2-23-146369/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-23-146369

K O H T U A.O. S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

A.O. tegemise aeg ja koht

20.11.2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-146369

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi Andre A.O. vastu võla 579,74 eurot

nõudes (väikelaenu leping nr 2021011798) ja AS SEB Pank

hagi A.O. vastu 8045,41 eurot nõudes (väikelaenu leping

nr 2022000198)

Hagihind

645,44 eurot + 8972,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS SEB Pank (registrikood: 10004252; aadress:

Tornimäe 2, Tallinn, 15010 XXX);

Hageja esindaja: Kaidi Hinno, e-post:

Kostja: A.O. (isikukood: XXX ; registrijärgne aadress:

xxxxxxxx, xxxxxxküla, XXX xxxxx XXX, lisa-aadress:

XXX xxxx XXX xxxxx, XXX-i , e-post: x

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna

kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A.O.-lt AS SEB Pank kasuks (väikelaenulepingu nr 2021011798

alusel) 639 eurot, millest 538,35 eurot on põhivõlg, 8,77 eurot intress ning seisuga

20.11.2024. a sissenõutavaks muutunud viivis 91,88 eurot.

3. Välja mõista A.O.-lt AS SEB Pank kasuks alates 21.11.2024. a viivis põhivõlalt

(538,35 eurot) VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla

täitmiseni.

4. Välja mõista A.O.-lt AS SEB Pank kasuks (väikelaenulepingu nr 2022000198

alusel) 8899,69 eurot, millest 7614,56 eurot on põhivõlg, 318,22 eurot intress ning

seisuga 20.11.2024. a sissenõutavaks muutunud viivis 966,91 eurot.

5. Välja mõista A.O.-lt AS SEB Pank kasuks alates 21.11.2024. a viivis põhivõlalt

(7614,56 eurot) VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla

täitmiseni.

6. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

1 (7)

Menetluskulude jaotus

1. Välja mõista A.O.-lt AS SEB Pank kasuks menetluskulud summas 875 eurot.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1)

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide

ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1500 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.11.2023 anti maksekäsu kiirmenetlusest Tartu Maakohtule üle AS SEB Pank nõue

A.O. vastu 574,52 euro saamiseks, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. AS SEB Pank esitas 14.12.2023. a Tartu Maakohtule

hagiavalduse A.O. vastu võla nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevuse summas 538,35 eurot, intressi 8,77 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivised 32,62 eurot, samuti edasiulatuvad viivise kuni põhinõude täitmiseni

seadusjärgses määras.

2. Kohus võttis hagi 18.12.2023. a määrusega menetlusse tsiviilasjas nr. 2-23-146369, saatis

hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile

mittevastamise korral.

3. 28.11.2023 anti maksekäsu kiirmenetlusest Tartu Maakohtule üle AS SEB Pank nõue

A.O. vastu 7974,29 euro saamiseks, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. AS SEB Pank esitas 13.12.2023. a Tartu Maakohtule

hagiavalduse A.O. vastu võla nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevuse summas 7614,56 eurot, intressi 318,22 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivised 112,63 eurot, samuti edasiulatuvad viivise kuni põhinõude täitmiseni

seadusjärgses määras.

4. Kohus võttis hagi 13.12.2023. a määrusega menetlusse tsiviilasjas nr. 2-23-146370, saatis

hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile

mittevastamise korral.

2 (7)

5.Kohus liitis tsiviilasjad ühte menetlusse määrusega 12.10.2024, liidetud tsiviilasjade

numbriks jäi 2-23-146369. Tsiviilasja nr 2-23-146370 materjalid õnnestus kostjale isiklikult

kätte toimetada 14.12.2024, teistkordselt tööandja vahendusel 05.09.2024.a. Tsiviilasja nr. 2-

23-146369 materjalid õnnestus kostjale kätte toimetada tööandja vahendusel 05.09.2024.a.

Kostja hagiavaldusele ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

6. Tsiviilasi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg

1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

7. Kohus leiab, et hagid, mis on esitatud võlgnevuse tasumiseks kahe erineva väikelaenu

lepingu alusel, on õiguslikult põhjendatud.

7.1. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja AS SEB Pank vahel 16.07.2021. a sõlmitud

väikelaenu leping nr 2021011798, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 4000

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel, viimane makse 11.07.2023.a.

