja mõista põhivõla 500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 132,47 eurot

ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates 24.05.2023

kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt palus kostja hagejalt 30.07.2021 Messengeri kirjavahetuses laenuna

1000 eurot, mille kostja kohustus hagejale tagastama ühe kuu pärast, s.o hiljemalt 06.09.2021.

Messengeri kirjavahetuses teatas kostja hagejale 06.08.2021 oma pangakonto numbri, nime

õige kirjakuju ja palus raha ülekandmisel märkida selgituses Деньги в долг (vene keeles raha

laenuks). Samal päeval kell 23.30 vastas hageja kostjale Messengeris, et raha on kostjale üle

kantud.

Kostja ei tagastanud hagejale laenatud raha 1000 eurot tähtaegselt. Hageja on korduvalt

pöördunud kostja poole Messengeris palvega raha tagastada, kuid kostjal olid rahalised

raskused. Kostja tagastas hagejale 15.02.2023 üksnes 500 eurot. Seega on jäänud kostjal

tagastada hagejale põhiosa 500 eurot. Kostja keeldub 500 eurot tagastamast.

3. Kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite, millele hageja vaidleb vastu.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja andis kostjale 07.08.2021 laenu 1000 eurot ning et

kostja on hagejale laenusummast tagastanud 500 eurot ning et 500 eurot on tagastamata.

Kostjal on hageja vastu nõuded, mille ta tasaarvestab hageja nõudega. Kostja andis hageja

sõiduki jaoks ajutiselt sõiduki varuosad. Mõne aja möödudes palus kostja neid tagasi, kuid

hageja ei tagastanud varuosi. Samuti remontis kostja hageja sõidukeid SAAB 9-3 ja OPEL

OMEGA ning ostis hageja sõidukile jahutusvedeliku ja vooliku, mille eest hageja ei ole

kostjale tasunud. Lisaks andis kostja hageja kasutusse sõiduki FORD FOCUS, mida hageja

kahjustas. Hageja ei hoolitsenud selle eest, et sõidukil oleks piisavalt õli, mistõttu sai sõiduki

sidur rikutud. Sõiduki uued varuosad maksavad vähemalt 649 eurot ja asjaomased tööd 150

eurot.

2-23-115383

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 17.10.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

5.1. Maakohus tuvastas kostja omaksvõtu alusel, et 07.08.2021 andis hageja kostjale laenuks

1000 eurot ning et kostja on hagejale sellest tagastanud 500 eurot. Ülejäänud osa, st 500 eurot,

jäi hagejale tagastamata.

5.2. Kostja on teinud hagejale tasaarvestusavalduse, st täidetud on tasaarvestuse formaalsed

eeldused.

5.3. Kostja tasaarvestus 48,99 euro ulatuses on põhjendatud. Kostja kandis seoses hageja

sõidukiga kulusid jahutusvedelikule 8,99 eurot ja varuosa asendamiseks 40 eurot. Hageja ei

vaidle vastu, et kostja teda auto remondiga aitas ning ostis varuosa ja jahutusvedeliku. Poolte

vahel oli lepinguline suhe. Hageja palus kostjalt abi ja kostja tegi seejärel tööd, ostes vajaliku

varuosa ja jahutusvedeliku. Hageja väited, mille kohaselt kostjal puudus kavatsus nõuda

temalt kulude hüvitamist, on tõendamata.

5.4. Tõendatud on ka kostja nõue hageja vastu 354,48 eurot, mille kostja on kehtivalt hageja

nõudega tasaarvestanud. Hageja ei ole vastu vaielnud, et kostja paigaldas temale kuuluvale

sõidukile esitule ja regulaatori ning andis üle mootori õhuvarustusvooliku. Hageja väidab, et

poolte vahel puudus kokkulepe esitule tagastamise kohta, kuid kostja on tõendanud poolte

Messengeri vestluse kuvatõmmisega, et hageja on 27.03.2023 lubanud sõiduki esitule ja

vooliku kostjale tagastada. Tegemist on võlatunnistusega, millega hageja on võtnud endale

kohustuse. Hageja ei vaidle vastu, et ta ei ole seda kohustust täitnud. Asja materjalidest

nähtub, et pooled on olnud sõnumirakenduses pidevas suhtluses ning kostja vastuvõtuviivitus

on tõendamata. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks püüdnud varuosi kostjale tagastada

või uurinud, kuhu need tagastada. Hageja on kohustatud hüvitama kostjale varuosade

maksumuse.

5.5. Kostja sõiduki andmine hageja kasutusse on tõendamata. Samuti on tõendamata, et

hageja oleks tekitanud kostjale kahju. Ainuüksi väide ja foto selle kohta, et sõiduk seisab

hageja ema ja hageja enda endise maja juures, eelnevat ei tõenda. Kostja tasaarvestus

asjaomase nõude kohta ei ole kehtiv, kuna kostja ei ole tõendanud endal nõude olemasolu.