Intressimäär oli 9,500% aastas, krediidi kulukuse määr oli 10,25% aastas, lepinguga seotud

kontode kuutasu on kokku 0,30 eurot. Alates 11.05.2023 ei täitnud kostja laenulepingust

tulenevaid kohustusi, jäädes laenumaksetega võlgnevusse. Leping lõppes 11.07.2023

lepingus kokkulepitud tähtajal. Kuna kostja ei tasunud lepingu lõppedes laenumakseid, saatis

hageja kostjale 16.10.2023 nõude lepingust tuleneva võla tasumiseks hiljemalt 09.11.2023.

Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja esitas laenumaksete aruande, millest nähtuvalt on

kostjal intressivõlgnevus 8,77 eurot ja laenu põhinõude tasumata jääk on 538,35 eurot.

Hageja arvutab viivist seadusjärgses määras. Seisuga 13.12.2024 on viivis 32,62 eurot.

Kostja võlgnevus sellest lepingust on kokku 579,94 eurot, millest 538,35 eurot põhiosa, 8,77

eurot intressid ja 32,62 eurot põhiosa viivised.

Hageja analüüsis laenu andmisele eelnevalt VÕS § 4034 lg.6 sätete alusel kostja

krediidivõimelisust ja leidis selle tulemusena, et tarbijast kostja on krediidivõimeline. Hageja

kogus kostja kohta andmed ja kasutas talle teadaolevat infot, s.h. arvestades kostja kohustusi

hageja eest ja kostja arvelduskontolt nähtuvaid andmeid. Sellest tulenevalt oli kostja

keskmine netosissetulek laenu väljastamisele eelneva kuue kuu jooksul 1267,00 eurot. Kostjal

oli hageja ees varasemalt sõlmitud laenulepingust tulenev igakuine kohustus 86,50 eurot,

teiste krediidiandjate ees kohustus igakuise kuumaksega 83,94 eurot. Kokku oli kostjal

olemasolevaid laenukohustusi 170,44 eurot kuus. Kostjal ei olnud laekumisi

kiirlaenufirmadelt ja puudusid maksehäired. Hageja kontrollis, et pakutava laenu kuumakse

koos olemasolevate kohustustega ei ületaks 40% kostja netosissetulekust. Koos sõlmitavast

lepingust tuleneva kuumaksega (183,69 eurot) moodustasid kostja igakuised kohustused

354,13 eurot, mis ei ületanud 40% kostja igakuisest netosissetulekust. Hageja leiab, et kui

kostjal oli laenulepingu sõlmimisel kohustusi teiste krediidiandjate ees, millest kostja ei ole

hagejat teavitanud, on kostja esitanud hagejale ebaõiget teavet oma kohustuste kohta ja

tuleks rakendada VÕS § 4034 lg.7 viimast lauset. Hageja leiab, et ta on täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7.2. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja AS SEB Pank vahel 05.01.2022. a sõlmitud

väikelaenu leping nr 2022000198, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 9700

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel, viimane makse 11.01.2027.a.

3 (7)

Intressimäär oli 7,500% aastas, krediidi kulukuse määr oli 11,68% aastas, lepingutasu on

145,50 eurot, lepinguga seotud kontode kuutasu on kokku 0,30 eurot. Alates 11.05.2023 ei

täitnud kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi, jäädes laenumaksetega võlgnevusse.

Hageja saatis kostjale 16.10.2023 teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu

võla tasumist hiljemalt 09.11.2023.a Erakorralise ülesütlemise teate saatmise ajal oli kostja

võlgnevuses kuue järjestikuse osamaksega (alates 11.05.2023). Hageja loeb laenulepingu

erakorralise ülesütlemise teate kostjal kättesaaduks hiljemalt 19.10.2023. Kostja võlgnevust

ei tasunud, mistõttu hageja ütles lepingu 10.11.2023 erakorraliselt üles. Hageja esitas

laenumaksete aruande, millest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja laenumaksetelt intressi

kogusummas 1159,88 eurot, millest kostja on ära tasunud 841,66 eurot, hageja intressinõue

on 318,22 eurot. Kostja on tagastanud laenu põhisummast 2085,44 eurot ja laenu põhinõude

tasumata jääk on 7614,56 eurot.

Hageja arvutab viivist seadusjärgses määras. Seisuga 12.12.2024 on viivis 112,63 eurot,

viivisearvutus lisatud. Kostja võlgnevus sellest lepingust on kokku 8045,41 eurot, millest

7614,56 eurot põhiosa, 318,22 eurot intressid ja 112,63 eurot põhiosa viivised.

Hageja analüüsis laenu andmisele eelnevalt VÕS § 4034 lg.6 sätete alusel kostja

krediidivõimelisust ja leidis selle tulemusena, et tarbijast kostja on krediidivõimeline. Hageja

kogus kostja kohta andmed ja kasutas talle teadaolevat infot, s.h. arvestades kostja kohustusi

hageja eest ja kostja arvelduskontolt nähtuvaid andmeid. Sellest tulenevalt oli kostja

keskmine netosissetulek laenu väljastamisele eelneva kuue kuu jooksul (analüüsiperiood

16.05.2021-15.11.2021) 1439,27 eurot. Kostjal oli hageja ees varasemalt sõlmitud

laenulepingust tulenev igakuine kohustus 183,69 eurot, teiste krediidiandjate ees kohustus

igakuise kuumaksega 187,54 eurot. Kokku oli kostjal olemasolevaid laenukohustusi 371,23

eurot kuus. Kostjal ei olnud laekumisi kiirlaenufirmadelt ja puudusid maksehäired. Hageja

kontrollis, et pakutava laenu kuumakse koos olemasolevate kohustustega ei ületaks 40%

kostja netosissetulekust. Koos sõlmitavast lepingust tuleneva kuumaksega (195,14 eurot)

moodustasid kostja igakuised kohustused 566,37 eurot, mis ei ületanud 40% kostja

igakuisest netosissetulekust. Hageja leiab, et kui kostjal oli laenulepingu sõlmimisel

kohustusi teiste krediidiandjate ees, millest kostja ei ole hagejat teavitanud, on kostja

esitanud hagejale ebaõiget teavet oma kohustuste kohta ja tuleks rakendada VÕS § 4034 lg.7

viimast lauset. Hageja leiab, et ta on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8. Kohus käsitleb esmalt tarbijakrediidilepingu alusel väikelaenude väljastamisel

vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrollimist laenuandja poolt.

VÕS § 4034 lg. 2 kohaselt Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija

kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses

sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. Sama paragrahvi lg.4 kohaselt Tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava

teabe omandamiseks teavitab krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2

viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija

krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet

vastavalt

4 (7)

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4.

Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selle kohta öelnud (p.18) Üldjuhul tuleb krediidiandjal

KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet,

välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab,

et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. P.20 ütleb

Riigikohus, et lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg.3, 4

alusel, s.o. tegema selleks mõistlikke pingutusi.

VÕS § 4034 lg.6 järgi Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

VÕS § 4034 lg.7 järgi Kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtu hinnangul on laenuandja A.O.-le 16.07.2021.a väikelaenu andes (väikelaenu leping

nr 2021011798) piisavalt kogunud andmeid ja kontrollinud tarbijast laenuvõtja

krediidivõimelisust. A.O. on olnud AS SEB panga klient, kelle arvelduskonto on samas

pangas. Laenuandjale on kontoandmed olnud kättesaadavad, mille põhjal on ta arvutanud

laenuvõtja keskmise kuusissetuleku kuue kuu andmete alusel, seejuures ei olnud laenuvõtjal

laekumisi kiirlaenufirmadelt, näha olid ka igakuised laenumaksed teistele krediidiandjatele.

Et need andmed olid piisavad tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks, kinnitab asjaolu, et

kostja kui laenuvõtja tasus 16.07.2021.a saadud laenu tagasimakseid kuni 11.04.2023 ehk

laenu tagastamise lõpptähtpäevani 11.07.2023 jäi teha kolm makset. Selline maksete

tegemise osutab, et kostja oli laenu võtmise ajal ka tegelikult krediidivõimeline. Hageja kui

laenuandja on õigesti hinnanud tarbija krediidivõimelisust.

Kohtu hinnangul on A.O.-le 05.01.2022.a väikelaenu andes (väikelaenu leping nr

2022000198) tarbijast laenuvõtja olukord mõnevõrra muutunud, kuid samas on kogutud

andmed piisavad, et hinnata tarbijast laenuvõtja krediidivõimelisust. A.O. on olnud AS SEB

panga klient, kelle arvelduskonto on samas pangas. Laenuandjale on kontoandmed olnud

kättesaadavad, mille põhjal on ta arvutanud laenuvõtja keskmise kuusissetuleku kuue kuu

andmete alusel, seejuures ei olnud laenuvõtjal laekumisi kiirlaenufirmadelt, näha olid ka

igakuised laenumaksed teistele krediidiandjatele. Et need andmed olid piisavad tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks, kinnitab asjaolu, et kostja kui laenuvõtja tasus

05.01.2022.a saadud laenu tagasimakseid kuni 13.02.2023 ehk enam kui aasta, seejuures

toimus samaaegselt maksete tasumine ka eelmise väikelaenu lepingu täitmiseks. Selline

maksete tegemise osutab, et kostja oli ka selle laenu võtmise ajal tegelikult krediidivõimeline

ja laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval.