5.6. Kostja nõue, mis seondub hageja sõiduki SAAB 9-3 ülevaatuse ja diagnostikaga

10.05.2020, ei ole põhjendatud. Kostja nõue muutus sissenõutavaks 11.05.2020. Kostja esitas

tasaarvestusavalduse selle nõude kohta esmakordselt alles 13.09.2024, s.t enam kui kolm

aastat peale nõude sissenõutavaks muutumist. Kostja nõue on aegunud. Aegunud nõudega ei

saa hageja nõuet tasaarvestada, sest hageja vaidles tasaarvestusele vastu.

5.7. Põhjendatud on kostja nõue, mis seondub sõiduki SAAB 9-3 diislikütuse pumba juhtploki

PSG 16 kloonimise ja selle asendamisega rikki läinud pumbaga. Kostja on esitanud kohtule

tõendi tööprotsessist ja aruande tööprotsessi tulemuse kohta. Hageja ei vaidle vastu töö

tegemisele, kuid on esitanud vastuväite, et pooltel puudus kokkulepe tasu kohta. Vastavalt

VÕS § 637 lg-le 1, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub

maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostja on

tõendanud, et sarnase töö maksumuseks on 490 eurot (140 eurot andmete kloonimine ja 350

eurot kiibi tuning).

2-23-115383

5.8. Kokkuvõttes on kostjal hageja vastu nõudeid kokku 894,47 eurot (= 48,99 euro + 354,48

+ 490). Hageja põhinõue on täies ulatuses tasaarvestatud ja tasaarvestusega lõppenud. Hageja

on esitanud ka viivisenõude. Kostja on viivisenõude kehtivalt tasaarvestanud enda nõuetega ja

viivisenõue on tasaarvestusega lõppenud. Kuna hageja nõuded on tasaarvestusega lõppenud,

jääb hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

6.1. Apellatsioonkaebuse peamiste väidete kohaselt ei olnud kostjal kavatsust nõuda hagejalt

kulutuste 48,99 euro hüvitamist. Kulutused tehti 06.12.2020. Kostja soovis asjaomase nõude

tasaarvestada alles 13.09.2024. Soovimatust hagejalt tasu mitte nõuda kinnitab kostja

käitumine. Hageja ei nõustu, et pooltel olid lepingulised suhted, mille alusel kostjal oli õigus

nõuda hagejalt kulude hüvitamist. Poolte vahel olid sõbralikud suhted ja kostja võttis hageja

ees kõlbelise kohustuse hagejat sõidukiga seoses aidata.

6.2. Hageja 27.03.2023 lubadus tagastada kostjale sõiduki esituli ja voolik, ei ole käsitatav

võlatunnistusena. Väidetav võlatunnistus on Messengeri vestluse kuvatõmmis ning sellel

puuduvad allkirjad. Lisaks ei ole kostja hagejalt nõudnud seadeelemendi (regulaatori)

tagastamist. Regulaatori ja vooliku paigaldamine hageja sõidukile on käsitatav mittetäieliku

kohustusena. Kostja ei saa hagejalt nõuda viimase sõidukile paigaldatud varuosade

tagastamist või nende maksumuse hüvitamist.

6.3. Pooled ei ole sõlminud töövõtulepingut seoses hageja abistamisega tema sõidukiga. Ka

selles osas on kostja täitnud hageja ees mittetäielikku kohustust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1

menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada

kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt

arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et

menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

8. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja

palus mõista kostjalt välja põhivõla 500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 132,47

eurot. Hageja nõuded ei ületanud eelnevalt nimetatud piirmäärasid, seega oli tegemist

lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Lihtmenetluse asjaks olemise kontroll tähendab

menetluse esemeks olevale nõudele või nõuetele varalise väärtuse andmist (TsMS II komm

(2017), § 405, p 3.2).

2-23-115383

9. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

10. Maakohus ei ole andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 8).

11. Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 2¹ alusel pikemalt

põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud

viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning

maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt

rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud

minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või

tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub

ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt

põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.4.2019, 2-17-

13363, p 15).

12. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus

ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme

ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Peamiste

asjaolude üle ei ole pooltel ka vaidlust. Muu hulgas ei ole hageja eitanud, et kostja on hageja

sõiduki jaoks hagejale andnud varuosi, et kostja ostis hageja sõiduki jaoks vooliku ja

jahutusvedeliku ning et kostja on hagejat seoses tema sõidukiga aidanud.

13. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et maakohtu menetluskulude jaotus oleks

põhjendamatu sõltumata sellest, et hagi rahuldati. Samuti ei ole hageja esitanud vastuväiteid

menetluskulude rahalise suuruse kohta.

14. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel

menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse

resolutsiooni.

15. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal (kostjal) ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

16. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõiv.

17. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile

2-23-115383

kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

18. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)