VÕS § 402 lg 1 sätestab, tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 101 lg.1 p.4 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja (p.4) taganeda

5 (7)

lepingust või öelda lepingu üles. VÕS § 396 lg.1 järgi Laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg.1 järgi Majandus- või kutsetegevuses antud

laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui

see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg.1 järgi Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt

omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on SEB Pank

AS-ga sõlmitud lepingut rikkunud ja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, s.o ei ole

tasunud nõuetekohaselt laenu osamakseid vastavalt koostatud maksegraafikule. Muu hulgas

saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata põhivõlg

väikelaenu lepingu nr 2021011798 alusel summas 538,35 eurot ja väikelaenu lepingu nr

2022000198 alusel 7614,56 eurot.

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 538,35 eurot

väikelaenu lepingu nr 2021011798 alusel ja summas 7614,56 eurot väikelaenu lepingu nr

2022000198 alusel.

10. Hageja arvestab laenumaksete alusel intressi. Väikelaenu lepingu nr 2021011798 alusel

on kogu intressisumma 409,36 eurot, millest kostja on lepingu kehtivuse ajal ära

maksnud 400,59 eurot. Hageja intressiarvestusest nähtub, et intressiarvestus algab

11.05.2023 ja lõpeb laenutähtpäeval 11.07.2023, intressisumma on 8,77 eurot.

Väikelaenu lepingu nr 2022000198 alusel on kogu intressisumma 1159,88 eurot,

millest kostja on lepingu kehtivuse ajal ära maksnud 841,66 eurot. Hageja

intressiarvestusest nähtub, et intressiarvestus algab 11.04.2023 ja lõpeb lepingu

erakorralise ülesütlemise päeval 10.11.2023, intressisumma on 318,22 eurot. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi väikelaenu lepingu nr 2021011798 alusel

8,77 eurot ja väikelaenu lepingu nr 2022000198 alusel 318,22 eurot.

11. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid väikelaenu lepingu nr 2021011798

alusel alates 12.05.2023. a kuni hagiavalduse esitamiseni 13.12.2023. a. Hageja

arvestab viivist seadusjärgses määras. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks

muutunud viivis summas 32,62 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivised väikelaenu

lepingu nr 2022000198 järgi on alates 12.06.2023 kuni 12.12.2023 (hagiavalduse

esitamiseni) seadusjärgses määras 112,63 eurot. Kostjalt tuleb viivised mõlema lepingu

järgi hageja arvestatud summas välja mõista.

Viivise väikelaenu lepingu nr 2021011798 järgi hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast

14.12.2024 kuni kohtuotsuse päevani 20.11.2024 arvutab kohus järgmiselt: seadusjärgne

viivise määr kuni 30.06.2024 on 12 %, viivis 14.12.2023-30.06.2024 on 35,46 eurot,

seadusjärgne viivise määr alates 01.07.2024 on 11,75%, viivis 01.07.2024-20.11.2024 on

23,80 eurot. Kokku viivis väikelaenu lepingu nr 2021011798 järgi seisuga 20.11.2024.a on

32,62+35,46+23,80=91,88 eurot.

Viivise väikelaenu lepingu nr 2022000198 järgi hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast

13.12.2024 kuni kohtuotsuse päevani 20.11.2024 arvutab kohus järgmiselt: seadusjärgne

6 (7)

viivise määr kuni 30.06.2024 on 12 %, viivis 13.12.2023-30.06.2024 on 502,92 eurot,

seadusjärgne viivise määr alates 01.07.2024 on 11,75%, viivis 01.07.2024-20.11.2024 on

351,36 eurot. Kokku viivis väikelaenu lepingu nr 2022000198 järgi seisuga 20.11.2024.a on

112,63+502,92+351,36=966,91 eurot.

Hageja taotlus mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis tasumata põhivõlalt seadusjärgses

määras kuni põhinõude täitmiseni rahuldatakse.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja on tasunud menetluses riigilõivu väikelaenu lepingu nr 2021011798 täitmise

nõudmiseks 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot +110 eurot täiendavalt

hagimenetluses). Väikelaenu lepingu nr 2022000198 täitmise nõudmiseks on hageja tasunud

riigilõivu kokku 700 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 240 eurot + 460 eurot täiendavalt

hagimenetluses ) mida kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Riigilõivu

on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kokku hageja riigilõivukulu

875 eurot.

Tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Muid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

7 (7)